1.Analsi Trgi eeldusi ja puudusi turismimajanduse edendamiseks. EELDUSED: Trgi pikk ning mitmekesine rannik, krged med ning kaunid jrved, paljud ajaloolised, religioossed ning arhitektuurilised paigad annavad riigile suureprase turismipotentsiaali.Kindlasti kutsub Trki turiste ka see, et Trgi on odav ja suhteliselt vhekoormatud maa. Vaatamisvrsused-rikkalikult kultuuriobjekte niteks:moeesid ja ajaloomlestisi(Kreeka ajaloomlestised).Kindlasti on suureks plussiks on meri ja mnus kliima.Erinevad Trgi rahvuspargid kidavad inimesi oma rikkaliku taimestiku ja loomastikuga. PUUDUSED: Poliitiliselt rasked ajad-mssud ja rahutused ja kindlasti ka usk.Trgi ala on ks aktiivsemaid maavrvinate ning vulkaanide piirkondi ehk loodusnnetused mis vivad turiste arvu pikaks ajaks vhendada. (Mudalaviinid).Trgi on kll odav maa,kuid majanduslikult on ta ks mahajnumaid. 2.Kuidas mjutavad geograafiline asend ja looduslikud tingimused Norra transporti/veondus...
Ajaloo kontrolltöö 29-32 MÕISTED: Kolonialism- Poliitika, mille eesmärk on nõrgemate või vähem arenenud maade allutamine. Kommunaar- Pariisi kommuun- Pealinna valitud omavalitsus Saksa-Prantsuse sõja ajal. Viktoriaanlik ajastu- Ajastu, mil valitses Victoria. Ametiühing- Ühingud, mis seisid algul oskustööliste, hiljem ka tavatööliste eest. Ametiühingute eesmärk oli saada töölistele paremad tingimused ja võimalused. Tööerakond- Tööliste huve kaitsev partei. Briti impeerium- Inglismaa ja tema kolooniad. Dominioon- Omavalitsusega ala. Isolatsionism- Eraldumine ja erapooletuse taotlemine välispoliitikas. Rassism- Maailmavaade, mille järgi rasside vahel ei ole ega peagi olema võrdsust. Konföderatsioon- Lepingu alusel kestvalt liitunud, kuid suveräänsuse säilitanud riikide liit. Monopol- Kapitalistlik suurettevõte, mis valitseb tootmist ja turustamist ühes või mitmes tööstusharus. Rantjee-Inimene, kes elatus pärand...
California Tartu Mart Reiniku Gümnaasium Karl Edgar Tammi 10.b Juhendaja: Ese Torim Tartu 2008 Sisukord 1. Sisukord 2. Kaardid 3. Pinnamood 1 4. Pinnamood 2 5. Geograafiline asend 1 6. Geograafiline asend 2 7. Maavarad ja energia 8. Maavärinad 1 9. Maavärinad 2 10. Pildid 11. Pildid 2 12. Kasutatud kirjandus Kaardid: Pinnamood California idaosa on väga mägine, sealjuures idaosa, mis paikneb ookeani kõrval on palju vähem reljeefne, kuigi mitte täiesti tasane. California pindala 411 012 km² . Kõrgeim mäetipp on Mount Whitney 4421 meetriga merepinnast. Suurim järv aga on Toheo Järv. California hõlmab Sierra Nevada ja Rannikuahelikud ning nendevahelise California oru. California org asub USA edelaosas Sierra Nevada ja Rannikuahelike vahel, pikkus ligi 800 km ja laius kuni 80 km, oru põhi asub 20-160m ü.m...
Tartu Descartes'i Lütseum Hiina rahvastiku ja majanduse analüüs Miniuurimus Liina Larm Juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2014 SISUKORD 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1 Üldandmed 1.2 Geograafiline asend 1.3 Huvitavaid fakte 2. RAHVASTIKU ANALÜÜS 2.1 Rahvaarvu muutumine 2.2Rahvastiku paiknemine 2.3 Soolis-vanuseline koosseis 2.3.1 Rahvastiku sooline ja vanuseline jaotuvus. 2.3.2 Sündimuse ja suremuse näitajad, sh väikelaste suremus + loomulik iive 2.3.3 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused 2.3.4 Rahvastikupüramiidi analüüs 2.4 Linnastumine 1.1 Üldandmed Hiina Rahvavabariik (hiina k. Zhonghua Renmin Gongheguo) pindala on 9 640 821 km² ja selle pealinnaks on Peking, kus rahvaarv 2007a seisuga on 7 072...
UKRAINA Romy Ruven Mõniste Kool IX klass 2014 Sisukord 1. Riigi geograafiline asend 2. Riigi loodus Loodus Kliima Loomad Taimed Veestik 3. Loodusrikkused 4. Tähtsamad majandusharud 5. Suurimad linnad 6. Vaatamisväärsused Riigi geograafiline asend Ukraina asub Ida-Euroopas, 44. ja 53. põhjalaiuse vahel. Piirneb Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Ukraina pindala on 603 700 km2. Euroopas on Ukraina suuruselt viies riik. Ukrainast suuremad on Venemaa, Prantsusmaa, Türgi ja Hispaania. (Ukraina on Eestist 13 korda suurem.) Riigi loodus Ukraina on vaheldusrikas, maaliliste maastikega ja väikeste kõrgustikega ta...
