Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud...................................................................................................10-11 6 Guillaume Apollinaire.................
Kujutab allakäiku, hääbumist, surma kohalolu kõiges. Kirjanikke huvitab kirg, elus pettumine, inetu pool elust, mida püütakse kujut. ilusana ning pahelisus. Põlgavad tavapärast, rutiinset elu. Looming on valdavalt melanhoolne või irooniline ja üleolev. Edgar Allan Poe oli esimene dekadentsi esindaja. Sümbolism -19saj teine oluline kirjandusvool, mis tekkis Prantsusmaal. Keskenduvad spirituaalsele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Esindajad: Charles Baudelaire, Paul Verlaine, Arthur Rimbaud, Stephane Mallarme. Sümbolistide loomingus on oluline osa seostel ja fantaasial. Tähtis pole kujut. reaalsust, vaid tundeid, mis inimene reaalsusest saab. Oluliseks sai luule keel, värsiilu, sõnade kõla. Kirjanduses taandusid ühiskondlikud teemad, esiplaanil oli ilu ja kunst. Charles Baudelaire läks Pariisi õppima juurat, elas boheemlaslikku elu. Kuulsaim luulekogu on ,,Kurja lilled" süüdistatakse avaliku kõlbluse teotamises, palju sümboleid, üllatavad võrdlused
Romantismijärgne luule 1830. oli periood mil luule hakkas muutuma esile kerkima hakkasid realistlikud ja naturalistlikud maailmavaated. Peagi ka uued voolud nagu sümbolim ja uusromantism. Sümbolism sai alguse 19. Saj Prantsusmaal, kus luule oli peale revolutsiooni 1848.a taandunud. Sajandi keskel kujunes parnaslaste luulekoolkond. Nende ideaaliks oli objektiivne ilu taotlus. Sümbolism pidas kunsti eesmärgiks ideemaailma avastamist ja selle väljendamist võrdkujude abil. Et nähtav reaalsus oli sümbolistide arust kahvatu ideemaailma jäljend, siis tuli kunst vabastada ühiskondlikest seostest, loobuda reaalsuse kujutamisest ja uurida elu kõige varjatumaid tahke. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse prantsuse luuletajat Charles Baudelaire'i. Oma lapsepõlve kohta on Baudelaire kirjutanud, et see olnud nagu
ohverdab oma maine ja abiellumislootused. Järgmisel päeval: leedi lepib ära oma mehega. Selgub tõde et Er on tegelikult leedi ema, keda leedi ise peab surnuks. Leedi mees maksis Er-le, et ta ei tuleks ja avalikustaks kelle ema ta on. Er seletab ära ja abiellub ikkagi ühe vanema mehega. Mõte : näidend näitab, kui tähtis on maine ja kui ohtlik on varjamine perekonnas. Näitab ka silmakirjalikkust. In ei saa varjata oma tõelist olemust. Teost võib vaadelda ka kui romaani kunstist : kunst aitab säilitada ilu, kunst kestab kauem kui in, kunstist tuleb välja in tõeline olemus. Edgar Allan Poe 1809-1849 Üks kuulsamaid dekadentsi esindajaid. Pärit rändnäitlejate perest, kavas üles kasuperes, Allanite peres, õppimises polnud väga edukas, aga huvi kirjanduse vastu oli tal kogu oma elu. Elas tädi juures hiljem, abiellus täditütrega, kes oli siis 13aastane. Abielu oli õnnelik ja kui naine suri 1847 siis pärast seda oli Poe masendunud ja hakkas jooma, suri 2 aastat hiljem
Taodeldi teatud hämarust, looritatud kogumuljet Ei seatud eesmärgiks elada kaasa sots. Sündmustele, väljendada kõlbelisi ideaale. ,,Kunst piirdugu iseendaga, olgu peen ja viimistletud" Vaimsed hoiakud ei avaldunud nii tugevalt kui romantismis Kasutati mängulisi võtteid, mille tulemuseks elegantne kergus seejuures huumor ja iroonia Viidati elu mõttetusele surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on. 19saj. Lõpu sümbolism nim. Dekadentlikuks(mandunuks) Sümbolism eksisteeris Paralleelselt naturalismiga Vabavärss Sümbolismi sünnimaa prantsusmaa Esindajad: verlaine, rimbaud, baudelaire, Mallarmee Whitman Ameeriklane Ameerika luule ei peegeldanud nii palju maailmavalu ja elutüdimust kui euroopa oma Ülistas Ameerika suurust ja avarust, majanduse ja tööstuse võimsaid rütme, loodust, kõikide
