Jean-Jacques Rosseau Sündides saame maailmalt kõige väärtuslikuma kingituse - vabaduse olla. See annab meile võimaluse sõltumatult tegutseda ja otsustada, mõelda omaenda mõtteid, olla õiglane ja hooliv ka siis, kui maailm seda kuidagi lubada ei taha. Kas ja kuivõrd inimesed seda kinki kasutavad, on nende enda valik. Tihtipeale just see määrabki, kas tulevastele põlvedele jääb inimesest ausammas ja mälestus või kaob ta tuhka ja unustusse nagu miljonid enne teda. Valgustusaja filosoof Rousseau on öelnud: "Inimene on sündinud vabana ja ometi on ta kõikjal ahelas." See on ka põhjus, miks paljud meist igavesse unustusse vajuvad ega kuhugi jõua. usume end olevat oma tegemistes ja väljaütlemistes vabad, ent pole seda tegelikult sugugi. Meile läheb liialt korda teiste arvamus, mistõttu jäädaksegi igavesti ahelaisse. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse
Illusioonidest ja tegelikkusest. "Unistuste Vargamäe" Kõige raskem on unistustest kinni hoides neil minna lasta. "Tõe ja õiguse" inimesed elasid, olles puuris oma unistustes ehk illusioonides, mis nad iseendile loonud ,,ning neid unistusi hoiti kinni kõigi kümne küünega, et mitte neil minna, kaduda, unustusse vajuda lasta. Vargamäele tulles olid kõigil suured lootused ja unistused, tasapisi mõnedki neist täitusid ,aga pikapeale venis unistustes ,endale loodud pettekujutelmades elamine üle süngeks ja õelaks reaalsuseks, mis tundmata oma piire aina piitsutas ja piinas pererahvast andmata neile mõnda vaba hetke puhkuseks, hingetõmbeks. Nõnda lõppes Krõõda elugi ,täis töid ja tegemisi viimse hetkeni. Omakorda aga algas
PROBLEEMISTIK Oma õnne leidmine Ühiskonna surve Enesega rahulolemine Seksuaalne orientatsioon Tunnustuse leidmine Perevägivald ja selle mõju lapsele IDEESTIK Igaüks on oma õnne sepp! Kõigel peab olema loogika KRIITIKUTE SEISUKOHAD Mudlum:" Oskar Nassar: "Romaan ,,Täna on täna ja forever on forever" on selfie, mida õhtu jooksul Facebooki seinal ohtralt jagatakse ja laigitakse, aga mis mattub kiiresti uute postituste laviini alla ja vajub unustusse. " MÕTTED, TSITAADID Raha, kuulsus, töö ei tähenda midagi enne kui inimene pole ise endaga leppinud. Õnnelik peaks kohe praegu olema. Minevikus kinni olemine ei too kunagi kasu. "Kui suudad enda probleemi sõnadesse panna, siis see hakkab iseenesest lahenema."
Tutipäeva või aktuse kõne gümnaasiumi lõpetajatele Tere, armas koolipere Mälestustega on ikka nii, et kõik mis ei meeldi, jääb maha, unustusse. Aga need uued teadmised, kilked, võidud, rõõmud, iseenda ületamised, mis kaheteistkümne aasta jooksul inimesse on kogunenud, need tulevad kaasa ja saadavad meid kogu elu. Gümnaasiumis õpitud aja jooksul oleme teada saanud oma tugevused ja nõrkused. Oleme end proovile pannud olümpiaadidel, mälumängudel, erinevatel võistlustel, ning meid on alati saatnud edu. Suuresti võlgneme tänu nende saavutuste eest õpetajatele.
Renessanss Renessanss oli kõrgkeskajale järgnenud,14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks.
ja uskumuste eest seisma. Kuigi ristisõda kaotati, jäi rahvustunne püsima, innustades eestlasi enda vabaduse eest edasi võitlema. Muistses vabadussõjas osalenud inimeste vaprus innustas ka nende järeltulijaid kaasaegses Vabadussõjas. Muistne vabadusvõitlus on Eestile palju tähendanud, kuid tänapäeval, kogu reisimise, tehnoloogia ja ülejäänud maailmaga, ei lähe meie esivanemate valatud higi ja pisarad paljudele enam korda, see on vajunud unustusse ning see oleks vaja uuesti ellu äratada, mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks. Selle pärast olekski vaja luua film või seriaal muistsest vabadusvõitlusest, et inimesed sellest rohkem teaksid ning ei võtaks oma igapäeva elu iseenesest mõistetavana, vaid oleksid tänulikud, et nad elavad maal, mis on enda vabaduse täielikult ise välja teeninud.
