IN THE LIGHT OF RECENT DEVELOPMENTS IN MEDIA ECONOMY AND TECHNOLOGY, HOW VALID IS THE CRITIQUE OF THE FRANKFURT SCHOOL OF MEDIA DECEIVING AND PACIFYING THE POPULATION? Essay Tallinn 2013 The rapid development of computer technologies and internet has been one of the main factors affecting our everyday life over the last decades. They have made our life more efficient, comfortable and also changed the way we communicate and consume media. Digitalization has also brought us many new platforms and more possibilities for media to reach even more people. The internet is allowing anyone to share information instantly to all over the world. It might be thought that with all these new developments, problems like controlling of the media and deceiving people are gone, but it seems that things are not that clear. When the first newspapers a...
Aktuaalne Kaamera (Arvustus) Aktuaalne Kaamera on teleuudistesaade, mida näidatakse kanalil Etv. See saade on huvitav ja informatsiooniline ning ka väga vajalik, sest uudiseid peab teadma iga inimene. See saade räägib nii Eesti kui ka välismaa uudistest. Uudised ei ole ainult poliitikast vaid on ka igasugustele teistele teemadele. Saate juhid on: Monika Tamla, Margus Saar, Kadri Hinrikus, Astrid Kannel ja Priit Kuusk. Nad toovad uudiseid televiisori vaatajate ette. Aktuaalse Kaamerat võib leida ka internetis aadresil http://etv.err.ee/l/paevakajasaated/aktuaalne_kaamera. Aktuaalne Kaamera on eesti keelne saade, aga on olemas ka venekeelne variant. Seal samuti räägitakse Eesti ja maailma uudistest nagu ka eesti keelses
Chadee & Ditton (2005) Fear of crime and the media: Assessing the lack of relationship (p.321- 332) Mitmed uuringud on näidanud, et kuritegevuse kajastamine ajalehtedes on suhteliselt väike, kuid selle protsent on muutuv. Näiteks tüüpiline suurlinna ajaleht pühendab 5-10 % uudistest just kuritegevuslikele uudistele. Chadee & Dittoni uuringus selgus, et umbes 36 uurimisobjektist olid krimiuudiseid varieeruvalt 1,6 %-st 33,5 %-ni. Krimiuudised telekas ei läbinud sama tasemega kontrolli mis ajalehe uuringus. Dominic (1978; 111) leidis, et Ameerika teleuudistes on 13% uudistest just krimiuudised, Suurbritannias on see 5%. Raadio kohta pole seda hiljuti mõõdetud ega uuritud. Chadee & Dittoni uurimus põhineb Ferrano (1995) definitsioonil kuritegevuse hirmul. : Fear
Päevaleht 19.08.1938 Ajalehes on kajastatud põhiliselt Eestikesksed uudised: Rahe laastamistöö Võrumaal, Juulis suurenesid hoiused 202 mln krooni, Saaremaal paljastati puskarivabrik, Kolme lapse tulesurm jms uudistest, mis võik vähemalgi määral rahvale korda minna. Ajalehest võib leida ka selliseid uudiseid, mis otseselt ei ole Eestiga seotud: Lätis uus haridusminister, Shanghais tapeti salapärane ülem,Uusi rahutusi Mehhikos, ,,Must päev Berliini börsil ja teisi sääraseid uudiseid, mis Eestit ja eestimeelseid lugejaid ei peaks mõjutama. 1) Ajalehte analüüsides ei leidnud ma ühtegi tõlgitud lugu, kuid leidus rohkesti järjejutte
leidmiseks ja ka oma eesmärkide saavutamiseks. (Vinter, s.a) 3. Millised on õpetaja peamised rollid meediakasvatajana: silmas pidades meediapädevuse kujundavat ja rakendavat aspekti? (2p) Õpetaja roll on lastele seletada, mis on meedia ning millised erinevad vormid on meedial ning olla ka üks meediat edastavaks inimeseks. See tähendab, et vanemate lasteaialastega on õpetajal võimalus rääkida suurtematest uudistest maailmas, tutvustada neile erinevaid vaatenurke. 4. Millised on uuenenud meedia peamised võimalused ja ohud lastele? Kuidas seostada neid ohtusid ja võimalusi meediategevuste läbiviimisega? (2p) Meedia peamised võimalused Informatsiooni hankimine ja selle kiirus, laiapõhjalisus kultuurilised väärtused, nende laiapõhjaline tundmaõppimine õppimise ja õpikeskkonna mitmekesistamine meelelahutuse ja lõõgastuse kiire võimaldamine
Enesetapp- ainuõige otsus? Petra Nook Depressioon on kurvameelsus, masendus, meeleolusurutis. Sellise kirjelduse leiame sõnaraamatust. Viimastel aegadel võib tihti uudistest kuulda, kuidas keegi noor iseendale käed külge pani ning endalt elu võttis. Tagantjärele kuuleme, kuidas nad kannatasid tugeva depressiooni all. Mis aga viib inimese nii suurde masendusse ning kas tõesti ei saa seda kuidagi ära hoida? Hermann Hesse ,,Stepihundis’’ on välja toodud, et ehk polegi depressioon nii suur, vaid pigem see mõte, et inimene saab põgeneda kõigest ja olla vaba, tundub liiga ahvatlev.
Televiisori tähtis roll inimese elus. Venelaste vajadus emakeelsete telekanalite järgi. Hetkelised vene telekanalid Eestis Hetkel saavad Eesti elanikud vaadata Elioni DigiTV võrgus 7 kanalit. Nendeks on Pervõi Baltiiski Kanal, REN TV, RTR Planeta, Orsent, TVN, MUZTV, Pervõi Baltiiski Muzõkalnõi. Pervõi Baltiiski Kanal Balti riikides näidatav venekeelne telekanal, kus näidatakse kõige armastatumaid venekeelseid filme ja seriaale. Seal antakse ka lühike ülevaade uudistest Venemaal. REN TV Vene telekanal, kus jutusaated pakuvad mitmekülgset infot ja professionaalset analüüsi. Vaatajad pannakse kaasa mõtlema ja arvamust avaldama. RTR Planeta RTR Planeta on üks 24-tunnistest Venemaa põhitelekanalitest. Eksklusiivsus, harukordsus ja professionaalsus koos slaavi ülevoolavusega saavad edastuse spordis, filmis ja kultuuris. Orsent TV Eestis toodetud venekeelne kanal on emotsionaalne ja mitmekesine kultuuri, noorte-, pere ja muusikasaated.