1. Nimeta ja kirjelda Põhja ja Lõuna riike. Põhja riigid on kõrgelt arenenud riigid, kõrge elatustase – Norra, Rootsi, USA, Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa. Lõuna riigid e. arengumaad – Niger, Nigeeria, Egiptus. 2. Poliitiline kaart- kaart mis kujutab maailma riike ja piire nende vahel. 3. Nimeta tihedalt/hõredalt asustatud riike maailmas. Tihedalt: USA, Hiina, Jaapan. Edukad, viljakas maa, maavarad, soodne kliima. Hõredalt: Austraalia, Gröönimaa, Island, Kanada. Liiga soe kliima, kõrbed, rasked elutimgimused või liiga külm, lumi, jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus...
Põllumajandusliku toomise erinevad vormid Sõltuvalt tootmise intensiivsusest INTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu EKSTENSIIVNE PÕLLUMAJANDUS tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu Põllumajandus võib üldiselt jaotada OMATARBELINE PÕLLUMAJANDUS toodetakse peamiselt oma pere tarbeks KAUBANDUSLIK PÕLLUMAJANDUS kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks Omatarbeline põllumajandus Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel Intensiivne omatarbeline põllumajandus - põld kasutusel 1-2 aastat riis-, nisu-, hirsi- ja maisital...
Haapsalu Gümnaasium Lühireferaat VESUUV Koostas : *Sisesta enda nimi* 7c klass Haapsalu 2009 Sisukord Sissejuhatus 3 Geograafiline asend 3 Pinnamood 3 Ajalooline info 4 Tänapäev 4 Kokkuvõte 5 Sissejuhatus Maailmas on umbes 800 tegevvulkaani. Enamik neist on maakoore nõrgemates kohtades, laamade äärealadel, kus tulikuum magma kerkib maa sisemusest pinnale. Selliseid vulkaane, mis enam kunagi ei purska, nimetatakse kustunud vulkaanideks. Vesuuvi loetakse tegevvulkaaniks. 1944 oli viimane suurem Vesuuvipurse ja sellest ajast saadik on sealt vaid auru ja suitsu välja tulnud. On väga raske öelda, kas vulkaan on kustunud või lihtsalt puhkab. Puhkavad vulkaanid võivad taas purskama hakata...
Geograafia kordamine 19.02.10 1. Iseloomusta tootmiskorraldust fordismis ja toyotismis. FORDISM uutele harudele iseloomulik tootmise korraldus, konveieri Kasutuselevõtt, masstootmine, nn. "igaks juhuks tootmine". TOYOTISM paindlik tootmise korraldus, kus töölised lisaks oma tööoperatsiooni täitmisele osalevad ka tootearenduses, tekib meeskonnatöö, kasutatakse rohkeid allhankeid kindlatelt partneritelt, nn. "õigeks ajaks tootmine". Kasutatakse tugitootmise mudelit, st. toodetakse suurtes kogustes, samas tooted on varieeruvad. Jaapani autotootjad kasutavad ka ülikallist robottootmist, et tõsta tootmise kiirust ja kvaliteeti. 2. Võrdle fordismi ja toyotismi. Igaks juhuks Õigeks ajaks tootmine(fordism) tootmine(toyotism) Detailide hankimine ...
Mitmekesine maailm Maailm koosneb inimestest, kellel on midagi ühist, näiteks huvid või tunnused. Erinevate gruppide arvamused ning suhtumised muudavadki maailma rikkamaks. Kui ei oleks nii suurt erinevust, siis oleks maailm väga üksluine. Praeguses ühiskonnas on väga palju erinevaid gruppe. Üks suurimad erinevusi gruppide vahel on erinevad rassid, kes on siis asiaadid, europiidid või negriidid. Sajandite jooksul välja kujunenud nahavärvus on tihtipeale olnud kõige selgeim eristaja inimeste seas. See on tekitanud palju probleeme, eriti just viimasel ajal, kui inimesi sõimatakse nende nahavärvuse pärast. Paljude rassidevahelised probleemid on saanud ilmseks tänu vähemuste tõusule. Selle pani alguse Martin Luther King USAs 60datel, kui pöörati tähelepanu mustanahaliste õigustele. Tänu sellele on paljud teised vähemusrahvad hakanud mõtlema oma õigustele. Teine küllaltki suu...
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE KODUSÕDA MIS OLI SÕJA PÕHJUSEKS? 1860. aasta USA presidendivalimistel 1860 . aastaVabariiklaste oli võitnud USA presidendivalimistel Partei oli võitnud Abraham kandidaat Vabariiklaste Partei Lincoln, keda kandidaat Abraham Lincoln, keda lõunaosariikides peeti radikaalseks lõunaosariikides orjuse vastaseks.peeti Seegaradikaalseks kardeti, et orjuse vastaseks. Seega kardeti, Lincoln keelab orjanduse ja muudab et Lincoln keelab majanduslikult Lõuna Põhjast orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast täielikult majanduslikult sõltuvaks. Selle vältimiseks täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja otsustati moodustada Unioonist omaettelahku riik.lüüa ja moodustada omaette riik. ABRAHAM L...