pesuga · Dändimask on eelkõige sisemine hoiak- põlgus hulkade vulgaarsuse vastu, pühendumine ilule India-reis · Perekond tahab temast koolitada diplomaati ja pole tema eluviisiga rahul · Ta saadetakse India-reisile · Mauritiuse saarel lahkub B. laevalt · Kalkutasse ta ei jõua, aga Vaikse ookeani saarte eksootilised muljed kajastuvad hiljem ta luules Jeanne Duval · Baudelaire kohtub mulatist naise Jeanne Duvaliga, "musta Veenusega" · Jeanne'ist saab tema needus ja rõõm, tema vampiir ja unustusallikas 20 aastaks · Jeanne inspireerib Manet portree Jeanne'ist Baudelaire'i parimat armastuslüürikat Täisiga · 1843 saab B. isa pärandusena
Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Samuti avaldas ta arvukalt esseid. Ta soovis saavutada võrdsust. 1897
Kõike peaks olema võimalik teaduslikult kontrollida. Taine` teooriast lähtuvalt inimese arengut, kujunemist mõjutavad 3 faktorit rass ehk päritolu, miljöö ehk keskkond, moment ehk see, mis parasjagu toimub. Need kõik mõjutasid Zolad. Teisel perioodil (1868-1893), hõlmab endasse teoreetilisi käsitlusi, artiklite kogumikke, naturalism teatris, naturalistlikud romaanikirjanikud ja eksperimentaalne romaan ent kõige mahukam on siiski tema 20-st köitest koosnev tsükkel ehk jõgiromaan, mis siis kannab üldpealkirja ,,Rougon-Macquart". Tsükli tähtsamad romaanid on "Lõks" (1877; "L'assommoir"), "Nana" (1880), "Zerminaal" (1885; eesti keeles ka "Söekaevurid"; "Germinal"), "Maa" (1887; "La terre"), "Inimelajas" (1890) ja "Häving" (1892). Kolmandal loominguperioodil (1894-1902), kuhu kuulub Zola romaanitriloogia "Kolm linna" ("Les trois villes"). Samuti avaldas ta arvukalt esseid. Ta soovis saavutada võrdsust. 1897
· Kõrged ideaalid · Varjukülgede kirjandus -> · Loodus kriitika · Armastatu kättesaamatu · "Punane ja must" 1831 · Autori tunded, mõtted · Kompositsiooni skeem · Tihti · Loogika! Saatusel polnud väljamõeldis(historism) osa · George Gordon Byron · Detailirohke ->sümbolid · Stendhal, Balzac, Merimée Sümbolism · 19. sajandi lõpukümnendil lõhestatus ja vastuolulisus · Peamiseks suunaks sümbolism (kr symbolon- märk, tunnusmärk) · Polnud ühtne koolkond · Lüürika · Rajajad Paul Verlaine ja Arthur Rimbaud · Eelkäija ja õpetaja Charles Baudelaire Sümbolismi erinevus realismist · Luule süvenes inimese subjektiivsesse maailma · Kujundite määramatus, mõtte aimatavus, tundevarjundid · Kunst elust kõrgemaks · Luuletaja rolli muutus poeet erakordsete
hilisekspressionism. Avangardislikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestiga, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust. 20. saj keskpaiku oli modernistliku kirjanduse mõiste saanud üldvastuvõetavaks. Modernism oli jõudnud ka proosasse ja draamasse, mille autoris olid oma loometöös täiesti erinevad, sõltumatud, erandlikud, võrreldes traditsioonilise ralistlik kirjandusega. Nende looming sisaldas täiesti uusi leide romaani ja draama vormis ning inimese olemuse ja elu sügavuti mõistmises. Modernism kestis kuni II maailmasõjani, teiste käsitluste järgi 1960. aastateni, mil see hakkas üle kasvama postmodernismiks. Modernismi taustaks on suured muutused ühiskonnas, teaduses, tehnikas, moes jm, mis tingis uue elurütmi: · tööstusrevulitsioon Euroopas ja urbaniseerumine · teaduse ja tehnika areng · Freudi psühhoanalüüs · Einsteini relatiivsusteooria · Nietzsche üliinimese teooria
