1919.aastal kolis ta Haapsallu. 1920.aastal asus Enno tööle Läänemaa koolinõunikuna. 1934. Aasta algul halvenes Ernst Enno tervis järsult. 7.märtsil 1934 Ernst Enno suri. Matustel ei olnud ühtegi kirjanikku, küll aga palju linnaelanike, õpilasi . Ernst Enno luulelooming on sissejuhatuseks uusromantismile ja ,,Noor Eesti" liikumise poolt kultiveeritud moodsale luulele. Väliselt pole Enno kunagi kuulunud ,, Noor Eesti" rühmitisse, kuid sisult on ta meie tähtsamaid uusromantika lüürikuid. Enno luule arenemistee on olnud pikk. Ta esimesest trükitud laulust esikkoguni on läinud rohkem aega kui ühelgi meie teisel luuletajal. 1896-1897, enne Enno Riiga-sõitu , toimus tema elus veel üks, hõbeuuri saamisest palju põnevam suursündmus A. Grenzsteini toimetatud ,,Olevikus" trükiti ära neli tema luuletust. Need esimesed salmid iseloomustavad kogu Enno elu ja loomingut. Esimene 4. Juunil 1896 ilmunud luuletus, kandis pealkirja ,,Ma kuulan".
August Sang luuletaja Voldemar Mellik skulptor Uku Masing luuletaja Adamson-Eric kunstnik Bernhard Kangro luuletaja Aino Bach kunstnik Freidebert Tuglas novelli Eduard Ole kunstnik August Gailit novelli, uusromantika Jaan Vahtra kunstnik Anton H. Tammsaare romaani, uusrealism, Eduard Viiralt graafik psühholoogiline realism Amandus Adamson sculptor Mait Metsanurk romaani, uusrealism, ajalooline romaan POLIITIKA
kohale; ta muudab isegi eluläheduslased "esteetideks" ning "esteedid" eluläheduslasteks", näitab Talvik sealsamas ajastut iseloomustavale poleemikale lahendust (Talvik 1937: 62). Talviku, Alveri, Masingu kogud, "Arbujate" antoloogia ja neid soosiv kriitika eeskätt Orase sulest kujundasid ja kinnistasid 1930. aastate lõpu kui luule kuldaja mainet. Loogiliselt pidi kujunev täius saama vastulöögi. Selle andis Juhan Sütiste artiklis "Meie uusromantika pärapoeesia" 1940. aastal. Sütiste oli debüteerinud realistliku kirjanduse domineerimisajal ja esindanud oma kogu loominguga realistlikku, elulähedast, reportaalikku loomelaadi, mida ilmestas isikupärane lürism. Tema esteetilised eelistused olid absoluutselt erinevad Ants Orase ideaalist ja noorte luule subtiilsest täiuslikkusetaotlusest. Väikese Eesti kohvikuseltskondlikud / isiksuslikud vastuolud mängisid oma rolli. Nii varjutas (aga
Luuletused on nagu kokkusurutud ballaadid. 25. Eesti proosa- ja draamakirjanduse põhisuundumusi ja autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse modernismi esiletõus, realismi ja uusromantika taandumine. Jaan Undusk, Jüri Ehlvest, Andrus Kivirähk, Kauksi Ülle, Mart Kivastik, Peeter Sauter, Tõnu Õnnepalu. 26. Eesti luule põhisuundumusi ja -autoreid aastatel 1986–95. Paljusus, dünaamika, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, massikultuuri seostamine kõrgkultuuriga, intertekstuaalsus, kollektiivsete väärtuste suhtelisus, kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt, fragmentariseerumine ja žanriline avatus, iroonia, keelekeskse
saab muuta, kui ise piisavalt tugev olla: Ei, meid enam püüa Käsk, mis kivis hangub. Nüüd meil antud lüüa, nii et maailm vangub. Aeg nüüd kaljuvööle kannustada täkku, heita et säält ööle raudne kinnas näkku. Aega ennast aga ei jätkunud. 1939 algas Maailmasõda, 1940 aga "pöördus maakera itta". Sarnaselt pealkirjastatud värssmontaazi autor Juhan Sütiste avaldas 1940. aastal "Varamus" artikli "Meie uusromantika pärapoeesia", milles andis Talviku luulele järsult eitava hinnangu. Isegi "Kohtupäevas" ei leidu tema arvates midagi arvestamist väärivat. Sütiste sonade järgi on kogu poeedi looming "...lootusetu pessimismi ja viirastuslike elamuste luukamber..." Poleemilises tuhinas tehtud väärotsustus jäi pikaks ajaks külgekleebitud sildina Talviku loomingule. Pärast "Kohtupäeva" avaldas Talvik ainult neli luuletust; käsikirjas on säilinud seitse luuletust ja luulekildu, nende hulgas 1939