Ameerika ühendriikide kodusõda Rõuge Põhikool 8.klass Kätriin Randla Kodusõja algus Peamiseks kodusõja põhjuseks oli orjanduse küsimus. Põhja- Ameerika oli orjanduse vastu, Lõuna-Ameerika pooldas orjandust. 1860.aastal valiti USA preidendiks Abraham Lincoln. Lõunas peeti Lincolni suureks orjanduse vastaseks. Seega kardeti, et Lincoln keelab orjanduse ja muudab Lõuna Põhjast majanduslikult täielikult sõltuvaks. Selle vältimiseks otsustati Unioonist lahku lüüa ja moodustada omaette riik- Ameerika Osariikide Konföderatsioon. Kui 1861. aastal Lõuna-Carolinas asuvaid föderaalvägesid tulistati, kuulutas Lincoln vastuhakanud osariigid mässajateks ning algas kodusõda. Ameerika 16.preident Abraham Lincoln Põhja ja Lõuna-Ameerika erinevused Lõuna eelised Põhja ees olid soodne geograafiline asend, pikaajalised sõjalise...
1.Riik: Island 2.Lipp: 3.Pealinn: Reykjavík 4..Rahvaarv: 306,694 (Juuli 2009) 5.Rahvaarv pealinnas: 120,165 (Oktoober 1, 2008) 6.Kaart: Maailmas Maailmajaos (Euroopa) Regionaalne 7.Geograafiline asend: Island asub Euroopa maailmajaos ning on saar. Ta on ümbritsetud Grööni mere ja Atlandi ookeaniga, ta on Suurbritanniast loodes, Gröönimaa jääb temast läände ning Norra itta. 8.Inimarenguindeks: Island on maailmas inimarengu indeksi poolest kolmas (0.969). Esimene Norra (0.971) ja teine Austraalia (0.970) Kirjaoskus: Kirjaoskuse protsent Islandil on 99,9% Keskmine eluiga: Islandi keskmine eluiga on 81.7, mis on maailmas kolmandal kohal. SKT: Islandi SKT on 35,742, mis on maailmas 19.kohal. Graafikud: Inimarenguindeks ...
Korda tööks! 1.) Majandustegevust iseloomustavad jooned: > Spetsialiseerumine Tegeltakse piirkonnale sobilike majandusvaldkondadega ning toodang müüakse ja endale vajaminev ostetakse mujalt. Selline tegevus võimaldab toota odavamalt. > Geograafiline tööjaotus Otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise korral erinevate piirkondade vahel. 2.) Majanduse haruline struktuur: Hankiv majandus Põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus Teenindav majandus haridus, tervishoid, kaubandus, muud teenindusharud Töötlev majandus - tööstus toiduaine, puidu, metalli, keemia, masina, mäetöösus. Energeetika elektroenergeetika, kütusetööstus. Kergetööstus tekstiilitööstlus, naha- ja jalatsitöötus. 3.) Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Loodusvarad Loodusvarad on kõik looduses paiknev, mida inimene oma tegevuses oskab kasutada. Põllumajandusele on ol...
Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegu...
MEHHIKO ÜHENDRIIGID ESTADOS UNIDOS MEXICANOS Riigi pindala: 1 964 375 km² Rahvaarv: 111,211,789 (Juuli 2009) Pealinn: Mexico City Pealinna elanike arv: 13 083 400 Riigi lühend: MEX, MX Keel: hispaania keel (92,7% elanikest) Rahaühik: peeso Riigi kahetäheline kood: MX Joonis 1. Mehhiko lipp. Allikas https://www.cia.gov Joonis 2. Mehhiko vapp. Allikas http://www.ngw.nl Joonis 3. Mehhiko kaart. Allikas www.otsimram.net Riigi geograafiline asend Mehhiko asub Põhja-Ameerika mandri lõunaosas, Ameerika maailmajao keskosas. Rahvasuus kutsutakse Mehhiko asukohta Kesk-Ameerikaks. Mehhiko kuulub Ladina-Ameerika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Mehhikot ümbritseb läänest Vaikne ookean ning idast Mehhiko laht ja Kariibi meri. Riigi kaguosas on palju veer...
3. TEEMA: Muutused maailmamajanduses (Rmt. lk 62-75) 27.11 Test + Aafrika riigid kaardil Allteemad: 1. Muutused majanduse struktuuris ja hõives. 2. Tootmist mõjutavad tegurid ning muutused tootmise paigutuses. 3. Rahvusvahelised firmad. 4. Autotööstus Põhimõisted: majanduse struktuur – majanduse koosseis; majandus koosneb 3 (4) põhisektorist, mis omakorda koosnevad erinevatest ühttüüpi majandusharudest. o primaarne e. hankiv sektor – siia kuuluvad loodusvarade hankimisel põhinevad tegevusalad: maavarade kaevandamine, põllumajandus, kalandus, metsandus, jahindus o sekundaarne e. töötlev sektor – primaarse majandussektoritoodangut töötlevad majandusharud: energeetika, metallurgia, masina-, keemia-, toiduainete- ja kergetööstus o tertsiaarne e. teenindav sektor – mitteaineliste hüvede tootmine, ühiskonda teenindavad ja toot...
