kannatas enamasti majandus, ka tekkisid mässud. Louiside valitsusajal olid nad riigivõimu ainuteostajad: nad olid valitsusjuhid, sõjaväe ülemjuhatajad, ülemkohtunikud ja ka kirikupead korraga. Nendel oli ka selle tõttu suur töökoormus. Tekkis alaline sõjavägi, mis nõudis ülalpidamiseks keerukamat haldus- ja maksusüsteemi ja sellepärast tekkis uus ühiskonnakiht- ametnikkond. Valitses merkantilism. Piirati usuvabadust. 3. Tõesta, et Louis'id olid absolutistid. Louis'id olid ainuisikulised valitsejad, kes andsid välja seadusi, kuulates vaid usaldusväärsete ametnike nõu. Kogu võim koondus neile- Louis'idel oli õigus otsustada maksude üle, nad kontrollisid sõjaväekorraldusi ja tegelesid usuliste küsimustega. Nende valitsusajal toimis merkantilistlik majanduspoliitika. Nende valitsemisajal on selgelt näha absolutismi tunnuseid. 4
Provintse saadeti valitsema kuningale alluvad ametniku. Louis XIV ajal (valitsemisaeg 1643 - 1715) umbes 20 aastat valitses kuninga kõrval esimene minister Jules Mazarin, kes kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Pärast ministri surma hakkas 23 aastane kuningas ise valitsema. Pooldas mõtet ,,üks kuningas, üks seadus, üks usk". Ta hakkas piirama hugenottide usuvabadust lootes, et nad pöörduvad tagasi katoliikluse poole. Neile kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Kui suurem osa neist oma usule siiski truuks jäi, tühistas kuningas Nantes'i edikti. Protestantlikud kirikud suleti või lammutati. Edikti tühistamine tõi kaasa rahvusvahelise skandaali, kuid seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. Louis XV ajal (1725 - 1774) Ei leia vastust!!!
FRIEDRICH II Valitusaeg 1740-1780 Riik Preisimaa Iseloomustus inimesena Oli huvitatud muusikas ja kirjandusest. Oli lummatud prantsuse keelest. Iseloomustus valitsejana Süvenes ka kõige tühisematesse valitsemisasjadesse. Friedrich II majanduspoliitika oli rangelt merkantilistlik. Kuulutas välja usuvabaduse. Keelas kohtutes piinamised. JOSEPH II Valitsusaeg 1780-1790 Riik Austria Iseloomustus inimesena Huvitus talupoegade käekäigust, pooldas usuvabadust. Püüdis olla õiglane. Iseloomustus valitsejana Kaotas pärisorjuse. Järgis usuvabaduse põhimõtteid. Püüdis kehtestada kogu riigis ühesuguseid seaduseid.
Kuningas pidi kõik maksud tühistama. Parlament tahtis võimu sõjaväe üle. Kuningas tahtis parlamendi juhte kinni võtta aga need põgenesid. 3. Miks rahvas ei toetanud Cromwelli lordprotektorina? Lasi hukata kuninga. Võttis ära iirlaste maad. Kehtestas liiga karmid seadused. Lõbustusi ei tohtinud olla. Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted? Määras kuninga ja parlamendi võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi alluma seadustele. Kuningas valis ministrid, kohtunikud, juhtis sõjaväge, korraldas välispoliitikat. Ministrid andsid aru parlamendile. Kehtestati trükivabadus.
kohtadel kõrgaadlikud ja valimulikud House of Commons- alamkoda, liikmed valiti House of Parliament- on Westminster'i paleee, kus parlament koos käib Long Parliament- Charles I 1640 aastal kutsus kokku parlamendi, parlament esitas pika kaebuste nimekirja ja Charles I saatis nad laiali, kuid probleem jäi lahendamata ja charles kutsus parlamnedi uuesti kokku, seda nim Long parliament Independentid- äärmuspuritaanid, ei toetandud ühtki riiklikku religiooni, nõudsid usuvabadust Ümarpead- parlamendi toetajad, kutsuti ümarpeadeks lühikese soengu tõttu, Kavalerid- kuninga liitlased Raudkülgsed- sõjaväeosa , range disipliiniga ja tugev relvastus, usuline vaimustus Lordprodektor- Cromwelli tiitel Toorid- konservatiivid (kord majas) Viigid- partei liikmed (vabameelsed, uued kombed tere tulnud) Kuulus revolutsioon-james II veretu kukutamine ja William III võimuletulek, absol. Monarhia võeti maha; deklaratsioon õiguste bill- bill of rights-põhiseaduste dokument
2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus valitseb piirmatu võimuga haritud monarh, kes peab silmas eelkõige üldsuse kasu 3) Rousseau: looduslähedane valgustaja, tahab et kõik inimesed oleksid võrdsed (,,Ühiskondlik leping"), poliitiliseks ideaaliks demokraatia Valgustus Inglismaal Locke: kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile, pooldas usuvabadust Valgustatud absolutism Austria: Maria Theresia 1) soosis manufaktuure 2) üldine tulumaks 3) sõjaväereform 4) piirati talupoegade teotööd 5) kaotati pärisorjus 6) kohustuslik saksa keel Preisimaa: Friedrich II 1) käskis vaestele vilja jagada 2) keelas kohtutes piinamise 3) kehtestas usuvabaduse 4) majanduspoliitika merkantilistlik, riigi sissetulekute suurendamiseks toetas kaubandust ja kodumaist tööstust
• Vabadused: • Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega • sõnavabadus – õigus avaldada vabalt oma arvamust • trükivabadus – dem. Riik ei piira millegagi trükiste sisu • koosolekute vabadus –inimesed võivad korraldada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamiseks. Riik võib ainult reguleerida aega ja kohta • usuvabadus – võib tunnistada mistahes usku, või üldse mitte uskuda – olla ateist. Usuvabadust nimetatakse ka südametunnistuse vabaduseks, kuna see on isiklik asi. • Kohustused: • Hoida ja kaitsta loodust • Täita põhiseaduslikku korda
• Louis XV ihuarst Francois Quesnay. • Juhtlause – „Laske minna!“ • Riigi sekkumine majandusellu lubamatu. • Toetasid vabakaubandust ning riiklike monopolide ja privileegide kaotamist. • Suur tähelepanu talurahva õiguste kaitsele. Valgustatud absolutism • Valitseja pidas end ühiskonna liikmeks. • Valitseja pidi tegelema kõigi ja kõigega. • Nimekamad valgustatud absolutismi esindajad: Friedrich II, Joseph II, Katariina II (tunnistasid kõik usuvabadust). • Keelustati kohtumenetluses piinamine. • Mitmes kohas kaotati pärisorjus. • Hakati üha rohkem vaimse vabaduse kõrvalt nõudma ka poliitilist vabadust.
