Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Urmas Alender". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ruja, alender, alendri, muusika, nõgisto, rannapi, kitarr, rein, jaanus, ansambel, kappel, kontsert, ansamblist, veebruaris, merd, koosseisus, arvas, näitleja, perega, hingelind, kasseti, ööd, originaal, stockholm, laulda, vaht, trummid, klahvpillid, kassett, arder, lugusid, uppus, toitlustusteenindus, carmen, juhendaja, marika, paulus, kuulsustPÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Keiti Hiiemäe 12. klass Ansambel RUJA rock-legend Eesti muusikas Muusika kodune iseseisev kirjalik töö Pärnu 2014 SISSEJUHATUS Ruja oli Eesti progressiivse rock'i kuningas. Ansamblit võib pidada Eesti The Rolling stonesiks, Genesiseks, Pink Floydiks. Bänd puudutas rahva südameid ja hingi, ta inspireeris. Ajas nutma ja naerma. Ruja õhutas Eestile mõtlema, isegi kui riigi tulevik ei olnud teada tumedatel NSVL aegadel. See kõik tähendas Eesti rahvale palju. Ruja oli Eesti rock-ansambel, mis tegutses 1970. ja 1980. aastatel. Ansambli nimi kujunes välja uudissõnast, mis asendas väljendit "teaduslik fantastika". Peaaegu kõikides lauludes on solistiks Urmas Alender. Ansambel viidi kokku Rein Rannapi ja Urmas Alendri poolt 1971. aasta septembris. 1. LOOMINGU PERIOODID 1
ANSAMBEL ,, RUJA" 1971-1988.a KOOSTAJA:IVAR TURJA 07.03.2009.a SISSEJUHATUS Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna
Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979. aastal ning paljud Originaal-laulud olid kirjutatud Rein rannapi poolt. Bänd loodi rein rannapi poolt, kui ta oli 11.klassis 1971. Kolm
......................................................................................... Tiitelleht 2............................................................................................... Sisukord 3......................................................................................... Sissejuhatus Sissejuhatus Ruja oli Eesti üks kuulsamatest rock bändidest 70. ja 80. Aastatel. Nimi ,,Ruja" tuleneb bändi liikmete esimestest tähtedest (R Rein Rannap, U Urmas Alender, J Jaanus Nõgisto ja A Andrus Vaht). Bänd väljastas oma esimese albumi 1979. Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr)
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu.
..................................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Ruja oli eesti rock-ansambel. 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kokku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975)
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis,
Rockooper RUJA Retsensioon Martin Haug 10B Ruja... - sellise koosseisu poolt esitatud laule on enamik inimesi ka varem kuulnud, vähemalt mõnda tuntumat ja leierdatumat lugu, selliseid on Ruja repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: 1. Rahvuslik ("oma") originaalmuusika 2. Kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst 3
URMAS ALEND ER 22. NOVEMBER 1953 – 28. SEPTEMBER 1994 URMAS ALENDER OLI EESTI LAULJA JA HELILOOJA Lapsepõlv Urmas Alender sündis 22.novembril 1953. aastal Tallinnas. Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas tollase Autoinspektsiooni lähedal. Mängukaaslasi tal eriti ei olnud, praktiliselt ainus temaealine laps ümbruskonnas oli tema õde. Kuigi isa oli meremees ja ema käis tööl, ei käinud Urmas lasteaias. Tavaliselt mängis ta üksinda. Isa tõi Urmasele reisidelt palju huvitavaid mänguasju kaasa, kõige rohkem aga püstoleid, mida Urmas tal palus tuua koos teksastega, millel pidi
