Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "USA peale Teist maailmasõda". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, võimuvõitlus, reagan, ühendriigid, ingrid, aevastab, nohu, häälestamine, valuuta, dollar, võistlus, maailmasõda, toonud, parandasid, toetamine, ronald, lähiajaluguAMEERIKA ÜHENDRIIGID * 1945aasta aprillis sai USA riigipeaks Harry Truman. * Ta kuulutas, et USA-st peab muutuma demokraatliku läänemaailma liidriks ning seisma vastu kommunismi levikule maailmas. * USA-st sai üliriik, kellest sõltus kogu läänemaailma käekäik. ,,KUI AMEERIKA AEVASTAB, SIIS EUROOPA SAAB NOHU" * USA majandus taastus pärast Teist maailmasõda kiirelt, välditi varasemaid vigu. * Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse, sest maailmaturg vajas nii toiduaineid kui ka tööstuskaupu, sest sõjas laastunud riigid ei suutnud neid ise piisavalt toota. * Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta. * Muudatused USA majanduses mõjutasid teiste riikide majandusi, eelkõige Euroopa riikide.
Toodangut viidi paljudesse Euroopa riikidsse, kuna ise ei suudetud veel piisava koguses toota. · Igasugused muutused USA majanduses, mõjutasid ja Euroopa majandust. · Ainsaks muret tekitavaks vastaseks oli NSVLiit · 60.-70. aastail võeti USA's vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks. · 70. alanud majanduskriis oli USA jaoks tugev tagasilöök. · Järgmise aastakümne algul toimus pööre parempoolse majanduspoliitika poole. Sisepoliitiline võimuvõitlus · 2. M/S ei toonud USA's suuri muutusi, endiselt oli riigipeaks president, seaduandlik võim kuulus Kongressile(Esindajata koda ning Senat) · jätkus Vabariikliku ja dem. Partei võimuvõitlus. Dem. Raskused ja saavutused · Kommunismi levikut üritati piirata nii väljaspool USA'd kui ka USA's · 40. lõpul vasakp. Vastu rünnak, mis piiras dem. Vabadusi. Kuid see lõpetati, kuna selline poliitika võis ohustada riiki.
Majanduse areng(USA) Pärast teist maailmasõda välditi vigu, mis tehti esimese maailmasõja järel. USA majandus kasvas tänu toodangu ekspordile. Maailmaturg vajas nii toiduaineid kui tööstuskaupu sest sõjast laastatud riigid ei suutnud ise neid piisavas koguses toota. Tänu majanduslikule tõusule sai dollarist tunnustatud rahvusvaheline valuuta. Igasugused muudatused USA majanduses mõjutasid ka ülejäänud maailma majandust.(ameerika aevastab, euroopa saab nohu) USA kriisideta areng tagas 50 ja 60 aastatel ka Lääne- Euroopa õitsengu. Ainsana valmistas USA-le muret NSV liit kes suutis toota vaatamatta madalale elatustasemele palju relvi ja saatis ka esimese astronaudi kosmosesse. Usa jõudis järgi ja esimene inimene kuul oli ameeriklane. 1970. tabas USA majanduskriis ja toimus pööre parempoolse poliitika poole. Sisepoliitika (USA) Seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosnes esindajate kojast ja senatist
1.Milline oli USA majandus peale II maailmasõda? Majandus hakkas minema ülesmäge.Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse.Dollarist sai tunnustatud valuuta.Muutused USA majanduses mõjutasid ka teiste riikide (eelkõige Euroopa) majandust.USA majandus arenes kriisideta. 2.Millise presidendi ajal võeti kasutusele/mida tähendab? Doominoteooria Eisenhower/teooria mille kohaselt kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regioonide riikidest ilmajäämise. Reaganoomika Reagan/Reagani majanduskava, mis hõlmas ettevõtluse riikliku reguleerimise