GMO poolt GMO tegeleb taime sortide ja loomade muutmisega, mis on hea kuna see enamjaolt muudab vilja või siis ,loomade puhul, liha paremaks , maitsvamaks, tervisele veel kasulikumaks. GMO üks viimastes headest uudistest(27.10.2008) oli see et teadlesed lõid vähki tõrjuva tomati. Mida veel paremat tahta kui süüdes GMO tomateid ja vähk kaob ning ei saa tekkitagi, see on väga hea. Taolisi uudiseid ja loomisi on olnud varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja
ja on vaja koondada üha uusi lugejaid enda ümber. Näiteks võib siin kohal tuua artiklid, kus vaatluse all olid Sami Lotila lood, kus võtsid sõna nii Peeter Oja, kui ka Koorberg, kes halvustas, kes olid poolt ning igal inimesel oli võimalus leida oma pool kus olla ning keda toetada ja keda hukka mõista. Massimeedia on kindlasti vastutustundetum Eestit puudutavate sündmuste edastamisega. Kuna iga inimene on kõige rohkem huvitatud oma maa uudistest. Väidan nii kuna just kõige suuremad skandaalid on just oma maa inimestega seotud meid eriti ei huvita välismaa uudised me küll loeme neid kuid ei avalda nende kohta just eriti suurt arvamust. Välismaa uudistest on ainsad millel on suur populaarsus need mille korral on tegemist mingi suurema õnnetusega nii oli ka kindlasti üks meeldejääv välismaa uudis Jaapani katastroof. Kui tulla tagasi Eesti
teenida kui teed seda piisavalt tihti ja kui on piisavalt vaatajaid. innternetsit saab ilmselt kõige rohkem infot otsida ja seal saab kõike näha ja kuulda. Raadios on siiski piiratud võimalused, näiteks ei ole midagi näha ja kui on midagi vajalikku vaja teada siis peab väga tähelepanelikult kuulama. Raadiot kuulatakse kõige rohkem autodes, eriti pikkadel sõitudel. Vahest peavad inimesed ummikutes nii kaua istuma, et jäävad uudistest ilma, siis on neil võimalus kuulata raadiost tähtsamaid päevauudiseid. Televisiooni meediakanalid on sarnased interneti omadega, aga natuke piiratud võimalustega. Näiteks saab valida mis kanalit vaatad, aga ei saa valida mis sealt sellel ajal tuleb. Televisiooni kasutatakse kõige rohkem uudiste vaatamiseks, et teha teksti usutuvamaks ja peale selle ka aja veetmiseks. Paberkandja, ehk ajalehed ja ajakirjad on populaarsemad täiskasvanute seas, kuid on ka lasteajakirju
Meedia juhitavus meie elule Paljudes demokraatlikes riikides loetakse tugevat ajakirjandust neljandaks võimuks. Tuues näite Eestist, siis kahtlemata mõjutab lehest loetu või uudistest kuuldud info inimese igapäevast tegevust ning laiemalt üldist maailmavaadet teemade suhtes. Isegi, kui inimene pole igapäevaselt kursis ja on meediast kaugenenud, saab persoon kaudselt mõjutatud, sest riigi kõrgemad isikud lähtuvad poliitika kujundamisel suuresti teabest, mida pakutakse meedia vahendusel. Eesti vabariigis on põhiseadusega sätestatud, et inimesel on täielik sõnavabadus, mille tõttu
Aktiivne inimene tegutseb ise ja ärgitab ka kaaskodanikke tegutsema. Näite võib tuua kasvõi hiljutisest prügikoristusest. Aktiivsemad inimesed levitasid infot, et rohkem inimesi kaasata ja ka organiseerisid grupid, kes kuhu koristama lähevad. Tänu nende initsiatiivile kaasasid nad koristusele palju kaaskodanikke ja suur hulk prügi sai korjatud. Aktiivne kodanik teab oma õigusi ja vajadusel võitleb nende eest. Näite võib tuua hiljutistest uudistest, kus noor naine võitles oma õiguste eest, kui teda peteti korteri ostul. Tänu oma aktiivsusele ja tegutsemisele sai ta oma raha tagasi. Tänu aktiivsetele kodanikele korraldatakse ka väiksemates kohtades erinevaid üritusi, tähistatakse ühiselt tähtpäevi ja kultuurisündmusi. Samuti korraldatakse ka kontserte ja peoõhtuid, luuakse ka beebiklubisid, võimlemis ja tantsuringe ning tegutseb naabrivalve.
Telekommunikatsioon ja meedia Sissejuhatus Küsitlesime 42. inimest Jaotasime inimesed 4 vanuserühma: 16-20, 21-40, 41- 55, 56- 70 Küsisime erinevaid küsimusi erinevatest meedia valdkondadest Eesmärgid Reklaami tähtsus inimestele Raadiojaamade kuulatus Ajalehtede ja ajakirjade loetavus Telezanrite vaadatus Meedia roll elus 16-20 vanuserühm Reklaam on vajalik Lühike, konkreetne ja humoorikas reklaam Vähem kollast ajakirjandust, rohkem meelelahutust Meedia mängib suurt rolli 21-40 vanuserühm Reklaami tähtsus ei ole suur Tabav ja arusaadav reklaam Vähem rämpsu (vanad uudised, reklaame) Meedia tähtsus keskmine 41-55 vanuserühm Ei lase mõjutada reklaamist Tutvustav ja mitte pealetükkiv reklaam Soovivad näha rohkem erapooletust ja sügavamat analüüsi Meedia vajadus on igapäevane 56-70 vanuserühm Reklaami mõjutavus väga väike Vaimukas ja kunstiline reklaam Tahavad näha rohkem lisalehti ajalehtede ja ajakirjade v...
