Keskaja kultuur Kontrolltöö 1. Iseloomusta keskaegset kooliharidust kolme lausega. - õpetust anti Ladina keeles - õpetus oli peamiselt kiriku-ja kloostrikoolides - õpetus jagunes 7 vabaks kunstiks 2. Kirjuta keskaegse ülikooli kolm teaduskonda. - usuteaduskond - arstiteaduskond - õigusteaduskond 3. Töö pildiga Milline arhitektuuristiiliga on tegemist? -Gooti stiiliga Milliseid selle arhitektuuristiili tunnuseid sa kirikul näed? -Teravkaared -Aknad avarad Mis sajanditel oli see arhitektuuristiil Euroopas valitsev? - XIII sajandil Nimeta mõni kirik selles stiilis. - Jumalaema kirik Pariisis 4. Mis on katedraal? - Katedraal on peakirik. 5. Kirik ja teater olid keskajal tihedalt seotud. Too kaks näidet.
· Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) · Sanctus (Püha) · Benedictus (Kiidetud olgu) · Agnus Dei (Jumala tall) Nii kujutati Jumala talle vitraazil. Keskaegne vitraaz Pisa Katedraali Kellatorn Mainz´i Katedraal (romaanistiil) (romaanistiil) Gooti Stiilis Kirikutorn · NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED
Rahvusliku liikumise juhid Hurt ja Jakobson Jakob Hurt 22.07.1839-31.12.1906 Sündis Põlvamaal 1860 Tartu Ülikool, usuteaduskond 1870. Helmes kõne: “Eestlased peavad vaimus suureks saama” 1872. Otepääl pastor Aleksandrikooli peakomitee juht EKmS president Pidev koostöö “Vanemuise” seltsiga, ettekanded Kõned laulupidudel Rahvaluule ja vanavara kogumise algataja, väljaandja Tähtsustas haridust Carl Robert Jakobson 26.07.1841 – 19.03.1882 Eesti ühiskonnategelane, publitsist, kirjanik ja pedagoog
Ülikoolid 12. sajandil · Pariisi ülikool · Oxfordi ülikool 13. Sajandil · Cambridge'i ülikool · Salamanca ülikool 1119. Aastal loodud Bologna ülikool. Seitse vabakunsti Kvardiivium: · Aritmeetika · Astronoomia · Geomeetria · Muusika Triivium: · Grammatika · Retoorika · Dialektika Õppevormid · Dispuut · Loeng Kunstideteduskond (filosoofiateaduskond) · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Ülikooli struktuur · Rektor · Doktorid/Magistrid · Bakalaureused · Tudengid Skolastika · Piibel + antiikautorite teosed · Aristoteles · Loogika · Aquino Thomas -Pühakirja ja antiikfilosoofide vaated pole vastuolus -Usutõdesi pole vaja põhjendada Skolastika maailmapilt · Ptolemaiose teosed (Egiptuses tegutsenud hilishellenistlik astronoom, astroloog, matemaatik ja geograaf. Teda peetakse geotsentrilise maailmasüsteemi peamiseks kinnistajaks.)
Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja Hurdale C. Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864
ÜLIKOOLID KESKAJAL 10.Klass ÜLIKOOLIDE TEKE Ülikoolide ja hariduse teket soodustasid: · Lääne- Euroopas kasvasid linnad kiiresti · Vajadus oli kaitsta linnaõigusi · Kirik vajas kirikuõigust · Kiire kultuuri ja majanduse areng · Huvi teaduse ja hariduse vastu · Nõutus haritud inimeste järgi ERINEVAD KOOLID · Kloostrikool- õppeasutus, mis kuulub kloostri juurde. · Linnakoolid · Toomkool ehk katedraalikool- õpetus oli vaimulik, kuid õpilasteks oli ka mittevaimulikke, õpetati peamiselt vaimulike järelkasvu · Ametikool- rõhk oli arvutamisel ja raamatupidamisel VANIMAD ÜLIKOOLID Ülikoolid kujunesid välja 11-12 sajandil · Bologna ülikool Põhja-Itaalias- arvatakse, et see asutati 1088 aastal. · Sorbonne ülikool Pariisis- rajati umbes 1160 aastal. See ülikool kujunes keskajal mõjukamaks ja skolastika keskuseks. ...
Seevastu kodumaale jäänutel seda piirati, kontrolliti ja sunniti looma Nõukogude korrale omast loomingut, sest muidu seda lihtsalt ei avaldatud. Ent vaimne vastupanu nõukogude võimu survele jätkus siiski. Eesti kirjandusele sai iseloomulikuks nii öelda ridade vahele kirjutamine. Kogu ühiskond läbis propaganda, millega üritati allutada vaimsust valitsevale režiimile. Propagandaga üritati ka kiriku mõju vähendada. Suleti TÜ usuteaduskond, mitmesuguste ilmalike tavadega prooviti takistada kiriku tegevust. Tulemuseks oli rahva ükskõikne või isegi vanulik suhtumine kirikusse ja religiooni. Kuuekümnendatel aastatel vaimne surutis mõnevõrra vähenes. Tänu sellele elavnes ka kultuurielu. Seitsmekümnendate lõpus hakati aktiivselt propageerima vene keele kasulikkust. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades. Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu nendele erialadele, mille õppetöö oli vene keeles.
Reliikvia- on religioosse tähendusega säilmed, tavaliselt seotud religiooni seisukohalt oluliste isikutega. Ketser- isik, kes kaldub kõrvale kiriku õpetusest HARIDUS 7 Vaba kunsti: 1) Grammatika 2) Retoorika 3) Dialektika 4) Geomaatria 5) Aritmeetika 6) Astronoomia 7) Muusika Õppevormid : 1) Loeng 2) Dispuut NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA · NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT · EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT · SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID · KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS · KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS.