Tuleks proovida ka "naeru läbi pisarate", mis siis, et on momente, kui kurbus matab kõik hea. Öelda on ju alati kergem, kui seda teoks teha. Selleks, et naeratada, peab olema hingel kerge ja vaba tunne. Aga ega see elu nii raske ka ole. On fantastiliselt imelisi päevi, kui naerad lõputult ja südamest. Tunned end vaba ja rahulikuna, mitte miski ei tee muret. Eks selline peabki iga lapse elu olema. Naeratavaid lapsi on meil millegipärast väheks jäänud. Kas naeratus on unustusse jäänud või pole see lihtsalt enam moes? Kes vastaks sellele küsimusele? Mina arvan, et meie elu on väga kiire ja närviline. Pidevalt tuleb tahtmine alla anda ja tagasi vaatamata minema kõndida. Naeratada tuleks ka siis, kui tunned, et pisarad vägisi silma kipuvad. Ja peagi näed, et naeratamine polegi nii hull. 1:0 naeratuse kasuks. Naeratage lihtne ja odav !
maailmavaate keskmeks. See on veendumus, et suurim väärtus on isiksuse vaba areng. Inimest ei hinnatud enam niivõrd päritolu kui isikuomaduste järgi. Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. Oluliseks muutus isikuvabadus sõltumatus keskaegsetest kollektiividest, ka autoriteetidest, kaanonitest ja dogmadest. Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused, leiutati trükikunst. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renesansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd
tugevasti liialdatud“ ning toob välja paber- ja e-raamatute suurimad erinevused ning mõlema puudused. Raamatud ise pole muutunud, uue kuju on saanud nende välimus. Asko Künnap tõi välja fakti, et hetkel on väga paljud raamatud internetist ilma suurema vaevata kättesaadavad ning salvestatavad, tänu millele kasvavad jõudsasti veebipõhised raamutupoed ning kuigi kunagi varem pole nii palju loetud ja kirjutatud kui praegu, vjauvad reaalsed raamatukaupluste ketid unustusse. Tänapäeval pole raamatud mõeldud vaid lugemiseks, tähtis on eelkõige nende emotsionaalne väärtus, mitte kaasaskandmise mugavus. Raamatutega saab suhelda ja neid erinevate meeltega tajuda, sest nende ajalugu on jätnud neisse jälje, mis edastab veel võimsama emotsiooni kui nendesse kirjutatud read. Füüsilises kujus raamat ei pea olema haruldane ja kallis, see peab andma enda omanikule kindluse tunde, et tal on selja taga riiulis midagi tähtsat ja võimsat.
Austatud klassikaaslased ja õpetaja! Ma räägin teile täna lugemisest. Eestlased on end ikka lugeja-rahvaks pidanud, ometi näitavad uuringud, et raamatuid loetakse aina vähem. Kõige muu kõrval on raamatud vajunud unustusse või lihtsalt ei taheta lugeda. Lugemisoskus on alus, millele rajanevad kõik muud oskused. See on huvitav, aga ka vajalik tegevus. Mida rohkem sa loed, seda suurem on ka su sõnavara ja emakeelse sõnavara rikkalikem asupaik on ilukirjandus. Lugemine õpetab taluma vaikust, samastuma tegelasega, arusaamist elust ja see on fantaasia arengu jaoks hea. Kes ei loe, see ei oska end ka korralikult väljendada ei kõnes ega kirjas.
Sellega lisab ta midagi vanale pärandile ning loob ka sellega uue. Kõige sellega hoiab iga kodanik kultuuripärandit, ise seda mõnikord tähele panematagi. Ka restoranid on tänini üheks tähtsaks toidupärandi edasikandjaks. Neis elustatakse pärimust ning antakse ka inimestele inspiratsiooni kodus mõnda rooga järele teha. Mõned restoranid võtavad vanast ajast edasi kandunud, kuid veidi unustusse vajunud eesti toidu ning uuendavad seda, muutes selle inimestele huvitavaks ja moodsaks ning tekitades sööjas äratundmisrõõmu lapsepõlvest. Restoran Mekk kogub ning kasutab põlvest põlve edasi antud eesti vanu retsepte oma toitude inspiratsiooniallikana. Nende menüüs pakutakse näiteks sülti mustsõstrazeleega, punapeeti kitsejuustuvahuga, siiga foie gras'ga ning omatehtud musta leiba ning karaskit. Kui külastan