USA majanduse areng ja sisepoliitika pärast II MS. USA majanduse positiivne külg Majandus hakkas kasvama Ameerika toodangut veeti paljudesse riikidesse Dollarist sai tunnustatud rahvusvaheline valuuta USA majanduse muutused,mõjutasid väga Euroopa majandust USA majanduse negatiivne külg Palju kulutusi tõi relvastuse täiustamine. USA kulutused kosmoseprogrammi välja töötamisele 1970 aastatel alanud USA majanduskriis oli suureks tagasilöögiks. USA sisepoliitika Tõsine vastane tol ajal NSV Liit Suurem tähelepanu sotsiaalvaldkonnale 19601970 a. Võeti vastu hulk seadusi sotsiaalse turvalisuse tagamiseks Sisepoliitika Riigipeaks oli endiselt
Abi osutamisega Euroopa riikidele lootsid ameeriklased vähendada sealsete kommunistide ja Moskva mõju ning pidurdada kommunismi levikut maailmas. Esimest korda abistati nende põhimõtete järgi Euroopa riike 1948. aastal, kui korraldati õhusild üle Berliini blokaadi, mis varustas Berliini vajalike toiduainete ja kütusega. 3. Kuidas käitus NSV Liit pärast sõda Ida-Euroopas? Millised olid Berliini blokaadi põhjused ja tulemused. Miks ja millal ehitati Berliini müür? 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Lääne-Berliini. Selle põhjustas rahareform Saksamaa lääneosas, millesse haarati ka Berliini läänesektorid. Selle tõttu sulges NSVL kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, kuid kui lääneriigid korraldasid õhusilla üle blokaadi, siis ei andnud see Moskvale meelepärast tulemust ning see lõpetati mõne aja pärast. NSVL ja lääneriikide suhted olid nüüd aga lõplikult rikutud
-80. aastatel (lk 28) 1960. aastate lõpul hakati ajama uut idapoliitikat, milles kõige enam tegi ära Willy Brandt. Idapoliitika seisnes suhete parandamises mitmete itta jäävate riikidega: Poola, Tšehhoslovakkia, NSVL jt. Berliini müür lammutati 1989. aastal ning alates 1990. aastast on Euroopas ühtne Saksamaa Liitvabariik. 3. Ameerika. Riigikorraldus (lk 22) Sisepoliitiline võitlus. USA parteid olid Vabariiklik partei ja Demokraatlik partei, kellede vahel oli võimuvõitlus. Riigi kõrgeim seadusandlik võim kuulus Kongressile. Kongress jagunes omakorda kaheks kojaks: Senath ja Esindajate Koda. 4. Mustanahaliste olukord Ameerikas 60. aastatel (lk 23) Mustanahalisi diskrimineeriti. Nende õigused olid piiratud: valgetele ja mustadele olid eraldi koolid, piiratud valimisõigused, raskendatud olukord töökohtade leidmisel; ka töötingimused olid ebavõrdsed. Lõuna-Ameerika olukord oli tõsisem. Hiljem, 1954
nõustus NSV Liit oma raketid Kuubalt ära viima. Ameeriklased viisid vastutasuks Nõukogude piiri lähedalt Türgist välja raketid ning tunnistasid Kuuba puutumatust. 5. Peale Stalini surma tekkis lootus,et USA ja NSV Liidu suhted võivad paraneda. Kuuba kriis teravdas nende kahe riigi vahelisi suhteid,kuid tuumasõja oht sundis üliriikide juhte pidevale vastasseisule lahendust otsima. Varsti pärast Kuuba kriisi lahendamist sõlmiti lepig,millega NSVL ja USA ja Suurbritannia kohustusid mittekatsetama tuumarelvi kolmes keskkonnas : Atmosfääris,Kosmoses ja Vee all. Lubatuks jäid üksnes maa-aluses tuumakatsetused. See oli esimene dokument,mis mingilgi määral piiras tuumariikide võidurelvastumist. Ida-Lääne suhetes ei suudetud pingelõdvendust läbi viia aga sellest hoolimata toimus siiski Idaja Lääne suhete mõningane paranemine. See tegi võimalikuks mitme tähtsa lepingu sõlmimise 1960'ndate lõpul ja 1970'ndate algul