1955. aastal alustas ETV oma tegevust ning hiljem mingi üle värvitelevisioonile. Põhja-Eestis oli suur mõju Soome TV-l, mis andis võimaluse saada aimu läänemaailmas toimuvast. Nõukogude võimu ajal võeti kasutusele ka ühtluskooli süsteem. Hakati õpetama Eesti ajaloo asemel NSV Liidu ajalugu. Keskhariduse omandamine muutus selle saamiseks ehk lõputunnistuse said ka need õpilased, kes seda ei väärinud. Sellel ajal kaotati ka Tartu Ülikoolist usuteaduskond, kuna Nõukogude võim üritas teha kõikvõimalikke takistusi. Ma arvan, et NSV Eesti oli nii riiklik tellimus kui ka vaba looming kultuuri poolest. Inimestel oli palju võimalusi, kuidas ennast harida ja meelt lahutada, iseasi aga see, kuidas neid võimalusi kasutada.
Tartu Ülikool ( 19.sajand ) · Ülikooli taasavamine 1802.a · Oli tähtis sündmus · Pidulik avamine toimus 21.aprillil · Loenguid alustati 1.mail · Esimene rektor oli G.F.Parrot · Ülikoolis rajati 19. sajandi algul hästivarustatud füüsika kabinet, suurepärane observatoorium ja keemialaboratoorium, mis olid eelduseks täppisteaduste tõusule Teaduskonnad Ülikoolis · Algul oli neid 4 · Filosoofia, -õigus , -arsti ja usuteaduskond · 1850.a moodustati filosoofiateaduskonna baasil matemaatika ,- loodus- ja ajaloo-keeleteaduskond · 1803.a loodi ülikooli juurde õpetajate instituut, kus hakati ette valmistama algkooliõpetajaid , ning samal aastal loodi ülikoolis eesti keele lektori koht · Õppetöö toimus saksa keeles · Aastatel 1826-1828 töötas ülikooli juures Professorite Instituut, kuhu saadeti õppima andekamaid noori kõigist Venemaa ülikoolidest, et neist valmistada ette professoreid
Kodumaale jäänud olid sunnitud looma Nõukogude korrale meelepärast loomingut, sest vastasel korral seda ei avaldatud. Kogu ühiskonda hõlmas propaganda, mis pidi allutama vaimse elusfääri valitseva reziimi kontrollile. See oli üks ideoloogilise surve avaldamise meetoditest, mis pidi viima rahva Nõukoguliku kultuuri juurde. Propagandat kasutati kiriku mõju vähendamiseks ühiskonnas. Lisaks sellele juurutati mitmesuguseid ilmalikke tavasid, et kiriku tegevust takistada. Suleti TÜ usuteaduskond ning usklikele seati ette igasuguseid takistusi. Selle tulemusena levis Eesti NSV-s vaenulik või vähemalt üleolevalt ükskõikne suhtumine kirikusse ja religiooni. Nõukogude Liidu vaimne surutis oli rängaks löögiks eesti kõrgkultuurile, kuid piiras ka lihtkodaniku vabadusi ning tegi ettekirjutusi, mida tuleb lugeda, kuulata ja väärtustada.
Aeg: rajati ametlikult 1632. aastal Rektor: Volli Kalm Tartu Ülikool Üks vanimaid ülikoole Põhja- ja Ida- Euroopas Asutatud Rootsi kuninga Gustav II Adolfi poolt 1919. aastast esimene eestikeelne ülikool Tartu Ülikool 9 teaduskonda: * Arstiteaduskond * Filosoofiateaduskond * Kehakultuuriteaduskond * Loodus- ja tehnoloogiateaduskond * Majandusteaduskond * Matemaatika-informaatikateaduskond * Sotsiaal- ja haridusteaduskond * Usuteaduskond * Õigusteaduskond Tartu Ülikool 4 kolledzit: * Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia * Tartu Ülikooli Pärnu Kolledz * Tartu Ülikooli Narva Kolledz * Tartu Ülikooli Euroopa Kolledz Inglisild Inglisild Asukoht: Toomemäe Valmis: 1816 (Johann Wilhelm Krause) Praegune kuju: 1836(Moritz Hermann von Jacob) Stiil: inglise stiil Inglisild Inglisilla eripära: *1913- TÜ esimese rektori Georg Friedrich von Parroti
Pariisi ülikool- tekkis XII sajandil kloostri ja kiriku koolide ühinemisel. Teoloogia uurimise ning õpetamise keskus Oxfordi ülikool- tekkis umbes XII sajandil. Matemaatika ja loodusteadus Cambridge ülikool-XIII sajandi algul Salamanca- Arstiteadus Põhja-Euroopa esimene ülikool oli Uppsala ülikool Rootsis, 1477 aasta Ülikoolid: Kunstide teaduskond (filosoofiateaduskond) Õigusteaduskond Arstiteaduskond Usuteaduskond Üliõpilastel oli tihti linnas halb maine, sest nad käitusid halvasti-varastasid; kaklesid, taplesid Üliõpilased olid enamasti 15-25 aastased noormehed Naised õppida ei tohtinud kuna üliõpilastel oli vaimulik staatus Õpingud kestsid tavaliselt 6 aastat Õpiti kunstide teaduskonnas seitset vaba kunsti Peale õpinguid sai jätkata: 1) usuteaduskonnas 2) õigusteaduskonnas 3) arstiteaduskonnas Õppetöö algas hommikul kell 5-6, kõik loengud olid
). Siis algas venestusaeg. 1896 teatud pööre- Tartu renessanss (kuigi venestus jätkub). 1896 saab Tõnisson Postimehe peatoimetajaks. Uus tõus jätkus sajandi alguses. 1905 hakkab poliitiline aspekt. Tekivad Eesti erakonnad. Kuigi venestusaeg jätkus ikka. Ärkamisaeg Jansen Hurt Jakobson Elas 1819-1890 1839-1906(7) 1841-1882 Haridus Kihelkonna kool vana Tartu Üliooli usuteaduskond Torma kihelkonna kool, Vändra; Kohaliku Cimze seminar, köstri käest sai veel Iseseisvalt omandas õpetust ainetes gümn haridust (ülemkooli õpetajaks)