2003. aastal sai alguse sotsiaalsete järjehoidjate levik. Delicious oli üks esimestest sotsiaalsetest järjehoidjatest ning see oli populaarne mitmeid aastaid. Kui Yahoo ostis 2005. aastal Deliciouse saidi, siis selle populaarsus langes ja esile tõusid teised sotsiaalsed järjehoidjad. Hiljem pani Yahoo saidi uuesti müüki ja selle ostis AVOS Systems, et lehekülg taas elule äratada. (Walker) Mitmed sotsiaalsed järjehoidjad, mis algul olid populaarsed, on vajunud unustusse või nende tegevus on lõpetatud. Näiteks Ma.gnolia, Backflip ja RawSugar. Sotsiaalset järjehoidjat luues võetakse risk raha ja ajaga. Veebilehekülg ei pruugi üldse esile tõusta või vajub mingi aja tagant unustusse, ning kogu nähtud vaev läheb luhta. (Walker) Praegu on populaarsemateks sotsiaalseteks järjehoidjateks Pinterest, Google+, Tumblr, Reddit ning StumbleUpon. Välja võib tuua ka Facebooki ja Twitteri. Neil kõigil saitidel on kuus unikaalseid külastajaid üle 20 miljoni
õpetaja ja nägija, kes õpetas oma headuse ja olemusega välja nii mõnegi suurkuju, eneselegi teadmata. Materjaalsed saavutused ei ole alati näitajad. Kui keegi on pühendanud terve oma elu oma lähedasele ja üks hetk teda enam pole, siis võib elult kaduda ka mõte ja usk. Ükskõik kui mõttetu, valus ja lootusetu kõik sellel hetkel, kuul, või aastatel ka ei tunduks, ei tasuks pead lõplikult norgu lasta. Tuleb leida uued rõõmu-ja armastusallikad: unustusse vajunud perekond, sõbrad, hobid, töö. Igal inimesel on mõte, ükski isik ei saa seda tegelikult ühe sõrmenipsuga ära võtta, kellelgi meist pole õigus ega võime jumalat mängida. Seepärast paistabki alati ka kõige süngema tunneli lõpust valgus. Kui inimene on leidnud endale sihi, olgu selleks siis perekond, karjäär või miski muu, siis elul juba ongi mõte, isegi, kui ei ole nendele asjadele veel ligilähedalegi jõudnud. Võlu peitubki teekonnas, mitte eesmärgis ise.
Tänapäeval ilmuvad elulood lausa romaanisarjadena, kuid populaarseks on saanud ka meie kiiresse elutemposse sobivad bestsellerilaadsed biograafiad. Eluloo kirja panemiseks on mitmeid eesmärke. 13. sajandil jäädvustas Guillaume le Maréchali poeg isa eluloo selleks, et rüütli mälestus jääks kestma ka sajandeid hiljem. Rüütlikultuuri säilitamine selle teksti abil ei olnud eesmärk omaette. Siiski täitis teos seda ülesannet, sest juba paar sajandit hiljem oli rüütlikultuur unustusse vajunud, kuid tekst ajalooallikana ikka veel alles. Tänapäevalgi pannakse kirja säravamate inimeste elulugusid, mis samamoodi nagu keskajal täidavad, nüüd juba eesmärgistatult, ajastut kirjeldavate teoste rolli. Siiski on eluloo kirja panemise mõte ajaloo jooksul veidi nihkesse läinud. Selle asemel, et panna kirja huvitava inimese elulugu tavalisel ajastul, märgitakse üles lugu põnevast ajajärgust tavalise inimese kaudu
Uue maailmapildi kujunemine: renessanss ja humanism Renessanss Oli keskajale järgnenud 14.-16. sajandil väldanud periood Euroopas. Sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Tähtsaima renessansskultuuri keskusena tõusis esile Firenze. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Kunstis arendati välja lineaarperspektiiv ja teised tehnikad, mis aitasid kujutada reaalsust loomulikumana. Iseloomulikuks sai arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. Renessansiajal hakkas inimene väärtustama enda isikuomadusi ja saavutusi, sest edukus ei sõltunud enam päritolust, vaid enda ettevõtlikkusest. Sellist uut maailmavaadet
(mediaani) pikkuse, süstematiseeris ja kirjutas ajaloo kronoloogia. Matemaatik Eukleides kirjutas elementaargeomeetriast teoses "Elemendid", ning füüsik ja leiutaja Arhimedes formuleeris vee hüdrostaatika seaduse. Tema tähtsamad leiutised on nt. Tiguülekanne (vee tõstuk) ja kivi ja nooleheitjad. Astronoom Aristarchos esitas esimesena päikesekeskse (heliotsentrilise) maailmapildi. Tema teooria aga ei leidnud eriti pooldajaid, mistõttu vajus see unustusse. Õpiti tundma ka astroloogiat, koostati 12 sodiaagi tähtkujust lähtuvaid horoskoope. Hellenismiajastul muutus mõnel määral panteon, esmajärguliseks sai jumalaga lähemat kontakti pakkuvad müsteeriumid, jumalad sulandusid kokku Kreeka jumalatest ja Idamaade jumalatest.