John Locke (1632-1704) oli filosoof, kes väitis, et seni kuni ei tegeldud põllumajandusega ega tehtud tööd, võisid inimesed elada kommunistlikus ühiskonnas. Kui algas töötegemine, tahtis iga inimene saada endale oma töö vilju. Tekkis omand. Riigi ja valitsuse ülesanne on tema arvates omandi, isikuvabaduse ja julgeoleku kaitse. Kõrgeim võim peab kuuluma parlamendile. Kaitstes vabadust, pooldas Locke täielikku usuvabadust. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated. John Milton kaitses trükivabadust, ta oli riigikiriku vastu ja kaitses abielulahutuse õigust. Tema arvates on valitseja vastutav oma alamate ees, seepärast võib rahvas nõuda kuningalt aru ja vajadusel ka mõista tema üle kohut.
nAd ei toetanud naiste ja meeste võrdõiguslikkust. Nad soovisid kaitsata oma ma tootjate kaupa väilsmaa kaupade konkurentsi eest. 10.Libaralism? Soov kaitsta revolutsiooniaastatel kätte võidetud vabadusi tõi kaaasa liberalismi kujunemise.Algul oli liberalism suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu ning esindas kolmanda seisuse majandushuve. Liberaalid nõudsid sõna-,koosoleku- ja ÜHINEMISVABADUST ning usuvabadust. Kõik pidid seaduse ees olema võrdsed. Riik pidi lihtsalt pidi kontrollima et reeglitest kinni peetaks. 11. Rahvuslus? 12.Sotsialism? Sotsialistide ideaalühiskond pidi põhinema ühisomandil, kohustuslikul kollektiivsel tööl, majandustegevuse ulatuslikul planeerimisel ja reguleerimisel. See pidi ära hoidma ebavõrdsuse ja vaesuse. Nende vaated olid kohati naiivsed ja teostamatud.
isikute rühmale või üksikisikutele tegutsemiseks või tegudeks, mis on suunatud kaesolevas deklaratsioonis toodud õiguste ja vabaduste kaotamisele (Eesti Inimõiguste Instituut). 6 Usuvabadus Eestis ...Eesti kultuur ei ole ainult kristlik kultuur. Eesti kultuur on kõigi siinsete usundite kultuur. Eesti kultuur on usuvabaduse kultuur ning iga mõistlik ühiskonnategelane, olgu usklik või mitte, peaks seda usuvabadust kaitsma ja arendama et kaitsta ja arendada Eesti kultuuri vabadust... (Valner Valme) Vastuseks küsimusele, et kas Eesti Vabariigis on usuvabadus seadustega kaitstud, vastan väikse kahtlusega jaatavalt. Seadustega on need kaitsud, kuid neid seadusi analüüsides tekib usuvabadusega hulk ebamäärsusi, mida võib tahtlikult või mittetahtlikult kurjasti kasutada. Seadusi teise külje alt vaadates:
1. 1) parem toitumine 2) tervisehoid (vaktsineerimine) 3) imikute suremuse vähenemine 4) kasvav eluiga 2. 1) Liberalistlik- (17saj) - - Lähtus isiku enesemääramisõigusest - nõudis riigivõimu piiramist indiviidi kasuks - rõhutas majanduse isereguleerimise tähtsust - Toonitasid võimude lauhususe printsiipi - toonitasid valimistel põhinevat demokraatiat - toonitasid usuvabadust, ja õiglusriiklust - toonitasid vaba konkurentsi ja vabakaubandust 2) ‘konservativne (18saj) - - revolutsiooni vastu ( taotlesid traditsioonide alalhoidmist ja ühiskonna aeglast arengut) - pooldasid ühiskonna sisemist hierarhiat kui loomulikku ebavõrdsuse väljendust 3) Sotsialistlik (19saj) - - (Noorim ideoloogia) - inimeste võrdõiguslikkus nii seaduse ees kui ka valimisõiguses
reisida, vabadust valida ja olla valitud. Mina olen sündinud Eesti Vabariigi ajal ning ei ole kogenud elu ilma vabaduseta. Kui Eesti oli NSV võimu all (1944 1990) olid inimese vabadused piiratud. Siis oli ainult üks vene kanal, Tallinnlased nägid ka soome kanaleid aga muud välismaa kanalid nii televiisoris kui ka raadios olid keelatud. Kõik filmid jms oli poliitiline propaganda, isegi kirjandus. Seega suurem osa inimestest ei teadnud mujal toimuvast midagi. Usuvabadust ei olnud kõik pidid olema ateistid ning kirikus käia ei tohtinud. Õigus valida ja olla valtud puudus, valimisvabadust ei olnud. Arvamust ei tohtinud avaldada seega ka sõnavabadus puudus. Vabadust reisida ei olnud võis reisida ainult NSV piires. Kõik see, mis tänapäeval tundub nii tavaline puudus sellel ajal. Minu jaoks on kõige tähtsamal kohal vabadus ennast arendada, õppida, töötada lugeda raamatuid jms
õpetus, mille kohaselt riigi heaolu sõltub võimalikult suurtest kullavarudest. Absolutism Prantsusmaal (1624- 1624: kuningas Louis XIII nimetas oma peaministriks kardinal Richelieu. Viimase püüdluseks oli kaotada Prantsusmaa usuline lõhestatus. Richelieu pidas ka hädavajalikuks kõrgaadli võimu piiramist. Louis XIV valitsusaega (1643- 1715) loetakse absolutismi kõrgajaks. ,,Üks kuningas, üks seadus, üks usk!" ,,Riik-see olen mina!" Louis XIV hakkas piirama hugenottide usuvabadust-kehtestati kõrgemad maksud, vallandati riigiametitest. Siiski hugenotid jäid oma usule truuks ja Louis tühistas Nantes'i edikti. Seeläbi saavutati Prantsusmaa usuline ühtsus. 1682.aastal kolis Louis XIV õukond Pariisist Versailles'sse. Pärast Louis XIV surma sai uueks kuningaks Louis XV (1715-1774). Absolutistlikku valitsemisviisi kritiseeriti üha avalikumalt ja teravamalt. Hävitav kaotus tagas Prantsusmaad Seitsmeaastases sõjas. Louis XV-le järgnes Louis XVI, kes lootis riiki