Läänebloki riigid: usa, inglismaa, prantsusmaa, saksamaa liitvabariik, teised parempoolsed kapitalistlikud riigid. Turumajandus. Idabloki riigid: nsvl, saksa dem vabariik, kõik Ida-Euroopa vasakpoolsed riigid. Plaanimajandus. Raudne eesriie - ida-bloki riigid ja läänebloki riigid pidasid omavahel ideoloogilist e maailmavaatelist sõda, mida nim. Külm sõda. Mitte suhtlemist ida ja lääne vahel nimetati raudseks eesriideks. Külm sõda kõikehaarav poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus NSV liidu ja USA vahel, kus vaenutsevad
kaasneb ohutunne ja hirm võimaliku sõjalise konflikti ees. NT: Tuumapommid (1945) Mõni aasta hiljem loodi veelgi võimsam, termotuumapomm Kaugmaaraketid (1950) Tankid, kahurid, lennukid jms. Selgita: Berliini müür- takistada idasaklaste massilist põgenemist läände raudne eesriie- NSV Liidu katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Pingelõdvendus- Ida-Lääne vahelisi pingete vähendamine Rahvademokraatia- külma sja ajal kommunistide ainuvõimu NSVL satellriikides, kus demokraatia oli näiline ÜRO- Ühendatud Rahvaste Organisatsioon, 1945. Mille eesmärk on rahumeelse maailmakorralduse lahendamine NATO- Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949.a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus VLO- Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotsialistlikke riike ühendav süjalis-poliitiline blokk Külma sõja kriisid (millal? mis toimus? tulemus): Berliini blokaad Millal?- 1948-1949 Mis toimus?-
Rahulepingud Sm liitlastega sõlmiti 1947 ja Pariisi konverentsi otsuste põhhjal, Jaapaniga kehtestati ragu 1951 a. San Fransisco lepinguga. Sm ja Austria jagati 4 okupatsiooniks NSVL, USA, SBR ja Pr vahel. Rahulepingut ei sõlmitud Sm'ga ning okupatsioon kestis 1994 a. *kriipsuta läbi valed (joon on all)* a) kahe vastandliku maailmavaate, dem, ja kom vastasseis; b) ÜRO asustamine; c) NSV Liidu eesmärk hõivata uusi territooriume Euroopas ja Aasias; d) Marshalli plaani käivitamine USA poolt; e) Berliini blokaad ja Sm lõhenemine. Trumani doktriin Harry S. Trumani seisukoht, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, et nad ei langeks Nõuk
ning millised olid selle skandaali tagajärjed Sellega oli seotud Richard Nixon, kes olles teist korda valitud riigipeaks, pidi ta 1974. aastal ametikohast loobuma, kuna ilmnes, et parteikaaslased olid asetanud demokraatide peakorterisse Watergate`i hotellis Washingtonis pealtkuulamisaparaadid. iseloomusta USA majanduse ja välispoliitika arengut 1980. aastail, kes oli siis USA president. Presidendiks oli Ronald Reagan. Ta vähendas ettevõtete riikliku reguleerimist, tühistas ettevõtjate piirangud, alandas makse jne. Tänus nendele muutustele väljus USA majanduskriisist. Välispoliitikas otsustati, et tuleb lõplikult loobuda pingelõdvendusest ning tuleb uuesti NSVL sundida USA- ga võidurelvastuda, see pidi NSVL majanduslikult kurnama ja NSVL varises kokku.
1975 Kommunistid viisid lõpule Lõuna-Vietnami vallutamise. Euroopa julgeoleku- ja koostöönõupidamise Helsingi Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 2 tippkohtumine. 1979 NSV Liidu vägede sissetung Afganistani. 1980 Rida lääneriike boikoteerisid Moskva olümpiamänge. 1981 USA presidendiks valitud Ronald Reagan algatas uue võidurelvastumislaine. Ametühingukoondise Solidaarsus mahasurumiseks kuulutati Poolas välja sõjaseisukord. 1983 Ronald Reagan kuulutas välja Tähesõdade programmi. 1984 Enamus sotsialistlikke riike boikoteerisid Los Angelese olümpiamänge. 1985 NSVL Kommunistliku Partei peasekretäriks valiti Mihhail Gorbatsov.