Muusikal on minu elus väga oluline tähendus. Ma olen armastanud laulda ja muusikat kuulata juba väikesest peale. Tihti olen end tabanud mõttelt, et muusika aitab mind teatud olukordades rohkem kui mõni inimene. Seetõttu kutsungi seda enda parimaks sõbraks. Kindlasti on paljud kogenud, kui mõnus on pärast väsitavat kooli või tööpäeva klapid kõrvadesse panna ja mõneks võrratuks hetkeks unustusse vajuda. Muusika kuulamine aitab lõdvestuda ja laeb keha uue energiaga. Muusika aitab ka hommikul meelt veidi erksamaks muuta. Tänapäeval saadab muusika paljusid inimesi terve päeva jooksul. Selleks ei peagi olema musikaalne, seda võib nautida ka ilma seda sügavamalt tajumata. Minu jaoks aga on muusikas alati midagi sügavat. Õnneks on muusikavalik nii suur, et igale tujule leidub oma pala. Sageli süvenen muusikasse niivõrd palju, et tunnen külmajudinaid üle selja jooksmas
Johann Sebastian Bach (1685--1750) J. S. Bach oli saksa helilooja ja organist. Oma eluajal ja ka veel 18. sajandi lõpul oli Bach tuntud vaid võrdlemisi kitsas ringkonnas, peale surma jäi ta looming mõneks ajaks sootuks unustusse. Heliloojana hakati teda laialt tunnustama alles 19. sajandi esimesel poolel. Praegu peetakse teda üheks põhiliseks heliloojaks barokiajastul ning üheks suurimaks terves muusikaajaloos. Tema loomingut on peetud saksa klassikalise muusika kõrgaja alguseks. Lapsepõlv Bach sündis Eisenachis. Tema isa ja kõik onud olid professionaalsed muusikud. Tema esivanemad olid kuni 16. sajandini välja muusikud. Isa õpetas talle juba lapsena viiuli ja klavikordimängu ning onu tutvustas
suure murrangu inimeste mõtteviisis. Renessanss (prantsuse sõnast renaissance 'taassünd') oli Itaaliast alguse saanud ning 14.-17. sajandil väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Ajastut iseloomustas eemaldumine religioonikesksetelt väärtustelt inimesekeskse maailmapildi suunas. Renessanss järgnes keskajale. 14. sajand eelrenessanss 15. sajand vararenessanss 16. sajand - kõrgrenessanss Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirduks ainult vana meeldetuletamisega. Seades esiplaanile inimeste oma huvide, õiguste ja püüdlustega, nägi renessanss ideaali maises õnnes ja harmoonias. Humanismist sai kogu renessansskultuuri maailmavaateline algus. Tuli esile kirjalik poeetiline vorm, mis
Las nad laulawad minule läbi suwe ja sygise: Sydametu on sarnasus millex maailmas armastus see mis polegi saladus enam ammugi alandus LÕPUTU JUULI ÕHTU/TOOMPEA Halli pilwise taewa all on mu linn & mu keha Akendele libisewad näod Raske minna on edasi õhtu langeb maja taha maha Tahax mõndagi teha unustusse sulawad su peod Pihkudes wihmapisarad teadmata jääb päew kas hea wõi paha Suwenaeratus huulil Kõik on kusagil olemas Taewasse saab sirutada käed selles lõputus juulis jalge alla lahri rullub rada Aeg on kaotamas tähendust ise usud seda mida näed Kõik on ikkagi sama Kes kyll õpetax mind ise jälle jaxad unistada
* Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. * Humanistid vastutusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seos kirjanduses * Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. * Hakkati rohkem kirjutama teoseid, komöödiaid, draama näidendeid jpm. Suurkujud * Giovanni Boccaccio (1313–1373) * Alessandro Botticelli (1444–1510) * Dante Alighieri (1265–1321) * Leonardo da Vinci (1452–1519)
Kivikas; kõrgemaist vaimsest väärtusest ei ·luuletajad tulid subjektiivsete Kärner; mahu väikekodanlase ajju. Kõik tunnete ringist avalamate kaasinimesi Tuglas; lähevad ärimeesteks ja ametnikeks, siis ja ühiskonda erutavate probleemide Under; kultuuri edasiviimine jääb unustusse. keskele Semper; Taheti maha suruda vägivalda ja enim ·kirjaniku pilkesõna viidi Suits; pühendunud loomingulisele tööle. ühiskondliku ellu Tassa NOOR- EESTI Sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. 1903. aastal loodi Tartu õpilaste kirjanduslik