Rootsi 1. Riik. Rootsi Kuningriik 2. Lipp. 3. Pealinn. Stockholm 4. Rahvaarv. 9,074,055 (Juuli 2010 seisuga) 5. Rahvaarv pealinnas. 837 000 6. Kaart (maailmas, maailmajaos ja regionaalne). 7. Geograafiline asend (manner, maailmajagu, naaberriigid, ümbritsevad veekogud). Rootsi asub Euroopas Skandinaavia poolsaare idaosas. Ta piirneb idast Soomega ja läänest Norraga. Idast ja Lõunast piirab Rootsit Läänemeri. 8. Inimarenguindeks- mitmes maailmas üldiselt (koos numbrilise näitajaga). Iga valdkond eraldi (kirjaoskus, keskmine eluiga, Skt) koos numbrilise näitajaga. Graafik, võrreldes teiste piirkondadega. Rootsi on inimarenguindeksi poolest maailmas üheksandal kohal - Rootsi inimarenguindeks on 0.885. Kirjaoskajaid on 99%, keskmine eluiga on naistel 83 aastat ja meestel 78 aastat. Rootsi inimarenguindeks võrreldes OECD riikidega ja Maailmaga. Aasta Rootsi ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Ehitusviimistlus V-08A Gert Paabut Usa Referaat Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 2 Sisukord .....................................................................................................................................................4 Rahvastik.....................................................................................................................................5 Keel......................................................................................................................................... 5 Religioon.................................................................................................................................5 Loodusvarad ja nende majandamine...........................................................................................6 Metsavarad......
Ühiskonnageograafia Sissejuhatus Geograafia jaguneb kaheks:Loodusgeograafiaks ja ühiskonnageograafiaks. Loodusgeograafia-ehk üldmaateadus käsitleb protsesse,mis on toimunud või toimuvad pika aja vältel meid ümbritsevas eluta ja elus looduses inimese soovidest sõltumata.See on tihedalt seotud: a)biogeograafia b)klimatoloogia c)hüdroloogia d)geomorfoloogia e)tektoonika f)mullateadus Ühiskonnageograafia-ehk inimgeograafia hõlmab protsesse ja nähtusi,mis on maakeral seotud inimtegevusega(nt.majandus,kultuur,poliitika) Neid kahte seob keskkonnageograafia,sest inimtegevus mõjutab looduses toimuvat.Seega võib väita et geograafia on mitmekülgne biohaardeline ja piirneb paljude teiste teadustega. Mikroökonoomika-üksikisikute ja ettevõtete käitumist uuriv ja käsitlev haru. Makroökonoomika-majandusteaduse haru,mis analüüsib majandussuhteid riigitasandil. Majandusgeograa...
Tallinna ****** Gümnaasium ETIOOPIA Referaat Õpilane: ********* Klass:********* Tallinn Oktoober 2009 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Üldandmed...........................................................................................................................3 Geograafiline asend............................................................................................................. 4 Geoloogiline ehitus ja pinnamood.......................................................................................4 Kliima..................................................................................................
KUUBA Kerttu Onk 11.klass Üldandmed Ametlik nimi: República de Cuba (Kuuba Vabariik) Pindala: 110 860 km² Rahvaarv: 11 239 000 (2009. aasta seis) Rahvastiku tihedus: 101,6 in/km² Pealinn: Havanna Keel: Hispaania Naaberriigid: USA, Mehhiko, Haiti, Jamaica. Rahaühik: Peeso (CUP) ja Kuuba konverteeritav peeso (CUC) Geograafiline asend Kuuba asub Kariibi mere ja Põhja-Atlandi ookeani vahel. Kuuba on suurim ja läänepoolseim saar Suurtes Antillides. Kuuba saar asub Florida ning Yucatani poolsaare ja Haiti, Jamaica ning Bahama saarte vahel. Kuuba kaart Pinnamood Kuuba on väga pikk ja kitsas saar, pikkus on läänest itta 1200 km. Rannajoon on 3735 meetrit. Kõrgeimad mäed on lääneosas asuv Sierra del Rosario, mis on 699 m kõrge. Keskosas asuv Guamuhaya (1140m) ning idaosas Sierra maestra mäed. Kõrgeim tipp on Pico Turquino, ...
SAKSAMAA, PRANTSUSMAA, INGLISMAA, AMEERIKA ÜHENDRIIGID 1. Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Millist rolli etendas Preisimaa Saksa keisririigis? Preisimaal oli tugev armee, väga hästi arenenud majandus ning ka tugev kuningas Friedrich Wilhelm IV. Loodi ülesaksamaaline partei Saksa Rahvusliit, mis seadis eesmärgiks Saksamaa ühendamise Preisimaa juhtimisel ja ilma Austriata. 2. Milles seisnes Bismarcki ,,raua ja vere" poliitika? Otto von Bismarcki poliitika osutus kindlakäeliseks, kus ta ei kasutanud eesmärkide elluviimiseks vahendeid. Tema poliitika oli väga julm ja karm. 3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus...
Tallinna Lilleküla Gümnaasium Referaat Geograafias LÕUNA-KOREA 24.03.2010 Sisukord: 1. Riigi üldandmed ja geograafiline asend........................................................................3 2. Rahvastik .....................................................................................................................4 3. Kliima ...........................................................................................................................4 4. Majandus .....................................................................................................................5 4.1 Väliskaubandus .........................................................................................................6 4.2 Põllumajandus, metsandus, kalandus .......................................................................7 4.3 Tööstusharud .......................