Modernism-19. Saj. lpu ja 20. Saj. kirjanduse, kunsti, muusika uuenduslikkust taotlev suund Kestis kuni 2. MS-ni vi 60. a-teni Vastandub traditsioonidele ?uus elurtm, sisepinged inimestes, uuega kaasaminek ettevaatlik NB! Olulised on subjektiivsed lbielamised, tunded, soov maailma parandada, lahgusmeeleolud, vaimustus CHARLES BAUDELAIRE POE-SEE OLEN MINA Tlkis Poe loomingut Mttemaailmad sarnased(ilu, surm, veidrused) KUNSTIKRIITIK Tunneb hsti kunstielu Kirjtab kunstikriitikat, esseesid, lesvaateid LUULEKOGU KURJA LILLED 6 luuletust keelsutatakse Ise ei saanud aru, et oli valesti kitunud 20. Sajandil tunnistatakse meisterteoseks Mned aastad belgias, avaldab teoseid, peab loenguid LUULET ISELOOMUSTAB Kunsti mte on kunstis ja ilus Surma, kaduvuse, kurjuse kohalolek kiges
iseseisvate kirjanduselu nähtuste tekkimine. Kirjandus Tiit Hennoste, artiklite seeria "Hüpped modernismi poole: Eesti 20. sajandi kirjandusest Euroopa modernismi taustal". Vikerkaar 1993, nr. 10 - 1997, nr. 10-11. Dekadents on nähtus kultuuris, mida iseloomustab püüd väljendada tüdimust, jõuetust ja küllastatust. See levis 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. Dekadentideks peetavad autorid: Charles Baudelaire Guy de Maupassant Oscar Wilde Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Sümbolismi eelkäijad ja päritolu Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele
lapsi ega vara, nagu poleks maja ega teenreid, et juhul, kui tuleks nad kaotada, poleks meile uudiseks olla neist ilma. Meil on sissepöördumisvõimeline hing; ta on, mida anda ja kuidas võtta: ärgem kartkem känguda ses üksinduses igavesse jõudeolekusse.“ Montaigne (1984: lk nr 335) Samas ei püüa Montaige lugejale sugugi peale suruda oma mõtteviisi. Inimesed on erinevad, igaüks peab ise leidma oma tee õnnele. Molière (1622–1673) on klassitsistliku draama suurim esindaja. Esialgu töötas ta ümber itaalia farsse, kohandas neid ja lisas originaalseid elemente, seejärel asus looma juba algupäraseid näidendeid. Oma esimese näidendi „Arutu“ („L'Étourdi ou les Contretemps“) lavastas ta 1653. aastal. Elu viimasel poolteisel aastakümnel, viibides taas Pariisis, lõi Molière 30 lavateost. Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. „Misantroop” arendab seltskonnakriitikat armukadeduse teema kaudu.
vastukaaluks realismile ja naturalismile. Oma nime sai kirjandusvool 80-ndatel aastatel. !886 ilmus Pariisi ajalehes Le Figaro sümbolistide manifest, milles rõhutati soov luua nn puhast luulet, mis oleks vaba igasugustest seostest argimaailmaga; vabastada kirjandus igasugustest seostest ajastu ühiskondlike nähtustega, loobuda tegelikkuse nö objektiivsest kujutamisest. Sümbolismi üheks eelkäijaks peetakse Ch Baudelaire'i. Platoni õpetustest lähtudes tunnistasid sümbolistid kahe- ideaalse ja reaalse maailma olemasolu, kusjuures reaalne maailm tundus neile nagu Platonilegi igaveste ideede ajutise kajastusena, nn ,,Varjude teatrina", nad väitsid, et ideaalse ja reaalse maailma vahel on kuristik. Reaalne maailm on vaid kõrgema ideaalse maailma kahvatu vari. Ratsionaalsel teel ei ole võimalik seda nn ,,teist maailma" tunnetada, vaid poeesia vahenditega on võimalik tabada ideaalset ilu, nähtava maailma taga asuvat nähtamatut hinge- või vaimumaailma.
