1. Humanism (ld humanus "inimlik") 1 1.1. Sissejuhatuseks See on 14. sajandil alguse saanud maailmavaade, mis rõhutab inimese erilist rolli universumis. Tegu pole filosoofilise koolkonnaga, vaid pigem maailma nägemise viisiga või koguni http://www.uucg.org/ss_2003/humanism.jpg elufilosoofiaga. 2 Humanism vastandub: a) arusaamale, et ekisteerib kõrgem jõud (nt jumal, suur energiaallikas), millest inimkond sõltub; b) seisukohale, et inimene on üksnes osake loodusest ning uuritav loodusteaduse meetoditega nagu kõik muugi looduses eksisteeriv. Humanism rõhutab inimese väärtust just inimesena. Teisisõnu võikski kõlada humanismi lihtsaim definitsioon nõnda: see on inimese ja inimlikkuse väärtustamine. 3 1.2. Tekkelugu
Humanism meditsiinis. 1. Minu arvates, humanism meditsiinis tähendab austus inimesele armulikkuse ja kaastunde kaudu. Kui ,,humanism" tähendab inimlikkust, siis peavad tervishoiutöötajad suhtuma inimesse ka inimlikult. Meditsiinivaldkonna ametnikud (nii arstid, kui ka õed, ämmaemandad jne) peavad toetama patsienti, peavad aitama patsientidel hakkama saada nende muretsega ja kahtlemata nende haigustega. Tervishoiutöötajad ei pea sundima patsiente teha sellised asju, mida ta teha ei taha, arvestada patsientide arvamusega. Kiudas sa tahad rakendada humanismi, siis eelkõige sinu sees peab olema selline tunde, et sina tahad teha head asju inimeste jaoks. Sa pead arvestama, et sul tuleb hakkama saada mitte ainult oma muretsega, aga oma patsietide muretsega ka. Kui tervishoiutöötajal on sellised hoiakud, siis ta rakendab humanismi automaatselt. 2. On raske midagi öelda sellel teemal, ...
16. sajandil. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele , ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Väide: Õe eriala ON eesti Väide: Õe eriala EI OLE eesti Argume ühiskonnas ja ühiskonnas ja nt tervishoiusüsteemis tervishoiusüsteemis väärtustatud väärtustatud Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus Patsientide usaldus õdede vastu töötasu ja koormus on kasvanud Tõestus: peamiseks tööjõu välja tõestus: palju rohkem iseseisvaid rändamiseks on see, et koormus ülesandeid, kiirem juurdepääs on suur ning töötajaid on vähe, tervisehoiuteenustele see tähendab seda, et olemasolevad töötajad peavad tegema ka need tööd ära kuhu...
Humanism meditsiinis 1) Minu jaoks on humanism meditsiinis ülioluline kui mitte öelda kõige olulisem aspekt meditsiinilises ravis ja hooldamises. Kui inimest koheldakse humaanselt siis on tervisenäitajad palju kiiremad tõusma ning ravi protsent maksimaalne. Spetsiifilisemalt välja tuues on minu jaoks humanism meditsiinis näiteks see, et inimest ei isoleeritaks ülejäänud maailmast ja leitaks piisavalt võimalusi füüsiliselt haigele inimesele liikumiseks (isegi ratastoolis lükates) ning suhtlemiseks teiste inimestega. Samuti kõik otsused, mis mõjutavad haiget, tuleks kaalutleda läbi patsiendiga, isegi, kui arst leiab et see ei ole kõige efektiivsem ravimeetod, võib see tulla kasuks ja osutuda isegi efektiivsemaks, kui patsient tunneb ennast niimodi
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile....
Humanism meditsiinis Arutlevtekst Laura Kuragin 015-002 Minu arvates rakendub humanism meditsiinis siis kui arst ei üldista patsiente ja ei käitu kõigiga ühte moodi vaid proovib igat inimest võtta kui erinevat isiksust. See muidugi nõuab palju aega. Aga minu arvates on see väga vale, et üldistatakse. Iga inimene on nii erinev ja kõigile peab lähenema erinevalt. Mõni soovib, et teda lohutatakse ja antakse lootust ja ollakse leebe ja teisalt on inimesi, kellele on täiesti normaalne kui arst on range, räägib ladina keelsete väljenditega, konkreetne ja tõsine
Vastused küsimustele Humanism meditsiinis 1) Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humaansus on meditsiinitöötaja vaieldamatu omadus. Soe, terane suhtumine patsiendi poole on humanismi kindlailmeline vorm. Ajalooliselt kujunenud meditsiinitöötaja elukutse nimetus “halastajaõde” rõhutab nende terane, heatahtlik suhtumine patsiendite poole. Patsiendite poolest meditsiinitöötajal peab olema ammendamatu kannatlikkus. Haigete tegevused saab põhjendada erinevateks muutusteks kesknärvisüsteemis, mis on
Küsimuste vastamine teemal „Humanism meditsiinis“. Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi;
A 1 Renessanss all mõistame vaimse kultuuri liikumist kõigil aladel. Tõi kaasa humanisimi, taassünni ja vapustas keskaegset mõttemaailma. Kirikuõpetus taevase elu õndsusest kaotab aktuaalsuse. Esile tõusis inimese individuaalsus. Humanism renessanssliku maailmavaate teljeks peetakse humanismi, veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu, kui nenede isiklike omaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik. 2 1450 J. Gutenberg leiutab trükikunsti. Lõi eeldused paberi ja puulõiketehnika levik 15 saj. Saksamaal 3 Renessanssiajastu arhitektuur Itaalias: Itaalia ei võtnud vastu gooti stiili. Kõige vanem ja levinum lossitüüp on range kindluse taoline palazzo. Palazzod ehitati suurtest tahumata kividest. Teine ja kolmas korrus on tahumata pinnakividest, rõhutati horisontaalsust. Palazzod ülikute jaoks, pakkusid kaitset. Võetakse kasutusele tsentraalehit...