kogemusi ja teadmisi, igatsesid kunstilist täiuslikkust, kasutasid täpset vormi taotlust ja keelelist väljendust [7]. Arbujad pidasid tähtsaks olemusliku ja sisemise tõe väljendamist. Kõik nad olid siiski erinevad individuaalid, kes oma teed otsisid. Nende eeskujuks olid klassikud nagu Puskin ja Baudelaire, ka Underi looming mõjutas neid. Nad võeti rahva seas üsna soojalt vastu, kuid neil leidus ka vastaseid. J. Sütiste kritiseeris neid 1940. aastate keskel oma artiklis ,,Meie uusromantika pärapoeesia", kus nimetas arbujaid ,,närbujateks". Selles lähtuvalt sai kirjandusajakirjast Varamu nende põhiline kritiseerija. Sõpruskond veetis tihti koos aega, lugedes üksteisele oma värsse, kommenteerides neid ja jagades soovitusi. Seda tehti üksteist mõjutamata, igat luuletajat innustati täiustama talle omaseid jooni. H. Talvik kuulus lisaks arbujatele ka Eesti Kirjanikkude Liitu ja Kammiseppade liitu, kuhu kuulusid veel nt P. Viiding ja O. Kangilaski [5].
die rale Welt soll die ideale widerspiegeln. Gustav Klimt: leben und Tod, 1916. Värvisümboolika nt lilla valitseja värv seal surma tekil. Mõned Gegenströmungen zum Naturalismus (sks ja Austria) decadents nagu impressionism aga pessimislik. Kõik on nõme untergangmeeleolud Jugendstil (1895 1914) lopsakas, lilleline, egiptuse motiivid, sümbolismi poole kalduv. Neuromantik uusromantika vana kaevati üles pakiti uuesti lahti Neuklassik ka updeiditi weimari klassikat Heimatkunst külaelu ülistus, võib vaadelda kui vastupanu linnastumisele, Heimatromane ülistavad ilusat külaelu, mäed, värske õhk, punapüsised tüdrukud, terve kasulik maalähedane elu. See elab ka edasi. "Sturm der Liebe" sari kanal 3-s. Sellest sai Hitler inspiratsiooni, kes pani selle oma propaganda teenistusse. 29.01.2015
(A. Johani "Pariisi vaade Seine'i sillaga). Proosa 1. Uusromantiline proosa ja/või eksperimentaalne lühiproosa (u 1917-1925) Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas jt. 2. nn Uusrealism (u 1921 (1918?) jj) Luts, Tammsaare, Metsanurk, Kivikas 3. Naturalism (agulirealism) (u 1927 jj) Jakobson jt 4. Psühholoogiline realism Tammsaare, Semper, Anvelt, Morn jt 5. Ajaloolise proosa laine (1934) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt Romantiline kiht 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt. Proovitakse teatava üldkoodina välismaastiili eesti keelde üle tuua. Seal on literatuurset maiku 2. Folkloorne uusromantika Jaik jt. 3. Muu + moderniseeritud rahvusromantika + realism (nt ajaloolises proosas) + moderniseeritud loodusromantika + realism (nt rannakirjanduses) + moderniseeritud noorusromantika + realism + muu (õudusromantika, hulkuriromantike jne)
värsiloomingus. Kui Stalini ajad mööda saavad, jõuab ka asjalikku teksti luua. ''Pierrot'' 1917 Valmar Adams debüteerib venekeelse autorina. ''Suudlus lumme'' üks tähelepanuväärsemaid debüüte. Salongilik autor, vormiteadlik, filosoofiline ambitsioon. Väga vastuoluline kultuutripersoon läbi 20 sajandi, mõjutas üpaljusid. 13. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 192944. 1. Kõrgkirjanduslik uusromantika peaaegu kõik luuletajad Underist Alverini 2. Sotsiaalekspressionism Under, Visnapuu, Barbarus jpt, stiil jääb 1920ndatel lühikeseks, aga selle jäljed tugevalt näha ka hilisemas loomingus. 3. Eksperimentaalse modernismi katsed (futurism) Barbarus, Hiir, Visnapuu jpt 4. Proosalähedase modernismi katsed Sütiste, teatava modernistliku lahenduse II variant. 5. Rahvusromantika Haava 14. Juhan Sütiste luule. Ebatraditsiooniline autor tegi sporti
poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse
198695. Uut moodi paljusus, erinevad keelekihid ja võõrad keeled, mis tungivad eesti keelsesse teksti rohkem kui varem. Massikultuuri seostumine kõrgkultuuriga. Intertekstuaalsus / metalisus / kontseptuaalsus; kollektiivsete väärtuste relativiseerimine; kirjaniku imago tähtsustumine teksti tähenduste seisukohalt; fragmentariseerumine ja zanriline avatus; iroonia; keelekeskse modernismi esiletõus. Realismi ja uusromantika taandumine. Draama: prooviprotsessist sõltumatud näidendid (Kivirähk, Jaan Undusk, Kivastik jt). Kultuuriloolise näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil. Mängud dokumentaalsusega (eriti sajandi esimesel kümnendil). Võrukeelse näitekirjanduse laine (eriti sajandi esimesel kümnendil, Kauksi Ülle jt) Kõiv tegi avalöögi. Poliitilise teatriteksti tähtsustamine. Autorid:
Missugused tähtsamad harud selles 90-ndate keskpaigaks välja kujunevad? 1. Keelekeskseks (post)modernismiks nimetatud nähtuste kogum. Kümnendivahetuse kirjandusmurrangus mängib see igal juhul keskseimat rolli, sest kirjanduskeele eneseteadlikku ümbervormimist näeme siin kõige selgemalt ja teravamalt. Suhteliselt massiivse pealetungiga muudetakse avangardse tekstikäsitluse tähendust kirjanduse sees ning luulesse tuuakse keele- ja väärtuste paabel. 2. Kõrgpoeetiline uusromantika jääb pilti alles, aga -- nagu korduvalt öeldud -- ta kandepind väheneb, suureneb enesepeegelduslikkus nii sisus kui ka maneerlikus vormis. Ühed kriitikud näevad Doris Karevas ja Indrek Hirves tõelise kirjanduse viimast kantsi, teiste silmis muutuvad nad tehniliste iluharjutuste tegijaks. 3. Kõige ühtlasemas muutumises jätkab argikeele-sõbralik suund, mis seob end uuema rahvalaulu esteetikaga. See rida areneb üle Lepiku--Runneli Beierini ja sealt edasi nn.
positivism ja tekstikesksus;1960-1970-ndad põhitraditsioon (autorikeskne positivism, ühiskonnakeskne marksism, tekstikeskne uuskriitika); 1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine; fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus); periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus; eestikeelse kirjanduse ajalugu; kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu; oma ja võõra küsimus, postkolonialistlik vaatepunkt. 16. Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kreeka k ‘kanon’ - mõõtepulk või reegel, hiljem nimekiri või kataloog. Kirjanduses -kirjandusklassika, raamatud, mis on kindlalt kirjutatud teatud autori poolt
Nipernaadi kisub inimesed välja argielu harjumuspärasest tuimusest. Romaan sai peale ilmumist populaarseks ning tõlgiti peagi ka saksa keelde. Tänaseks on see ilmunud üheksas keeles. Nipernaadi muutus rahva seas boheemluse sümboliks, tekkisid terminid nipernaadlus ja nipernaaditsema. · Eesti kirjanduse üldpilt 20-30ndatel (tähtsad tegemised, kuhu suunas kirjanduses mõeldi) 20ndad: IMS. Kirjutati alla rahulepingule, millega Eesti sai iseseisvaks. Uusromantika kannab nime ,,Siuru" rühmitus. Valitsevaks suunaks ekspressionism, mis avaldus ajaluules(luule, mis kajastab oma aja sündmusi), kajastati IMS traagikat, sõja mõttetust ja koledaid tagajärgi. Ajakiri ,,Tarapita" mille peamine eesmärk oli võitlus tõusiklusega. Loodi Eesti Kirjanikkude Liit. Alustas ilmumist ajakiri ,,Looming", esimene toimetaja Tuglas. 20 ndate lõpus kirjanduslik ajaleht ,,Kirjanduslik orbiit". Loodi kultuurikapital. ,,Looduse" romaanivõistlus