MAI 1874 – 5. MÄRTS 1941 Ceilis Keermann Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 1 ELUKÄIK • 11. mai 1874 Tartu • Teatrijuht, lavastaja, kriitik • Diplomaat • abielus Irmgard Voigtländeriga (14. veebruaril 1963) • 5. märts 1941 Tartu Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 2 HARIDUSTEE • Tartu 2. algkool • 1885–1893 Aleksandri gümnaasium • 1893–1902 Tartu Ülikooli usuteaduskond • 1904 Max Reinhardt ja Otto Brahm Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 3 KARJÄÄR • Võru praostkonnas abipastor • 1906 Eesti esimene kutseline teater Vanemuine (teatrijuht ja lavastaja) • 1911–1912 Tartu ajalehe Meie Aastasada toimetajana • 1914–1918 Tallinnas Päevalehe teatri- ja kontserdiarvustaja Tamsalu Gümnaasium 4/14/16 4 • 1918–1921 Eesti esindaja Skandinaavia riikides
ühtluskooli süsteem. Vallandati paljud õpetajad ja kõrgkoolide õppejõud ja tembeldati rahvavaenalasteks. Esialgu kehtis Eesti NSV-s 7-klassiline ja hiljem 8-klassiline kooliharidus. 1970. aastatel mindi üle kohustuslikule keskharidusele. See kahandas oluliselt keskhariduse väärtust, ning oli moraalselt laostav nii õpilastele kui ka õpetajatele. Usu levikut püüti ka takistada pandi kirikule üür , kaotati Tartu Ülikoolis usuteaduskond, asendati kiriklikud tavad ilmalikega , kuid siiski ei suudetud kirikut täielikult oma kontrollile allutada. autor : Karin Sisask 9c.
* ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 1415AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS KATOLIKU KIRIK KUULUTAS TA HILJEM PÜHAKUKS JA TEMA ÕPETUSE AINUÕIGEKS.
Suurtes maa-asulates hakkas juurduma linlik eluviis, kuid seetõttu pandi kinni väiksed maakoolid, klubid ja raamatukogud. See viis selleni, et külades ei tegeletud enam nii palju kultuuri ja isetegevusega, mis oligi nõukogude võimule meeltmööda. Nii nõrgenes maarahva seotus enda ja oma vanemate kodukohaga. Nõukogude võim piiras usutunnistuse vabadust. Kiriku hooned riigistati ja nende eest tuli maksta üüri. Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. Kirikuõpetajate koolitamisega hakkas tegelema Tallinnasse rajatud Usuteaduste Instituut. Eesmärk oli kujundada inimeste vaenulikku kirikusse ja religiooni, selleks saavutamiseks prooviti juurutada kiriklike tavade asemel ilmalikke tavasid. Näiteks jõulude ajal ei tohtinud kirikus käia ja tähistati hoopis nääre. Alguses oli ENSV kultuurielu väga tugevalt võimude kontrolli all, kuid rahvuskultuuri ei saanud ka ära keelata. Tänu sellele sai eesti rahvas säilitada
Peterson 21.a asium(nelja aastane nõudlikku kunsti ,mis palju teada. luuletaja." kursus-kolme tema ajal oli Tundis mitmeid Sümboliseeri aastaga). Tartu Euroopas. Teistele keeli. Suri b eesti Ülikooli tundusid kopsuuberkuloos kirjanduse usuteaduskond. ebatavalised. Säilinud i. algust. 21 eestikeelset ( romantiline luuletust, 10 oodi ja 5 , pastoraali. Tuntumad Rahvuslik, ,,Laulja" ja ,,Kuu" Traagiline).
kirikukoolides. Eesmärk oli ette valmistada preestreid ja munki. Õpetus toimus ladina keeles. Talupojad olid kirjaoskamatud. Haritud inimesed olidki peamiselt vaimulikud. Õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumine aste: 1. Grammatika, 2. retoorika, 3. dialektika. Ülemine aste: 1. muusika, 2. geomeetria, 3. aritmeetika, 4. astronoomia. Esimene ülikooli rajati 1119. Bologna linnas. Keskaegsetes ülikoolides oli neli õppesuunda: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Ülikooli astujad olid enamasti 14-15 aastased poisid. Õpe kestis tavaliselt 8 aastat. Keskaja lõpus toimus Eestis Liivimaa sõda(1558-83) 2. MÕISTED Islam on üks maailmareligioonidest. Islam on alates oma sünnist Araabias üle 1400 aasta tagasi palju levinud ning jätnud erinevaid märke nii kunsti kui teadusesse. Tänaseks teatakse maailmas elavat 1,4 miljardit islamiusulist ning see arv kasvab
a. BOLOGNA LINNAS PÕHJA-ITAALIAS RAJATUD KOOLI. * ÜLIKOOLI JUHTIS REKTOR * ÕPPEJÕUD OLI DOKTOR * VANEMAD ÜLIÕPILASED EHK BAKALAUREUSED (KES VÕISID KA JUBA ÕPETADA * NOOREMAD ÜLIÕPILASED KESKAEGSETES ÜLIKOOLIDES * NELI TEADUSKONDA * KUNSTIDE TEADUSKOND * ÕIGUSTEADUSKOND * ARSTITEADUSKOND * USUTEADUSKOND * ÜLIKOOLI ASTUSID TAVALISELT 14-15-AASTASED POISID. NÕUTAV OLI LADINA KEELE OSKUS. TAVALISELT KESTIS ÕPPEAEG KAHEKSA AASTAT SKOLASTIKA • NII NIMETATAKSE KESKAEGSET FILOSOOFIAT • EESMÄRGIKS VÕIMALIKULT HÄSTI TUNDMA JUMALAT • SELLEKS UURISID PIIBLIT JA VANAKREEKA ÕPETLASTE TEOSEID • KUULSAIM SKOLASTIK OLI PARIISI ÜLIKOOLI PROFESSOR, DOMINIIKLANE AQUINO THOMAS