Kõik selle tagajäriel tekkis 3 väiksemat riiki ehk siis toimus hellenistlike riikide teke: Egiptus, Seleukiidi riik, Makedoonia(seal hulgas endised Kreeka polised). Täna sellele vallutus retkele olid muidugi Ida maad nüüd avatud, ja kreeklased said sealt palju teadmisi teistelt rahvastelt ja võtsid isegi osa asju üle. Minu meelest oli see hea, kuigi kreeklaste enda kultuur sai kannatada, tänu sellele et nad võtsid osa asju üle ja enda asjad vajusid unustusse. Tänu sellele toimus ka massiline välja ränna Idamaadesse. Elu paikadeks valiti vanad linnad või asutati uued(nagu näiteks Alexandria, Antookia, Pergmon). Tänu sellele Levis Kreeka pärane üldmulje. Sealhulgas arhitektuur, templid, teatrid, staadionid. Kreeka keelest sai peamine keel ka tänu sellele. Kreeklased olid ise juht positsioonil samuti seal kandis. Ühesõnaga tänu sellele toimus kreeka keele ja kultuuri levik väljapoole Kreekat. Tänu sellele et kreeklased said Kreekast
kolmainsuse vastu, seega ketserlik tolle aja mõistes. Johann Calvini eestvedamisel hävitati peaaegu kõik selle teose eksemplarid (ainult kolm on säilinud) ja Servet ise põletati Genfis 1553. Tema avastus unustati täielikult. Ka Süürias sündinud Ibn al-Nafis oli avastanud väikese vereringe ja seda juba 13. sajandil. Ilmselt ei mõjunud ta aga veenvalt, sest järgnevad põlvkonnad kirjutasid hoolega ümber Galenose, mitte aga tema teoseid ja ta vajus järgnevatel sajanditel tasapisi unustusse. Moslemi autorid väidavad, et Ibn al-Nafis avastas ka kapillaarid ja suure vereringe, kuid lääne autorid suhtuvad sellesse väitesse skeptiliselt. Ta juhtis ka tähelepanu, et vereringlemine võimaldaks seletada suurt kiirust, millega mürgid organismis levivad. Harvey hindas kui palju verd läbib südant iga löögiga - tema arvates umbes 60 kuupsentimeetrit ja see teeb peaaegu 260 liitrit tunnis. Selline hulk verd kaalub aga umbes kolm korda rohkem kui keskmine inimene
Vaikus Lugedes mõnest raamatust, et saabus täielik vaikus tundub kirjeldatud situatsioon üllatavalt paeluv. Minu arvates võib seda tendentsi täheldada seetõttu, et vaikus, millena klassifitseerub inimtekkelise müra puudumine, on muutunud igapäevaelus erakordseks ning haruldused on paratamatult köitvad. Kahjuks kipuvad rariteedid nagu vaikus unustusse vajuma või lihtsalt elupildilt kaduma, selle vältimiseks tuleks teadlikult nende osakaalu elus suurendada. Enam kui üheksakümnel protsendil suhtlusajast ei edastata kummalegi osapoolele olulist informatsiooni, kuid miks siis ikkagi suheldakse? On jäänud mulje, et tihtipeale teise inimese tundmaõppimiseks või lihtsalt ajatäiteks, mõlemad põhjused tõstatavad aga probleeme. Kui suhtlemise põhjustab soov teist inimest tundma õppida, siis kuidas saab õppida tundma
need tahtsid sarnaneda näiteks sakslastega, olla peened ja moodsad. Eestlased hakkasid järjest rohkem külla kolima, ei viitsinud õppida ussisõnu ja külas oli üleüldse lihtsam elada. Inimesed leidsid, et milleks vaeva näha raskete ussisõnade õppimisega, kui võib adra taga käia ja musklit punnitada. 3) "Mees, kes teadis ussisõnu" jutustab inimkonna saatusest. Vanast ja vägevast metsarahvast on saanud abitud külaelanikud. Ajapikku on muistsete aegade teadmised ja oskused unustusse vajunud, asemele on tulnud uued ahvatlevad riistapuud, traditsioonid. Metsarahvas hakkas järjest hääbuma. Ussisõnu mõistsid ka vähesed, lõpuks oskas ainult Leemet ussidega suhelda. Rästikute ütlus pidas paika: "Terve see maailm, mida me tundsime, on nüüdseks surunud ja eks me ise sureme ka varsti, siis ongi kõik." 4) Kivirähk ei näe ristiusu ja maausu vahel mingit vahet. Me vaidleks sellele vastu ja väidame, et näeb küll vahet
Rooma kultuur- kas kreeka kultuur ladina keeles? Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama alles 3. sajandil eKr. Kõik varasem on teada hilisemate autorite teoste kaudu. Need aga kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajunud. Seetõttu võib üldjoontes väita, et Rooma kultuur on suuresti välja arenenud Kreeka kultuurist. Rooma teatris sulas itaalia rahvapärane naljamäng ühte kreeka teatrikunsti eeskujudega. Teatrietendused kuulusid avalike mängude kavasse lisaks hobuste võidusõitudele ja gladiaatorite võitlustele, kuid need polnud nii populaarsed kui Kreekas. Kreeka eeskujusid sulandati rahvapärastesse naljamängudesse. Rooma teatrietendused