Uute piiride tõttu pidid miljonid inimesed ümber asuma, nende vastu kasutati vägivalda: sakslased kihutati välja, asustati Smle jäetud aladele. Stalin oli juba enne sõja lõppu kuulutanud, e riik, kelle armee maa okupeerib, määrab ära selle edaspidise ühiskonna korralduse. Muutus jõudude vahekorras: üliriigiks muutus USA (demokraaliku Lääne eesotsas), IM ja PM osatähtsus vähenes, NSVL saavutas ülemvõimu Kesk- ja Ida-Euroopas ning suures osas Aasias. Raudne eesriie – NSVL-i püüd eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast (II MS järgne periood, 40ndad); takistas lääneriike aru saamast, mis ida pool toimus, tõkestas läänelike väärtushinnangute levikut Venemaal. Lääneriigid pingutasid, er kommunistlikud parteid Lääne-Euroopas võimule ei pürgiks ega laiendaks mõju naaberriikidesse (nt Türki)
igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst
igale kommunistide sammule. Seega sisaldas uus strateegia paljuski bluffi. Palju kasutati CIA-d ja salaoperatsioone. Eisenhoweri ajal sekkuti aktiivselt Vietnami sõtta. 1953. a. alates kattis USA suurema osa Prantsusmaa kuludest Vietnamis. Aktiivselt asuti sõjategevuses osalema 1954. a. maist, kasutades selleks Prantsuse väeüksusi ja CIA-d. Eisenhoweri ametiaja lõpuks oli USA andnud lubaduse astuda sõtta rohkem kui 40 riigi kaitseks. 1955. a. üritas ta NSVL iga alustada lähenemispoliitikat, kuid selle nurjas aasta 1956 sündmused Suessi kanali ümber ja Ungaris. NSVL sai pärast Suessi kriisi võimaluse esineda kõigi äsjavabanenud kolooniate kaitsjana, mis tegi USAle muret. 1957. a. 4. oktoobril saatis NSVL orbiidile esimese Maa tehiskaaslase ja mõni nädal hiljem esimene sputnik koeraga. USA saatis oma esimese tehiskaaslase orbiidile 1958. a. 31, jaanuaril. Valitsusele heideti ette, et NSVLil on lastud USAst
Tapeti 1963 Dallases. 1963 – Lyndon B. Johnson, asepresident, vähem karismaatiline. Eesmärgiks „suur ühiskond“ (kuristike tasandamine eri klasside vahel), valiti tagasi '64 1969 – Richard Nixon, alustas sõja „vietnamiseerimist“ ja rahuläbirääkimisi (Pariisi rahuleping '73), lubas lõpetada lubaduste inflatsiooni. Lahkus peale Watergate skandaali '74. 1974 – Gerald Ford, ilmetu president 1977 – Jimmy Carter, ebakindel president 1981 – Ronald Reagan, majpol aluseks oli arusaam, et sotsprobleemide lahendamine vaid tulude ümberjaotamise abil pidurdab maj arengut. Kärpis sotsprogramme, makse. Tugines rohkem eraalgatusele ja turumaj- algul suur tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. 84 valiti tagasi. külma sõja olemus - kujutas end Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastuseisu, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. „Külm“ kuna otsest sõjategevust ei toimunud. Avaldus: võidurelvastumine, luuramine, kriisid,
Nõukogude impeerium jäi endiselt totalitaarseks riigiks, kus poliitilise elu keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953
Nõukogude impeerium jäi endiselt totalitaarseks riigiks, kus poliitilise elu keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953
Nõukogude impeerium jäi endiselt totalitaarseks riigiks, kus poliitilise elu keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953