Hapendamata leib Hapendatud leib Ristimärk = viie sõrmega Ristimärk = 3 sõrmega Jumalateenistus = ladina keelne Jumalateenistus = kohalikus keeles Vaimulik = vallaline Vaimulik = ei pea olema vallaline 7. Ülikoolid ja skolastika Esimene ülikool oli Bologna ülikool Bolognas. Loodi 1119. aastal. Õppekeel: ladina keel. Teaduskonnad: arstiteaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond (usuteadusk. oli kõige tähtsam). Kõik pidid läbima nn. „vabade kunstide “ teaduskonna. Õppetöö vormid: loeng ja dispuut. Skolastika – filosoofiliste õpetuste kogum, mille usulist maailmavaadet põhjendati Aristotelese loogika abil. Tuntuim skolastik oli Aquino Thomas. Ta väitis, et inimmõistus saab aru usutõdedest. Tema kõige tähtsam teos oli „Summa Theologiae“. 8. Frangi riik Merovingide ajastu – väljapaistvaim isik oli Chlodovech
Õpetus jagunes seitsmeks vaba kunstiks: grammatika (kirjutamine),retoorika(kõnekunst) ,dialektika (vaidluskunst), geomeetria, aritmeetika,astronoomia ja muusika. Esimeseks ülikooliks peetakse 119. aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes iilikoolides oli neli teaduskonda: kunstide teaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond, usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Keskaegset filosoofiat nimetatakse tavalisellt skolastikaks, nende eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõekspidamised ei langenud aga alati kokku. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Ristisõjad said alguse paavsti püüdlusest haarata enda kätte kristliku maailma juhtohjad.
kulutused. Eestlased õppisid ise oma esindajaid valima ja valla poliitikat ajama. Need kogemused võimaldasid hiljem oma riiki juhtida. 6. Vaimuelu 19.saj. Ülikool ja koolide süsteem. Tartu Ülikool asutati aastal 1632 ja õppetöö oli ladina keeles. Ülikooli asutamise aktidele kirjutas alla Gustav II Adolf. Põhjasõda (1700-1721) katkestas Ülikooli tegevuse ja see avati taas aastal 1802. Seal oli neli teduskonda: Usuteaduskond Arstiteaduskond Õigusteaduskond Kunstiteaduskond (Need teaduskonnad olid ka enne.) Vene impeeriumis oli neljaastmeline koolisüsteem. Igas kihelkonnas oli kihelkonnakool, maakonnas kreiskool, kubermangus gümnaasium. Läänemeremaade õpperingkonna ainus ülikool oli Tartus Eesti talurahva koolitee algas vallakoolist, sellele järgnes kihelkonnakool. Need olid ainsad koolid, kus sai eestikeelset haridust
Sellega avardusid oluliselt kaubavahetuse võimalused ning suurenes Tallinna ja Paldiski sadamate kaudu saabuvate transiitveoste tähtsus. Tallinn oli oluliseks sisseveosadamaks, kuhu saabusid kaubad Euroopast. Peamine väljaveosadam oli Pärnu, mille kaudu tarniti maailmaturgudele vilja, lina ja puitu. Kiiresti arenes ka sisekaubandus, kuna nii maaelanikud kui ka linlased vajasid järjest rohkem tarbekaupu ja toiduaineid. 16. Nimeta neli teaduskonda, mis olid Tartu Ülikoolis. Usuteaduskond. Arstiteaduskond. Õigusteaduskond. Filosoofiateaduskond (1850. jaotati kaheks ajaloo-keele – ja matemaatika – loodusteaduskonnaks) 17. Mis tähtsus oli koolisundlusel ja rahvakoolidel? Eestlastest sai 30%-40% inimestest lugemis-ja kirjutamisoskuslikuks. 18. Kes olid Masing ja Kreutzwald, milles seisnes nende tähtsus eesti keelse kirjasõna levitamisel? Masing toimetas lühemat aega oma ajakirja „Marahwa Näddala-Leht“ ning Kreutzwald andis
Õppejõud määrasid aga dekaani. Seitsme vaba kunstiga sai alguse ülikooli stuudium. Alamastmeks olid kolm esimest: grammatika, retoorika ja dialektika. Ülemastmeks neli järgmist: aritmeerika, geomeetria, astronoomia ja muusika. Dispuutidel õpiti omandatud materjali kasutama arutlustes ja vaidlustes. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis oli eelaste. Kõrgem aste õpingutes oli kas usuteaduskond, õigusteaduskond või arstiteaduskond. Ülikoolides viljendatud teadust nimet. Skolastikaks, mis tugines muistsetele autoriteetidele (piibel jne). Nende seisukohti püüti tõlgendada loogika abil ja erinevaid vaateid ühitada. Aristotelesest sai Piibli kõrval kõige hinnatum autoriteet. Aquino Thomas oli keskaja silmapaistvam teoloog ja skolastik. Ta tähtsaim teos oli ,,Summa Theologiae" 2. Milliseid mungaordusid oli keskajal (õp lk 174-177)?