1970. a avaldus autorikeskne positivsm, ühiskonnakeskne marksism ja tekstikeskne uuskriitika. 1990. a mitmekesistus kirjanduse uurimine ja rakendati uusi teooriaid (psühhoanalüüs, postkolonialism jms). 20. saj keskendus mitmekaanonilisusele (kirjandus baltisaksa ja Nõukogude ajal ning paguluses). Eesti kirjandusajalugu jaguneb ühiskondlik- kultuurilistiest määratlusteks (nt ärkamisaeg) ja kirjanduskesketeks voolumõisteteks (nt realism ja uusromantika). Eesti kirjanduslugu käsitleb rahvuskirjanduslikkust, eestikeelsust, oma-võõra kirjanduse suhet. Kirjanduslugu ja uus kultuuriajalugu, selle rakendamise võimalusi eesti kirjandus(aja)loole. Uus kultuuriajalugu tähendab antropoloogilist ajalugu. Kultuur tähendab kogu inimtegevust ja rõhutab ühiskonna sümboolset-keelelist-kujutuslikku mõõded. See sisaldab totaalset minevikukäsitlust
saab väga uusrealismist eristada? eristusvõimalus ja vajadus tekib, selle loob eriti see, et psühhoanalüüs saab moodsaks. Hakkab tutvustama Semper ja ka ta esimene romaan on suhteliselt psühhoanalüütilises võtmes kirjutatud. 5. AJALOOLISE PROOSA LAINE (1934 JJ) Metsanurk, Hindrey, Kippel jt ,,Ümerajõe" proosa laviini teke. Ametliku tellimuse soosing mõjutab. 6. Jne. a) KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA Tuglas, Tassa, Gailit, Rumor jt b) FOLKLOORNE UUSROMANTIKA Jaik jt c) MUU Moderniseeritud RAHVUSROMANIKA + realism (nt ajaloolises proosas) Moderniseeritud LOODUSROMANTIKA + realism (nt rannakirjanduses) Moderniseeritud NOORUSROMANIKA + realism MUU (õudusromanika, hulkuriromantika) Aleksander Tassa 1919 Nõisasõrmus (lühproosa) Ta on nii kunstnik kui ka kirjanik. Eriti paistis silma Noor Eesti aegadel oma dekoratiivse
(psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine), Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand
1990-ndad - kirjanduse uurimise mitmekesistumine, kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu - oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu Teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata, eriti katoliikluse pärand kirjakultuuris), kaanoni algust tähistab Henriku Liivimaa kroonika (1220
Tema värsiteoreetilised seisukohal "Luuletuskunst" (EkmS aastaraamat 1878) andsid luuleharrastajatele teadlikumad alused rahva- ja kunstluule, stiili ja vormi osas. Oma luuleloomingus käsitles saksa romantikute mõjualusena antud perioodile iseloomulikke teemasid ja motiive, suutmata lüürikas mainimisväärselt uut pakkuda. Loomuomane lüroeepika, oma vormimeisterlike ballaadidega kuulub eesti kirjanduse nimekamate autorite hulka. 27. Eesti rahvusromantika ja uusromantika vaheala (K. E. Sööt, J. Tamm, A. Haava, Jakob EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 19 Liiv jt). Jakob Liiv (1859-1938) - luuleloomingu ainevaldkond lai, lüürikas peegelduvad küllalt ilmekalt toonase luule siuslise ja kunstilise uuenemise keerukus ja vastuolud, kirjutajate küündimatus valitsevast voolust üle saada. Sajandivahetusel kuulus oma mahukate lüroeepiliste teostega, arenda välja allegoorilise lugulaulu
Siurulased tegid palju kaastööd ka ajalehtedele ja ajakirjadele. 1919. aastal hakkas Siuru lagunema isiklike ambitsioonide ja vastuolude tõttu loomingulistes põhimõtetes. ,,Siuru" oli ,,Noor-Eesti" traditsioonide jätkaja. Rühmituse kirjanduslikke taotlusi iseloomustavad estetismi ja vormikultuuri nõuded, liikumine nooreestiliku sümbolismi- impressionismi suunal. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 191728. KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA otsustavad pöörde uusromantilisele kujundlikkusele teostasid ,,Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad esimese kümnendi lõpuks. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. Autorid: peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini (SOTSIAAL)EKSPRESSIONISM laiemalt levis see luules 1919. aastast. Eesti poeedid lugesid saksakeelset kirjandust, tõlget ja ülevaatekirjutisi ning tutvusid sellega.