seisundit tollases ühiskonnas. tänapäeva skandinaavia ühiskondades mõjukas feministlik liikumine hindab ibsenit kui oma varajast mõttekaaslast. alahoidlikke ringkindi, nagu ka nendega seotud kriitikuid ibseni teoste terva probleemiasetus aga aina ärritas. tema uut suunda esindas kõigepealt "metspark" 1884- see on tänapäeval üks kõige lavastatumaid ibseni näidendeid. norra tolleagsete poliitliste erakondade võitlust kajastab draama "rosmersholm" 1886. naise iseloomu ja hinge vastu tunneb autor huvi ka näidendis "hedda gabler" 1890. 1891 olles 27 aastat võõrsil naasis ibsen tagasi kodumaale. kuni surmani elas ta tagasitõmbunult kristiaanias. kirjaniku viimased näidendid olid "ehitusmeister solness" 1892, "väike eyolf" 1894 ja "kui me, surnud, ärkame" 1899. kõigis neis draamades kohtame andekaid ja tugevaid ekstsentrilisi inimesi, kes
1. Sajandivahetuse draamakirjanikke (tabel; Shaw ,,Pygmalion"; sümbolism). Strindberg: 1849-1912; Rootsi. Põhiteosed- ,,Punane tuba", ,,Preili Julie", ,,Surmatants". Stiil- realistlik, naturalistlik, sümbolism, dramaturgiline, kõledad kulissid, dekoratsioonid kui sümbolid, psühholoogiline lähenemine. Teemad- inimisiksus ja perekonna probleemid, meeste ja naiste vahelised suhted (usaldamatus, võimuvõitlus perekonnas, psühholoogilised hälbed, hukatuslik kirg ja pahelised instinktid), sotsiaalne tõus ja langus. Strindberg peal oluliseks näitekirjanduse juures tegelikkust, tõetruudust, loomulikkust, anda võimalus publikule
Tema teoste kangelased unistavad elus, mis on kuskil mujal, usuvad, et armasus võidab kõik, aga tegelikult viib see neid hukatusse ja hävingusse. Nende kangelaste looja ei ihalenud romantikat, teda ärritas romantikute enesekesksus. Ta ise on öelnud, et kunstnik peab tegema nii, et järglastel jääks mulje, nagu teda poleks olnudki. 2. SÜMBOLISMILE OMASED JOONED Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, proosasse, näitekirjandusse ja muusikasse. Prantsuse sümbolism oli suurelt jaolt reaktsioon naturalismile ja realismile, mis püüdsid haarata tegelikkus selle üksikasjades. Reaktsioonina hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sellest saigi sümbolism alguse. Mõned kirjanikud, nagu näiteks Joris-Karl Huysmans, alustasid naturalistidena, kuid hakkasid liikuma sümbolismi poole
Kiriku lahutamine riigist kiriku mõjuvõimu kadumine Muutused ühiskonnas tekitasid umbusku ja pessimismi. Inimene tunnetab, et ei mõista enam maailma, tal tekib ebakindlus, ohutunne.Tuleb muuta oma tõekspidamisi, moraalitõdemusi. Elulaadi uudsus tekitab inimeses sisepingeid. Modernismi sünd ongi seotud suurte nihetega ühiskonna erinevates elusfäärides. Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. PERIOODID 1. 1890-I ms , pr. Domineerib sümbolism ja impressionism. Tekkisid kultuuriliikumised Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on hinge- või vaimumaailm; seda ei saa mõistusega tunnetada, vaid väljavalitud (kunstnikud) tunnetavad seda
Noor Belgia kirjanus, mis arenes tihedas kontaktis prantsuse kirjandusega, oli peamiselt prantsuskeelne, mille põhjuseks oli ajalooliselt väljakujunenud vaimusugulus. Tõstamaa Keskkool 3 Merlin Miido Referaat Maurice Maeterlinck 2005 Maurice Maeterlincki elulugu Belglane Maurice M aeterlinck (1862- 1949) on sümbolistliku draama väljapaistvaim esinadaja. Sümbolisimi sünnimaaks oli Prantsusmaa. Maeterlinck oli küll flaam, kuid kirjaniku sünnikohta genti, nagu ka Belgiasse tervikuna, ulatus tugev prantsuse keele ja kultuuri mõju. Maeterlinck ise kirjutas oma teosed prantsuse keeles. Maeterlinck lõpetas Genti ülikooli õigusteaduskonna 1885. aastal. Juba järgmisel aastal oli ta Pariisis ja tutvus sümbolistlike luuletajatega. 1896. aastast alates elas kirjanik peamiselt Pariisis. 1919