Eesti interpreedid Liisi Remmet Liisi Remmet Rakkes 2008 Sisukord Sisukord 3 Maarja-Liis Ilus 4 Eda-Ines Etti 5 Neeme Järvi 6 Urmas Alender 7 Olav Ehala 8 Minu kokkupuude nende interpreetide muusikaga 9 Lisad 10 Kasutatud materjal 11 3 Maarja-Liis Ilus Maarja-Liis Ilus (artistinimi Maarja; sündis 24
aastal sai Ivo Linna koos Valter Ojakääru ja Heldur Karmoga Ranna sovhoosi auhinna laulu "See meeletu maailm" eest; ·1980. aastal nimetati Ivo Linna parimaks lauljaks Aarne Oidi nimelisel võistluskontserdil "Tallinn- 80"; ·valitud parimaks lauljaks ajakirja Noorus küsitlustel; ·samuti Eesti Raadio saates "Soovid, soovid, soovid..." kuulajate poolt; ·Albumid: "Ivo Linna '93" (1993) "Ivo Linna" (2001) "Enne ja pärast päeva" (2001) "Üksi, iseendas üksi..." (2006) Urmas Alender Urmas Alender (22.nov.1953-28.sept.1994) oli sti laulja ja helilooja.Ta sai tuntuks eesti rokkandsambli Ruja omapärase solistina.Temalt on ulmunud rohkesti heliplaate ja kassette, seal hulgas ,,Ruja" , ,,Üle müüri" , ,,Kivi veereb" jne. Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008).
,,TEISELPOOL VETT" Retsensioon Kontsert mida käisin vaatamas, toimus Tallinna Jaani kirikus, 10.Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis
Kool Nimi klass REIN RANNAP muusika referaat Hindaja: (Linna nimi) 2011 SISUKORD KOKKUVÕTE.......................................................................................................................8 Otsides infot Rein Rannapi kohta sain ma ka päris palju muud teda. Ma ei teadnud enne, et ta nii paljuted koolides käinud oli. Oli väga huvitav otsida infot. Nüüd võin kidlalt öelda, et tunnen tema ajalogu päris hästi..............................................................................................8 KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................9
Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja". See peaks tähendama teaduslik fantastika. Ruja oli eesti rokk ansambel. Tegutses seitsme- ja kaheksakümnendatel aastatel. Algses koosseisu kuulusid Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tiit Haagma, Raul Sepper, Rein Rannap, Andrus Vaht, Toomas Veenre ning Andres Põldroo. 1975. aastal hakkas ansambli koosseis pidevalt muutuma. Nad on andnud välja neli albumit. Tuntumad lood Rujalt on ,,Teisel pool vett" , ,,Eesti muld ja Eesti süda", ,,Nii vaikseks kõik on jäänud" , ,,Rahu" , ,,Vaiki kui võid" need on ainult väike osa nende loomingust
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.
Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.2
kohas, oleks temast saanud tuntud lööklaulude autor. Valgre kirjutas oma laule aga Eestis ning esines 1930. aastatel põhiliselt lõbustuspaikades. Järgnenud sõja-aastad mõjutasid aga pöördeliselt Valgre elukäiku. Peale sõja lõppu süvenes muserdus veelgi ja helilooja ei leidnud kohta ei endale ega oma muusikale. Helilooja suri pärast kiiret allakäiku 36-aastaselt. 1940. - 1950. aastad Moemuusikaks oli jazz ning eriti populaarne sving. Selle muusika tuntumaid ansambleid oli Rütmikud, kus mängisid nt Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär (tuntud eelkõige heliloojatena!)jt. Muutused tõi kaasa 1949. aastal nn külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Jazzmuusikutel tuli tegutsema hakata nö põranda all. Poliitiline olukord muutus 1956. a. Sel ajal tegutses virtuoosne pillimees, eksperimentaator ja ansamblijuht Emil Laansoo, kes katsetas juba siis
EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre. Kui mitte varem, siis alates R. Valgrest vib kindlalt alata eesti levimuusika ajaarvamist.