Kuninga ja parlamendi tüli maksude pärast Kuninga soosiv suhtumine katoliiklastesse Puritaanide tagakiusamine kuningavõimu poolt 1642. a. kasvas kuninga ja parlamendi vastasseis üle kodusõjaks. Osapooled: Kuninga toetajad- aadlikud ja anglikaani kirik Parlament- kaupmehed, keskkiht, puritaanid (sõjaline ülekaal) Oliver Cromwelli juhitud sõjavägi Parlament ja teda toetav sõjavägi usulistes küsimustes erimeelt: äärmuspuritaanid tahtsid usuvabadust, enamus parlamendis sätestas mõõdukamatele puritaanidele vastuvõetava kirikukorralduse. 1648 dets hõivas Cromwell Londoni ja tegi parlamendis puhastuse: ülemkoda saadeti laiali, alamkojas säilitasid koha vaid independid. Allesjäänud päraparlament mõistis kuninga surma- 30. jaan. 1649 Charles I hukatigi. 19. mail 1649 kuulutati Inglismaa vabariigiks. 1653 saadeti ka päraparlament laiali. Uus parlament esindas vaid Cromwelli toetavat vähemust. 1655 saatis Cromwell ka selle
vahel nt.Puuaiasõda. 13.Rahvaharidus-tingimused olid halvad.1765.a võttis Liivimaa maapäev vastu otsuse, mis nägi ette, et kool tuleb rajada igasse suuremasse mõisa. õpetajate puudus puudusid hooned puudusid õppematerjalid 14.Pietism-Nad taotlesid usu sügavamat sisemist tunnetamist ja elu kõlbelisemaks muutmist.Aitasid õpetajad kirikut kiiremini üle saada Põhjasõja järgsetest madalseisusest.(Piibli tõlge).Maarahvas. Hernhuutlus-propageerisid usuvabadust alandlikust ja kõlbsust,aga ka võrdsust ja vendlust.Selle mõjul võõrduti kõrtsidest,millest paljud suleti,suurt rõhu oandi kõlbsusele.Kirikuõpetajad ja maarahvas. Ratsionalism-Jutlused olid õpetlikud,nad kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust,nende jutlused andsid kasulikke näpunäiteid.
entsüklopeediat. Seda alustas Denis Dinderot. · Kultuurioptimism- arvati, et edusammud sõltuvad peamiselt mõistusest. Hakati uurima inimeste arengut ja ajalugu. · Looduslähedus- kõik halb tuleneb ühiskonnast, seetõttu peaks laps kasvama eemal linnast, kauni looduse rüpes maal. · Kristluse inimlikumaks muutumine- ehk humaniseeritud kristlus · Inimõigused- John Locke- kaitstakse inimeste loomulikke õigusi, nõutakse usuvabadust. · Mõõdukad- kes ülistasid eraomandit ja pooldasid monarhiat · Radikaalsed demokraadid- ? Voltaire (1694-1778) oli valgustajate põlvkonna suurim ideoloog, kelle tegelik nimi on Francois Marie Arouet. Teda on nimetatud filosoofide patriarhiks, kuid ta oli ka kirjanik, poeet, dramaturg, jurist ja ajaloolane; tegeles isegi metsanduse ja ökoloogiaga. Ta võitles katoliku krikuga ja pidas seda peavaenlaseks. Ta on öelnud: ,,Kui jumalat ei oleks, siis tuleks
mida kaitseb riik. Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19. sajandil oli Inglismaa. Liberalistid Liberaalid nõudsid sõnaõigust, koosolekuõigust, ühinemisõigust ja usuvabadust. Liberaalid pooldasid: Konstutsioonilist monarhiat või vabariiki Valimisõiguste järkjärgulist laiendamist Võimude lahusust Romantism Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.-1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest ja individualism. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule.
soodustamine ja sisseveo tõkestamine kõrgete kaitsetollide abil, kulla- ja hõbeda varumine *rahvuskirik- rangelt kontrolliv Kuningas Louis XIII Louis XIV Louis XV Louis XVI Kelle käes oli 1610-1643 1643-1715 1715-1774 1774-1792 võim? Ümber- *hugenottide *piirati hugenottide *kaotati *majandusreform korraldused piiramine usuvabadust koloniaalvaldus *viljakaubanduse *kõrgaadli * tühistab Nantes'i edikti vabakslaskmine võimu *protestantlikud kirikud riigi kontrolli alt piiramine suleti või lammutati Valitsusaja *kaotati *absolutismi krgaeg * "Pärast mind Prantsusmaa iseloomulikud usuline *Versailles' õukonnaelu tulgu või jõudis
osalisriiki sissesõiduks või sealt väljasõiduks lahendama positiivselt, humaanselt ja kiiresti. Osalisriigid võtavad meetmeid võitlemaks lapse ebaseadusliku välismaale äraviimise ja tema sinnajätmise vastu. Selleks aitavad osalisriigid kaasa kahe- või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisele või ühinemisele juba kehtivate kokkulepetega. Lapsel on sõnavabadus ja osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadust. Mitte ühegi lapse eraellu, perekonnaellu, kodusse ega kirjavahetusse ei või meelevaldselt ega ebaseaduslikult sekkuda, samuti ei tohi ebaseaduslikult rünnata tema au ja head mainet. Osalisriigid rakendavad kõik jõupingutused kindlustamaks selle põhimõtte tunnustamist, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Osalisriigid rakendavad kõiki seadusandlikke, administratiivseid,
Hariduse ja teaduse areng oli seega alus inimeste vabaduste ja õiguste tekkele. Kohe kui inimkonna ajaloos tuleb juttu inimese vabadustest, võime väita, et orjus on jäänud minevikku, sest orjadel pole ju vabadusi. Inglise filosoofid Thomas Hobbes ja John Locke esitasid väiteid inimeste vabaduste kaitseks. Hobbes ütles, et oma sünnilt on kõik inimesed võrdsed. Locke kaitses oma kõnedes inimese omandit, isikuvabadust ning ta pooldas ka täielikku usuvabadust. Inimestes juurdunud harjumusi on raske muuta, kuid ajapikku hakkas aset leidma indiviidi väärtustamine ja arusaamine, et inimelule ei saa panna hinda, sest iga elu on aare ning seega ka hindamatu. Valgustusajastu võimaldas käsitleda iga nähtust mõistusliku kriitikaga, otsustada selle kasulikkuse ja otstarbekuse üle. Kõike, monarhiast alustades ja surmanuhtlusega lõpetades, oli võimalik uurida, kusjuures see kehtis ka inimühiskonna kõige põhilisemate tahkude üle.
ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt oma veendumustele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluvate õiguste rakendamisel lapse arenevate võimete kohaselt. 3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele piirangutele, mis on ette nähtud seaduses ja vajalikud riikliku julgeoleku, korra, tervise ja kõlbluse või teiste inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks.
);neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 kat. usku ("Pariis on väärt ühte missat"), kuid lõpetas 1598 u-d kalvinistidele usuvabadust kindlustava Nantes`i ediktiga. 1629 - Richelieu kaotas need privileegid. 1685 - Louis XIV tühistas lõplikult Nantes'i edikti. PÄRTLIÖÖ (24. aug. 1572) Navarra Henri ja Marguerite de Valois` pulmi kasutati ära Pariisi kogunenud hugenottide tapmiseks.Kolm päeva kestnud tapatalgute jooksul tapeti Pariisis 2000 ja ülejäänud Prantsusmaal 30 000 hugenotti. JEAN CALVIN (1509-1564) prantslasest usutegelane,kes õppis Pariisis, kus tutvus nii humanismi kui ka Lutheri teostega
Ta oli tuttav valgustuskirjandusega ja ta kutsus kokku haritlasi kogu Euroopast. Friedrich oli väga kohusetundlik ja asjalik valitseja, rahvas austas teda. 18. sajandi Austrias valitses 40 aastat joseph teise ema Maria Theresa, kes viis ellu mitmeid reforme, mille eesmärk oli killustatud Austria valduste parandamine. Joseph teine läks, aga kaugemale valgustusaja ideedega. Ta kohustas ka aadlike ja vaimulikke makse maksma ning kaotas pärisorjuse ja jätkas usuvabadust. Valitsejana püüdis ta kehtestada kogu riigis ühesugused seadused. Friedrich Wilhem oli tõesti karm valitseja, aga tänu temale sündis Friendrich teine, kes oli väga hea valitseja. Friedrich on võitnud vähemalt minu sümpaatia, sellise tugeva ja õigalse valitsejana, kes tõi palju kasu oma riigile. Sama on ka Joseph teisega, kes minu meelest oli ka täiesti õiglane ja tore valitseja, kes mõtles oma rahvale
· u 1000 erinevat religioosset liikumist · hinduks ei saa hakata, hinduks saab ainult sündida · 2001. aastal tehtud rahvaloenduse järgi on Indias 80-80% hindud, 12-13% moslemid, 2% kristlased, 2% sikhid, 0,8% budistid. · Indias elab rohkem moslemeid kui Bangladeshis ja Pakistanis kokku. (läksid laiali, kuna moslemid kartsid tagakiusamist hindude poolt) · Esimest korda deklareeriti Indias usuvabadust u 250 a eKr (põhimõte). Indias ei ole elas olnud probleemi usuvabadusega, mis aga ei tähenda seda et tagakiusamine puuduks. Õpetused · Dharma algõpetus, algtõde · Vedade kirjanduse autoriteet. Need on loodud 1500-500 eKr. Esimesed säilinud kirjapandud vedad on päris 11. sajandist pKr. · Tekst muutub pühaks alles siis, kui see on verbaalselt ette kantud. Erinevalt paljudest
maha.charlesII-1660-1685ta taastas endise poliitilise korra inglismaal.oranje willem-hollandi valitseja,ta tuli oma laevastikuga inglismaale ja järgmisel aastal ta krooniti inglise kuningaks WilliamIII.oliver cormwell-"looda jumala peale,aga hoia püssiroht kuiv"maa aadlik,kuulus puritaanide juurde, suri ootamatult 1685a,sõdurid olid varustatud ja maksti neile.jamesII-1685-1688püüdis taastada absolutlistliku korda ning katoliku usku,andis usuvabadust katoliiklastele ja puritaanidele. Ketserid- ristiusust taganenud inimene. Indulgents-patulunastuskiri. Reformatsioon-usupuhastus ehk katoliku kiriku puhastamine luksusest ja õpetuse lihtsustamine. Protestandid-reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldaja. Saksa talupoegade sõda-1524-1526, ülestõus 100000 hukkunut 1555-sõlmiti Augsburgi usurahu. Dogma-lause mida tunnistatakse vääramatu tõena. Kalvinism-Jean Calvini rajatud usuvool levis Lääne- Euroopas
Reformide ja erastamisprogrammi elluviimine venib. Rahvastik Sierra Leones elab ligi 6 miljonit inimest. Keskmine eluiga on 40 aastat. Imikute suremus on 158 surma tuhande sünni kohta. 36% elanikest on kirjaoskajad. Sierra Leone rahvastik koosneb viieteistkümnest erinevast etnilisest grupist igal oma keel ja riietumistavad. Kaks suuremat on Mende ja Temne, kumbki moodustab umbes 30% rahvastikust. Religioon Sierra Leone põhiseadus kaitseb usuvabadust. Riigis elab erinevate usuliste tõekspidamistega inimesi, umbes 60% on moslemid, 10% kristlased ning 30% mõnd kohalikku usku. Sport Sierra Leones harrastatakse erinevaid spordialasid, ent kõige populaarsem on jalgpall. Sierra Leone jalgpallimeeskond Leone Stars ei ole küll kunagi kvalifitseerunud FIFA World Cup'ile, ent on osalenud Aafrika rahvaste karikavõistlustel. Jalgpallivõistluste toimumise ajal koguneb rahvas pealinna staadionile ning tänavad on liiklusest tühjad