· Individuaalne ja tüüpiline · Aines arhiivist, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest · Omane on kord ja argipäevasus · 1820-1870 paralleelselt romantismiga · 1871-1917 uued mõjud · Varasemad realistid uue inimese kujunemine o Stendhal, Balzac, Flaubert, Dickens, Tolstoi, Dostojevski, Tsehhov · Zanrid: romaan, novell, jutustus · Mitu suunda o Naturalism elu pahupool, pahelisus o Filosoofiline draama Naturalistlik romaan · Realismi kõrvalharu · Kindlad eeldused o Usk o Käitumise aluseks on pärilikkus ja sotsiaalne keskkond o Inimene on tungide küüsis nälg, hirm, seksuaaltung o Kirjeldab eemaletõukavalt o Emile Zola, eesti kirjanduses A. Jakobson ,,Vaeste patuste alev" Honore de Balzac · Viljakaim prantsuse kirjanik · Talupoeg, ise lisas de oma nimesse · Omandas Pariisis juriidilise hariduse
Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted jumalatega, suur kujutlusvõime Teoseid iseloomustab: kangelaslikkus, armastus, müstika, ebatavalisus, põnevus, salapärasus, looduslähedus, sümbolism Kirjandusvoolu iseloomustab: salajane idee e. ideaal mis vastandub igavale ja mõttetule tegelikkusele, siirdutakse mälestuste ideaalide ja unistuste maailma, eksisteerimine kahes maailmas, põgenemine tegelikkuse eest, unistuse teotahe, ülevus, inimene on üksi ja ebatäiuslik, inimese suurim püüd on olla vaba, pettutakse maailmas ja iseenda võimetes, hirm ja kartus eksisteerib koos teotahtega, võib viibida ,,siin" ja elada ,,seal" Aleksandr Puskin->(1799-1837) Moskva
end reaalsele elule ja kunstilisusele ning hetke meeleoludele 3. Mõjutas eelkõige teaduse ja tehnika arengut ning tööstsliku tootmise muutumist massiliseks, ühiskonna muutumine humaansemaks jms, kuid teiselt poolt sellega kaasnev inimese võõrandumine elust,bürokratiseerumine ja linnastumine, üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. Modernismi iseloomustavad eelkõige uue otsinguid nii väljendusvahendites kui ka ühiskonnas. 4. Dekadents-kunst ja kunstlikus kõiges, kunst ei pea teenima sotsiaalseid ega ka materiaalseid eesmärke, pessimism, mõistamatus, kunsti seesmine väärtus. CHARLES BAUDELAIRE, EDGAR ALLAN POE, WILDE. Sümbolism-reaalne ja ideaalne maailm, ideaalset maailma suudab edasi anda vaid kunstnik, sümbol on kui igavese olemise salapärane märk, sümbolismis nähti kunstilise mõtlemise uut tasandit. RIMBAUD,VEHAREN, MALLARME Impressionism- hetke meeleoludest tekkinud tunded, sai laguse maalikunstist,peen hingeelu
väidab, et inimese hing ja loomus on v v keeruline. Pilet III · Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika Lüürika e luule üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Lüürika on poeedi elamuste subjektiivne kujutus lüürilise eneseväljenduse, pöördumise või kirjelduse vormis, enamasti seotud kõnes. Lüürika kujutamisobjekt on luuletaja isiksus: tema sisemaailm, elamused, mõtted. Zanrid: eleegia nukker, leinalaul; pastoraal e karjaselaul; ood pidulik luuletus mingi sündmuse v isiku auks; epigramm satiiriline luuletus. Kreeka lüürika algas u 7-8 saj e Kr. Kreeka lüürikuid: Architochos, Solon,Tyrtaios. Monoodilise lüürika esindajaid: Alkaios, Sappho, Anakreon. Anakreontilised luuletused (satiir, pilkav) eriti popid 18-19. sajand. Koorilüürika: selle alla kuulusid eeskätt hümnid kuulsatele sportlastele, jumalatele, valitsejatele. Hümnides tihti õpetlikud mõtisklused. Esindajad: Simonides, Pindaros.