1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus
Renessanss ja humanism ideed levisid üle kogu Euroopa 16. sajandil antiikkultuuri taassünd renessanss austus inimlikkuse vastu humanism tähtsaim renessansskultuuri keskus Firenze Medicite pankurisuguvõsa toetas keskmes Jumala asemel inimene humanistlikele veendumistele leiti tuge antiikkultuurist Eeldused: mõtte muutus, jõukuse kasv, pillamine, iseseisvad ja jõukad kaubalinnad, paavsti võim nõrgenes Iseloomulikud jooned: tähtsustati maist elu, inimene kui isiksus, hinnati isikupära, loomingulisust, elu muutub ilmalikumaks, ideaalinimene (haritud, mitmekülgne Leonardo da Vinci)
järjepidevuse katkemisest. Samas on nende mõistete tähenduses väga oluline ühisosa: mõlemas sisaldub hinnanguline vastandus keskajale. Renessanss mõistet kasutatakse seoses kultuuriliste muutustega 14.-16.sajandil. Renessanss on keskaja lõpus enamikus Lääne- ja Kesk-Euroopa riikides toimunud vaimne ja kultuuriline murrang, mille sotsiaalne ja majanduslik alus oli varakapitalistlike suhete tekkimine linnades. Renessansskultuuri iseloomulikud jooned on ilmalikkus, humanism ja antiikkultuuri juurde naasmine. Perioodil õpiti taas põhjalikult tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevast elu. Renessanssliku maailmavaate keskmeks on humanism veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnata enam niivõrd päritolu kui isiklike omaduste järgi. Ideaal on üksikisik, kes teostab ennast edukalt ja iseseisvalt. Oluliseks muutub isikuvabadus
Renessanss ja humanism : Francesco Petrarca-poeet. ,,Africa" Giovanni Boccaccio- ,,Decameron", mõjub inimliku elurõõmuna ränga masenduse ajal. Lorenzo Valla-paljastas Constantinuse kinkeüriku nime all tuntud võltsdokumendi Niccolo Machiavelli-uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija ,,Valitseja" Valitseja peab olema piiramatu võimuga, tark. Kindlameelne,kaval, vajadusel kasutama ka pettust. Valitseja ei saa kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetoteid. Erasmus Rotterdam- mõtleja. ,,Narruse kiitus"- naeruvääristas paljusi ühiskonnas lugupeetud ameteid ja inimtüüpe. ( Thomas More-inglise humanist. ,,Utoopia"-terav ühiskonnakriitika. William shakespear-,,Suveöö unenägu", ,,Romeo ja Julia", ,,Hamlet". Mikolaj Kopernik- taevakehad tiirlevad ümber päikese ja pöörlevad ümber oma telje. Gio...
Tekkis türanlik valitsemisviis. Renessanss ( pr. keeles taassünd ) tähistab Euroopa ajaloos vaimset ja kultuurilist murrangut, uut maailmavaadet ja uut kultuuritüüpi, mis kujunes välja 14. sajandil Itaalias ning 15. ja 16. sajandil ka Kesk- ja Lääne-Euroopa riikides. Tegemist oli antiikkultuuri juurde naasmise ja antiikkultuuri taassünniga. Renessansiaja teadlaste arvates pidi looduse uurimine rajanema vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Mõiste humanism tuli kasutusele 15.-16. sajandil, esialgu renessansi juhtivate kultuurikandjate seas, seejärel kogu haritlaskonnas. Selle all mõeldi ilmalikku haritust, vastandina kiriku teadusele, mis kätkes endas filoloogiat, ajalugu, luulet, s.t selliseid aineid, mis tegelesid inimeste uurimisega. Humanistliku maailmavaate keskpunktis oli inimene, mitte Jumal. 6
Uued ideaalid: *Leiti, et inimene on Jumala loomingu tipp *Väärtustati ettevõtlikkust ja initsiatiivi, loomingulisust *Inimene võib omal jõul saada rikkaks ja mõjukaks Renessanssi põhjused: *Must surm seadis Jumala olemasolu kahtluse alla *Kaubanduse, panganduse, käsitöö ja kommertsliku põllumajanduse areng *Tugeva ja poliitiliselt müjuka keskklassi teke *Feodalismi kokkuvarisemine *Ülikoolide teke ja areng *Trükikunsti leiutamine *Rahvakeelse kirjanduse teke *Jõukad inimesed, kellel oli raha osta antiikseid käsikirju, toetada kunstnikke jne Renesanssi iseloomulikud jooned: *Ilmalikkus *Humanism *Antiikultuuri taassünd Humanismi teke: *Studin humanitatis filoloogia, ajalugu, luule, moraalifilosoofia *Maailmavaade, misnäeb maailma inimese vaatekohast ning seab esiplaanile inimese kõigi tema voorusteja puufustega *Ideaaliks kujunes universaalinimene L´uomo universale (ntx: Leonardo Da Vinci) Niccolo Machiavelli Uusaegse poliitfi...