...........................................................................................................28 SUMMARY .................................................................................................................................30 4 Sissejuhatus Käesolevas aastatöös tuleb juttu Eesti levimuusikast 80-ndatel aastatel. Need aastad on kindlasti ühed parimad ja viljakamad eesti muusika ajaloos, kuna Nõukogude Liit hakkas vaikselt taanduma ning võimalusi bändi tegemiseks oli juba võrdlemisi palju. Olles ka varem enam või vähem tutvunud tolle aja muusikaga, tundsin ma, et just see võiks olla minu aastatöö teemaks. Olles ise suur muusika austaja ning julgedes väita, et minu lemmikartistid Eesti muusikas jäävad just sinna ajajärku otsustasingi üritada nende kümnendite kohta rohkem teada saada ja loodetavasti pakkuda huvi ka lugejale.
Eesti Vabariigi ja ENSV võrdlus isikute kaudu Ajaloo õpimapp Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.................................................................................................2 Sissejuhatus...........................................................................................3 Kerge muusika.......................................................................................4 Tõsine muusika.....................................................................................5 Kujutav Kunst.......................................................................................6 Skulptuur...............................................................................................8 Graafika...............................................................................................10 Arhitektuur.....................................................................................
ROCK-MUUSIKA Üldlevinud arvamuse kohaselt tuleks rock-muusika sünniajaks lugeda 1954. aastat, mil Bill Haley koos oma ansambliga Comets plaadistas pala "Rock Around the Clock". Aasta hiljem kujunes sellest esimene spetsiaalselt noortele adresseeritud poplaul. Siit alates hakati üha enam tegema jõupingutusi noore, kooliealise kuulaja võitmiseks. Rock-muusikaga kaasas käivaid nähtusi võis märgata juba 1940. aastate algul. Rock-muusika sünnil oli mitmeid eeldusi. Nii tegi kitarr 40-ndail aastail läbi tormilise arengu. Kõigepealt tuli Charlie Christian mõttele asetada oma kitarri külge väike mikrofon, et mäng oleks paremini kuulda. Hiljem ehitas Les Paul õõnsa kõlakastita täispuidust elektrikitarri sellisena, nagu seda tänapäeval tunneme. Rock'n'roll'i ja rock-muusika sünnile aitas kaasa ka II maailmasõda. Sõjaväes toimus nii mustade kui valgete noormeeste muusikaliste traditsioonide segunemine.
MIHKEL RAUD. Mihkel Raud (sündinud 18. jaanuaril 1969 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, ajakirjanik ja kirjanik. Lapsena mängis ta filmides "Keskpäev" (1981) ja " Nukitsamees" (1981). Sisukord 1 Muusika 2 Televisioon 3 Kirjandus 4 Isiklikku 5 Raamatud 6 Albumid 6.1 Merry Christmas Mr. Lawrence 6.2 Mr. Lawrence 7 Viited 8 Välislingid 8.1 Artiklid 8.2 Audio Muusika Raud on mänginud kitarri ansamblites Golem, Metallist, Singer Vinger, Ba-Bach ja Merry Christmas Mr. Lawrence. Televisioon Raud juhtis koos Tuuli Kochiga TV3-s saadet "Koosolek", mis
hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf
konservatooriumi assistentuur-stazuuris Hatsaturjani ja Nikolajevi juhendamisel. On aastast 1979 Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete ja kompositsiooni õppejõud, aastast 2002 professor. Looming: Muusikakeskkoolis õppis René Eespere klaveri erialal ja ka tema loomingus on klaverimuusikal väga oluline koht - tema stiil on kujunenud esmajoones selle pilli najal. Juba üliõpilaspõlves kirjutatud klaveri prelüüdides (1974-1975) kuuleb mõningaid tema muusika põhijooni. Moskvas sündisid esimesed "Ritornellid" klaverile (1978-1982). Helilooja sõnul jõudis ta just nende kaudu oma stiilini. Need on kaunid ja peened, klaverist ja selle kõlavärvidest rõõmu tundvad mängulised palad, kus on taas suur roll kordustel. Orkestrimuusikas on Eesperele tähtsaimaks zanriks olnud kontsert. Lisaks nimetatud teosele on Eespere kirjutanud klaverikontserdi (1978), kaks viiulikontserti (1983,
Briti 1960. aastate pop ja rock Punk rock ja grunge muusika Elektrooniline popmuusika Folk rock Superstaarid Soul Popmuusika Eestis Funk Kasutatud allikad Heavy Rock Hiphop Kantri ehk country and western Kantri sai alguse USA lääneosa kauboilauludest ning inglise, soti ja iiri uusasukate folkloorist. Keskuseks on Nashville. Lihtne, maalähedane ja meloodiline muusika. Instrumentidest kasutatakse kitarri, akordioni, trumme jm. Kantrilauljate riietus on enamasti teksa või nahkpüksid, ruuduline särk, tagi või jope, kaabu ja võib kasutatud olla ka narmaid. Tuntuimad nimed kantrimuusikas: Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard, Kenny Rogers, Jimmie Rodgers jm. Muusikanäide: http://www.youtube.com/watch?v=95aP0OWx4jY Hank Williams
Kirsi Eelmaa 12k Pelgulinna gümnaasium Tallinn 2009 Mihkel Raud sündis 1969. aastal 18. Jaanuaril. Tema vanemad on tuntud Eesti kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud. Tema vanem vend Rein on tuntud jaapani filoloog. Mihkli isa Eno tegeles noorpõlves viiulimänguga, mille vastu ka poeg huvi tundis. Esimest korda astus Mihkel publiku ette 5. klassis, kui tegi kaasa Tallinna Draamateatri lavastuses "Kalevala". Mihkel mängis etenduses plokkflööti. Teater hakkas poisile meeldima ja ta tegi kaasa veel mitmes lavastuses ja sai Mikk Mikiverilt loa käia kõigil proovidel ja etendustel. Kitarri juurde juhatas Mihkli nende perekonna vana tuttav, tuntud muusik Tarmo Urb. Peagi
aastal klaveri erialal Tartu Muusikakoolis ja 1957. aastal heliloojana Tallinna konservatooriumi (oli algul Mart Saare, hiljem Heino Elleri õpilane). Aastatel 1968-1970 ja aastast 1974 kuni tänaseni on Jaan Rääts Tallinna konservatooriumi kompositsiooniõppejõud, aastast 1995 professor. Tuntumaid õpilasi: Raimo Kangro, Erkki-Sven Tüür, Rauno Remme, Timo Steiner, Tõnis Kaumann. .Tema muusika on väga isikupärane, ta on üks püsivama stiiliga komponiste Eestis. Instrumentaalsetes teostes avalduvad selgelt neoklassitsistlikud tendentsid. Räätsa loomingus domineerivad traditsioonilised zanrid. Rohkesti on sümfooniaid - kaheksa "päris" sümfooniat (1957-1985), "Sümfoonia väikesele orkestrile" (1991) ja "Väike sümfoonia" (1990). Kahekümne ringis on kontserte - kaks kontserti kammerorkestrile (1961, 1987), kolm klaverikontserti, kaks viiulikontserti, kontsert
keelpillikvartett. Rudolf Tobiase keelpillikvartett nr 2, c-moll. 23. Millisest teosest pärineb „Kodumaine viis“? Heino Elleri tsüklist „Viis pala keelpilliorkestrile“ (1953) 24. Nimeta Eesti puhkpillikvintette kui kollektiive. Jaan Tamme nimeline puhkpillikvintett (1942-1992), ERSO puhkpillikvintett, Rahvusooper Estonia puhkpillikvintett, Puhkpillikvintett Estica 25. Nimeta Eesti esimene saksofonikvartett. Tallinna Saksofonikvartett, asutas Olavi Kasemaa 1983 26. Milline eesti ansambel on keskendunud gregoriaanika esitamisele? Vox Clamantis 27. Millist pianisti ja pedagoogi peetakse tavaliselt eesti tänase klaverkoolkonna rajajaks? Bruno Lukk 28. Kes kirjutasid esimesed aleatoorilised klaveriteosed eesti muusikas? Jaan Koha „Rondo aleatorica“ (1967), Arvo Pärt „Diagrammid“ op 11 (1964) 29. Kus asub Eesti vanim töötav orel? Mis aastal see on ehitatud? Saaremaal Kihelkonna kirikus. Ehitatud 1805. aastal 30. Keda võib pidada eesti esimeseks naisorganistiks?