NÄÄRID Eestis tähistatakse nääre aastavahetusena alates 16. sajandist. Oma tänase ilme sai püha siiski viimase poolesaja aasta jooksul. 20. sajandi esimesel poolel mürati mõnes peres veel tuppatoodud õlgedes või heintes, seejärel hakkas tava hääbuma. Hea tava kohaselt käiakse surnuaias lähedaste haudadel küünlaid süütamas ja ennustatakse saatust. Loomadele lauta leiva viimine ja nende tervitamine saabuva aasta puhul on unustusse vajumas. Rikkaliku toidulauaga loodetakse endiselt tagada jätk tulevaseks aastaks. 06. KOLMEKUNINGAPÄEV Algselt tähistati 6. jaanuaril Kristuse sünnipäeva. Legend räägib, et Kristuse leidsid taevas süttinud tähe järgi kolm Idamaa tarka. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine.Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja,
Selle kõige üle peab olema uhke igaüks meist, sest vaid rahvas saab olla see, kes viib keele läbi aastatuhandete ikka edasi. Andrus Kivirähki teos „Mees, kes teadis ussisõnu“ on peategelase Leemeti jutustus sellest, kuidas temast saab aastate jooksul viimane mees, kes teadis ussisõnu. Tol ajal elasid inimesed metsas, nad väärtustasid loodust ning hoidsid kokku nii heas kui halvas. Ajapikku aga vajusid muistsete aegade teadmised ussikeelest ning tavadest unustusse ning ühiselt metsas elav rahvas kolis külasse. Järele jäi vaid Leemet, kes ei suutnud uskuda, et metsarahvas oli oma keelt ning eelkõige iseennast sel viisil reetnud. Ka eesti keele suurimateks ohtudeks on võõrkeelte liigne mõju ning kõnelejate arvu suur langus. Tänapäeva noored, kes igapäevaselt arvutit kasutavad ning eelkõige inglisekeelses keskkonnas viibivad, ei mõistagi, kuidas võõrkeel võib ära ampsata suure tüki nende emakeelest. Siinkohal ei pane ma pahaks
et iga heli oleks seal, kus see vajalik on. Lõikudesse, kus heli ei vajata, monteeritakse tühi lint. Siis hakatakse neid kokku salvestama. Filmi helindamise eest vastutab helirezissöör koos oma meeskonnaga. Helioperaator on see, kes salvestab võtteplatsil kõne ja taustahelid. Tihtilugu on filmimuusika seotud sellega, et mingi osa mõne filmi muusikast söövitab end mu teadvusse, mis on selge, kui pärast filmi lõppu, ümisen ma mingit viisi, mis ei taha kuidagi unustusse vajuda. See on üks hea märk kvaliteetsest filmimuusikast. Teine on aga just see kui film lõpeb ja sa mäleta muusikast peaaegu mitte midagi. See on märk ennekõike sellest, et film ise oli nii hea ja endasse täielikult tõmbav, et sa ei pannud muusikat eraldi elemendina lihtsalt tähele, mis muidugi omakorda tähendab ka, et muusika sobis suurepäraselt filmiga kokku ning asjaolu, et see ei tõmmanud endale tähelepanu on positiivne, sulandudes täielikult
Joonistused koskedest ja tema "Soo" tuletavad meelde tema varasemat huvi metsa vastu. Ent üha enam kujutab ta oma töödes (eriti arvukates vaadetes Haarlemile ) lamedat hollandi maastikku. Horisont on alati madal, kauge ning teosel domineerib tohutu pilvine taevas. Vahel on tema töödele lisanud väikseid figuure ka teised kunstnikud. Lisaks maalidele, tegi ta ka mõned ofordid, millest kuulsaim on "Viljaväli". Elu lõpul vajus Ruisdael unustusse, tema töödel polnud enam menu ja ta suri vaestemajas. Ruisdaeli elukäik on hollandi maalikunsti hiilgava, kuid lühikese õitsengu võrdkujuks. Mõningaid pilte tema teostest: Mets Päikesekiir. U. 1660 Tormine meri Juudi kalmistu Haarlemis 165560 Kasutatud materjal: www.kfki.hu www.hamburgerkunsthalle.de www.knox.edu www.bbc.co.uk Jaak Kangilaski «Üldine kunstiajalugu»
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle
Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada. 5. Kirjanik lisas teosesse järgnevaid rahvalikke lugusid: "Metshallias", "Ahne sepp" ja "Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri. 6. Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg, kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega. 7. Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud
jõustus 3. jaanuaril 1920. Lõplik rahuleping sõlmiti 2. veebruaril 1920. Tartu rahuleping oli nii Eesti kui ka Nõukogude Venemaa jaoks esimene rahvusvaheline tunnustus. Kokkuvõte Vabadussõja lõpp Kaotati kuni 6000 ja haavata sai umbes 14 000 inimest Vabariigi ülesehitamine sai alguse On raske hinnata täpset väärtust, mida see katsumus eesti rahva jaoks omab. See on sümbol, mida väikerahvas suudab saavutada. Ning fakt, et meeilase sellel unustusse vajuda vaid kanname uhkelt edasi ajaloopärandit vaid süvendab ühtekuluvustunnet!