Renessans ja Humanism Tanel Arvi, Saale Müür, Ingmar Kirs, Ander Troost 10.e Sissejuhatus · Renessanss sai alguse XIV sajandil. · Kujunes Itaalias uus maailmavaade ja ellusuhtumine. · Antiikkultuuri taasväärtustamine on ajastule andnud nimeks renessanss. · Nimetatakse ka humanismiks. · XVI sajandil levis renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa. Itaalia renessanss · Itaalia oli hiliskkeskajal Euroopa üks rikkamaid ja linnastatumaid piirkondi. · Tekkis käsitööettevõtlus ja Itaalia pangad. · Aadlikud eelistasid maamõisaid linnade asemel. · Rikkad ja suursugused perekonnad rajasid linnadesse suuri paleesid. Palazzo Pitti · Tähtsaim renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. · XV sajandil oli valitsejaks Medicite kultuurilembeline pankurisuguvõsa. · Mitmed XV-XVI sajandi paavstid olid humanistid. Firenze · Keskajal pöörati suurt tähelepanu hingele. · Inime...
Renessanss(taassünd) on antiikkultuuri taasväärtustamine, levis Lääne-Europas. Humanism (inimlik) on iksuse vabadust taotlev maailmavaade renessanssiaja. Renessanssi kujunemise eeldused: · Linnad olid väga kiiresti hakanud arenema. · Ameerika avastamine, mis arendas väga palju silmaringi. · Trükikunsti areng,mis arendas inimeste haridust. Dante Alighieri ,,Jumalik komöödia". Oli Itaalia kirjanik. Giovanni Boccaccio ,,Decameron". Oli samuti Itaalia kirjanik. Lorenzo Valla Oli Itaalia humanistlik õpetlane, kellel oli kriitiline suhtumine muistesse
losside, luksusliku sisustuse ja kalli rõivastuse poolest, kuid tähtis oli ka toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid ning pidada oma teenistuses advokaate, arste, notareid ja publitsiste. · Kujunes arvukas intelligents --> vastuvõtlik kultuuriuuendustele. · 14.-15. sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel paljudes Lääne- ja Kesk-Euroopa maades uus maailmavaade ja kultuur. · Renessanss ja humanism. · Renessansi all mõisteti eelkõige antiikkultuuri juurde naasmist ja selle taassündi. · Seda vastandati valitsevale kiriklik-skolastilisele teadusele. · Peale majanduslike ja ühiskondlike muutuste oli tagapõhjaks veel sammud loodusteaduse vallas. · Renessansiaja teadlaste arvates põhines looduseuurimine vaatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. · Rõhutati ja matemaatika tähtsust.
Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Minu arvates humanism on inimlikkus. Humanism kirjaldab inimest kui olendit, kes on arenev, lood ja heade omadustega. Meditsiinis peab igal töötajal humaansus kindlasti olemas olema. See tähendab meditsiinis paremat ja tõhusamat hooldusabi haiglas töötajate poolt. Selle tulemuseks on suuresti rahulolev patsient ja hea abi õe poolt/haigla töötajate poolt. Humanism nii meditsiinis ki ka igapäevaelus tugineb Maslow püramiidile. Meditsiinis humanismi rakendades ei saa inimesi võta grupiti ehk üldistada, vaid me võtame kui erinevat isikut, kui indiviidi. Peab kindlasti mõistama patsienti: kui valus tal on, kui kehvasti ta tunneb. Mis võivad olla haige hirmud ja nendega arvestada teda ravides. Samuti ka ei tohi patseinti eemaldada ümbritsevast. Näiteks külaliste keelamine, kui selleks reaalset ja mõjuvat põhjust pole.
Nähtus Autor Teos Tegelane Autobiograafia- L.Ariasto-Itaalia,kõrgreness, ,,Armunud Orlando"- Arlecchino- kirju A kelmiromaanid filosoofiline luule,näidendid M.Boiardo, Itaalia, riietus ja must minajutustusena, rooma komöödiate eepiline luule, poolmask, juhmard ja kujutas peategelase eeskujul,"Raevunud Orlando"- lõpetamata narr, tegelastüüp autobiograafiat poeem Rivaalitsevad rüütlid commedia dell`artes armuvad hiina keisri Auto(sakramentaal)- tütresse lühinäidend,sarnane miraaklitega,hispaania ,,Africa"- Petrarca keeles (pü...
