Juhendaja: xxx Tartu 2010 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................4 Virve Osila luulekogud.......................................................................................... 5 Luuletuste analüüs..................................................................................................6 Artikkel: Hingelind jäi igaveseks maa ja taeva vahele.........................................13 Kasutatud kirjandus:.............................................................................................16 3 Sissejuhatus Luuletaja ja näitekirjanik Virve Osila sündis 10. novembril 1946. aastal. Tema esimene luuletus avaldati juba 1957
Miks ripud raskelt nagu sink? Äh, lühter, lühter laevalaes! Kas oled rasvane ja prink? Suitsuliha saab vaid Tartu turult. Kala saab, kui ise võtad veest. Värsket rohelust sa närid murult, aga hingelind sööb hinge seest. Ta nokib neli korda tunnis mõttemaksa. Ta tiivad tõukavad su kõrvad viledaks. Ei ole hingelinnule sul tarvis maksta. Ta niigi teind su kukru siledaks. Oo lühter laes! Oo hingeline lind! Suitsuliha saab vaid Tartu turult!
Novembril. See kestis üks tund ja kakskümend minutit. Kontserdi pealkiri oli ,,Teiselpool vett". Selle kontserdi üldeesmärk oli tutvustada Urmas Alenderi loomingut. Urmas Alender (22. november 1953 28. september 1994) oli eesti laulja ja helilooja. Ta sai tuntuks rokkansambli Ruja omapärase solistina. On avaldanud rohkesti heliplaate ja kassette, sealhulgas "Ruja", "Üle müüri", "Kivi veereb", "Pop Ruja", "pust budet vsjo", "Must lind", "Hingelind". Alender on peamiselt laulnud Rein Rannapi, Ott Arderi, Juhan Viidingu ja omaenda laule. On säilinud ka haruldane Stockholmis tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Birgit Varjun (sündinud 24
Pärast "Ruja" laialiminekut, lahkus ta üsna kohe perega Rootsi. Põhjuseid, miks Urmas Eestis lahkus, oli mitmeid: masendus, normaalsete elutingimuste puudumine ja sellest tulenevad probleemid, piirangud eneseväljendusvajadusele Tiit Haagmani arvates elas Urmas topelt kiirusega, kuid kahjuks oli Ruja oma ajast ees, mitte niivõrd ehk muusikaliselt, kuivõrd olemuselt. Urmas sorteeris ja koostas ise kogumikke. Suurem osa viimastest lauludest lõi ta Virva Osila luuleraamatust ,,Hingelind", mis sai ka tema poolt loodud kasseti nimeks. Mõni päev enne saatuslikku ööd, 28.septembrit 1994.a., tegi Alender kassetist ka koopia, kuid originaal jäi koos 6 Alendriga reisilaeva ,,Estonia". Kardetud ja Armastatud merest sai saatuse tahtel tema päris kodu. Reisilaeval ,,Estonia" laulis ta oma viimast laulu ,,Kui mind enam ei ole".
Ühe ärapääsenud pealtnägija kirjelduse kohaselt olevat Urmas Alender 28. septembri saatuslikul ööl olnud kella 1 paiku purjus. Kui laev vajus küljele, siis sattusid paljud korstna peale seisma. Ka Alender hoidnud korstnast kinni. Ja mida ta tegi -- ta laulis! Alender olevat täiest kõrist üle tuuleiilide laulnud. Nii meie kuulus trubaduur põhja läkski -- uljalt tormi trotsides. Ujuda ta ei osanud. Albumid "Vana kloun" (1992) "Hingelind" (1994) "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) "Kui mind enam ei ole" (2001) "Armastuse ämblik" (2003) "Kohtumine Albertiga" (2003) Kasutatud kirjandus Muusikaõpik IX klassile http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alend er Google'i otsingumootor
suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning kaks naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. •1972. aastal lisandus Rujasse Jaanus Nõgisto. •1981. aastal tekkis täielikult rujamaanja ja lõi nagu lööklaine hetkeks väga kõrgele- nad olid tohutult popid.