Kuningavõim oli mõlemal ajastul omamoodi. Absolutismi ajastul loeti kuningas Louis XIV valitsusaega absolutismi kõrgajaks Euroopas. Arvatavasti ikka sellepärast, et ligi kaks aastakümmet valitses kuninga kõrval ministrina Jules Mazarin, kes surus maha kuningavõimu vastaste mässud ning kuninga nimel valitsedes haaras endale kogu võimutäiuse. Kuid peale Mazarini surma võttis kuningas valitsemise enda kätte ja nii hakkas siis Louis XIV piirama hugenottide usuvabadust, mille käigus tühistati Nantes'i edikti. See tõi kaasa rahvusvahelise skandaali kuid tänu sellele saavutati usuline ühtsus. Seejärel lahkus aga Prantsusmaalt pool miljonit hugenotti protestantlikesse maadesse. Preisimaa oli aga üks nendest protestatlikest maadest, kes võttis Brandenburgi valitseja Friedrich Wilhelm ajal, lahkelt vastu hugenotte, kellega edendati tööndust. Absolutismi ajastu üks võtmesõnu om merkantilism, mis kujutas endast esmakordselt ühtset majanduspoliitikat
Kodusõja algus (1642-1648) 1642. kasvas vastasseis üle kodusõjaks. Charles I põgenes Londonist. Sõjaline ülekaal läks parlamendi toetajatele. Suurt edu saatis Oliver Cromwelli (1599-1658) juhitaud ratsaväge. Kuulus Cromwelli ütlus: ,,Looda Jumala peale, aga hoia püssirohi kuiv." Pärast rojalistide lüüa saamist pages kuningas sotimaale, kus ta anti parlamendile välja. Parlamendi vägedes domineerisid äärmuspuritaanid e. independendid, kes nõudsid usuvabadust. See viis neid vastuollu parlamendi enamusega, kes sätestas mõõdukamatele puritaanidele e. presbüterlastele sobiva kirikukorralduse. Independentide juht Cromwell hõivas oma vägedega 1648. Londoni, korraldas parlamendi puhastuse: koha säilitasid vaid alamkoja independendid nn. päraparlament. Päraparlament mõistis 1649. kuninga Charles I kui rahvavaenlase surma. Päraparlamendi reolutsioonid: -Rahvas, keda juhib Jumal on õiglase võimu allikas
Ratsionalism-18.saj. levinud uus usuvool. Eesmärgiks seati rahva harimine ja valgustamine. Kui pietistid seletasid ühiskonna hädasid talurahva puuduliku kõlblustundega, nähes väljapääsu usuvagaduse süvendamises, siis rats. kritiseerisid ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones Baltikumis valitsevat pärisorjust. Vennastekogudused- e. hernhuutlaste liikumine. Jõudis Eestisse Saksa rändkäsitööliste kaudu ja see võeti talurahva poolt kiiresti omaks. Propageeriti usuvabadust, alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset võrdsust ja vendlust. Hävitati kõik, mis vanadesse kommetesse tagasi kiskus. Vennastek. tõid rahva religioonile lähemale. See liikumine oli erakordselt tähtis talurahva eneseteadvuse kasvatamisel! (Kõik võisid koguduses kaasa rääkida, pakkudes sellega eneseteostusvõimalust. Kehtis samaväärsusnõue). Hernhuutlased keelustati, sest nende tegevus väljus aadli ja kiriku kontrolli alt.
luksus,pühakute kujude kummardamine).Puritaanide radikaalne tiib independendid (independent=iseseisev) nõudsid kogu kirikliku võimu üleandmist kogudusele. Nagu kõik protestandid eitasid puritaanid lõbu,kandsid lihtsaid musti rõivaid,pühendusid töötamisele ja ei kandnud parukat. Kuningas Charles I kiusas taga puritaane,mistõttu paljud neist lahkusid 17.saj. Uus- Meremaale ja Põhja-Ameerikasse.Kuid kui James II tahtis neile ja katoliiklastele usuvabadust lõid paljud neist samuti kõhklema-ei soovitud olla katoliiklastega "ühes paadis".Tüli süvenes veelgi kuna James II jagas kõrged riigiametid katoliiklastele,kuid pea määrati "Õiguse Deklaratsioonis" kindlaks,et riigiteenistusse võeti vaid anglikaanid usuvabadus puudus veel aastakümneid. *Puritaanid keelasid sportmängud hingamispäeval ning vähendasid kristlastele sobivate füüsiliste harrastuste arvu. Põhjuseks spordiga kaasnevad ohjeldamatud emotsioonid ja lõbu
soti päritoluga James I ta oli katoliiklane ja valitsemisideaaliks oli absolutism nagu Prantsusmaal. Olukord kujunes keeruliseks, mis viis kodusõjani 1640(42)-1649. Stuartite dünastia-katkestas umbes 20a parlamendi tegevuse. Kavalesid (Charles I) ümarpead (Cromwell) lõppes kuninga surmaga 1649. 1649-1660 inglise vabariik. 1653-1659 cromwellide diktatuur (sõjaväele toetuv ainuvõim) 1660 taastati monarhia ja troonile kutsuti Stuartid, troonile tuleb Charles II (võimul 25a.) lubati ,,usuvabadust" kiustati katoliiklasi. Riigiametis seisid suurem osa anglikaanid. Kujunevad välja *viigid- sotimaalt pärit presbüterlased. Oldi Jamesi troonipärimise vastu (liberaalid) *toorid- iiri katoliiklased, riigitegelased ja maaomanikud Jamesi toetajad (konservatiivid) 1679s. võeti vastu dokument Habeas Corbud Act e. isikuvabaduse akt. 1688 kutsutakse inglismaa troonile Hollandist Oranje Wilhelm. Vastutasuks troonile pääsemise eest oli ta nõus vastu tulema seadustele mis
*toetasid vabakaubandust ja riiklike monopolide ja privileegide kaotamist *halvustasid linnade kunstlikkust Friedrich Wilhelm I (1713-1740) Friedrich II Suur (1740-1786) *äärmusliku merkantilismi esindaja *keelustas piinamise ning deklareeris *kärpis õukonna kulutusi, õukonna asendas usuvabadust tubakakolleegiumiga *õukonnas Voltaire, rajas Sanssouci lossi *valdav osa riigi sissetulekust sõjaväele *ministritega suhtles kirja teel *palgavägi asendati nekrutitega, kes vabal *nõunikud puudusid ajal elatasid end põllutööga *uuendati õiguskorraldust: lühendati *arendas välja Preisi bürokraatia kohtuasjade menetlusaega, kohtunikel (ametnikuvõim) õigusalane haridus