Kantrimuusika populaarsuse põhjuseks on tema lihtsus, meloodilisus ja maalähedus, mille tõttu võtab publik laulu kergesti omaks. Samuti ka esinejad üritavad jätta muljet nagu oleksid nad ühed tavalised mehed. Üheks mõjukamaks lauljaks oli Jimmie Rodgers. Ta plaadistas 111 laulu, mis tegid kantrimuusika laiemalt tuntuks. Kantrimuusika tuntumate nimede hulka kuuluvad Hank Williams, Johnny Cash, Merle Haggard ja Kenny Rogers. Kantrimuusika kõigi aegade edukaimaks esindajaks on ansambel The Eagles. 1976.aastal ilmunud LP-d "Hotel California" müüdi 11 miljonit plaati.i 2 kantrimuusika zanrid: bakersfield sound (esindajad Merle Haggard, Buck Owens) bluegrass (esindaja Bill Monroe) deathcountry (esindaja Hank III) honky tonk (esindaja Hank Williams) lubbock sound (esindaja Buddy Holly) nashville sound (esindajad Jim Reeves, Eddy Arnold) outlaw country (esindajad Johnny Cash, Waylon Jennings, David Allan Coe, Willie Nelson) red dirt texas country Western
1974. aastal kanti Eno Raua nimi IBBY nimekirja (Rahvusvaheline Noorsookirjanduse Nõukogu). Eno Raud suri 9. juulil 1996, Haapsalus. Eno Raud. Foto: (http://www.elk.ee/?profile=eno-raud) http://www.elk.ee/?profile=eno- raud Vend, Rein Raud on sündinud 4 21.detsembril 1961. On tuntud eesti meedias eelkõige intellektuaalina, samuti on ta kirjanik ja japanist. Abiellus 1984 aastal Rosita Rauaga ja on kaks last Juhan ja Laura Liina. Tema kirjandusteos ,,Hector ja Bernard" sai 2005. aastal Eesti kultuurikapitali aastapreemia. Teine tuntuim romaan ,,Vend" võitis 2009 aasta Vilde kirjanduspreemia. Rein Raua loometööde alla kuuluvad veel järgmised
09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13
Lk-2 Sisukord Lk-3 Smilers Lk-4 Fakte ja Liikmetest Lk-5 Minu arvamus Lk-6 Kasutadud kirjandus 2 Smilers Ametlikuks nimeks oli bändil The Smilers ning ansambli asutamise ajaks loetakse aastat 1992 ning asupaigaks Helsinki. Bänd andis oma esimese plaadi nimega "Smilers" välja 1994 aastal ning algul ilmus see Soomes ning pärast Eestis. Järgnesid edukad kontserdid põhiliselt Eestis ning järgnevalt on ansambel kuulajaid igal aastal uue plaadiga üllatanud. 1997 ilmus "Olen kuul" ning 1998 aastal "Mõistus on kadunud". Järgmisel aastal anti välja lausa kaks plaati, neist esimene oli kogumik nimega "Smilers 1994 1996" ja uus plaat kandis pealkirja "Suure surmaga läbi elu". 2001 aastal ilmus neilt kelmikas "Jalgpall on parem kui sex" ning 2002 aasta plaat kannab nime "Remixed". 14.augustil 2003 on saabus müügile Smilersi uus 10-looline plaat "Ainult unustamiseks",
annaabi.ee 