Tahti uusi tundeid
Vihkasid proressi ideed
Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Dekadents 19. saj. Teise poole kirjandusvool, kus kujutati allakäiku, süngeid mõtteid ja paiku, surma, kõdunemis, kirge, armatsemist, erootikat. Kirjanduses kasutati palju sümboleid ja kujundeid. Saatan oli sageli tegelane. Charles P. Baudelaire Sümbolism Sümbolism on kirjandusvool, mis sai alguse luulest. Sümbolism koosnes naturalismist ja realismist, mis jutustasid realistliksusest. Hakati tähelepanu pöörama spirituaalsusele, kujutlusvõimele ja unenägudele. Sõmbolismi eesmärk ei ole väljendada ideaali, vaid näidata reaalsust. Kasutati palju metafoore. Estetism Peab ainutähtsaks esteetilisi ideaale; iseloomustab arusaam, et kunsti eesmärk on temas eneses, kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Kunst on kôrgem tegelikkus
Nad ülistasid suurlinlikku elulaadi, masinaid ja vabrikuid. Sõjad ja vägivald olid neile uue tekkimise eeldused. Futuristide tähelepanu keskendus teose vormile: nad loobusid kirjavahemärkidest ja tavapärasest lausest, kasutasid tekstides sümboleid ja matemaatilisi märke. Futurismi rajas itaallane Filippo Tommaso Marinetti (18761944), vene kirjanduses katsetas selles vallas Vladimir Majakovski (18931930), eesti kirjanduses Erni Hiir (19001989). Näiteks: Plahvatav kunst elu. Paroksüsmiline itaallaslikkus. Antimuuseum. Antikultuur. Antiakadeemia. Antiloogika. Antigraatsiline. Antisentimentaalne. Surnud linnade vastu. Modernsuse ebajumaldamine. Uudsuse originaalsuse kiirguse religioon. (Katke Marinetti futurismi manifestist.) impressionism 1860.1870. aastatel Prantsusmaal tekkinud kunstimeetod, mida kasutati hiljem ka kirjanduses. Kirjanduses taotles impressionism tegelikkusest lähtuvate vahelduvate meeleolude
otsa, samuti meister. Mida nimetatakse maagiliseks realismiks, nimeta tähtsaim esindaja. Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Tähtsaim esindaja Gabriel García Márquez ("Sada aastat üksildust", "Armastustest ja teistest deemonitest" jt) Mis iseloomustab sümbolismi? Kust ja millal see alguse sai? Sümbolism on kunstivool, mis sündis 1880. aastatel Prantsusmaal ja Belgias. Sümbolism sai alguse luulest ning levis maalikunsti, skulptuuri, näitekirjandusse ja muusikasse. Nimeta Charles Baudelaire`i tuntuim luulekogu, too 5 iseloomustavat märksõna tema loomingule. "Kurja lilled" (Les Fleurs du mal) Sümbolism, dekadents, ühiskondliku moraalitunde solvamine, üksi vaimupimeduse maailmas Mis on M. Maeterlinck`i sümbolistliku näidendi ,,Sinilind" sõnumiks? "Väliselt fantaasiamäng, kuid seesmiselt tõsi," ütleks oma näidendi kohta Maeterlinck