• Henrik Visnapuu – „Amores“ (1917), „Jumalaga, Ene!“ (1918) • Friedebert Tuglas – „Saatus“ (1917) • August Gailit – „Saatana karusell“ (1917), „Klounid ja faunid“ (1919; mh „Sinises tualetis daam”) • Johannes Semper – „Pierrot“ (1917) Gailiti luuletus, mis Underit ja tema luulet kritiseerib, viib Siuru lahkuminekuni. 2. Eesti luule põhisuundumusi ja autoreid 1917–28 KÕRGKIRJANDUSLIK UUSROMANTIKA – peaaegu kõik eesti luuletajad Underist Alverini. See periood kandub ka sõjajärgsesse aega (võimuvahetus). Säilib 1980ndateni, mil muutub luule alus. SOTSIAALEKSPRESSIONISM – Under, Visnapuu, Barbarus (eriti 1920ndate loomingus) – tunderõhutus. EKSPERIMENTAALSE MODERNISMI KATSEID (nt futurism) – Barbarus, Hiir, Visnapuu. PROOSALÄHEDASE MODERNISMI KATSEID – Sütiste. Proosa ja luule vahe väheneb. (VANA) RAHVUSROMANTIKA – Haava.
1990-ndad, kirjanduse uurimise mitmekesistumine kaasaegsete teooriate kaasamine (psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo `pikendamine' rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata,
(psühhoanalüüs, poststrukturalism, narratoloogia, feminism, postkolonialism, modernismikäsitlused, rahvusluse küsimus, baltisaksa kirjanduse uurimine) Fookus: 20. sajand: mitme kaanoni küsimus (kirjandus Nõukogude perioodil ja paguluses, baltisaksa kirjandus), Periodiseeringud: 1) ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt. ärkamisaeg) 2) kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika) Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu > oma algupärase kultuuri käsitlus eestikeelse kirjanduse ajalugu, (suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahte kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine Kirjandusajaloo ‘pikendamine’ rahvaluule kaudu AGA teised kirjakultuuri allikad, (alam)saksa keel, ladina keel (peaaegu täiesti uurimata,
Tekkisid vastuolud ja pinged. Uusi luuletajaid tuli juurde 00ndate alguses murrangujärgsetes meeleoludes peegeldatakse eelkäijad, mõned on inspireeritud eelkäijatest. Eesti-vene luule muutub arvestatavaks nähtuseks ja võru luule saab laiema kandepinna. Varem vabavärsi suurem levik (muutuse algus on 90ndate aastates). Üldine ettekujutus luulest on nüüdseks muutunud. Varem keelekeskne (post)modernismi esiletõus ja uusromantika taandumine, kuid mitte kadumine. Nüüd: seniste tendentside jätkumine, kuid postmodernistliku mängulisuse vähenemine (mängu luules on, kuid see ei ole totaalne ja kõikevalitsev mäng, nagu 90ndatel). Sünstees, traditsiooniliste väärtuste osaline tagasitulek 1990ndatel lükati Alverid ja Underid kõrvale, nüüd selgub, et alverliku ja underliku traditsiooniga on võimalik praegust luulet siduda. Estetiseeriv traditsioon ei kao
Problemaatika, mille põhjal kirjanduslugu kokku pannakse. Kriitika on tulnud ajaloolaste, keeleteadlaste poolt ning on väga laiatarbeline. Linda Kaljuni käsitlus oli pikka aega üks põhilisemaid. Pole nt laiapõhjalist psühhoanalüüsi käsitlust. Eesti kirjandusloo arengutendentsid + ka probleemide järk: Periodiseeringud: 1)ühiskondlik-kultuurilised määratlused (nt ärkamisaeg) 2)kirjanduskesksed voolumõisted (realism, uusromantika); Rahvuskirjandus, kirjandus ja rahvuslik ajalugu, suhe muukeelse kirjandusega, kirjanikud, kes kuuluvad kahe kultuuriruumi, Aino Kallas, Hella Wuolijoki, baltisaksa kirjanduse väljajätmine. Oma ja võõras küsimus. Eesti kirjandus on mudeldatud nii, et tegemist peab olema ainult eesti keeles kirjandusega. 18 Kirjandusajaloo ,,pikendamin" rahvaluule kaudu. Eesti kirjanduslugu algab