Kokkuvõte Isikutest 19. sajandil Otto Wilhelm Masing sündis1763 11 08 Põhja-Tartumaal Lohusuus köster Kristian Masicku peres. Tema isa oli eestlane, kes oli abielus aadlisoost sakslanna Anna Ludovica von Hildebrandtiga. Õppis Narva linnakool (1777-1779) Saksamaal Torgau gümnaasium (1779-1782) Halle ülikooli usuteaduskond. Õppis teoloogiat ja selle kõrval muusikat ja joonistamist, oli andekas keeltes. Õppimise kõrvalt teenis raha tõlkimisega. Oskas saksa, eesti, kreeka, itaalia, prantsuse, vene ja ladina keelt. Töökäik 1788. aastast Lüganuse pastor 1795. aastast Viru-Nigula pastor 1815. aastast Äksi pastor 1818. aastast Liivimaa ülemkonsistooriumi assessor 1821. aastast Tartu praost. Looming 1795 "ABD ehk Luggemise-Ramat Lastele". 1821 "Luggemisse lehhed"
Vaimu suhtes, kinnitab Athanasios, et ,,Püha Vaim on jumalik; ta ei ole Jumala poeg, vaid ,,lähtub isast" (Jh 15, 26)50".51 Üldiselt esines nii mitmeidki hereesiaid, mille õpetused said alguse erinevatest tõlgendustest. Nii näiteks sai alguse Athanasiose mingist väitest alguse liikumine 43 Armstrong 2007, lk. 122 44 Saard 2005, lk. 33 45 Saard 2005, lk. 33 46 Armstrong 2007, lk. 125 47 ADAM Alfred. Dogmadelugu. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 1995, lk. 96-97 48 Adam 1995, lk. 97 49 Adam 1995, lk. 102 50 Eesti Piibliselts, 1997 51 Lane 2002, lk. 41 8 apollinarism. Nimelt eitas Apollinaris, et Jeesusel oleks olnud inimlik hing või mõistus. ,,Kui mina olen hing, kes elab kehas, siis Jeesus oli Sõna, kes elas kehas. Seega täitis Sõna Jeesuses inimhinge astet".52 Igale valeõpetusele leidus ka tuliseid vastaseid. Nii
" Usu hävitamise kaks suunda Agressiivne sekularism. See hõlmas endas ateistlikku propagandat läbi massimeedia ja kirjanduse. 1963. aastal loodi vabariiklik ateismikool (Eestisse siis!), milles pandi erilist rõhku kooliõpetajatele ateismialase hariduse andmisele. Need õpetajad aga omakorda lõid koolidesse ateismiklubisid. Ülikoolides käivitati kohustuslik teadusliku ateismi kursus, mõnes mõttes asendati sellega 1940. aastal suletud Tartu Ülikooli usuteaduskond (tol ajal oli see ainus luteri vaimulikke koolitav ning teaduslikke kraade andev fakulteet Eestis). Kristlust üritati välja juurida ka sellega, et vanu traditsioone asendati uute ja nõukogulikega, näiteks leeripäevade kombe asendamiseks hakati korraldama noorte suvepäevi, milles põhirõhk oli meelelahutusel, kuid ei puudunud ka ateistlik propaganda. Abiellumise ja matusetalituse tseremooniad matkisid kiriklike talitlusi, ainult kristlik sisu oli kõrvaldatud, selle asemel
Praktiliste asjade korraldamiseks valis ülikool endale juhi ehk rektori, õppejõud määrasid aga dekaani. Ülikooli stuudium sai alguse seitsme vaba kunsti õppimisest. Grammatika, retoorika ja dialektika moodustasid alamastme. Aritmeetika, geomeetria, astronoomia ja muusika moodustasid ülemastme. Peamised õppetöö vormid olid loeng ja dispuut. Aja jooksul kujundati vabade kunstide õpetamiseks kunstide teaduskond, mis moodustas eelastme õpingute jätkamiseks kõrgemal tasemel (usuteaduskond, õigusteaduskond, arstiteaduskond). Ülikoolides viljeldud teadust nimetati skolastikaks. Skolastika tugines muistsetele autoriteetidele, püüdes nende seisukohti loogika abil tõlgendada ning erinevaid vaateid ühitada. Tuntuimad skolastikud olid Aquino Thomas ja Roger Bacon. Arusaam maailmast ja ilmaruumist põhines Ptolemaiose teostel. Paljud skolastikud tunnistasid Ptolemaiose eeskujul Maa kerakujulisust ja uskusid, et Maa asub universumi keskpunktis. Kuigi kirik suhtus
Kuid esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päeva- korrale sajandivahetusel. Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid... Jakob Hurt. . Rahvusliku liikumise tähtsamateks juhtideks olid Jakob Hurt, kellele isa andis range usulise kasvatuse. Hurda haridustee kihelkonnakool, kreiskool , Tartu gümnaasium ja Tartu Ülikooli usuteaduskond. Koos õpingutega hakkas Hurt agaralt osalema RLs. Huvitus filoloogiast ja rahvaluulest. Hurt lõi ka kaasa agaralt Vanemiuse seltsi töös, pidas ettekandeid Eesti ajaloost ja rahvaluulest. 1870 aastal pidas Hurt Helmes kõne, kus ütles, et eestlased peavad saama suureks vaimult. Carl Robert Jakobson. Carl Robert Jakobson- RL radikaalsema suuna juht, tänu tema ema mõjutustele kasvas Jakobson üles saksa vaimus. Jakobson lõpetas Cimze seminari, üritas
veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja Hurdale C. Oetell. eksami. Tähtsamad Asutas 1857. aastal Lõi kaasa Kirjutas ,,Eesti ettevõtmised Pärnu nädalalehe ,,Vanemuise" seltsi Postimehes", pidas ,,Perno Postimees", töös. Hurt pidas isamaalisi kõnesid asutas 1864. aastal loenguid Eesti seltsis
Sahhovskoi oli selles eriti järjekindel, seetõttu venestus EM-l laialdasem. Venestusaja reformid jagunevad kaheks: Kultuurilised 1)vene keel asjaajamiskeeleks, dokumentide eest hoolitseja vallakirjutaja lasti 90% ulatuses lahti, kuna nad ei osanud vene keelt, mõnikord võisid asendajateks olla ka sisserännanud, kes kohapealseid olusid ei tundnud. 2)haridus muutus venekeelseks, faktiliselt 1.klassist saati, lugemine ja usuõpetus siiski emakeeles. Ka ülikool venekeelne, v.a. usuteaduskond, kaotas oma autonoomia ei saanud rektoreid ega professoreid valida, määrati riigivõimu poolt. Üliõpilased ja õpetajad pidid kandma vormirõivastust. 3)õigeusku ümberasumine, sinna astus 100 000 inimest. Ehitati Aleskander Nevski katedraal ja Kuremäele Pühtitsa nunnaklooster. Õigeusust tagasi minek oli keelatud, need kirikuõpetajad said rahatrahvi, keelati tegutsemeni või pandi vangi. 1885-94.a LM kubermangu 135-st kirikuõpetajast 104 olid uurimise all.