Kenya Keity Eres Üldandmed Pindala : 582 650 km2 Rahvaarv : 38 610 097 (2009) Pealinn: Nairobi Pealinna elanike a1 503 000 Keel : Suahiili ja inglise keel Rahaühik: silling(KES) õpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Geograafiline asend Aafrika idaosas. Piirneb Etioopia, Somaalia, Sudaani, Tansaania, Uganda ja India ookeaniga. Pinnamood Reljeef on vahelduv. Riigi kesk ja lääneosa on mägine, see on jagatud kaheks osaks, mida lahutab Ida Aafrika alang (Great Rift Valley). Kenya idaosa võtab enda alla kõrgem platoo. Ülejäänud alad on tasased madalikud. Kõrgeim mägi on Mount Kenya (Kirinyaga) 5199 m üle merepinna. See on kõrguselt teine mägi Aafrikas. Riigi äärealad on tasased. Kliima Kliima on palavvöötme troopiline kliima. Riigi sisealad jäävad kuiva ja kuuma kõrb...
TÖÖTLEV TÖÖSTUS 1. Kuidas jaguneb tööstus, kust sai tööstuse areng alguse, kuidas jagunevad tööstusharud? Tööstus on jagatud kerge- ja rasketööstuseks. Tööstuse areng sai alguse kergetööstusest- tekstiili ja tarbekaupade valmistamisest, mille areng omakorda tekitas rasketööstuse arenguks nõudluse ja suurkapitali. Tööstusharud saab jagada: · Vanad harud- toiduaine- ja tekstiilitööstus, laevaehitus · Uued harud- auto- ja keemiatööstus · Uusimad, ehk kõrgtehnoloogilise tööstuse harud- mikroelektroonika, tarkvaratööstus, tuuma- ja kosmosetööstus, biomeditsiin. 2. Fordism ja toyotism. Fordism (Igaks juhuks tootmine) Toyotism (Õigeks ajaks tootmine) Detailide hankimine Kellel on, sealt ostetakse. Ostetakse konkreetselt, lepingu Ostetakse...
GRUUSIA JA ABHAASIA Referaat Juhendaja: ................. Tartu 2015 SISUKORD: 1. GEOGRAAFILINE ASEND.................................................................................. 3 2. LÄHIS-IDA SUURREGIOON............................................................................... 4 3. ARENGUTASEME NÄITAJAD.............................................................................6 4. MAJANDUSORGANISATSIOONID......................................................................7 5. RAHVASTIK..................................................................................................... 8 6. LINNASTUMINE............................................................................................... 9 7. ENERGIAM...
PERUU Geograafiline asend - kaart Peruu asub Lõuna-Ameerika lääneosas Tsiili ja Ecuadori vahel, naaberriikideks veel Kolumbia, Brasiilia ja Boliivia; lääne-ja lõunaosast piirnebVaikse ookeaniga. Riigi üldandmed Lipp: Vapp: Hümn: Somos libres, seamoslo siempre Riik: Peruu vabariik Pindala: 1 285 220 km² Rahvaarv: 29,546,963 (Juuli 2009) Riigikeel: hispaania, ketsua Riigikord: konstitutsiooniline vabariik President: Alan Garcia Perez Peaminister: Javier Velasquez Pealinn: Lima Ajavöönd: -5 Rahaühik: (PEN) Haldusjaotus: Peruu jaguneb 25 piirkonnaks (Amazonas, Ancash, Apurimac, Arequipa, Ayacucho, Cajamarca, Callao, Cusco, Huancavelica, Huanuco, Ica, Junin, La Libertad, Lambayeque, Lima, Loreto, Madre de Dios, Moquegua, Pasco, Piura, Puno, San Martin, Tacna, Tumbes, Ucayali ) Piirkonnad jagunevad provintsideks, need omakorda ringkondadeks. Lima provints ei kuulu üh...
Põhja- Ameerika kaart 1775 USA territoriaalne areng 1783-1898 USA territoriaalne kasv 1803 Orjuseküsimus • Vastuolu, kuna osariikide põhiseadustes oli heaks kiidetud võrdsuse põhimõte. • Põhjapoolsetes osariikides rajati esimesed orjuse- vastase ühingud valgetele • Kõik põhjapoolsed osariigid keelustasid orjuse 18. sajandi viimase veerandi vältel, nt 1777. a Vermont • 1780. a Pennsylvanias, hiljem Rhode Island ja Connecticut: orjade lapsed on sünnist saadik vabad • Viimane põhjapoolsete osariikide orjusekeelustaja oli New Jersey 1804. a • Delaware’st alates jäi orjus lubatuks: majanduslikud põhjused Parteid • Demokraadid (1830): • Vabariiklased (1792): • Ülekaalus lõunapoolsetes • Ülekaalus põhjapoolsetes osariikides osariikides • Osariikide õigused • Tugev keskvalitsus • Demokraatia • Orjuse vastased • Orjus ...