- trükivabadus - õigus kodakondsusele - õigus varjupaigale - südametunnistuse vabadus - usuvabadus - koosolekute vabadus - sots. Ja kultuurilised vabadused - õigus tööle - õigus puhkusele - õigus sotsiaalabile - õigus algharidusele - õigus kultuuri tarbimisele - õigus puhtale joogiveele - õigus arstiabile 3. Poliitilised ideoloogiad Liberaalne ideoloogia: - kaitsevad demograatiat - poliitilised vabadused - reformimeelsus - Eestis Reformierakond - religiooni vastased (pooldavad usuvabadust) - kiriku lahutamine riigist - nõuavad majandusliku vabadust - vabakaubandus - toetavad madalaid makse - sots. Baasiks on esindada keskklassi ja kõrgklassi - liberaalide parteid tekkisid 18-19 saj. - 20 saj. 20 dateks taandus nende võim Konservatiivne ideoloogia: - tekkis Suure Prantsuse revolutsiooni ajal - sarnane liberaalsele ideoloogiale - riigi, ühiskonna arendamisel olla ettevaatlik - läbimõeldud reformid - pol. Ideaaliks oli konstitutsiooniline monarhia
Septembris 1917 jõudis sõjategevus esimest korda Eesti aladele . Sakslased hõivasid Saaremaa ja saarestiku. Mandrile nad too aasta ei jõudnud. 1917. a. lõpuks oli Eesti ~20000 bolševikku. 1917. a. ok. toimus riigipööre Pietrokraadis, oktoobri revolutsioon. Eestis läks võim üle Sõjaväerevolutsiooni kommiteele eesotsas Viktor Kingisepp. Eesti bolševikud: V.Kingisepp, Jaan Anvelt. Bolševikud olid väga terrolistlikud. Nad hakkasid kodanikuõigusi piirama. Piirati ka usuvabadust. Algas natsionaliseerimine. Maa kuulutati riigi omandiks. Mõisinike maa rekvereeriti. Asutati riigimõisad, mida juhtisid mõisamoonakad, kes olid töölised, kes moona eest töötasid. Bolševike jaoks oli suureks probleemiks Eesti rahvusväeosad, kes keeldusid laiali minemast. Neid väeosi juhtid Johann Laidoner. 1918 algul sõlmisid Venemaa ja Saksamaa Bresti rahu. Selle rahulepinguga loovutas Balti kubermangud Saksamaale
ühiskondliku lepingu, millega seejärel oma vabadus valitsejale ohverdatigi. Seda teooriat arendas edasi John Locke, kelle meelest tekkis ühiskonnas vaenulikkus alles siis, kui põlluharimisele üle minnes inimeste vaheline varanduslik ebavõrdsus kasvas. Tema leidis, et on oluline, et parlament ei viiks ise seadusi ellu, ega ka kuningas ei looks neid. Oluline oli võimudevaheline tasakaal ning rahva suveräänsus. Ta rõhutas sealhulgas ka usuvabadust ning üldiselt inimõigusi. Filosoof Montesquieu, kes oli kuulsaim Prantsuse valgustaja, toetas inglaste võimude lahususe põhimõtet. Seadusandliku nind täidesaatva võimu tasakaalustajaks nägi ta sõltumatut kohtuvõimu. Ka Võltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks monarhiat. Ta lootis, et valgusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonna paremaks muuta. Voltaire võitles ka katoliku kirikuga, seistes eelarvamusliku mõtlemise vastu
°rahvas polnud tsaariga rahul ° sõjatüdimus Mida kujutas endast kaksikvõim? Korraga eksisteerisid rahva poolt valitud Ajutine Valitsus ning soldatite ja tööliste poolt valitud Nõukogud. Valitses Ajutine Valitsus, aga Nõukogude ülesandeks oli nende tööd kontrollida. Tõesta 4 näitega et nõukogude võim Venemaal ja Eestis oli ebademokraatlik. *ei respekteeritud kodanike usuvabadust *valimistel said valimisõiguse vaid töörahvas * keelustati poliitilised koosolekud *suleti mitmed ajalehed 2olulist momenti Ajutise Valitsuse määruses Eestimaa kubermangu valitsemisel ° selle kohaselt ühendati Eestimaa kubermang (v.a Narva linn) ja Liivimaa põhjaosa (v.a Setumaa) üheks rahvuslikuks kubermanguks
määrused ehk kaitse seadused talupoegade olukorra kergendamiseks. Koormistele seati piirid, talupoegadel oli õigus vallas varale, kodanike õigusi piirati, mõisnikke kohtusse kaevamise õigus. 18.sajandi Kultuur: Pietism : usuvool, tõhutati erilist vagasust ja alandlikkust jumala ees. Usust hakati arusaama, tuli saksamaalt. Hernhuutlus: vennaste koguduste liikumine, see teeb eestlastest tõelised kristlased, kõik inimesed olid võrdsed . propageeriti usuvabadust alandlikkust ja kõlblust, aga ka sotsiaalset vendlust ja võrdsust. Moodustati omaette kogudusi kuhu ette valiti jutlustajad. Ratsionalism.: peetakse nõuannete andmist oluliseks. Eesmärk oli rahva harimine ja valgustamine. Kritiseerisid ühiskonna korraldust. Kultuur säilib sellisena nagu ta varem oli, lihtsad riided, muusika instrumente ja ehteid ja uhkeid asju hävitati. Eisen von Sehwarzenberg ja Merkel olid tuntumad realistid. Eestikeelne kirjandus : 1739
Nt. Inglismaa & ÕB VOLTAIRE 1694-1778 · Valgustatud absolutistlik monarhia: valitseja liit filosoofidega ROUSSEAU 1712-1778 · Ideaalset riigivormi ei leidnudki · Kahtles parlamentaarses demokraatias, kuna kartis et tehakse otsuseid end huvisid arvesse võttes. · Võim peab lähtuma rahvast · Monarhiale eelistas vabariiki FRIEDRICH II SUUR · Preisimaa kuningas · Keelustas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust · Rajas berliini kõlje alla sanssouci lossi, kuhu kutsus haritlasi kogu euroopast · Isa loodud valitsemisaparaati ta ei muutnud · Tal polnud nõunikke · Tema ajal uuendati kogu õiguskorraldus · Fr. II jätkas preisimaa armee suurendamist · Sisseveetva kohvi asemel propgeeris kuningas õlu joomist. · Kuninga valdustes kaotas ta pärisorjuse JOSEPH II · Austria valitseja