Aastal Bologna linnas Põhja-Itaalias rajatud kooli. Keskaegne ülikool oli vormi poolest õppejõudude ja üliõpilaste tsunft. · Õppejõud doktor oli meistrite osas. · Vanemad üliõpilased bakalaurused olid läbinud alama astme õpetuse ja võisid selles osas juba ise nooremaid õpetada. · Ülikooli juhtis rektor Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: · Kunstide teaduskond · Õigusteaduskond · Arstiteaduskond · Usuteaduskond Õppetöö toimus ladina keeles.Peeti loenguid ja dispuute. Ülikooli astusid tavaliselt 14 15 aastased poisid. Nõutav oli ladina keele oskus. Tavaliselt kestis õppeaeg kaks aastat. Skolastika Nii nimetatakse keskaegset filosoofiat. Eesmärk oli õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid selleks suure hoolega piiblit ja vanakreeka õpetlaste teoseid. Kuulsaim skolastik oli Pariisi ülikooli professor, dominiiklane Aquino Thomas. Katoliku
Haritlaskonna moodustasid vaimulikud. Linnadesse hakati looma linnakoole, põhikoolid, abakusekoolid e. ametikoolid ja koduõpetajad. Peale kooli lõpetamist oli võimalik minna ülikooli, kus õpetus jagunes seitsmeks vabaks kunstiks. Alumises astmes grammatika, retoorika ja dialektika ning ülemises astmes geomeetria, aritmeetika, astronoomia ja muusika. Ülikooli juhtis rektor. Keskaegsetes ülikoolides oli neli teaduskonda: kunstide-, õigus-, arsti-, ja usuteaduskond. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased poisid, kellelt nõuti ladinakeele oskust. Õpingud kestsid tavaliselt 8 aastat ja alustama pidi filosoofiateaduskonnast. Linnad sõltusid küll osaliselt maapiirkondadest, kuid suutsid sellegi poolest paremini üle elada näljahädad. Linnad tegelesid suurelt osalt kaubanduse ja käsitööga. Linnast sai ka alguse panganduse. Linnas oli kõigil eluks paremad võimalused ning oli ka võimalik saada haridust.
Jaanus Tammiste Tartu Ülikool Usuteaduskond II kursus Eksegees 1.Jagada osadeks salmid Gn 1-1-7 1a Alguses lõi Jumal 1b taevad ja maa 2a Ja maa oli tühi ja paljas 2b ja pimedus oli sügavuse peal 2c ja Jumala Vaim hõljus vete kohal 3a Ja Jumal ütles 3b ,,Saagu valgus" 3b Ja valgus sai 4a Ja Jumal nägi, et valgus oli hea
1710. aastaks kaotasid rootslased Eesti ala ja eestlased läksid vene võimu alla. PÕHJASÕJA LÕPP JA EESTI ÜHENDAMINE VENEMAAGA 33. Millise rahuga lõppes Põhjasõda ja mida see tähendas Eesti jaoks? Uusikaupunki rahuga lõppes Põhjasõda,Venemaa sai Eesti ala 1710 de facto (tegelikult), 1721 de jure (juriidiliselt). TARTU ÜLIKOOL TÄNAPÄEVAL 70 bakalaureuse ja magisgtriõpet, 35 doktoriõpet Kõrgharidus on rahvusvaheline. 9 teaduskonda (usuteaduskond, õigus-, arsti-, filosoofia-, kehakultuuri-, loodus- ja tehnoloogia-, majandus-, matemaatika- ja informaatika-, sotsiaal- ja haridusteaduskond). 5 kolledzi (Euroopa-, Narva-, Pärnu-, Türi kolledz ja Viljandi Kultuuri Akadeemia). 17400 üliõpilast. 19 partnerkooli. 600 parima ülikooli seas.