1.1. Põllumajandusliku tootmise vormid: Intensiivne põllumajandus toodangu kasv väikesel maa-alal, mahutades sinna palju kapitali, väetisi või tööjõudu. Ekstensiivne põllumajandus tagatakse toodangu kasv laiendades põllumaad või suurendades kariloomade arvu . Omatarbeline põllumajandus toodetakse peamiselt oma pere tarbeks. Kaubanduslik põllumajandus kogu toodang või suurem osa sellest läheb müügiks. 1.2. Ekstensiivne omatarbeline põllumajandus: alepõllundus - kasutatakse laialdast maa-ala - palju tööd põllu rajamisel - põld kasutusel 1-2 aastat - saagikus väike - kogu saak oma toiduks - kasvatatakse peamiselt tera- ja mugulvilju - Lääne- ja Kesk-Aafrika, Kagu-Aasia, Amazonase piirkond ja Kesk-Ameerika rändkarjakasvatus - karjaga rännatakse ühest piirkonnast teise - loomadelt saadakse oma tarbeks piima, liha, nahka, villa, mida vahetatakse ka mõningate põllukultuuride vastu - kasvatatakse peamiselt kitsi, kaamleid, laama...
Sisukord Geograafiline asend................................................................................................... 3 Majandus ja arengutase.............................................................................................. 4 Rahvastik ning linnastumine....................................................................................... 5,6,7 Põllumajandus............................................................................................................. 8,9 Metsandus................................................................................................................... 10,11 Import ja eksport.......................................................................................................... 12 Eksport......................................................................................................................... 13 Import.........................................................
Osula Põhikool Soome Referaad Koostaja: Kristel Rajatamm Juhendaja: Iines Urm Osula 2009 Sisukord: Üldandmed..............................................................................................................................3 Lipp.........................................................................................................................................4 Vapp........................................................................................................................................4 Majandus.................................................................................................................................5 Geograafiline asend................................................................................................................6 Kliima.............................................
SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................lk 3 Riigi üldiseloomustus ...............................................................lk 4 Elanikkond .............................................................................lk 5 Majandus................................................................................lk 6 Riigikorraldus..........................................................................lk 7 Geograafiline asend .................................................................lk 8 Looduslikud tingimused ..............................................................lk 8 Iseärasused.............................................................................lk 9 Lisad......................................................................................lk 10-11 Kokkuvõte...............................................................................lk 12 Kasutatud m...
Prantsusmaa Sisukord 1. Prantsusmaa üldandmed 2. Geograafiline asend 3. Prantsusmaa loodus 4. Majandus 5. Suuremad linnad 6. Turism 7. Huvitavaid fakte 8. Pilte Prantsusmaa ehitistest 9. Kasutatud kirjandus Prantsusmaa üldandmed Pealinn: Pariis ( 2,2 miljonit elanikku) Pindala: 550 000 km² Riigikeel: prantsuse keel Rahvaarv: 63,9 miljonit Riigikord: vabariik Riigipea: president Nicolas Sarkozy (alates 6. mai 2007.a.) Peaminister: François Fillon Rahvuspüha: 14. juuli, Bastille vallutamise aastapäev (1789) Lipp: trikoloor- vertikaalvöödid, sinine- valge- punane Hümn : "Marseljees" Allons enfants de la Patrie... Rahaühik : euro (); 1 = 15,6 EEK; 1 EEK = 0,06 Alates 17. veebruarist 2002 on käibel ainult euro. Rahvuslik koosseis : 92% prantslasi, 3% põhja-aafriklasi, 2% sakslasi, 1% br...
<
Tartu Descartes'i Lütseum Tsiili Vabariigi rahvastiku-, majandus- ja loodusgeograafiline analüüs Miniuurimus Lee Laanemäe juhendaja: Elle Reisenbuk Tartu 2009 1. RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS 1.1. ÜLDANDMED Tsiili Lipp Keel: hispaania Pealinn: Santiago (1) Rahvaarv pealinnas: 5,278,044 inimest (2009) President: Michelle Bachelet Valitsusjuht: Valitsusjuht on president. Pindala: 756 950 km² Rahvaarv: 16 970 000 inimest (2009) Rahvastiku tihedus: 22,4 in/km² Iseseisvus: 18. september 1810 Rahaühik: peeso (CLP) Ajavöönd: maailmaaeg4 Riigihümn: Himno Nacional Usuline koosseis: Roomakatoliku 70%, Evangeeliumiline 15.1%, Jehoova tunnistajad 1.1%, Teised kristlased 1%, Muu 4.6%, ...
Greete Hiiemäe, Katarina Oja, Eliisabet Sinimeri Ameerika Ühendriigid 19.sajandil Valitsejad Thomas Jefferson (1801-1809) James Madison (1809-1817) James Monroe (1817-1825) John Quincy Adams (1825-1829) Andrew Jackson (1829-1837) Martin Van Buren (1837-1841) William Henry Harrison (1841, suri tööpostil) John Tyler (1841-1845) James Knox Polk (1845-1849) Zachary Taylor (1849-1850) Millard Fillmore (1850-1853) Franklin Pierce (1853-1857) James Buchanan (1857-1861) Abraham Lincoln (1861-1865) Andrew Johnson (1865-1869) Ulysses S. Grant (1869-1877) Rutherford Birchard Hayes (1877-1881) James Abram Garfield (1881) Chester Alan Arthur (1881-1885) Stephen Grover Cleveland (1885-1889) Benajmin Harrison (1889- 1893) Stephen Grover Cleveland (1893-1897) William McKinley (1897-1901) Thomas Jefferson (1801-1809) Oli kolmas USA president. Üks olulisemaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid. Asutas Vabariikliku Partei (P...