võimalust ning laimavad internetis kedagi. On olnud mitmeid juhtumeid, kui taoline sõimamine on läinud lausa nii käest ära, et ohver tunneb, et peab lõpetama oma elu. Samas on internet ning sotsiaalmeedia meile ka väga vajalik. Info liikumine on tänapäeva ühiskonnas äärmiselt oluline ning peamine infoallikas ongi sotsiaalmeedia. Informatsioon juhib ja mõjutab meie elu. Teave, mis liigub sotsiaalvõrgustikes, on meeletus suuruses. Alates poliitilistest uudistest kuni lõpetades näiteks informatsiooniga, millal mu õde mulle külla tuleb, see kõik liigub sotsiaalmeedia avarustes. Internetivõrgustik on meeletult oluline ning muudab paljud asjad meie jaoks lihtsamaks ja kättesaadavamaks. Sotsiaalmeedia on vägev, seda nii heas kui ka halvas mõttes. See juhib ja mõjutab kõiki iga päev. Ma ei suudaks elu ilma selleta ette kujutada enam, sest seal liigub nii palju vajaliku
oleme on valdavad lääne tuuled ning suurem osa radioaktiivsusest hõljuks venemaale tagasi. Eesti vabariigi loomine tähendab tugevalt mulle mu sõpru ning perekonda. Eestis on kindlasti parem elada, sest me kõik oleme kuulnud mis toimub venemaal. Presidenti valitakse nii, et on küll kaks kandideerijat kuid valimis lipikul on ainult ühe kandideerija nimi. Iga nurgapeal võid sa kuuli saada ning sind pannakse tähele alles siis kui su raibe hakkab seal haisema. Alatasa kuuleme uudistest, et jälle on mõne suursaadiku pere maha tapetud või õhku lastud. Eestis sellist asja ei ole. Eestis on paljud asjad vabatahtlikud. Sõja ja riigikaitse poole pealt on vabatahtlik Kaitseliit. Kaitseliidu alla kuuluvad ka Noored kotkad millega seoses saab käia ja teha seda mida tavainimene ei saa. Selle eest ei pea maksma, see on hea. Oleks venemaa, siis oleks see asi lausa kohustuslik ning paljud ei tahaks seal käia. Eestis on palju asju mis mulle meeldivad
tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust globaalset kliima soojenemist. Inimkonnast enamik on mures teadmatusest tuleviku ees. Ei ole päeva kui uudistest puuduks mõni looduskatastroof, terroriakt, õnnetus või mõni muu surmaga lõppev sündmus. Inimene võib olla kui tahes terve ja korralik , miski ei hoia teda eemale valel ajal vales kohas olemisest. Näiteks hukkus peaaegu 3000 inimest terroristide rünnakus New Yorgi kaksiktornides, mis toimus 11.septembril 2001. aastal. Mida oleks saanud teha, et seda terroriakti oleks saanud ennetada? Inimesed peaksid midagi ette võtma, et kaitsta oma elu, mitte kartma ning muretsema.
võrreldes. Mulle torkavad silma, jäävad meelde ning hindan teisi detaile ja elemente kui zürii. 4. Kokkuvõte Victoria Talpsepp Mulle väga meeldis, et kõik nominentideks valitud pildid olid tõesti väga maitsekad ning polnudki ühtegi pilti, mis mulle ei meeldiks. Pilte vaadates tekkis mul ka äratundmisrõõm, sest paljud fotod olid juba uudistest tuttavad. Suureks plussiks pean seda, et näituse jaoks oli valitud rahvarohke Viru Keskus ning kõik fotod olid piisavalt suured, et ka tormavate möödakäijate tähelepanu püüda. Kindlasti külastan seda näitust ka järgmisel aastal.
kleidiprojektist saadud tulu eest ostis ta Merivälja koolile 23 paari korralikke rulluiske, mis maksavad ikka päris kopsaka summa. Kingitusega pööras presidendiproua tähelepanu asjaolule, et koolil puuduvad võimalused siseruumides kehalise kasvatuse tundide pidamine. Pole tarvis ta kallal ,,haukuda", kui ta tegelikult teeb ju head. Käesolev majanduslangus viib inimesed masendusse. Tööpuudus, rahapuudus- kõigest on puudus, välja arvatud halbadest uudistest. Esile tuuakse ainult kõike halba, võiks üle minna vähe elurõõmsamatele ja toredamatele teemadele, kuid siiski arvatakse, et traumeeriv on see, mis müüb. Väärtustama rohkem hakatud rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist kui see, mis tegelikult võiks inimesele huvi pakkuda ja ehk isegi maailma paremaks muuta. Lõpuks ongi jäänud mulje, et inimesed on nii lihtsameelsed ja kogu mõttetus ongi see, mis müüb ja huvi pakub
Kas olla GMO poolt või vastu? GMO üks viimastes headest uudistest(27.10.2008) oli see et teadlesed lõid vähki tõrjuva tomati. Mida veel paremat tahta kui süües GMO tomateid ja vähk kaob ning ei saa tekkitagi, see on väga hea. Taolisi uudiseid ja loomisi on olnud varem ning neid tuleb veel ja veel. Inimestel ei ole vaja varsti enam ravimeid võtta, sest GMO toote on maitsvad ja ka tervist parandavad. Lisaks veel on GMO põllumajandus kõige mahedam. See tähendab et keskkond ja ka toitu ei ole vaja pritsida kemikaalidega. Taimed kasvad ise ja
Tahan liigelda ohutult Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks? Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus.