Hindade revulutsioon(tõus) Avardub maailmapilt(geograafia, botaanika, zooloogia,entoloogia Laevaehitus ja navigatsioon täiustub Uus maailm sai: Hobune Varblane Gripp Rõuged Tüüfus Vana Maailm sai: Mais Maapähkel Kakao Kartul(näljahäda euroopas lõppeb Tomat Tubakas Uba Kalkun Süüfilis Renessanss ja humanism Renesanss(taassünd)- Vanakeeka iluideaalide uuestisünd? Eeldused: Uute maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt itaalia linnriikides kaubandusele tuginev majanduslik tõus Rikkuste kogunemine ja panganduse teke Uute , varakapitalistlike suhete kujunemine Renensanssi ajal oli oluline inimese ainulaadsus Humanism- Maailmavaade, mille keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene Niccolo Machiavelli- “Valitseja” Makjavellism- salakaval poliitika
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu.
Humanismiideedelt reformatsioonidele ja uuele maailmanägemisele Humanism sai alguse 14.-15. sajand Itaalias. Humanism oli eelkõige uus maailmavaade, kus kesksel kohal asetses inimene, mitte jumal. Askeetliku vaimuliku asemel sai ideaaliks vaimurikas ja andekas inimene, kes huvitus kunstist ning haridusest. Humanistid väärtustasid maist elu ja võimalusi end arendada erinevates valdkondades nagu teadus, kunst, kirjandus jne. Humanistid nautisid meelelist ilu, mitte vaid seda, mida kirikumoraal lubas. Seoses varauusaja suurtele maadeavastustele arenes kaubandus ja pangandus tohutul kiirusel
Kui Praha ümber piirati jõudsid kohale taboriitide väed Jan Zizka juhtimisel. Jan Zizka võttis kasutusele vankerkatsi- e. Talupojavankritest kiiresti kokkupandava kaitsekilbi, mille vastu ratsavägi abituks osutus. 1433.aastal toimus Baseli kirikukogu kus kariklased sõlmisid Praha kompaktaatide kokkulepe katoliku kirikuga. (kariklased ühinesid katoliku kirikuga, rahvale jagati leiba ja veini). Hussiilide liikumine aitas kaasa tsehhi rahva koondumisele. Vähenes saksa mõju. 28 Humanism ja renessanss. Itaalia riikide majanduslikule tõusule pani aluse kaubandus, pangandus ja liigkasuvõtmine. Itaalia linnriikide käes oli kaubandus Vahemerel( head kasu andis kaubandus Idamaadega). Kujunesid varakapitalistlikud suhted ja nende alusel noor kodanlus. Võim koondus pärandatavalt ja seda nimetati türanniaks. Tuntuim oli Firenze Medicite perekond. 14-15 sajandil tekkis uus maailmavaade ja kultuur. Renessanss- antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks olid edusammud
kartul, tomat, kalkun) Olulisemad maadeavastajad. Bartolomeo Diaz mereretk Aafrika lõunatipuni Vasco da Gama jõudis Indiasse, saab vürtse ja kalliskive Christoph Kolumbus Ameerika avastamine Amerigo Vespucci andis Ameerikale nime, uuris Lõuna-Ameerika rannajoont, mõistis, et tegu on uue mandriga Fernao de Magalhaes eesmärk leida Hispaania jaoks läänepoolne meretee Indiasse Renessanss ja humanism. Olulisemad isikud ja teadlased. Renessanss vaimne ja kultuuriline murrang, antiikkultuuri iluideaali taassünd Olulisel kohal inimese ainulaadsus, rõhutatakse individualismi, ideaaliks universaalinimene, kes on pädev kunstis ja teaduses. Eeldused: kaubandusele tuginev majanduslik tõus, rikkuste kogunemine ja panganduse teke, uute ja varakapitalistlike suhete kujunemine Humanism keskpunktis ei olnud enam jumalus, vaid inimene. Taganes kiriku filosoofilistest ja moraalsetest
#Millise hoiaku poolest erineb 15. saj kultuur teravalt gootiaegsest? -Selle poolest, et renessanss ei hoidnud kinni vanadest tavadest kunsti loomisel. #Mida tähendab renessansiliku maalvaate aluseks olnud humanism? -See on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses Itaalias, levis varauusajal ka Euroopas. #Kes oli renessansskunsti lemmiktegelane? Miks? -Taavet, sest Taaveti võit Koljati üle polnud väga rüütellik, temas nähti sel ajal hinnatud väärtusi- üksikisikut kes julgeb reegleid rikkuda ja riskida, kuid võidab. #Milline linn oli renessansiajastul Euroopa tähtsaim kunstikeskus? -Firenze #Kes oli vararenessansi kuulsaim skulptor? -Donatello (1386-1466)