Teesid: · Abraham Lincoln sündis 12. Veebruar, aastal 1809 Hodgenville'is Hardini maakonnas Kentucky osariigis · 8 aastasena kolisid nad Kentuckyst Indiana osariiki · Tema ema suri kui ta oli 10 aastat vana. · Ta omandas oma hariduse iseõppijana. · Aastatel 1847 kuni 1849 kuulus ta USA Kongressi Esindajatekotta · Abraham Lincoln sai presidendiks 1860. aasta presidendi valimiste tagajärel. · Abraham Lincoln oli Ameerika Ühendriikide kuueteistkümnenes president. · Ta oli president 3aastat 1861-1865. · Lincoln esindas Vabariiklikku parteid. · Väljendas talurahva ja põhjaosariikide kodanluse huve. · Pooldas orjade vabastamist ja püüdis takistada orjapidamise levimist, kuigi käsitas orjapidamist iga osariigi siseasjana. · 1864 valiti A. Lincoln uuesti presidendik, valimistas ette põhiseaduse 13. paranduse- orjuse täielik keelustamine. · Tema oli see, kes k...
Uurimustöö Malta MALTA 1. GEOGRAAFILINE ASEND KAART Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Gawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas. 2. ÜLDANDMED Pealinn Valletta Pindala 316 km2 Riigikeel malta ja inglise Rahvaarv 413 609 (2008) Rahvastiku 1308,9 (2008) in/km2 tihedus Riigikord parlamentaarne vabariik President George Abela Peaminister Lawrence Gonzi Iseseisvus 21. september 1964 SKT 8,338 miljonit USD SKT elaniku 20,281 USD kohta Rahaühik euro Usklikud katoliiklus Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Telefonikood 356 2. LOODUSLIKUD TINGIMUSED Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, mis on vahemereliselt soe ja kuiv. Aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõ...
Tartu Kunstigümnaasium Geograafia 10. klass Nancy Klaos JAAPAN Referaat Tartu 2010 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Üldandmed 3 4. Geograafiline asend 4 5. Loodus 4 5.1 Pinnamood 4 5.2 Kliima 4 5.3 Taimed ja loomad 4 6. Rahvastik 5 7. Majandus 5-6 7.1 Põllumajandus ja metsandus 5-6 7.2 Energeetika 6 8. Kokkuvõte 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 2. SISSEJUHATUS Jaap...
Inglismaa 1.Miks levisid sotsialistlikud ideed Inglismaal vähem kui mujal Euroopas? Sest tööliste olukord oli parem kui mujal Euroopas ning rahvas oli rikkam. Mis võimaldas Inglismaal teostada hiilgava isolatsiooni poliitikat? Inglismaa oli saareriik, seetõttu ei vajanud nad armeed, neil oli tugevaim sõjalaevastik ning nad ei olnud huvitatud püsivatest liitudest. Milliste alade arvel suurenes Briti koloniaalimpeerium 19. sajandi teisel poolel? Austraalia, Kanada, India, Uus-Meremaa. 2.viktoriaalik ajastu- kuninganna Victoria valitsusaeg Inglismaal. Ametiühingud- sinna ühinesid väljaõppinud, seatsid sihiks üksteise abistamise ja majanduse parandamise. Tööerakond-sinna ühinesid väljaõppimata töölised, kes ei olnud ametiühingutes. Sotsialistlikud ideed. Feenide liikumine- seadis eesmärgiks Inglismaast sõltumatu vabariigi loomise relvastatatud võistluse abil. Home rule- parlament, mis lahendas kõik põliselanike eluolu tähtsamaid valdkondi ...
Rakvere Eragümnaasium Sandra Suviste 11.A klass TEKSTIILITÖÖSTUS Hiinas ja USA-s geograafia referaat Juhendaja: Ingrid Korjus Rakvere 2010 SISUKORD Sisukord......................................................................................2 Hiina.........................................................................................3 Hiina kaart..................................................................................4 USA..........................................................................................5 USA kaart...................................................................................6 Tekstiilitööstus.............................................................................7 Hiina ja USA võrdlus.....................................................................8 Diagramm...........................................
Ehte Humanitaargümnaasium Filipiinid Referaat Tallinn2014 SISUKORD ....................................................................................2 1. ÜLDISELOOMUSTUS..................................................................3 1.1. Üldandmed....................................................................................3 2. Riigi geograafiline asend..................................................................4 2.1. Geograafiline asend..........................................................................4 3. Looduslikud tingimused...................................................................5 3.1. Pinnamood.....................................................................................5 3.2. Kliima..........................................................................................5 4. Rahvastik..............................................................