romantilisust, erakordsete inimeste ebatavaliste kirgede kujutamist 2.Stendhal Prantsuse realismi varasemaid esindajaid. Esimesel loomeperioodil olid tema põhizanriteks biograafia, essee ja reisikiri, muu hulgas kirjutas ta isiklikult läbielatud õnnetu armastusega seonduva essee ,, Armastusest." Kirjandusellu sekkus ta romantikuna. Eriti vääris tema arvates järgimist Shakespeare´i viis uurida elu ja ümbritsevat maailma. Ta rõhutas, et kunst peab näitama seda uut, mis on tulnud inimeste ellu, vaata tulevikku, ütlema inimesele tõtt, mitte neid väljamõeldistega uinutama. Tõelise tunnustuse sai ta alles pärast surma. Isegi tema parimad psühholoogilised romaanid ,, Punane ja must" ja ,, Parma klooster" jäid esmailmumisel nimetamisväärse tähelepanuta. Need vastandasid tolleaegsetele põhimõtetele, mida lugeja ootas. Tema peateos ,, Punane ja must" kujutas elu nii nagu see oli. Selle süzee põhineb tõestisündinud lool
31. Nimeta olulisemaid modernistlikke suundi. Olulisemaid modernistlikke suundi: ekspressionism, futurism, kubism, konstruktivism, dadaism, sürrealism ja absurd. 32. Mis tingis modernismi tekkimise? Modernismi tekkimise tingis üldine progress kõigis valdkondades, ühiskonna muutumine humaansemaks, linnastumine ja üksikisiku maailmavalu esilekerkimine. 33. Kuidas iseloomustasid end dekadendid oma manifestis? Dekadendid iseloomustasid end kui moderniste. Nende arvates peab kunst püüdma tabada absoluutseid tõdesid, millele pääseb ligi üksnes kaudselt. Nende eesmärgiks oli anda edasi ideaali tajutavas vormis. Nad pidasid ennast ideaali väljendajateks. 34. Kes on dekadentide kõige silmapaistvam esindaja? Dekadentide silmapaistvaim esindaja oli C. Baudelaire. Üks silmapaistvamaid oli ka O. Wilde. 35. Mis iseloomustab impressionismi? Impressionismi iseloomustab tegelaste tunde- ja mõttemaailma varjundite vahendamine, hetkemulje kaudu asja olemuseni jõudmine. 36
tegutsesid kõnekunsti õpetajad (reetor), kuju hakkavad võtma retoorika põhiliigid (pidulikkõne, kohtukõne, poliitiline kõne) 8. Mida tähendab hellenistlik ajastu Kreeka kultuuriloos? Hellenismi ajajärk 330- 146 eKr, Aleksander Suure sõjaretk avas Idamaad kreeklastele, Kreeka kultuur laienes Idamaadesse ja segunes sealse kultuuriga, rajati Kreeka polisetüüpi linnu ja sõjaväelinnakuid, hellenismi ajal levis Kreeka kunst kõigis Vahemere maades, suur tehnika areng (vesiveski) 9. Nimetage Vana- Kreeka tähtsamaid filosoofe, riigimehi, draamakirjanikke, ajaloolasi, matemaatikuid Sokrates kreeka filosoof, pööras tähelepanu sellele, kuidas inimene oma elus käituma peaks. Püüdis inimesi kasvatada enesetunnetamisele ja tõdede leidmisele. Platon kreeka filosoof, Sokratese kõige kuulsam õpilane. Rajas kooli nimega Akadeemia. Aristoteles kreeka filosoof, Platoni õpilane
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust.
Kirjanduse Secunda teine arvestus Pilet nr 1: 1) G. B. Shaw elu ja looming, ,,Pygmalion" Inglise teatri ja realistliku draama uuendajaks sai iiri päritolu näitekirjanik George Bernhard Shaw (1856 1950). Süstemaatilist kooliharidust saamata siirdus ta 1876. aastal Londonisse, kus püüdis edutult romaanikirjanikuna läbi lüüa. Kirjutas ka kunsti- ja muusikaarvustusi, kuid pühendus hiljem peamiselt teatrikriitikale. Shaw polnud teatrihuvilisena rahul tolleaegse inglise kodanliku teatriga, kes tema arvates seisis tegelikust elust väga kaugel, pakkudes publikule vaid tühist ajaviidet. Shaw´le meeldis Ibsen
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