Toompeal ja Liivima kindralkuberner elas Riias. Nemad kamandasid sõjaväge, nimetasid ametisse riigiametnikke ning kontrollisid nende tööd, jälgisid rahade liikumist kubermangus. Üha enam hakati tähelepanu pöörama hariduse omandamisele. 1630. avati esimene gümnaasium, mille nimeks pandi Tartu Akadeemiline Gümnaasium, hiljem sai sellest Tartu Ülikool, mis on üks vanimaid ülikoole Euroopas. Rootsi ajal oli ülikoolis 4 teaduskonnda- filosoofiateaduskond, usuteaduskond, õigusteaduskond ja arstiteaduskond. 1637.aastal loodi esimene grammatika H. Stahli poolt. See oli saksa keele reeglitele kohandatud. 1693.aastal avaldas J. Hornung piiblikonverentsil esimese ladinakeelse eesti grammatika. Tänu grammatikaraamatutele ühtlustus eesti keel, mis tõi lihtsuse selle õppimiseks ja arusaamiseks. Leeris hakati lugemist ja kirjutamist õpetama, ilma selleta ei saanud leerist läbigi. Rootsi aja
meetodeid, rüütlid hakkasid otsima südamedaame, kellele oma võit pühendada, võeti üle araabia numbrid – nr 0 , mõjutasid gooti stiili teket, peened riided võeti kasutusele – siid, lina , pangandus arenes, kuninga võim tugevnes TULEMUSED: 8 ristiretke Vahemere idarannikule ketserite vastu, Läänemere ääres ; kultuurikontaktid; Itaalia kaupmeeste edu 6) iseloomusta keskaegsete ülikoolide tegevust Ülikoolis oli kunstide teaduskond ehk Filosoofia: õigusteaduskond, arsti- ja usuteaduskond. Ülikooli kuulusid rektor, doktor/magistrid, bakalaureused ja tudengid. Koolis oli 7 vaba kunsti – grammatika, retoorika, arutluskunst e dialektika, geomeetria, aritmeetika, muusika ja astronoomia. Õppevormid olid loen ja väitlus piiblitekstide põhjal (dispuut). Ülikoolid rajati, kuna vajati ilmalikke haritlasi ning koolis käisid ainult noormehed, kool oli ladina keeles, kooli eesmärk oli koolitada vaimulikke. Olid kloostri- ja linnakoolid.
Laiemat kultuuritarbimist soodustasid massiteabevahendid. 1960 aastatel hakkas maakultuur hääbuma, sest toimus linnastumine. Üleminek kohustuslikule keskharidusele tõi kaasa probleeme, näiteks tunnistuste andmine õpilastele, kes polnud seda ära teeninud. Ümberkorraldusi tehti ka kõrgkoolide õppetöös, näiteks võeti vastu kursuste süsteem. Nõukogude võimu eesmärk oli vähendada kirkiku mõju ühiskonnas, selleks kirikud riigistati ja Tartu ülikoolis kaotati usuteaduskond. Paguluses ilmus rohkem raamatuid, sest seal said kirjanikud vabalt kirjutada ja nende töid ei kontrollitud. Eestis kommunistlik võim kontrollis raamatuid ja kirjanikud ei saanud enda arvamusest kirjutada. Nõukogude kultuurielu positiivsed jooned: · Kui tegid venelaste vaelasi maha, siis võidi teos läbi lubada · Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima · Laulupeod jäid püsima Negatiivsed jooned: · Tsensuur · Terror · Karm kontroll
HANSALINNAD- Lääne-ja Põhjamere piirkond. Eestis Tallinn, Pärnu, Tartu ja Viljandi. Koge-uut tüüpi laev, millega veeti kala, soola, teravilja, vaha, karusnahku, vaske ning rauda senisest märksa suuremates kogustes. Vahemere piirkonnas tegeleti peamiselt vürtside ning tekstiili kauplemisega. Tekkisid pangad Haridus. Seitse vabakunsti-grammatika, retoorika, dialektika, aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika Teaduskonnad: kunstide teaduskond, usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond. Skolastika-keskaja ülikoolides viljeledud teadusi nimetati kokku skolastikaks.
6. sajandil need rühmitati: 1. kvardiivium: aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika 2. triivium: grammatika, retoorika, dialektika 11.-13. sajandil hakkasid Euroopas kujunema ülikoolid. Ülikooliks ei peeta ühe teadusharuga kõrgkooli. Euroopa vanimaks ülikooliks peetakse 1119.a. asutatud Bologna ülikooli. 12.saj. Pariisi ülikool ja Oxfordi ülikool 13.saj Cambridge'i ülikool ja Salamanca ülikool Teaduskonnad: kunstide teaduskond, mis jagunes kolmeks usuteaduskond, arstiteaduskond ja õigusteaduskond. Ülikoolis võisid õpetajateks olla need, kes omasid teaduskraadi. Õppejõud ja üliõpilased olid seisuslikult võrdsed vaimulikega. Valdav osa ülikoole sai oma asutamisõiguse ja privileegid paavstilt. Keskaja teadus Skolastika keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma. Tuntuim keskaja filosoof oli Aquino Thomas. Roger Bacon empirism kogemustele rajatud teadus
Ta kartis nõiaprotsesse, sest kadedaid keeli võis olla kõikjal, ta kartis ka inkvisitsioonikohust, sest ketserina ei meeldinud ta kirikule. Usk parematesse võimalustesse, hirm kuradi ees, sundis teda aga ketserlusele. Talupoja elu oli just kui suletud ringi kõik mõjutas kõike. Üks hirm asendus teisega vaid usk Jumalasse, töö, mis andis lunastuse tõi neile helgemaid päevi. Kasutatud kirjandus Andresen, C. Ritter, A. M. Kristuse ajalugu I/2. Tartu Ülikooli Usuteaduskond, 2000. Lk 156-157 Goff, L. J. Keskaja Euroopa kultuur. Tallinn, 2000. Lk 319-335, 413-415 Goff, L. J. Keskaja inimene. Avita, 2002. Lk 116 - 139 Gurejevits, A. Keskaja inimese maailmapilt. Kirjastus ,,Kunst", 1992. Lk 154-156 Hattenhauer, H. Euroopa õigusajalugu. Juura, 2007. Lk 350-351. Ladurie, L. R. E. Montaillou, parantsuse küla 1294-1324. Kirjastus ,,Kunst", 1996. Lk 28, 278 Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu: selle algusest kuni tänapäevani. 2005, Argo. Lk 192-193
a) Paljude loomeinimeste põgenemine läände. b) Paljud kirjanikud pidid oma senise loomingu ,,ümber hindama" ja taluma repressioone. c) ENSV-s ilmus peaaegu nullilähedaselt romaane. 3) Usuelu. a) Ametlikult ateistlik propaganda. b) Usuvabadust tunnistati vaid vormiliselt. c) Kiriku hooned riigistati ja kogudused pidid nende kasutamise eest üüri maksma. d) Tartu Ülikoolis kaotati usuteaduskond. 4) Rahvakultuur. a) Hävitati kultuuripärandeid. b) Asjaajamiskeeleks vene keel. c) Eraldatus läänemaailmast, Eestil oli mõningane ühendus Soomega. d) Kultuurielu lõhestatus. e) Rahva kultuuriline aktiivsus jäi püsima, laulupeod ja isetegevusharrastused. 11. Millised olid nõukoguliku kultuuripoliitika positiivsed ja negatiivsed tagajärjed Eesti jaoks? 1) Positiivne. a) Laulupidude traditsioon säilis.