edusammud loodusteaduste vallas, seda enam et renessanssaja teadlaste arvates pidi looduseuurimine rajanema vatlustel, katsetel ja nendest tehtavatel järeldustel. Keskajal sisendas kirik inimesele, et ta on patune olend ja et maapealne elu on vaid ettevalmistus hauatagusele õndsusele või hukatusele. Uue maailmavaate kohaselt, selle ideaalis oli inimene tema puudustest hoolimata põhiliselt hea, harmoonilise isiksus. Seda iseloomustab selgelt uue mõiste kasutuselevõtt humanism, mille tsentriks oli inimene ning mis vastandus seni levinud arusaamale, et inimene külvab seda, mida kirik hiljem lõikab. Uue aja algul vabanes inimene kirkikuõpetuste ja maise võimu kammitsaist. Kas renessanss olnuks jätkusuutlik ilma inimliku õpetuseta, põhimõtete ja väärtushinnanguteta? Uus ideoloogia, kui see osutub populaarseks, võib tuua ühiskonda mitmeid religioosseid, rahvuslikke, poliitilisi ja majanduslikke muudatusi. 14. sajandil hakati enam rääkima teaduse
advokaate, notareid jne. Selle tulemusena kujunes Itaalia linnades küllaltki arvukas intelligents, kes oli väga vastuvõtlik kultuuri-uuendustele. 14.-15.sajandil tekkis kõigepealt Itaalias ja seejärel Kesk-ja Lõuna-Euroopas uus maailmavaade ja kultuur e. renessanss antiikkultuuri juurde naasmine. Tagapõhjaks oli majanduslikud ja ühiskond- likud muudatused ning edusammud loodusteaduste vallas. Eriline osa oli ladina ja vanakreeka keelel. 15.-16. sajandil tuli kasutusele mõiste humanism ilmalik haritus ja ilmalikud teadused vastandina kiriklikule maailmakäsitlusele ja teooogiale. Maailma keskpunktis oli inimene. Humanistid astusid vastu asketismi ideaalile, mis nõudis inimeselt loobumist kõigist maapealsetest rõõmudest hauataguse õndsuse nimel. Nad naeruvääristasid skolastikat ja keskaja kunsti ning rõhutasid inimesese kui isiksuse väärtust. Humanistid lõid uue ilmaliku maailmavaate, vabastades teaduse ja kultuuri kiriku raamidest.
Aadel Teine seisus e feodaalid e rüütlid. Aadel jaotus: 1) kõrgaadel- kuningad ja suurfeodaalid(lord, Herr, grand) 2) alamaadel- rüütlid(gentry. Ritter, hidalgo) alamaadlikele lisandusid kuninga teeninduses olevad mittevabad mehed e ministeriaalid. Aadlikud elasid linnustes, et kaitsta end rüüsteretkede ja omavaheliste konfliktide puhul. Vabaaega veetsid turniiridel ja jahil. Kasvatus: oliline oli ettevalmistus sõdimiseks. Poisid elasid kodus 7. eluaastani. Järgnes paazi aeg kõrgema feodaali juures. Õpiti relva käsitlemist, ratsutamist, tantsimist, vestlemist ja kombeid. 15.a saadi kannupoisiks(+ isiklik relv) ja tuli isandat sõjakäikudel saata. 18-19 a saadi rüütliks. Lugemine, kirjutamine ja majandamise oskus ei olnud oluline. Halvimaks omaduseks peeti truudusetust. Aadliku aukoodeks: 6) täielik ustavus senjöörile 7) truu teenimine ja vaprus sõjas 8) julgus, ausus ja galantsus (=rüütellikkus) Keskaja linn Ha...
Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. · Edu polnud kummalgi poolel. · Itaalia sai rängalt kannatada (nt Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt). b. Sõdade tagajärjed: · Kiirenes Itaalia kultuurimõju levik Prantsusmaale (nn peened kombed võeti üle Itaaliast). · Kahanes veelgi laastatud Itaalia majanduslik ja poliitiline mõju Euroopale. Renessanss ja humanism 1. Itaalia renessanss a. Itaalia linnade jõukus ja kultuursus: · Itaalia oli Euroopa rikkamaid ja linnastunumaid piirkondi tänu käsitööndusele ja pangandusele. · Rikkad perekonnad olid helded uhkete paleede ja kunsti tellimisel. b. Humanism uus ellusuhtumine, mis tõi Jumala asemel tähelepanu keskmesse inimese: · Edukaid inimesi ei rahuldanud keskaegne seisukoht, et kõik materiaalne on patune ja takistab õndsaks saamast.