kirjandust. Realism Soomes Aleksis Kivi (suri 1872). Soome rahvuskirjanik. Proosa realismi vaimus, milles jätkus romantismi traditsioon. Looming tähendas Soome moodsa kirjakeele algust. Olulised draamad ,,Nõmmekingsepad" (1864, enim mängitud kodumaine draama Soomes), ,,Kihlus" (1866) Romaan ,,Seitse venda" 1870 Minna Canth (suri 1897) Oluline radikaalne draamakirjanik, naisküsimus ja sotsiaalsed probleemid. Uusromantika ja sümbolism (1890-1910) Levisid Põhjamaadesse kiiresti, populaarne näiteks loodusemüstika. Uued stiilid mõjutasid ka nt Strindbergi ja Ibseni loomingut. Skandinaavias F. Nietzsche üliinimese õpetus ja nn rassiteaduse (germaani rahvaste ülemuslikkuse) mõju. Rootsi Fantaasia ja sensuaalsuse väärtustamine ja idealistlik eluvaade levivad 1890. aastatel . Selma Lagerlöf (suri 1940) - tuntuim Rootsi uusromantik ja akadeemik, proosakirjanik ja Nobeli
1937 "Kohtupäev" Mina tegelast jäänud vähemaks. Rohkem tähelepanu ühiskonnavastuoludele, mitte enam inimese enda vastuolud, vähem musta irooniat, mures, et vaimsusele ei pöörata enam piisavalt tähelepanu. Veendunud, et ühiskonda saab muuta eetilisest tasandist ( eitab vägivallaga kaasnevaid muutusi). Ühelt poolt suur tunnustus. Teiselt poolt tehakse pihuks ja põrmuks. Sütiste ütles, et tegemist Eesti uusromantika pärapoeesiaga. Talvik kirjutas kitsamale ringile. Abikaasa Betti Alver. Sõja ajal elavad vaikselt, loominguga ei tegele, rohkem tegelavad tõlkimisega. Talvik arreteeritakse, saadetakse Siberisse. 1947 sureb (tervis ei pea vastu). Surma kuupäev pole teada. 1966 kirjaniku õigused rehabiliteeritakse ( võis jälle avaldama hakata). Tugev jälg Eesti kirjandusse, tegu ühe omanäolisemaga. Armastas ü tähe asemel kasutada y-t.
toimub, seda näha sellest, et skandaalid tulevad hilinemisega. fragmentariseerumine ja zanriline avatus - torkab silma vahetult 70-80ndate traditsioonilähedasema vormi taustal: vorm hägustub. 29 iroonia - võtaks totaalsed tuurid eriti 80-90ndatel. Totaalne irooniline mäng iseloomulik. keelekeskse modernismi esiletõus - hakkab teisenema realismi ja uusromantika taandumine - taanduvad foonile. 30 Hasso Krull (s 1964). 1986 Mustavalge (Max Harnoon) - Esimene luulekogu, Harnooni nime all avaldatud teos rohkem kui teised raamatud kirjandusliku traditsooniga seotud, sümbolistliku traditsiooniga. Mis võib kahtlusi tekitada on see, et mingid esteetilised märgid ülevõimendatud ja peen irooniline mäng hakkab tühistama iseend
Tema plaani järgi kujundatud Parc Güell pidi Koostanud: 156 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a saama aedlinna keskuseks, koos vabaõhuteatriga sammaste vahel asuva turu kohal, aga sellest ei tulnud midagi välja. Maa-alast sai hoopis linnapark. Stiili pole siin võimalik määratleda kui, siis juugend-uusromantika-naturalism, võib-olla isegi sürrealism. Park on inspireeritud neotraditsionistlikust mõtlemisest, Ruskini, Morrise ja nende mõttekaaslaste ideedest ning mõjutatud ka aedlinlikust liikumisest, mis sajandivahetusel populaarne oli. Gaudi sai inspiratsiooni looduslikest vormidest - puud, merelained, teokarbi spiraal... Kogu park oleks nagu ülemlaul loodusele. Kogu ehitusmaterjal on kohapealt saadud. Keskseks objektiks on viltustel
annaabi.ee 