soost. Üliõpilased maksid õppejõududele tasu ja õppejõud määras neile peamise õpiku. Põhilisteks õiguse õpikuteks olid Corpus Iuris civilis ja Corpus iuris canonici. (Tulloch) 9 Pariisi ülikool 12. sajandil loodi tänase Pariisi linna aladele ka Pariisi ülikool. Esimesena loodi Pariisi ülikoolis ainult usuteaduskond. Õpetati peamiselt antiikautorite, eelkõige Aristotelese tekstide järgi. Nii aga tekkis konflikt antiikautorite ja kiriklike doktriini seisukohtade vahel ja kirikuvõim keelas antiiktekstide õpetamise. Rektor selles ülikoolis valiti magistrantide poolt. Pariisi ülikoolis omasid meistrid täielikku kontrolli ülikooli ja oma õpilaste üle. Magistrandid olid tavaliselt selle sama ülikooli usu-, õigus- või arstiteaduskonna õpilased. (Tulloch) Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid
PT.23 VAIMUELU. TARTU ÜLIKOOL. · Tartust kujunes kiiresti üks venemaa, osaliselt ka Euroopa tuntuimaid õppe-ja teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane.
TARTU ÜLIKOOL USUTEADUSKOND Maria Urbel MUUSIKA KIRIKUS Referaat Juhendaja : Kaido Soom Tartu 2009 Mis on kirikumuusika ? Kirikumuusika ehk kultusmuusika on suhtlemisvahend inimese ja Jumala vahel; ta on patukahetsuse, palve ja ülistuse üks võimalik vorm. Kirikumuusika on nii verbaalse
Ülikoolides kehtestati kursuste süsteem ja üliõpilaste valikuvabadus vähenes KIRJANDUS NSVL võim hävitas varasemat kultuuripärandit, nt suure osa iseseisvusaegsest ilukirjandusest, ajalehtedest, mälestusmärkidest, haritlased pidid ümber hindama oma loomingu ja taluma repressioone, E ilmus romaane 10x vähem kui paguluses USUELU kiriku mõju vähendamine, kiriku hooned riigistati ja neisse rajati uued asutused, TÜ's kaotati usuteaduskond, usuvastane propaganda RAHVAKULTUUR isetegevusharrastused(pilli, rahvatantsu ja näitemänguringid, laulukoorid), üldlaulupeod Kultuuritarbimist soodustasid linnastumine, rahva haridustaseme tõus, materiaalsete võimaluste avardumine. 1960ndatel hakkas maakultuur hääbuma, sest maaelanikkond linnastus 11. MILLISED OLID NÕUKOGULIKU KULTUURIPOLIITIKA TAGAJÄRJED EESTI JAOKS? PLUSSID: * laulupeod * isetegevusharrastused MIINUSED: * tsensuur kirjanduslikel teostel
Sellega satub Tartu Euroopa kaardile. Ülikooli asutamisürikus olid kirjas ka privileegid professoritele ja üliõpilastele, mida juba "nautis" Uppsala akadeemia. Need privileegid loeti ette Maarja kirkus avalikult. Ülikooli nimetati ametlikult Academia Dorpatensis, kuid kuninga auks hakati seda nimetama Academia Gustaviana'ks. Ülikoolis oli neli teaduskonda. Õpinguid alustati filosoofiateaduskonnas ja edasi õpiti usu-, arsti- või õigusteaduskonnas. Juhtivaks fakulteediks kujunes usuteaduskond. Sel ajal oli normaalne tudengi vanus 14-17 aastat. 2 Ülikoolis õppis palju rootslasi, sakslasi ja soomlasi. Eestlaste kohta andmed kahjuks puuduvad ja tõenäoliselt ei olnudki sel ajal tudengite hulgas eestlasi. Kuigi Skytte kutsus avakõnes ka talupoegi ülikooli õppima, ei olnud see neil siiski võimalik ja enamus eestlasi olidki sellel aja talupojad. Aastatel 1632-1656 oli ülikooli immatrikuleeritud 1016 üliõpilast.
Keskaja jooksul tekkisid Euroopas ülikoolid. Alguses kutsuti neid universiteetideks( üliõpilaste ühendused, kes palkasid endale õppejõude ehk doctoreid. Kokkuleppeliselt peetakse esimeseks ülikooliks Bologna ülikooli, mida juhatas rektor ja õppejõudude juht oli dekaan. Õppetöö toimus loengute vormis. Grammatika, dialektika(arutluskunst), retoorika( kõnekunst), aritmeetika, geomeetria, astronoomia, muusika( hõlmas ka kirjandust). Kunsti teaduskond, usuteaduskond, teaduskond, arstiteaduskond 8)ülevaade hiliskeskaja ajaloost; rahvastiku kiire kasv ja majanduse tõus peatus 14 saj mil paljusid piirkondi tabasid ikaldused ja näljahädad. Suur katkuepideemia " must surm ", oli taud mis oli pärit Kesk- Aasiast, ja selle tõid kaupmehed musta mere ja bütsantsi kaudu kaubalinnadesse, ning sealt see ka levis tänu rottidele. Firenzest suri kolmveerand elanikest. Pariisis pool. Talurahvarahutused - elanikkonna vähenemisega kaasnes rendi tõus
annaabi.ee 