Ukrainast Rootsi oli hiliskeskajal olud Taani võimu all 1521. aastal toimunud rahvaülestõusu tagajärel sai kuningaks Gustav I Vasa Vene riik kujunes kunagise Kiievi riigi äärealal Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas naabruses asuvad tatari riigid ja võttis endale keisri tiitli Itaalia jäi varauusajal samuti killustatuks Henry Tudor Francois I Maximilian I Fernando II Katoliiklane Gustav I Vasa Renessanss ja humanism Varauusaja algul, XVI saj, levisid renessanssi ja humanismi ideed üle kogu Euroopa Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze Francesco Petrarca (1304-1374) oli pärast antiikaega esimene poeet, keda loomingu eest avalikult pärjati Lorenzo Valla (1407-1457) oli üks neid Itaalia humanistlikke õpetlasi, kes ilmutas järjekindlat kriitilist suhtumist muistsetesse autoriteetidesse Niccolo Marchiavelli (1469-1527) on uusaegsele poliitfilosoofiale alusepanija
Humanismist aurumasinateni 2.9 Uue maailmapildi kujunemine, Renessanss (14.-17.saj) ja humanism Itaalia, 14. saj. Humanism, ehk suhtumine, milles keskmes ja kõigi väärtuste hierarhia tipus oli jumala asemel inimene, võttis võimust. Tänu sellele lõppes keskaeg ja algas uusaeg. Renessanss oli suur teaduse arengu ajajärk. Empiirikale toetudes! Gootipärane kõrgustesse kerkimine asendus horisontaali ja maisusega. perspektiiv! Poliitikas arenes pragmaatiline ja küüniline lähenemisviis ja pangandus majanduses. Palgaarmeede tekkimine ja merenduse areng! Jan Hus- mõjuka usulise reformatsiooniliikumise algataja
Põhja-Itaalia oli juba ammu olnud Idamaadega peetava kaubanduse sõlmpunktiks. Samuti arenes seal välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade" vastu, tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai see, et inimene on kõikide asjade mõõt. Renessansiajastul tekkis murrang usklike inimeste teadvuses. Seni jagamatult valitsenud katoliku kirik jäi oma kivinenud tõekspidamistega, dogmadega jalgu uutele tuultele. Mitmel pool Euroopas sündisid liikumised, mis taotlesid usu taaslähendamist inimesele, mida ühiselt nimetatakse reformatsiooniks. Selle tulemusena puhkesid 16.sajandil verised ususõjad, milles eriti rängalt said kannatada Saksamaa ja Prantsusmaa
kirikutest kõrvaldadakogu luksus ja tõelisus · ägedamad ideoloogid nõudsid isegi kõigi kirikute lammutamist · täiesti erinevalt suhtuti kloostritesse ja munkadesse · nende vaimulikud pidasid jumalateenistusi tavalises talupojarõivas · põhikeskuseks kujunes · Tabor · Plzén Ptk.28 Humanism ja renessanss · Eeldused uue kultuuri ja maailmavaate tekkimiseks kujunesid kõigepealt Itaalias · Sealsete linnriikide majanduslikule tõusule pani aluse eelkõige kaubandus, selle kõige kõrval aga ka pangandus ja liigkasuvõtmine · Kujunesid varakapitalistlikud suhted · Nende alustel kujunes ka noor kodanlus 5
10.KLASS ARVESTUSLIK KONTROLLTÖÖ NR.3 RENESSANSIAJASTU MUUSIKA 1.Selgita mõisted ,, renessanss ", ,, humanism " Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Humanism - väärtushinnangute lähtumine inimesest. 2.Milline oli renessansiajastu ideaalisiksus Renessansiajastu ideaalisiksus oli kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene 3.Nimeta ja kirjelda renessansiajastu uudseid pille lauto näppekeelpill
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3
RENESANSS · Tekkis 14-15 saj Itaalias · Antiikkultuuri juurde naasmine, taassünd. · Edusammud loodusteaduste vallas. Hakati tegema palju vaatlusi. · Ladina, vanakreeka keele tundmine. HUMANISM · 15-16 saj. Hõlmas nii kultuuri kui haridust. · Keskpunktiks inimene. · Astusid vastu asketismile ehk ideaalile, mis nõudis loobumist rõõmudest ja naudingutest. · Eitas kiriklikke arusaamasid. HUMANISM kirjanduses · Kirjanikud ja kunstnikud olid esimesed väljendajad. · Dante Alighieri teos ,,Jumalik komöödia"- kristlik kujutlus põrgust ja põrgutulest, aga kirjutab inimlikult, kirega, kaasahaaravalt. · Luuletaja Franscesco Petrarca kirjutab armastusest ja kodumaast · Kirjanik Giovanni Bocaccio ,,Dekameron" pilkab kiriklikku liiderlikust, jaatab naudinguid. TEADUS · Leonardo Bruni uuris ajalugu. Uuris antiikfilosoofide elulugu, Firenze ajalugu. Rõhutab ka naiste koolitamist. · Lorenzo Valla aja...