Liisi Rohtsalu Moraalsed väärtused on unustusse vajumas ,, Kui mitte ükski moraalsete ideede kogum ei oleks teistest parem, siis poleks mingit mõtet eelistada tsiviliseeritud moraalsust julmale moraalsusele." (C. S. Lewis) Me kõik usume, et teatud põhimõtted on õiged ja teised mitte. Üha kiireneva elutempoga ühiskonnas ei suuda paljud leida aega, et enda jaoks lahti mõtestada elu sügavamat poolt. Ometi on see äärmiselt oluline, sest need põhitõed, mida me väärtustame, kujundavad meie elu.
arvestamine. Ka siis ollakse haritud. Võib ju öelda tõesti, et tal on sisemine haridus, anne või tugev intelligents. Harituse alla käib ka see mida sa omandad väljaspool kooli igapäevases eluvõistluses. Kindlasti on vaja ka mingisugust kaasasündinud annet, et olla haritud. Või ka mingisugust loogikat. Haridus on see, mille sa koolis õpid. Haritus on see, mis jääb järele, kui kõik mis sa oled õppinud on ühel hetkel unustusse kadunud. Tuleb aru saada, et haridus on vaid paber, aga haritus on oskus. Ja ma siiski rõhutan, et akadeemilised teadmised peaks iga inimene ise harituseks muutma. Kui sul on käes erialane tipp-tunnistus, aga sinu huvi elu vastu on täiesti null, ja see piirdub vaid telekat vahtides ja netis surfates, ja ka sedagi väga mitte harival viisil näiteks pornokaid või tobedaid tutvumisportaale jälgides, siis sa ei ole haritud. Või kui sa vahid telekast ainult mõttelagedaid tapmisfilme,
täiesti vältimatu ja sama vältimatu on Nõukogude Liidu astumine sellesse sõtta, kuigi ta ise ei soovinud seda sõda alustada. Stalin algatas industrialiseerimise, mille peaeesmärgiks oli sõjatööstuse võimsuse suurendamine selleni, et suudetaks käigus hoida tohutut armeed, mis oleks võimeline vallutama kogu Euroopa ning terve Nõukogude Liidu majandus töötas selle nimel. Saksamaa reparatsioonide maksmise teemal lasti majanduskriisi alates vaikselt unustusse vajuda. 1930-ndatel olid Suurbritannia ja Prantsusmaa valmis reparatsioonide osas järele andma Hitleri nõuetele ja nende osas läbi rääkima. 1932.aastal keeldus Saksmaa maksmast võitjariikidele reparatsioone, 1933.aastal sai Saksamaa kantsleriks Adolf Hitler ja algas NSDAP diktatuuri kehtestamine. 1935-ndaks aastaks tühistas Saksamaa ühepoolselt Versailles´ lepingu, kehtestati üldine sõjaväekohustus ning asuti uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku, mis tal seni oli keelatud
hakati kujutama maises võtmes. *Ideaaliks sai üksikisik, kes teostab end iseseisvalt. *Kunstis sai iseloomulikuks arutlemine ilu üle ja selle poole püüdlemine. Varem olid kunsti headuse kriteeriumid lähtunud sellest, mis on õige ning see õigsus oli inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele. 1)Sellel perioodil toimusid suured maadeavastused 2)Leiutati trükikunst. 3)Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Leonardo da Vinci (15. aprill 1452 Itaalia, Anchiano 2. mai 1519 Prantsusmaa, Cloux) oli itaalia maalikunstnik, skulptor, arhitekt ja insener, renessansiajastu mitmekülgseim geenius. Oma kunstnikukarjääri alustas Leonardo 1469 Firenzes Andrea del Verrocchio töökojas õpipoisina. Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole
olema riigieelarves. Praktikas on linnades reostatud piirkondade veevarustus suures osas tagatud riiklike vahenditega, kuid töö pole lõpuni viidud. Täna peaks eravalduses oleva maa jäätmeseaduse alusel korrastama maavaldaja, kui lepingutega pole vastutus määratud teisiti. (Mati Salu; Madis Metsur) · Jääkreostusega tegelemine projektipõhiselt on viinud olukorrani, kus osa isegi eriti ohtlikke objekte jäetakse unustusse, kuna keegi ei esita nende kohta projektiettepanekut. Senini pole tegeletud kõigi vanade asfaltbetoonitehastega. Lahendamata on osade tööstusterritooriumide ja kaevanduste ning karjääride alade korrastamine. (Mati Salu; Madis Metsur) 3 · Mõned omavalitsused tegelevad aktiivselt jääkreostuse kontrolli ja likvideerimisega (näiteks Tallinn, Paide), mõned ei tegele üldse. Mitmetel ettevõtetel on tehtud