Nõukogude impeerium jäi endiselt totalitaarseks riigiks, kus poliitilise elu keskmeks oli Stalini ainuvõim: ta oli nii kommunistliku partei kui ka Nõukogude valitsuse juht. Oma võimu teostamisel tugines Stalin kitsale lähikondlaste ringile. Stalini vananedes tõusis tema lähikondlaste hulgas järjest teravamalt päevakorrale suure juhi järglase küsimus. See tõi endaga kaasa terava võimuvõitluse, mille käigus vahendeid ei valitud. Sageli viis võimuvõitlus ka poliitiliste vastaste hävitamiseni. Vananev ja raskelt haige Stalin muutus ise järjest umbusklikumaks. Ta kavatses ühiskonnas läbi viia uue suure puhastuse sõjaeelsete aastate eeskujul. Õnneks see siiski ei teostunud, sest 5. märstsil 1953. aastal Stalin suri. Nõukogude Liitu 25 aastat piiramatu võimuga valitsenud diktaatori surmaga lõppes üks ajastu. Stalin suri, ilma et oleks endale järglast nimetanud. Tema kohale pretendeerisid 1953
Ungari ja Bulgaaria suruti 1938.a piiridesse Rumeenia loovutas Bessaraabia NSV Liidule, saades Ungarilt alasid juurde Island iseseisvus NSV Liit võttis Soomelt piirkondi, nt Viiburi linna Rahvastiku ümberpaiknemine Poolast, Tšehhist ja mujalt aeti välja kõik sakslased ning asustati Saksamaale kuuluvatele aladele Venelasi asustati ümber NSVL ga liidetud aladele Valgevenest viidi poolakad Poola. 2. Raudse eesriide mõiste ja selle käibesse tooja. Raudse eesriide mõiste tuli NSV Liidust, kuna tema mõju alla peale II MS sattusid Kesk- ja Ida- Euroopa ning suur osa Aasiast. NSV Liit tõkestas ’’raudse eesriidega’’ sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. Lääne eesotsas oli USA, (Suurbritannia ja Prantsusmaa osatähtsus vähenes)
· Uut moodi mõtlemine väljendus USA ja NSV Liidu suhete paranemises, reaalse desarmeerimisprotsessi algatamises ning piirkondlike konfliktide reguleerimise alustamises. Kriisid ja sõjad Berliini blokaad (vt Saksamaa lõhestamine) · Kui Nõukogude Liit blokeeris 1948. a. juunis katse lasta välja uus Saksa mark kõigi 4 okupatsioonitsooni jaoks, võtsid lääneliitlased uue valuuta oma tsoonides 18. juunil ikkagi kasutusele. Kõrvale jäeti vaid Berliin, et probleemi Nõukogude administratsiooniga arutada. Nõukogude Liit lootis aga seda asjaolu ära kasutades kogu Berliin oma võimu alla saada ja keelas uue valuuta kasutamise põhjendusel, et kogu linn on majanduslikult Nõukogude tsooni osa · 22. juunil läks Nõukogude Liit veelgi kaugemale ja nõudis uue Ida-Saksa valuuta kasutuselevõttu ka Lääne-Berliinis
konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil (Lõpp 1980-90 aastate vahetus Idaboki ja NSV Liidu lagunemine, Saksamaa taasühendamine) Avaldusvormid: vastastik propaganda vastastik ideoloogia vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire
Saksamaaga. Umbes 20 aastakümmet hiljem idablokk lagunes ning 1990. Alates on Euroopas taas ainult Saksamaa Liitvabariik. Finlandiseerumine oli poliitiline protsess Soomes, mille käigus Soome tegi koostööd NSV liiduga. Enda iseseisvuse säilitamiseks + majandusliku kasu saamise nimel. ÜRO maailmarahu hoidev organisatsioon (1945) NATO Põhja-Atlandi lepingu organisatsioon (sõjaline ühendus) (1949) Berliini kriisid: 1) Berliini blokaad (1948-1949) - NSVL ei tahtnud, et läänes tekiks ühine tsoon. Kõik sidemed katkestati ja Saksamaa lõhenes lõplikult. 2) Berliini kriis (1953-1961) Ida poolt põgeneti Läände ja selle tulemusel ehitati Berliini müür. Korea sõda (1950 1953) NSV võttis Põhja-Korea ja USA Lõuna-Korea. Mõlemad tahtsid teist poolt endale saada. Sõda lõppes tulemusteta, kõik jäi samaks ja mõlemad pooled jäid vaenlasteks.