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
Kordamise teemad arvestuslikuks kontrolltööks kunstiajaloost 11. klassile. Õpik Jaak Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu 11. klassile`` Kes on humanisklik inimene, mida tähendab sõna humanism ja mis ajastul võeti mõiste kasutusele? Lk: 32.on inimese ja inimlikkuse väärtustamine, mis sai alguse hiliskeskaegses ItaaliasRenessansi periodiseering, mida tähendab sõna renessans? Kirjuta ja mõtesta lahti. Lk:34-35uus mõtteviis. taassünd. antiikkunsti taassündi, täpsemalt selle identset jäljendamist antud olukorras. 13-14.saj. eelrenessanss (trecento) 15.saj vararenessanss (quattrocento) 16.saj kõrgrenessanss (cinquecento) Milline ajastu oli eeskujuks renessansile ja miks
1. Keskaega nim feodaaltsivilisatsiooniks, sest sel perioodil kujunesid välja feodaalsuhted, mis olid keskaja riigi- ja majanduskorralduse põhialusteks. Feodaaltsivilisatsiooni iseloomustab katoliiklus, feodalism, ühiskonnastruktuur (vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud), katoliiklik külaühiskond, enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud, valitsev majandusviis oli naturaalmajandus. 2. Varakeskaeg: Frangi riigi tekkimine, Verduni leping, viikingretked, Vana-Vene riigi teke Kõrgkeskaeg: ülikoolide tekkimine, ristisõjad, gooti stiili valitsemisaeg, Hastingsi lahing, Wormsi konkordaat, kerjusmunaordude rajamine Hiliskesaeg: Rooside sõda, reformatsioon, Ameerika avastamine, Augsburgi usurahu, trükikunsti leiutamine, Nantesti edikt, Liivi sõda, Madalmaade iseseisvumine 3. Protestantliku kiriku usutunnistused: 1) luterlus - Rootsi, Taani, Põhja-Saksamaa 2) kalvinism - Madalmaad, Sveits, sotimaa 3) anglikaani kiri...
nimi alla. Keskajal oli kõik kiriku kontrolli all. tagapõhjaks majanduslikud, ühiskondlikud muutused ning edusammud loodusteaduste alal Taotletakse isiksuse igakülgset arenemist rõhutatakse mitmekülgset haridust püüti igati vabaneda kiriku võimu alt renessanss antiikkultuuri taassünd 476 teadlased viisid Lääne-Roomast antiikteosed Ida-Roomasse 1453 läksid uuesti Lääne-Roomasse ning võtsid palju kaasa humanism avaldub eelkõige kirjanduses, kunstis ja filosoofias astuti vastu asketismile inimese loobumisele kõikidest maapealsetest rõõmudest ja naudingutest hauataguse õnduse nimel Medicid tuntuim türannide perekond, kui vabariiklik valitsemisviis asendus monarhiaga. Võim koondus pärandatavalt ühe eriti rikka perekonna kätte. Nende võimule pani aluse Cosimo de' Medici, aastal 1434. Toetasid kultuuri ja kunsti ning arhitektuuri. Olid osavad finantsalal- rajasid esimesi panku
Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja kaastunnet inimeste vastu. Humanism on alati seotud inimisiksuse omaette väärtuse, tema eluavalduse ja loomingu rikkuse tunnustamisega. Pärast mõnda aega kestnud mungaelu lahkus Erasmus sellest kitsast maailmast ja hakkas elatist teenima vabakutselise kirjanikuna. Ühele oma esimestest kuulsatest raamatutest andis ta nime "Morias enkomion" ("Narruse kiitus", 1509)
isandat, tavarüütel elas isiklikus kindluses, kuid ordurüütel kirikualadel. Ordurüütlitel oli ka ristimärk kuskil. Ordurüütlid olid reeglina ka mungad. *Ristisõjad tõid endaga kaasa positiivset: ristiusk laienes, kauplemine idamaadega elavnes, kristlik kultuur segunes idamaise kultuuriga. Negatiivset: linnasid rüüstati, süütuid inimesi tapeti ja pühamaa jäi ikkagi moslemitele (ei saadud tagasi). 6. HUMANISM JA RENESSANSS. MAADEAVASTUSED. *Uusaaja alguseks peetakse 1453 aastat, kui lagunes Konstantinoopol, 1492, kui Kolumbus avastas Ameerika ja aastat 1517, kui algas Saksamaal reformatsioon. *Uusaja lõpuks peetakse tavaliselt esimest maailmasõda, mis oli aastatel 1914-1918. *Uusajale on iseloomulik kapitalismi areng, valgustus (teadus arenes, keskajal oli piiblipõhine elutegevus), revolutsioon, rahvuslik liikumine milleläbi saadi sõnaõigust (keskajal usklik
Maadeavastuste põhjused ja eeldused ning tulemused. Põhjused: vajadus vürtside järele, kaubad olid vahenduse tõttu kallis, seliklusjanu, kullajanu(puudus väärismetallidest), vajadus turvalisemate mereteede järgi, müüdid pururikastest riikidest, ristiusus levitamine ja vajadus võidelda islamiga. Eeldused: karavellide leiutamine, uute navigatsioonivahendite kasutuselevõtt(kompass, astrolaab), Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi, Pürenee ps. oli palju sõjakaid rüütleid, kes olid valmis minema kaugetele merereisidele, ühiskond oli valmis avastusteks, kirjutatud reisikirjeldused tekitasid suurt uudishimu, taasavastati Maa kerakujulisus. Tagajärjed: Ameerikale: koloniseerimine, neegerorjade toomine Aafrikast Ameerikasse, nakkushaiguste levik, indiaanlaste massiline hävitamine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, ristiusu pealesurumine, kulla-ja hõbekaevandusse pandi neegrid tööle. Euroopale: maailmapildi av...