ISESEISEV TÖÖ TEEMADE 29-32 KOHTA 1.Keda Saksamaa kantsleritest kutsuti „raudne kantsler“? Otto von Bismarck 2.Mida kujutas endast Bismarcki „raua ja vere“ poliitika? Bismarck ei valinud vahendeid oma eesmärkide elluviimiseks, oli karm ja julm, viis armee sõdima. 3.Mis oli Wilhelm II peamiseks eesmärgiks? Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. 4.Millal ühendati Saksamaa ühtseks riigiks? (kuupäev, kuu, aasta) 18. jaanuar 1871. 5.Selgitage, mida mõtles Wilhelm II maailmapoliitika all. Sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülevõimu pärast maailmas. 6.Miks oli Saksamaa jäänud koloniaalvallutustest eemale? Sest Bismarck ei pidanud esialgu kolooniate hõivamist tähtsaks. 7.Iseloomusta Saksamaa koloniaalpoliitikat. Vallutushimuline, julm, kolooniates puhkenud ülestõusud suruti veriselt maha. 8.Miks kujunes Preisimaa Saksamaa ühendamise eestvedajaks? Preisimaal oli hästi arenenud majandus, tugev armee ning...
Põllumajandus ja toiduainetööstus 1.Maailma rahvastiku toitlustamise probleemid 2.Põllumajandust mõjutavad looduslikud tegurid 3.Põllumajandust mõjutavad majanduslikud ja poliitilised tegurid 4.Mullaviljakuse hävimist ja muldade hävimist mõjutavad tegurid 5.Ekstensiivne ja intensiivne põllumajandus 6.Põllumajandusliku tootmise tüübid: segatalu, hiigelfarm, ekstensiivne teraviljatalu, rantso, istandus 7.Ökoloogiline ehk mahepõllumajandus 8.Põllumajandusega kaasnevad keskkonnaprobleemid (muldade erosioon,sooldumine,degradeerumine) 1) Põhja riikides elab veerand maailma rahvastikust, seal tarbitakse pool maailma toidust. Probleemiks on toiduainete ebaefektiivne kasutamine-sageli visatakse minema söögiks kõlblikku toitu; teravilja võiks kasutada efektiivsemalt-märkimisväärne osa kogu maailma teraviljatoodangust läheb Põhja riikides loomasöödaks, kuigi...
Referaat Saksamaa 2008 SISUKORD Geograafiline asend...................................................................................................................3 Kliima.........................................................................................................................................4 Pinnamood.................................................................................................................................5 Metsandus ja põllumajandus...................................................................................................6 Metall ja keemia........................................................................................................................7 Kommunikatsioon ja meedia...................................................................................................8 Kasutatud kirjandus..........................
Hiina arengutaseme analüüs 1. Inimarengu üldandmed. Hiina inimarenguindeks on 0,762. See on üldise arvestusega keskmine. Väga kõrgeks inimarenguindeksiks loetakse 0,968 ja madalaks loetakse 0,329 Maailma arvestuses on Hiina inimarenguindeks 94 kohal (Indeksid on arvutatud 2006. aasta andmete järgi). Hiina kuulub keskmiste arengutasemega riikide hulka Hiina kuulub Ida Aasia ja Okeaania regiooni. Hiina on enda regioonis 6. kohal ning maailma arvestuses 94 kohal .Väikseima arengutasemega Hiina IAI 1980. aastal oli 0,404. 1980 aastast peale on see sujuvalt tõusnud. 2000 aastal oli juba inimarengu indeks 0,588. Hiina asub oma regioonis keskmisest kõrgemal tasemel ning on võrreldes kõrgeima ja madalaima IAI riigiga selles regioonis olnud pidevas kasvujärgus ilma madalseisude ja allakäikudeta. Alates 2005. aastast on kõikides riikides olnud aeglustuv kasv, mis viitab näi...
Tartu Miina-Härma Gümnaasium KANADA Referaat Sirelin Tallo 10A klass Maiu Kaljuorg Juhendaja Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 1. Riigi geograafiline asend ........................................................................................... 4 2. Riigi kuulumine suurregiooni .................................................................................... 4 3. Riigi arengutaseme näitajad. ...................................................................................... 5 4. Riigi kuulumine majandusorganisatsioonidesse. ....................................................... 6 5. Rahvastik ................................................................................................................... 7 ...
Ülevaated linnastumisest Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanikku osatähtsuse maa rahvastikus suurenemine ja linnalise eluviise levimine. Linnastumist saab iseloomustada linnastumise taseme ja linnastumise tempode abil. Tänapäeval on arengumaades linnastumise tase madal. Linnastumise tempod on aga väga kiired, kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt Ladina-Ameerikas) toimub ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid ja slummid, seal on ka iive suur. Arenenud riikides on linnastumise tase kõrg, aga linnastumise tempod on aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad vaid arengumaadest sisserändajate tõttu peamiselt, iive on väga väike või hoopis negatiivne. Linnastumine tekkis, sest inimestel oli suurem vajadus kaitse järele. Linnastumise protsess jagatakse kolmeks erinevaks...
Pärnu Ühisgümnaasium SUURBRITANNIA MAJANDUS Referaat Liis Massa G1C Juhendaja õp. Marge Kurm Pärnu 2008 Sisukord 2 Sisukord 2 Sissejuhatus 3 I. Riigi üldiseloomustus 4 1.1. Üldandmed 4 1.2. Geograafiline asend ja 5 iseloomustus 1.3. Arengutase 6 II. Rahvastik 7 III. Energiamajandus 8 IV. Põllumajandus 9 4.1. Looduslikud eeldused 9 4.2. Majanduslikud eeldused 10 V. Turism ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