vastu. Lähtus nn loodusõiguse teooriast.Rousseau idealiseeris loodulähedust. Pidas rahvast võimu allkaks. Poliitiline ideaal-vabariik. 10.Kirjelda Friedrich Wilhelm I ja Friedrich II suure valitsemisaega Preisimaal ! W.I Oli kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, ajalukku on läinud merkantilismi esindajana. Kärpis õukonna kulutusi viiendikuni. F.II Huvitus prantsuse valgustuskirjandusest ning oli kirjavahetuses Voltaireiga. Keelas riigis piinamised ning deklareeris usuvabadust. 11.Kirja Maria Theresa ja Josep II valitsemisaega Austrias. Maria Valitses austriat. Tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks nin valitsemise moderniseerimiseks. Kehtestati Austrias nekruvõtmine. Maria rõhutas kõlblust ja kombelisust. Raskem löök oli Sileesia kaotamine Preisimaale. Joseph Jätkas valgustatud absolutismi reforme. Jättis seisuslikud privileegid kinnitamata ning deklareeris kõigi inimeste vabadust ja võrdsust. Keelas Austrias piinamised ning kaotas
vaikselt laiendas ta selle nimetuse ka Brandenburgile ning niiviisi tekkinud Preisimaa kuningriigist sai peagi üks Euroopa sõjaliselt võimsaimaid riike. Friedrich Wilhelm I Preisimaa kuningas, kokkuhoiu ja kitsikuse sümbol, äärmusliku merkantilismi esindaja. Berliini tänavatel võidi naistel rõivad katki rebida, kui need olid valmistatud importriidest. Friedrich II Suur Wilhelm I järeltulija. Keelustas piinamised ning deklareeris usuvabadust. rajas oma lossi Sanssouci loss. Maria Theresia Austria valitseja, tegi läbi mitu reformi piirkondade ühendamiseks ning valitsemise moderniseerimiseks. Rajas Schönbrunni lossi Viinis. Rõhutas kõlblust ja kombelisust. Joseph II Maria poeg. Kõige ulatuslikumad reformid tolleaegses Euroopas. Deklareeris võimule tulles kõikide inimeste vabadust ja võrdusst. Inkvisitsioon kaotati, ketserlus ja nõidumine arvati kriminaalkuritegude hulgast välja
monarhiat. Voltaire Ideaalne riigikord valgustatud absolutistlik monarhia Ei pidanud vajalikuks inimeste võrdsust, suhtus üleolevalt Rousseau Ideaalne riik on väike (nagu nt Kreeka polised) Pidas oluliseks rahvakoosolekuid Eeskujuks Ateena polis, kus toimis otsedemokraatia läbi rahvakoosolekute Friedrich II vs Joseph II Friedrich II reformide eripärad Kaotas vaid omal-maal- pärisorjuse Deklaleeris usuvabadust Deklaleeris vaba kohtumõistmist Järgis merkantilistliku majanduspoliitikat Joseph II reformide eripärad Kaotas kogu riigis pärisorjuse Deklaleeris vabadust Sarnasused Kaotasid pärisorjuse Mõlemad viisid läbi ümberkorraldusi kirikusüsteemis Keelasid piinamise Ameerika Ühendriikide sünd 13 Inglise kolooniat Kolonistide rahulolematuse kasv Inglise koloniaalvõimudega: 1. Inglaste poolt Ameerikasse toodud arvukas sõjavägi jäeti pärast sõja lõppu sinna ning
ülestõus ka ususõja mõõtme. Ülestõusu saadeti maha suruma hertsog Alba, hukati 8000 inimest nende hulgas Oli ka palju katoliiklasi, 60 000 põgenes mujale euroopasse. Ülestõus aga jätkus ja 1576 kuulutas holland end sõltumatuks Inglismaa: Mary Tudor püüab katoliiklust taastada, protestante kiusatakse taga ja hukatakse. Kui MT sureb saab riigietteotsa Elisabeth I. Ta taastab anglikaani kiriku, kuid võitleb ka kalvinistide vastu, kes nõudsid täielikku usuvabadust. Rooma paavst otsis võimalust E I troonilt tõugata, kasutades selleks sotimaa kukutatud kuningat Mary Stuartit. Elisabeth lasi Mary hukata, võitis Hispaania laevastiku 1588 ja hoidis ära Inglismaa rekatoliseerimise Prantsusmaa: vt hugenottide sõjad ülevalpool Euroopa tervikuna: usuvaenuste kulminatsioon saabus 30-aastase sõjaga 1618-1648, sõjatanner oli peamiselt Saksamaa, mis oli killunenud iseseisvatels vürstiriikideks. Katoliiklased versus protestandid
sõjaväelased ja ohvitserid. Nad koostasid konstitutsiooniprojekti, kuidas pärast revolutsiooni Inglismaad valitseda. Nad pidasid tähtsaks parlamenti, mis valitaks iga kahe aasta tagant. Valimisõigus seostati maksudega, mis taheti anda kõikidele maksumaksjatele. Väideti, et neil kel pole varandust ja seega ei maksa makse, ei ole riigis ka huvisid. Nende programmi majandust käsitlev osa seadis ülesandeks monopolide kaotamise. Samuti taotleti usuvabadust (puritanism ja anglikaani kirik mõlemad kõrvuti lubatud). Independendid osalevad väga aktiivselt revolutsioonis, nende hulka kuulub ka Inglismaa ajaloos tähtsat rolli mänginud Oliver Cromwell. Teine ideoloogia, mis palju populaarsust võitis, oli levellerite liikumine. Nende juhiks oli John Lilburne. Nad taotlesid võrdsust. Seda mõistsid nad eeskätt õigusliku ja poliitilisena, see tähendas nende jaoks seisuslike privileegide kaotamist ja isikuvabaduste kindlustamist (nende hulgas ka