Ivan IV Julm (1533-1584) vallutas tatari riigid ja võtis endale tsaari tiitli. · Itaalia Jäi riiklikult killustamatuks. Oli jõukas, kuid poliitiliselt lõhenenud. Riigi võimu tahtsid endale paljud teised suurriigid. Tänu sellele toimusid Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel. Sõjad ei olnud edukad ühegile sõdivale poolele, ainult Itaalia sai rängalt kannatada. Renessanss ja humanism · Leonardo da Vinci (1452-1519) oli Itaalia teadlane ja renessansiajastu maalikunstnik. Kuna ta oli edukas kunstnik, onti talle luba lahata laipu, et keha täiuslikult kujutada. · Dante Alighieri (1265-1321) oli Itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Üks kuulsamaid renessansi poeete. Tema suurteos on ,,Jumalik komöödia". See andis ülevaate kristlikust maailmapildist: põrgust, puhastustulest ja paradiisist.
Pildil tsaar Ivan IV Julm Viies tase (1533-1584) Itaalia jäi killustatuks, pälvis Prantsuse kuningate ja Habsburgide huvi. Itaalia sõjad Habsburgide ja Prantsuse kuningate vahel (1494-1559) 1527. aasta mais Rooma rüüstamine Karl V palgasõdurite poolt. Tapeti üle 30 000 inimese. Prantsusmaa kuningate ja Habsburgide vaheline rivaalitsemine ei kadunud. Itaalia oli laastatud. Renessanss ja humanism Itaalias kujunes uus maailmavaade, Jumala asemel keskmes inimene. Renessanss (pr renaissance - taassünd) Humanism (ld humanus inimlik) Tähtsaim keskus Itaalias Firenze. Hakati hindama inimese keha ja hinge, inimene on Jumala tippsaavutus. Trükikunsti kasutusele võtmine 1440. Saksa trükimeister Johann Gutenberg. Itaaliast jõudis humanism mujale Euroopasse uusaja algul. Erasmus Rotterdamist (1466-1536) oli oma aja silmapaistvaim mõtleja. Mõjukaim töö "Narruse kiitus".
Euroopa varauusaja algul Varauusajaks peetakse XVI XVII sajandit Euroopas elas 80-85 mln inimest Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim Ida-Euroopas kujunesid paljurahvuselised riigid Euroopa mõju kogu maailma majandusele suur Renessanss ja humanism Humanism esikohal kõik inimlik Renessanss antiikkultuuri väärtustamine Renessansskultuurikeskuseks tõusis Firenze Hinnati inimese keha ja hinge harmoonilist tervikut Humanistlikud veendumused toetusid antiikkultuurile Renessanss ja humanism Antiikkunstnike eeskujul püüti inimest kujutada loomutruult. Leonardo da Vinci kuulus Itaalia renessansikunstnik Itaalia kirjandus Suursugune poeet Dante Alighieri - "Jumalik komöödia" Francesco Petrarca esimene avalikult pärjatud poeet Giovanni Boccaccio "Decameron" inimliku elurõõmu avaldus katkujärgsetel aastatel Lorenzo Valla Itaalia humanistlik õpetlane Niccolo Machiavelli uusaegse poliitfilosoofia alusepanija Uus maailmapilt Kinnitati maakera kerakujulisust
omast märksa huvitavam, siis seetõttu oli mul ka palju motivatsiooni avastamaks veel midagi, mida see mees oma eksistentsialistlikus mõttelaadis inimesest ja olemisest arvas. 14 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Meos, Kaasaja filosoofia, Koolibri, Tallinn 2000 2. Karl Jaspers, Aja viimne situatsioon. Ilmamaa, 1997 3. J.- P. Sartre, Eksistensialism on humanism. Varrak Tallinn 2007 4. http://et.wikipedia.org/wiki/Jean-Paul_Sartre 5. http://en.wikipedia.org/wiki/Sartre 15
Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa ja riik sai iseseisvax. 1558-1583 Liivi sõda. Vene riigi tsaarix sai Ivan 4. Julm. Itaalia oli poliitiliselt killustatud. Renessanss ja humanism kui uus maailma käsitlus. Jumala asemel oli tähelepanu keskmes inimene. Väärtustati antiikkultuuri. Ausse tõsteti inimlik, sp kutsuti seda ka humanismix. Maine elu pidi olema nauditav. Hakati hindama inimese keha ja hinge kui harmoonilist tervikut. Hinnati inimese isikupära ja ja usuti inimvõimetesse. Inimeses hakati nägema loojat. Tõusis austus loominguliste isiksuste vastu(poeedid, kunstnikud). Eeskuju võeti antiikkultuurist ja antiikkunstist.Vaba ja kriitiline mõte
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