Lähiajalugu II Sõjajärgne maailm Raudne eesriie. Lääneriigid said juba sõja lõpus aru, et Stalin üritab kehtestada kontrolli kogu Euroopa üle, kuid kinnitust said sellele sõja järel, kui: 1) NSVL seadis Kesk- Ja Ida-Euroopas ametisse kommunistlikud valitsused. 2) Esitas territoriaalseid pretensioone Türgile. 3) Keeldus vägesid Iraanist välja viimast. Trumani doktriin 1947. aastal, seadis UDA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvast toetamise nii sise- kui välissurve vastu(kommunistide võimuhaaramistkatsed). Marshalli plaan 1947. aastal, abiandmisplaan sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Harry Truman Demokraatlik Partei 1945-1953 Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001- · USA sisepoliitika on II maailmasõja järel olnud suhteliselt stabiilne; kaheparteiline süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär
Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotentsiaal säilis. Peale sõda hakati Euroopat varustama mis soodustas tööstuse arengut. Samuti sai USA tagasi sõjaaegseid laene ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. USA majanduse arengule aitas kaasa ka Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti ka Ameerikast tööstusseadmeid ja muud kaupa. 1944.a Bretton Woodsi konverentsil muudeti dollar justkui ülemaailmseks valuutaks, mis tagati USA kulla (USA-s ¾ maailma kulla varudest) ja kaupadega (70% maailma tööstustoodangust valmis USA-s) Toimus kiire kasv autotööstuses(1946- 1955) toodetud autode arv neljakordistus. Üleminekuga rahuaja majandusele (reekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja
Külma sõja kriisid Berliini blokaad. (1948-1949) Külma sõja esimeseks vastasseisuks oli Berliini blokaad. Selle ajendiks oli Saksamaa 3 läänepoolses okupatsioonitsoonis läbi viidud rahareform. Seal kasutusele võetud vääring kehtestati ka lääneliitlaste kontrolli all olevas Lääne- Berliinis. Niiviisi allutati see majanduslikult Saksamaa lääneosale ning aeti nurja NSVL plaan siduda Lääne-Berliin majanduslikult enda okupatsioonitsooniga. Seepeale sulges NSVL kõik Lääne-Berliini Saksamaa läänetsoonidega ühendavad maismaateed. Berliini lääneosa sai välismaailmaga ühendust pidada vaid õhu teel. Juunis 1948 alanud blokaad kestis 1949a. maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955
Kahepooluseline maailm See on nimetus perioodile Teise maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu lagunemiseni (1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone).
võrdsed. 60Ndatel võeti vastu seadus, mis aitas neegrite olukorda. Välispoliitika : USA oli kommunismi levitamise vastu maailmas. Usa aitas neid riike, kellel oli kommunistliku riigipöörde oht. Usa osales kommunismi leviku pidurdamiseks ka Korea sõjas.Aidati Lõuna-Vietnamit Põhja-Vietnami eest. 1980. sai presidendiks Ronald Regan. Ta suutis NSVL'i meelitada võidurelvastumisse, teades, et vastane ei saa sellises majanduses neile vastu olla. 80ndate keskel lõpetas NSVL ära ning sotsialismileer varises kokku. Vietnami sõda 1954 jagunes Vietnam kaheks. Põhja-Vietnam(NSVL ja Hiina) ja Lõuna-Vietnam(USA ja prantsusmaa).Tekkisid teravad vastuolud. 50Ndate lõpus hakkas hakkasid L-Vietnami valitsuse vastu võitlema dzunglites pesitsevad P-Vietnami toetatud sissisalgad. Valitsusevastased rühmitused liitusid L-Vietnamiga. Usa sekkus, toetades Lõuna-Vietnami ning ründasid Põhja- Vietnami.Põhja Vietnami abistas NSV Liit
Kuid, õhuteed jäeti vabaks. Lääne-berliini hakati varustama kõige vajalikuga õhusilla kaudu ning üsna varsti peatas Nõukogude Liit blokaadi. Berliini blokaadi loetakse läänemaades külma sõja alguseks. 1949 loodi Saksamaa Liitvabariik (demokraatlik) Lääne- Saksamaal ja samal aastal Ida-Saksamaal Saksa Demokraatlik Vabariik (diktatuur). · Sotsialistlik pööre: 1)Peale Punaarmee saabumist anti ajutises valitsuses juhtimine kommunistidele, kuid seda loomulikult NSVL survel. 2)Tehti väiksemad sotsiaalsed ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu)
välja. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh koos Viet Minhiga (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustavaks osutus Dien Bien Phu lahing, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid. 26.aprillist- 21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo- 5 Hiinas ja Koreas ning tagasid Indo-Hiina riikidele iseseisvuse
annaabi.ee 