Hommikuti on valge, kahjuks ei saa head ilma halvata ja hommikune valgus tuleb õhtu arvelt. Minule ei ole meeltmööda see, et õhtul juba kella viiest on kottpime. Ainuke põhjus, miks me kella keerame on fakt, et kuulume Euroopa Liitu. Teised liikmesriigid keeravad, keerame siis meie ka. Venelased lõpetasid kellakeeramise mõni aasta tagasi, alguses oli küll segadus korralik, kuid inimesed harjusid ära. Kindlasti võis seal olla ka soov olla erinevad, nagu viimastest uudistest loeme, ei kuulu Euroopa liit just Vene sõprade esikümnesse. Iga riik peaks saama ise valida, kas minna üle talvajale. Seda peaks saama otsustada rahvas, kuna Eesti Vabariik ei ole vabariik põhjuseta, meil valitseb demokraatia. Kahtlemata oleks see ebamugav turistidele. Euroopa Liidu liikmesriikidest ei pööra kella ainult Island. USA ja Kanadas on samuti osariike, kus kella ei keerata. Arvan, et kui panna Eestis rahva hääletusele kellakeeramise küsimus,
s.h. reklaami- ja muude trükiste väljaandmine ja levitamine; Koondada ja analüüsida hotelli - ja restoranituru majandusnäitajaid ja trende ning vahendada neid liikmetele. Viimaseks uudiseks on 6.novembril välja antud teade, et 2015. aastal Pariisis välja kuulutatud Villegiature Awards 2015 valiti 6 "Kõige võluvam hotell Euroopas " nominendi hulka Villa Ammende Pärnust, mis on EHRL'i liige. Lisaks saab uudistest teada, et EHRL'i uueks tegevjuhuks sai Maarika Liivamägi. Huvitavaid fakte: Antakse välja EHRL'i stipendium. See antakse välja kord aastas, millele võivad kandideerida hotelli- või toitlustuseriala õpetavate õppeasutuste õpilased. Liidu liikmete minimaalne aastamaks 200 eurot. EHRL-il on ka oma liikmete jaoks internetikeskkond Intranet. EHRL annab välja turismittevõtetele aastaauhinda “Aasta Parim”.
Tahan liigelda ohutult Kõik inimesed tahavad ohutult liigelda, selles ma ei kahtlegi. Mitte keegi meist ei tahaks sattuda liiklusõnnetusse, sealhulgas ka mina. Ometigi juhtub nii palju liiklusõnnetusi. Aga miks siis ikkagi õnnetused juhtuvad ja mida teen mina, et ohutum liigelda oleks? Ohutu liiklemise vastu pole kellelgi midagi. Kahjuks ei järgi mõned inimesed reegleid ning ikka ja jälle võime uudistest lugeda, et toimus järjekordne liiklusõnnetus. Mina omalt poolt üritan täita kõiki reegleid, mis muudavad liiklemise minu ja ka teiste jaoks ohutumaks. Pimedatel õhtutel kannan helkurit, autoga sõites kinnitan turvavöö, teed ületan selleks ettenähtud kohtades ja nii edasi. Ühest küljest on mu oma elu mulle kallis, teisalt ei taha ma panna ohtu kellegi teise elu. Sellepärast üritan olla võimalikult hoolikas, kuna tean, et õnnetuse võib põhjustada kas või väike eksimus.
Eestlased ostavad oma suure vaevaga teenitud raha eest igasuguseid asju kokku, et vähegi naabrist parem olla. Kuid kas see ongi nii halb, pigem paneb see meid ka rohkem pingutama. Kuna Eesti on väike riik, nähakse selles pigem kõike halba, kui head. Eesti kindel negatiivne külg on narkomaania ja alkoholism. Ilmselgelt on narkootikumide ja alkoholi kättesaadavus liigagi kerge ja sellepärast ongi Eesti enim alkoholi tarbivaid riike Euroopas. Kuulsin äsja uudistest, et Eestis on hetkel 7000 kõrgharidusega töötut, lihtsalt sellepärast, et pole piisavalt töökohti või siis, mida on õpitud, ei huvita enam. Mida siis sellises olukorras teha? Kindlasti lähevad osad välismaale, lootes seal kuidagi karjääri alustada, sest jääb mulje, et siin Eestis sinu pakutud teeneid ei vajata. Kuid kas seal välismaal on ikka parem elu? Ei tea midagi. Meil, Eestis, ei ole käimas sõdasid, hetkel pole liikvel mingisuguseid epideemiaid,
tigetseme ja tülitseme, kuida harva ütleme ja näitame välja, et hoolime tegelikult inimesest. See on ju naeruväärne, kui mõtlema hakata. Kui keegi kellegile ütleb, et hoolib, siis vaadatakse ütlejat nagu imelikku ning mõeldakse: ,,Mis tal nüüd hakkas?". See on haige. Idiootne. Ajuvaba. Keegi meist ei ela igavesti, varem või hiljem lahkub keegi. Me ei tea milla kellegagi midagi juhtub ja õnnele ei tasu loota: ,,Ehk minu lähedastega midagi ei juhtu.". Päevast-päeva kuuleb uudistest õnnetustest, kus inimesed hukuvad kellegi hoolimatuse läbi. Hoolimatus on kasvõi see, kui inimene istub autorooli purjus peaga, teades, et seab ohtu nii enda, kui ka kaasliiklejate elu. Selleks, et kõik muutuks peab looma tingimused. Ja kuidas seda saavutada? Kindlasti mitte viha, ülbuse, ahnuse või vihkamisega, vaid armastuse, headuse ja siirusega ning kindlasti ka hoolivusega. Märkasin ka enda vajadust hoolida ja olla hoolitud ning pidin pettuma, sest enamasti jäi minu
See hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis. Rahvapärimus ütleb - Nõiakaev hakkab keema kui Tuhala nõiad kaevus vihtlevad. Tuhala nõiakaev Kokkuvõte Minule väga meeldib just Põhja-Eesti pinnamood ning loodusmaastik, sest mulle meeldib paekivi. Ning Harju lavamaa on tihedalt seotud paekiviga, sellest tulenevad karstivormid ja jõeorud. Olen kuulnud uudistest, et sinna piirkonda tahetakse avada paekarjäär. Kui selline asi juhtub, siis arvatavasti ei aja Tuhala nõiakaev enam kunagi üle, sest sinna peaaegu ei jõuakski põhjavett. Enne kui asuda rajama uusi karjääre, tuleks otsustada, milliseid loodusmälestisi tahame säilitada tulevastele põlvedele. Kasutatud kirjandus : http://www.harju.ee/index.php?id=10964 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja-Eesti_lavamaa