Seitsmenda päeva Adventistide Viljandi Kogudus on kristlik kogudus, mida tuntakse eelkõige hingamispäeva pidamise tõttu nädala seitsmendal päeval - laupäeval. Koguduse tehnoloogia on üldjoontes sarnane teistele evangeelsetele kogudustele, õpetades kolmainsust, Piibli eksimatust jmt. Koguduse eriomasteks õpetusteks on õpetus surmast, kui unest ja Kristuse teise tuleku eelsest kohtust. Kogudus propageerib ka tervislikke eluviise, toitumuist, usuvabadust ning suhteliselt konservatiivseid eluviise. Adventkoguduses on kolmeastmeline vaimulike ordinatsioonisüsteem(diakon, kogudusevanem ja pastor ) . Seitsme päeva adventistide Viljandi kogudus asub Uku 11a, Viljandi. Viljandis on veel kogudusi: Eesti Jehoova Tunnistajate Viljandi kogudus(Kevade 1a, Viljandi) Viljandi Evangeelne Uue Elu kogudus( Külvi 20, Viljandi)
Ehk kokkuvõtvalt saame kõik ajada Euroopa siseselt asju nii, nagu meile meeldib kiirelt, täpselt, asjakohaselt, kadudeta ja kõigile sobival viisil. Kui Eesti asus asju ajama Euroopa Liitu astumiseks, oldi kursis ka meid pitsitavate sätetega. Nimelt on liit piiranud nii sõnavabadust, aasiamaadest tulevate kaupade kogust kui ka majandust üldiselt, seades ette igasuguseid kvoote ja muid tollimakse. Lisaks piiratakse veel usuvabadust, kalandusele seatakse ette piirangud ja nii edasi. Muidugi on neid kõiki vaja, et tagada eurooplaste jätkusuutlik areng, kuid kui Eesti oleks iseseisev, siis me saaksime ise sätestada meile sobivad piirangud, mis samas oleksid nii eestlastele kui ka naaberriikidele vastuvõetavad. Võtame näiteks süsihappegaasi emisiooni. Igale riigile antakse mingi limiit ja kui see ületatakse, peab maksma trahvi. Eesti on lihtsalt nisõrd väike riik, et meil jäävad need piirangud kasutamata
e) Vene keele ning venelaste ajaloo ületähtsustamine. 2) Kirjandus. a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Paljud kirjanikud pidid oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. c) ENSV-s ilmus peaaegu nullilähedaselt romaane. 3) Usuelu. a) Ametlikult ateistlik propaganda. b) Usuvabadust tunnistati vaid vormiliselt. c) Kiriku hooned riigistati ja kogudused pidid nende kasutamise eest üüri maksma. d) Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. 4) Rahvakultuur. a) Hävitati kultuuripärandeid. b) Asjaajamiskeeleks vene keel. c) Eraldatus läänemaailmast, Eestil oli mõningane ühendus Soomega. d) Kultuurielu lõhestatus.
-õigus haridusele -õigus perekonnale ja eraelule. VABADUSED * Ei saa nimetada otseselt vabadusteks, pigem on tegemist valikuvõimalustega *Sõnavabaduus- õigus avaldada vabalt oma arvamust *Trükivabadus- Demokraatlik riik ei piira millegagi trükiste sisu. *Koosolekute vabadus-inimesed võivad korralddada koosolekuid oma probleemide arutamiseks, kõnede pidamsieks. Riik võib ainult reguleerida kohta ja aega. *Usuvabadus- võib tunnistada mistahes usku,või üldse mitte uskuda-olle ateist. Usuvabadust nim. Ka südametunnistusevabaduseks, kuna see on isiklik asi. PEAMISED KOHUSTUSED *Hoida ja kaitsta loodust *Täita põhiseaduslikku korda *Kõik kodanikud, kellel onn tulusid, peavad maksma makse *Kohustus osa võtta valimistest *Kaitsta Eesti iseseisvust *Teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad arvestama Eesti põhiseadusega. ALTERNATIIVSED VALITSUSVORMID. Diktatuur. Läbi ajaloo on kasutatud mitmeid valitsusvorme: *monarhia *anarhia *diktatuur * türannia
Rahareform-1972 1.detsembri mäss-1.dets 1924 II põhiseadus-1933, pidi jõustuma 34a jaanuaris Pätsi riigipööre-12 märts 1934 III põhiseadus-1937, pidi jõustuma hakkama 38a. jaanuaris 4)Millised olid enamlaste ümberkorraldused Eestis peale oktoobripööret? *Kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks sai sõjaväeolutsooni komitee. Kõrgeim võim- Eestimaa Nõukogude Täitev Komitee, eesotsas Jaan Anvelt. *Maavaldades valiti töörahva saadikute nõukogud *Kärbiti kodanike õigusi ja usuvabadust *Algas natsionaliseerimine(riigistamine) *Maa kuulutati riigi omaks, mõisatest moodustusid suurmajandid *Algas rahvusväeosade asendamine Eesti punaväega *Algas poliitiliste vastaste represseerimine 5)Milliseid ümberkorraldusi Eestis viidi läbi Saksa okupatsiooni ajal 1918. aastal? *Poliitiline tegevus Eesti aladel keelustati, mitmed poliitikud(ka Päts ja Konik) vangistati *Ajakirjandus allutati tsensuurile *Majanduspoliitika allutati Saksamaa valitsusele *Kultuuripol
· Liikumine ei tegelenud hävitustööga · Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega. Näiteks ohvrikohti, torupille, kandled, viiulid, rahvariided · Said alguse Saksamaalt ja levisid Baltikumis 19. sajandi 20.-40. aastateni · Mõlemad propageerisid usuvabadust, alandlikkust, kõlblust. Sellega kaasnes nt. paljude kõrtside sulgemine. · Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada · Suurt rõhku pandi lugemisoskuse ja kirjutamisoskuse arendamisele Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: · Rahvas tuli religioonile lähemale · Talurahva eneseteadvus kasvas · Pakkus eneseteostus ja kaasarääkimise võimalusi · Aitas tugevasti kaasa eestlaste ristiusustamise lõpuleviimisel
annaabi.ee 