sooloalbum · Vana klouni võib nimetada ka Urmase muusikutee ülevaateks · Laulude sõnad väljendasid ka tema enda sisetundeid ning olevat kergelt autobiograafilised Ansamblid, milles Alender on olnud · Varjud (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid, milles ta ise laulab · "Vana kloun" (1992) (sooloalbum) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) · "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) · "Kui mind enam ei ole" (2001) · "Armastuse ämblik" (2003) · "Kohtumine Albertiga" (2003) Traagiline surm · Urmas Alender suri 28.septembril 1994 laeva Estonia uppumise tagajärjel · Alender ütles juba kusagil 1976 aastal, et upub Pilte Alendrist läbi aegade Kasutatud kirjandus · http://et.wikipedia.org/wiki/Urmas_Alender · http://www.postimees
ta ennast mingi heliloojana ei tundnud, aga laulutekstide ja luuletuste kirjutamist ei häbenenud. Poeedina lõi Alender nii lüürilisi kui ka sürrealistlikke ja satiirilisi tekste. Lüürikuna domineeris Alender Rujas 1985-88, siis olid tema tekstid maailmavalulised ja isegi religioossed, kuid nende internatsionaalsus ei sobinud kokku toona tõusva rahvuslusega. Virve Osila mälestusi Urmas Alenderist Virumaa poetessi Virve Osila viies luuleraamat "Hingelind" on pühendatud Urmas Alenderi mälestusele. Alender lõi suurema osa oma viimastest lauludest Osila sõnadele. Nende vahel valitses mingi seletamatu side, vaatamata sellele, et nad polnud kunagi kohtunud... Ja siis tuli 28. september...1994. Selle päeva kohta on Virve Osila kirjutanud: Pool südamest mul suri sel päeval, Kui kuulsin, et sa läksid Igaviku Teed. Liig valus uskuda, et enam sind ei näe ma, et ütlemata jäid mul sõnad need, mis olin hinges hoidnud ainult sulle.
tehtud salvestus Toivo Kurmeti laulust "Flying Away", mis on avaldatud Toivo Kurmeti albumis "Muusikavooluses" (Stockholm, 2008). Alendrist on Liia Sakkos teinud dokumentaalfilmi "Teisel pool vett" (2003). Alender hukkus parvlaeval Estonia. Ansamblid · Shades (19691970) · Andromeeda (19711974) · Teravik (19731976) · Data (19881989) · Propeller (19791980) · Ruja (19711988) · Kaseke (1983) Albumid · "Vana kloun" (1992) · "Hingelind" (1994) · "Kogutud teosed I (19681980)" (2000) · "Kogutud teosed II (19811993)" (2000) · "Kui mind enam ei ole" (2001) · "Armastuse ämblik" (2003) · "Kohtumine Albertiga" (2003) 7 Olav Ehala Olav Ehala (sündinud 31. juulil 1950) on eesti helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 muusikateooria alal
surematus ja surnu une kaitsja. Mõned vene inimesed nägid selles paralleelselt hauakivi kaunistusega ka austusemärki surnu vastu (Joonis 2, lk 52). 6.3.4. Linnud Lindude sümboolika vihjab nende lennuvabadusele ning maa ja taeva vahendamisele. Nii vene kui ka eesti folklooris kuulutavad linnud surematust ja rõõmu, ennustavad ette haigust või isegi surma. Iidsest ajast loeti neid maa ja taeva siduvaiks hingedeks. A. Heintalu teooria järgi ilmalind või hingelind oli surnute hingeratsu või omalaadne giid Tollesse Ilma (Heintalu 2006b: 68, 176). Venemaa Petseri vanausulised, vaatamata oma uskumusele, et surm on Jumala tahe, personifitseerivad sageli bõliinades surma linnu kujul, 41 ,,Su küünlatuli on küll kustunud, kuid minu mälus põleb igavesti" (vene keel) 42 "Su hinge soojus on jäänud meiega" (vene keel) 43 ,,Kõik oli temas: hing, talent ja ilu, mis sätendas meie jaoks kui helge unistus" (vene keel) 44
annaabi.ee 