Delfi Eesti Päevaleht Lõbusad, kergelt loetavad Tõsisemad, professioonaalselt kirjutatud. Hea lugeda, üheselt mõistetavad. Palju pilte Pilte on, mitte ülemäära. Uudise all lingid, sarnaste teemade lugemiseks Uudise all lingid, sarnaste teemade lugemiseks Ümbritsetud meeletust reklaamikogusest Ümbritsetud teistest uudistest. Vähe reklaami Piiramatus koguses mõistlike ja ajuvabasid Piiratud koguses kommentaare, vähe kommentaare ajuvabasid. Jürgen Hints 9C klass Page 2
oludest reguleerib ka oma tööd. 1.5. Nimetage, milliseid teisi reaalajasüsteeme teate - tooge 5 näidet ja põhjendage, miks need on reaalajasüsteemid? Määratlege ka lühidalt, kas igaüks neist on sardsüsteem, protsessijuhtimissüstem või multimeediasüsteem? 1) Müramõõtja Tallinnas Lepistiku bussipeatuses - mõõdab reaalajas mürataset - sardsüsteem. 2) Apple HomePod/ Google Home/ Amazon Echo - annab reaalajas teada uudistest, ilmast jne ehk täidab käsklusi- protsessijuhtimissüsteem 3) Tasku keskuse parkimismaja tõkkepuu, mis avaneb auto numbrimärgi peale - Loeb auto numbrimärke ning seostab neid parkimisarve tasumisega- protsessijuhtimissüsteem. 4) Konditsioneer/radiaator- hakkab tööle, kui temperatuur on jõudnud minimaalse piirini ning töötab seni kuni temperatuur on jõudnud teatud piirini- sardsüsteem. 5) Kaamera- teeb pilti, salvestab ja väljastab- Sardsüsteem
endise seltsimehe, Forestieriga, kes võimadab talle karjääri ajakirjanikuna. Õhtusöök Walterite juures sai määravaks.Ta võeti tööle "Vie Francaise'i" ajalehetoimetusse kus alguses pidi ta kirjutama jäjejuttu Alzeeria kohta e "Aafrika küti mälestused". Walterite juures kohtus Georges ka proua de Marelle'ga, kellesse ta silmapilkselt armus. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Alustades väiksematest üritustest ning pehmematest uudistest, ronib ta mööda karjääriredelit üles saades peatoimetajaks. Esimeste artiklitega aitas teda Forestieri naine, Madeleine. Samal ajal kasutab Madeleine oma positsiooni, et hoida Georgesi asjadega kursis. Nii tutvub mees väga paljude tähtsate poliitikutega ning Pariisi nn VIP-idega. Marelle tütar paneb mehele nimeks Bel-Ami. Aja möödudes halveneb Forestieri tervis ning ta sõidab Lõuna-Prantsusmaale, et oma tervist parandada
egoistlik. Kannatamatus sunnib ristmikel autode vahele ohtlikult põikama, uhkus ei luba kellelegi teed anda ja sellist teguviisi karistab paratamatult varem või hiljem õnnetus. Mulle tundub, et rahvas unustab ära, mis eesmärkidel sai auto kunagi loodud. Ikka selleks, et teha meie elu mugavamaks ja, et oleks võimalik kiiremini liikuda erinevate sihtpunktide vahel. Praegu kiputakse autosid kasutama tihti valel otstarbel ja tulemusi vaatame õhtuti uudistest. Kultuur või kultuuritus ei teki ühe päevaga. Meie tänavatel olevat olukorda ei suuda muuta ei riigi valitsus ega ka ametivõimud. Muutus peab algama meist endist. Kui iga juht sõidaks õigel sõidukiirusel, hoiaks silmad natuke rohkem lahti ja oleks arvestavam teiste suhtes, muudaks see juba palju. Selle pärast võiks muret tunda igaüks ja iga päev, mitte alles siis kui mõni sinu lähedane inimene on kadunud su kõrvalt. Kas Eesti riigis on siiski liikluskultuur või kultuuritus
uurida. Muidugi nüüdseks on suuremal osal inimestest arvuti kodus olemas. Aga aastaid tagasi, kui meil näiteks veel ei olnud kodus arvutit, oli raske teha töid, kus oli vaja otsida infot internetist. Arvutitega kaasneb veel palju probleeme. Viirused, tarkvara ühtimised, kiusavad sõbrad, interneti maks, hooldus, lisafunktsioonid, sõltuvused, probleemid jne. Seda nimekirja võib lõputult täiendada. Igapäev võib uudistest kuulda, et keegi jälle tappis ennast ära, kuna keegi ahistas teda internetis või, et mõni vanur ei saanud jälle pensionit kätte. Kõik on muutunud liiga arvutite põhiseks, kui nüüd peaks tulema mõni viirus ja selle kõik ära kustutama, oleks üsna suur paanika lahti. Enamus informatsioonist on kantud internetti. Ja kui see peaks kaduma, oleks selle taastamine võib-olla isegi võimatu. Ma arvan et infoühiskonnas elamine on kahepoolne asi
Päevalehtede tekstide põhiosa moodustab uudised. Arvamuslugusid on vähe. Nädalehed on olulisemad taustalood, pikemad artiklid, olemuslood, uuriv ajakirjandus jne. pikema uudiste spetiifika määrab ära kaks tegurit: ei saa arvestada olulisena uudiste värskust ja see ei ole tavaliselt ainult ainus infoallikas. Nädalalehel on omad erijooned: pehmed uudised, pikemat protsessi peegeldavad uudised. Annavad pikema ja detailsema pildi sündmustest. Seotud uudised – suur osa uudistest räägivad ühest sündmustest. Lisaks sellele võib ajaleht seostada erinevaid uudiseid omavahel. Võib jagada materjali mitme loo vahel, esitada kik koos ühe pealkirja all põhiloo ja lisalugudena või pakkida väiksed sündmused ühe teema alla. Võib jagada ka uudised mitme päeva peale. Jälgitakse uudiste sündmusi. Kolmas viis on jagada uudised taha ja ettesuunatuks. Tahasuunatud on tavaline uudis, kus jälgitakse sündmuste arengut.
arengule kaasa, see on üks kodanikuühiskonna motodest. Inimene ei ole osa oma kogukonnast, kuni ta selle sündmustega kursis pole. See on sama, mis elada võõrkeelses riigis keelt oskamata ning mitte midagi teha olukorra muutmiseks. Kohalikud uudised on kõige alus, tähtsuselt järgmised on Eesti uudised, Euroopa uudised ning seega kogu maailma uudised. Kehtib matrjoska efekt, väiksemast suuremaks, kitsamast laiemaks. Kes on harjunud lugema lehti, satub uudistest nii sõltuvusse, et ei oskagi oma päeva teistmoodi ette kujutada, nagu näiteks Lev Tolstoi teoses "Anna Karenina" Stepan Arkadits, kes alustas iga oma päeva ajalehe lugemisega. Tema jaoks oli see kui sigar pärast lõunat. Ajalehed annavad kõigile midagi, eriti kohalikud, sest need sündmused puudutavad meid enim. Meie maakonnalehest "Vooremaa" on õnneks kõigil midagi lugeda, sest igaüks leiab sealt enda jaoks midagi sobivat järgmistest valdkondadest:
Töö tegemisega suurendab inimene riigi majandust ning sellest sõltub riigi areng. Hea kodanik võiks ka aktiivselt osa võtta ühiskondlikust elust. Näiteks on igal inimesel võimalus liituda igasuguste erinevate seltsidega. Iga kodanik on kohustatud järgima seaduseid ning Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduse sätestatud alustel ja korras. Hea kodanik järgib ka moraalinorme ning on teadlik oma kodumaa olukorrast ning uudistest. Ma arvan, et hea kodanik on kerge olla. Millised võimalused on siis kodanikul? Tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas on kodanikel palju rohkem võimalusi kui vanasti oli. Tihti on olnud probleemiks see, et inimesed ei tea oma võimalusi ning jäävad oma ideede või soovidega hätta. Näiteks on igal kodanikul õigus tegeleda ettevõtlusega või koonduda tulundusühingutesse ja liitudesse. Kui seadus ei
seal kõlavad püssilasud ja plahvatused, süütud elanikud ning õilsad sõdurid kaotavad elusid. Sõja põhjused on ebaselged, kuid kindel kasu on sellest USA-le, sest tegevus toimub naftarikastes piirkondades. Ka meie väike Eesti võtab sellest agaralt osa, et saada rahvatunnustust ning vajaduse korral ehk ka militaarabi, kuid tegelikult sõdime ju võõra, mitte oma riigi nimel. Sõdu ajendab pidama tänapäeval rahahullus. Peamised lahingud toimuvadki poliitika vallas. Iga päev kuuleme uudistest, kuidas riigiametnikud omavahel tihedalt konkureerivad. Päevakorral on see eriti valimiste ajal, siis laovad oma trumbid lauale kõik erakonnad. Sel ajal toimub rahvale lubaduste andmine, riigi paremaks muutmisest rääkimine. Arusaadav on see, et nad peavadki rahvale end teatavaks tegema, kuid tihti oma seisukohtade väljaütlemine on ebaõnnestunud ning tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel.
otsustab. Postimehe mobiilirakendus saadab teavitusi keskmiselt iga 10-15 min tagant ja pealkirjad on peaaegu alati seotud koroonakriisiga. Isiklikult arvan, et praeguseks hetkeks on juba ilmunud ja tuleb järjest juurde kohutavalt palju uudiseid ja lõpuks ei saagi enam aru, milline on päris ja usaldusväärne uudis ning milline mitte. Meediakanaleid on muidugi erinevaid. Minule isiklikult annab olulisematest uudistest ja arengutest ülevaate minu õde, kes oma töö tõttu uudistel kogu aeg silma peal hoiab ja sealt olulisemad välja sünteesib, aga paljudel inimestel sellist luksust kodus käepärast ei ole. Ilmselt loevad paljud inimesed artikleid, mis neile n-ö ette juhtuvad või mida raadios räägitakse. Aga allikal ja allikal on vahe ja lugedes ette juhtuvaid artikleid on tõenosus, et vale info kätte saadakse väga suur.
puudub ka siinkohal lõplik tõde. Nii või teisiti hõlmas see aeg endas mitmeid edasist mõtlemist ja maailma arengut mõjutavaid sündmusi. Kui Cristoph Kolumbus 1492. aastal Hispaania lipu all oma laevaga Ameerikasse jõudis ei teadnud ta isegi, millise suure avastuse ta teinud oli. Arvatavasti ei jõudnud see kohe päriselt ka enamuste Euroopas elanud tavainimeste mõtlemisse. Tolleaegses ühiskonnas olid inimesed rohkem pühendunud oma kodusele elule ja said sellistest suurtest uudistest ilmselt alles hiljem teada. Küll aga on Kolumbuse avastus, millest räägitakse tänapäeval juba väikestele lastele, muutnud sajandite jooksul inimeste mõtlemist. Saades aru, et peale Euroopa on maailmas veel teisigi suuri mandreid avardus inimeste maailmapilt väga suurel määral. Kuna Ameerikast leiti ka maavarasid langes järsku ka kulla hind, kuid jäi seejärel püsima. Eurooplased said kasutusele võtta uued põllukultuurid
millal ja kuhu ma tahan, kui selleks võimalus või soove tekib. Peale reisimisevõimaluste on Eestis elades ka äärmiselt hea pääseda ligi igasugusele infole, mis seostub meediaga ning seega maailmas toimuvaga. Meie meedia ajakirjad, ajalehed ja televisioon võib avaldada kõike, mis ei halvusta põhjuseta ühtegi indiviidi. Erinevalt Põhja-Koreast, kus meedia levik on tsensuuritud, saab iga eestlane piiramatult ja vabalt oma soovide järgi infot igapäevatest sündmustest ja uudistest. Olen harjunud hommikukohvi kõrvale ajalehti lugema ning ei kujuta ettegi, kui mul seda vabadust ei oleks. Samuti tundub minu jaoks väga veider kui Indias korraldavad sobitusabielud vanemad, kes valivad traditsioonide kohaselt oma järglasele sobiva abikaasa. Lapse soovi puhul ise kaaslane valida, mõtlevad vanemad välja erinevaid ähvardusi näiteks jätta laps ilma pärandusest. Tänapäeval oleme kõik Eestis harjunud, et iga inimene omab vabadust olla koos
haritlaskonna kujunemist (kirjakeele kujunemine, pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine jne) Rahvuslik liikumine rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, mille kõrgeim vorm on omariiklus. Juhid (üritused ja organisatsioonid): 1. Johann Voldemar Jannsen: 1857a. asutas Perno Postimehe andis eestlastele ,,hääle" ja ühtsustunde (rahvapärases keeles, kirjutati uudistest, haridusest, kirikuelust, põlluharimisest jne, olid ka kuulutused). 1865a. laulu- ja mänguselts Vanemuine asutamine - pani aluse eesti rahvusliku teatri tekkele 18.juuni 1869 esimene üldlaulupidu tekitas eestlastes ühtsustunnet. 2. Jakob Hurt: oli Aleksandrikooli Peakomitee juht, Aleksandrikooli liikumine Eesti Kirjameeste Seltsi asutamine 1872, mis pani aluse uuele kirjakeele tekkele
Kuidas stereotüübid mõjutavad meie igapäevast elu? Igapäevaelus stereotüübid juba kujunesid meile loomulikuks nähtuseks – me võime tunda neid nii enda suhtes, kui ka projitseerime oma stereotüüpe teiste peale. Tihti me isegi ei pane seda tähele ning seepärast ei analüüsi, kuidas stereotüübid mõjutavad meid. Artiklis ühe stereotüübi teke olulise põhjusena on toodud taustainformatsiooni puudus antud olukorra kohta: inimeste käitumisest ja mõtetest, uudistest ja juhtumitest. Stereotüübid aitavad meid formuleerida ja panna kokku meie endi lähenemist või ootust. Minu meelest, see on veelgi olulisem tänapäeval, kuna globaliseerumise maailmas on nii palju informatsiooni mida inimene ei tea ning peab ilma selleta hakkama saama - tihti seda asendatakse stereotüüpidega. Esmatasand, kus me kohtume stereotüüpe, on isiklik tasand. See on aktuaalne suhtlemise
Paremasse homsesse viivad meid... Homme on juba tulevik ja seda kujundab igaüks endale omamoodi. Mõni keskendub oma väljanägemisele, mõni sisemusele, aga homsest mõtleme me kõik, sina ka. Kes teab, mis kõik veel juhtuda võib? Kas tekib katastroof, saame teada parimatest uudistest või on lihtsalt üks tavaline päev? Kõik tahavad, et nende tulevik oleks hea ja õnnelik, paremuse poole liikumiseks teeme omad valikud. Kui ma tahan saada maailma rikkamaks inimeseks, sest ma arvan, et siis olen ma kõige õnnelikum, püstitan endale eesmärgid ja pürgiksin nende poole. See tundub muidugi väga utoopiline idee, aga mida kõrgemad sihid, seda suurem potensiaal oleks üldse midagi saavutada
Selline käitumine noormehe poolt oli tingitud sellest, et kaasõpilased olid teda aastaid koolis kiusanud ning ühel hetkel poisil sai lihtsalt kõrini. Peaaegu aasta hiljem toimus Soomes uus koolitulistamine, kus Matti Juhani Saari tappis 10 inimest ja seejärel iseenda. Põhjuseks oli, et noormees vihkas kõiki inimesi ja ühiskonda. Aga kas ta võttis eeskuju aasta tagasi toimunud intsidendist, mille kohta ta luges ajalehest ja kuulis uudistest? Sellele küsimusele ei oska mitte keegi enam vastata. Eelkõige saavad koolitulistamisi ja üldse vägivallatsemisi ära hoida lapsed. Kui kõik noored hästi läbi saaksid, kedagi ei mõnitataks, kiusataks ega tõrjutaks koolis poleks kellelgi põhjust midagi sellist üldse teha. Ka mina olen põhikoolis kokku puutunud koolivägivallaga, kuid mitte kunagi ei tulnud mul pähe hommikul klassi sisenedes kõik ära tappa. Probleemid said lahendatud arukalt ja rahulikult
Kõige rohkem esineb koduvägivalda minu arust natukene vaesemates ja palju lapselistes peredes kuna meediast ja uudistest kuuldes jääb alati selline tunne, et koduvägivald on proobleemiks just sellistele peredele. Alkohol ja muu mõnuainete tarvitamine ei ole vägivalla põhjus. Üldjuhul esineb vägivalda alkoholi tõttu, kuna alkoholi mõju all inimesed ei mõtle selge peaga mida nad teevad või tahavad. Mõlemad probleemid vajavad tõsist tähelepanu. Vägivallatsejad kasutavad sageli narkootikume või alkoholi vabandusena oma tegudele, väites, et süüdi pole nemad vaid alkohol. Üks peamisi põhjuseid
pole senikaua midagi halba, kuni osatakse piiri pidada. Mida oleme tänu sotsiaalmeediale võitnud, mida kaotanud? Peamiseks võiduks on minu arvates see, et inimesed, kellel pole julgust teiste inimestega niisama oma mõtteid jagada, saavad seda nüüd tänu sotsiaalmeedila teha. Samuti on hea see, et seda kasutavad ka erinevad rühmitused või asutused, kes jagavad selle kaudu tähtsamaid sündmusi kas oma tegemistest või teatud valdkonna uudistest. Nii on huvilisel võimalik hõlpsasti jälgida oma lemmikteemasid. Suureks kaotuseks on liigne sõltuvus arvutitest, internetist ja muust tehnoloogiast, mille rikki minemisel ei osata midagi teha ning oodatakse tühjuses, selle asemel et sõprade või tuttavatega välja minna. Kaob ka ajataju ning ei olda võimelised mõistma, mis on õige või vale. Postitatakse palju lollusi, mida ei tasuks tõe pähe võtta. Kuidas tuleks vältida liigset sõltuvust sotsiaalmeediast
Filmi keskmes on koolipoisid, kes kuuldes, et teiste koolide õpilased lähevad ka sõtta liituvad samuti sõjaga. Kokku moodustatakse 8 liikmeline rühm, kelle pealikuks saab Käsper. Film algab lipuvahetamise stseeniga, kus Ants, Enn, Käsper ja Käämer vahetavad ära Tartu Raekoja platsil lehviva lipu Eesti lipuga. Peale lipu heiskamist on stseen, kus Käsper tuleb uudisega, et Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased lähevad sõtta. Kuuldes uudistest hakatakse moodustama rühma. Kõige esimesena liitub Käsper, kes on enesekindel vabariiklane ja on seda kuni sõja lõpuni. Teisena liitub Martinson, siis Miljan, Mugur, Konsap, lõpuks veendakse ka patsifist Kohlapuu rühmaga liituma. Rühmaga liitumise vastu on Käämer ja algselt ka Ants. Ants on olnud Käämeri sõber ja pinginaaber, kes ei soovi sõda, kuid soovib Eesti vabariiki. Nii ka nende poliitilised vaated lahknevad. Ants liitub ikkagi eesti meestega.
ta vahetati viimasel hektel välja. Usuti, et kolmanda klassi reisijaid hoiti nende tekil kinni, kuid see ei vasta tõele. Kuna laev oli tõsiselt suur, ei leidnud nad lihtsalt üles teed, kuidas pääseda välja päästepaatide juurde. 1997. aastal valminud Titanicust valminud samanimelise filmi peaosades on Jack Dawson ning Rose DeWitt Bukater, arvatakse, et sellised inimesed viibisid ka päriselt laeval, kuid see on vale. Titanicul ilmus igal päeval ajaleht, kus kirjutati uudistest, seltskonnakuulujuttudest, menüüst ning paljudest muudest asjadest. Kolmanda klassi reisjatele oli kasutamiseks mõeldud vaid 2 vanni, kuigi reisjaid oli üle 700. Titanicu täisnimi oli R.M.S Titanic, mis tähendas Royal Mail Ship. Titanic oli ametlikult vastutatav Briti posti eest. 14. aprillil oli plaanitud teha Titanicu pardal õppus päästepaati minemiseks, kuid mingil põhjusel jättis kapten Smith selle ära. Usuti, et kui õppus oleks toimunud, oleks elavate kirja
õhutas oma abikaasat Sandrit kirjandusvõistluses osalema . Sander siis teeskleski et kirjutab raamatut. Kuna tal endal hästi ei läinud kutsus ta appi vana koolivenna Tiit Piibelehe, kes oli kirjanik. Tiit müüs talle oma raamatu käekirja mis tal hetkel valmis oli, ja oli nõus seda Sandreile müüma. See käsikiri saadetigi kirjandusvõistlustele. Teos ,,Pisuhänd" oli ilmunud ning sai esikoha. Kõik olid vaimustuses uudistest peale Vestmani, kes sellest ei hoolinud. Piibeleht oli ajast mil ta Laura (teine peretütar) elu päästis teda armastanud ning tahtis temaga abielluda. Selleks hakkas Tiit Sandrit ähvardama, et ta veenaks Vestmani, muidu räägib ta kõigile kes on õige ,,pisuhänna" autor. Lõpuks otsustas Sander teda aidata, kuna teadis kõike Vestmani tegudest ja tahtis tema ettevõtte üle lüüa. Nii tõi Sander Vestmanile üks päev halva uudise. Üks teine ostja
Kõige rohkem on Jüri Liim meelde jäänud siiski oma avaliku teadaandega, et kavatseb Pronkssõduri õhku lasta. Alguses määrati talle sellise ähvarduse eest viiekohaline trahvisumma, mis hiljem kahanes nullini kohus mõistis ta siiski õigeks. Kes meist ei teaks loomakaitsjate ja geipooldajate pidevatest püüdlustest oma vaateid vähekenegi peale suruda. Tõsiasi on aga see, et Eestis toimuvad protestid ei ole kunagi lõppenud kuigi edukalt. Väga tihti saame uudistest lugeda sellest, et jälle on toimumas kuskil meeleavaldus. Võib-olla on protestid juba nii tavaliseks muutunud, et üldjuhul noortel teisitimõtlejatel oleks vaja mõelda uusi viise. Meeleavaldustel on alati ka mingi eesmärk geinoored üritavad Eestis viia sisse seadust, et samasoolised võiksid abielluda, samuti tahetakse viia sisse ka lapsendamise seadust. Loomulikult protesteerisid geinoored ka hiljuti Leedus läbi viidud seaduse vastu, kus keelustati geidest positiivselt rääkimine
Samuti tuli kasuks teavikute otsimine ESTERis, sest seda kasutan ma iganädalaselt kas või raamatukogu raamatute tähtaegade pikendamiseks. Arvan, et kui tekivad suured probleemid, saab alati pöörduda muredega raamatukoguhoidjate poole, kes oskavad soovitada materjale ning nõu anda. Lisaks koolile esineb infovajadust ka vabal ajal. Infot vajan ma juba selleks, et kuhugi minna, näiteks otsida ühistranspordi väljumisaegu või osta pileteid. Erinevatest infoallikatest saan teavet uudistest, spordist, kultuurist ja üritustest. Tänapäeval on noore vaieldamatuks infokanaliks Facebook. Lisaks vaba aja veetmisviisidele ja sõpradega suhtlemisele, omab see tähtsust ka ülikooliõpingute jaoks, näiteks grupitööde arutamiseks. Järelikult on Facebook juba ammu lakamast olema lihtsalt suhtluskanal. Muidugi ei ole Internet ainus koht, kus oma infovajadust rahuldada saab. Lisaks ei pruugi alati sellest piisata, vaid tuleb kaasata raamatud,
Oli vähe neid, kes nägid ennast tulevikus kuskil seitsme maa ja mere taga. Tartus, Miina Härma Gümnaasiumis on aga väga oluliseks kriteeriumiks välismaal õppimine. Jah, tõsi, mõlemas linnas ei pruugi inimesed kindlad olla, kes nad tahavad tulevikus olla, kuid Tartus tunduvad inimestel palju suuremad unistused olevat. Ka linnaelus kaasarääkimine on väga erinev nende kahe linna vahel. Viibides Tartus, kuulen tihti oma kaasõpilasi arutamas hetkel aktuaalsetest uudistest või linnas toimuvast. Põlvas ma seda kahjuks nii suurel määral ei täheldanud. Ükskõik, kust keegi tuleb, peaks igaühel siiski oma nägemus asjadest olema. Ei saa jätta oma arvamust ütlemata vaid seetõttu, et puudub julgus. Samuti ei saa ka oma ühiskonnas mitte kaasa teha vaid põhjusel, et äkki nõuab see liiga palju aega või pole piisavalt ideid. Igale ühele läheb korda, mis temast tulevikus saab, kahjuks ei suuda kõik selle nimel piisavalt pingutada
annaabi.ee 