GARANTIID Keset kestendavaid tunde tundeöö aastatuhat, suletud surelikkusesse. Kõrk, etteantult pettunud õrnemas soos, pidades sõbraks puid, õhku ja taevast, poeb metsaonni leitnant Glahn: sügise ruske südamik asendab südame küpsust. Tööhobune, esindamata eesel, astub vaguralt vagu ? meelemuutuseta üksluises vihmasajus. KÜLMAKERKED Igas ajas on palju uksi. Vaimusilmaski ei avata kõiki. Unustus hõlmab iga kivi, kviitungit, geeni. Unustusse mattuvad aiad, unustus imbub taevasse, merre, unustus sööbib unustussegi. Üha pikenevat tee ? kuhu küll? Jalge all külmunud muld lindude varbajälgedega. Malletu maine mannetab ülemaise. Kui igavene jõuad olla sinagi, muld! Mammon trügib sulle teejuhiks, suretab surmagi. ALANDATUD JA SOLVATUD Retoorilisi reveransse. Tõeteesklust, tolmu ja demagoogiat. Rahalugemist rekki. Meediapila, parlamendiparinaid. Valitsuse valskust. Sotsiaalne redel läbi saetud. Inimene numbriks nullitud,
Enim levinud näide on laste väärkasutamine: messenger'is suhtlevad noorukid ja veebikaamera. Pedofiilid kasutavad ära noorte teadmatust ja usaldust ning paluvad neil end demonstreerida ilma riieteta. Hiljem satuvad need pildid või videod interneti avarustesse ning nooruk tunnebki, et teda on kogu maailma ees häbistatud ja ainus pääsetee on enesetapp. See võib näida ainus tee, kuid võimalusi on teisigi, näiteks kolimine. Aja möödudes vajub see siiski unustusse ja inimene saab jätkata oma normaalse eluga. Üks suitsiidi põhjuseid on ka tähelepanuvajadus. Seda soovitakse saada igal võimalikul viisil tablettide üleannustamisega, veenide lõikumisega ja muu säärasega. Poisid ja tüdrukud, kes ei saa kodus piisavalt tähelepanu üritavad seda mujalt saada. Nad arvavad, et on lahe, kui käsi on kipsis ning teised tunnevad selle vastu huvi või kui teised kiidavad su hulljulgust.
Elades tänases kommuunis unustatakse tihti peale ära, kust me pärit oleme. Meil ei ole aega, et minna külla vanematele, vanavanematele ja lihtsalt rääkida nendega, uurida kuidas elasid nemad kunagi. Pole viitsimist kuulata nende elutarkusi ja õpetusi, mis on neid aidanud. Me lihtsalt laseme tarkustel oma kõrvadest mööda tuhiseda, sest nende tarkus on vananenud ja aeglane. Tänapäeval aga peab kõik kiire olema, aega on ju vähe. Ja nii, vajuvad unustusse need kaua aega välja kujunenud tõed, väga kiiresti. Aga selline kiirus viib ka kiire lõpuni ja siis me avastame , kiirest ja effektiivsest elust ei ole midagi edasi anda võsukestele. Tuleb nooruke juurde ja küsib,"Taat kuidas elada?" ning me kehitame õlgu. Anda näpunäiteid oma elust ei tundu enam siis õige, sest vanaduses meenutades tagasi ei tulegi ju muud meelde , et aega ei olnud ja kiire oli kõik aeg. Niisiis, mõtelgem kuhu meil kiire on?
korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa elama vaid Leemet, kes oli ka ühtlasi viimane mees, kes teadis ussisõnu. ,,Mees, kes teadis ussisõnu" on klassikaline näide sellest, kuidas ühiskonna normide muutudes vajub unustusse kõik see, mis kunagi oli püha. Võetakse omaks uued reeglid ja uued eluviisid ning unustatakse kõik vana, ning neid, kes järgivad vana rada, ei mõisteta. Leemetit, viimast meest, kes jäi iseendaks, isegi pärast kõike läbielatut, ei huvitanud, et teda ümbritsevad (niivõrd-kuivõrd nad teda ümbritsesid) inimesed harisid sakste jaoks põlde ja sai aru selle mõttetusest, kuid tõdes kurvalt, et tema on mees, kellega surevad ussisõnad.
Arvutite ajalugu Tõnu Mägi KeilaJoa 2007 Abakus 3000 a e.kr. Mesopotaamia Kaupmehed Tõrjuti välja paberi ja kirjakunsti leiutamisel. Arvutuslükati E.Gunter (15811626) inglise matemaatik/topograaf 1654. lisas Oughtred arvutuslükatile "keele". Aritomeeter 1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja. Aritomeeter lubas liita/lahutada/korrutada/jagada. Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09 Vajus unustusse sõja tõttu. Aritomeeter (2) 1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas". Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni. Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix" Kangasteljed 1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed Puuliistud mille sisse puuritud augud Läbi aukude niidid Kasutus mustrite kudumisel Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem Eellugu 1805 a. Jacquard täiendas Falconite puuliiste. Kasutusele kartongpaber. Täisautomaatsed kangasteljed 1834 a
vastu võtnud Euroopa Ühendriikide loomise teise imperialistliku sõja tulemusel. 1924. aastal võimule saanud Stalinil ei olnud küsimustki kas astuda sõtta või ei, Nõukogude Liit ei tahtnud ise sõda alustada, kuid olid meeleldi nõus sõtta astuma. Stalin algatas industrialiseerimise, mille eesmärgiks oli võimalikult head ja suured sõjatehnika varud ning võimalikult suur armee. Kõik selleks, et vallutada Euroopa. Alates 1929. aasta majanduskriisist jäeti vaikselt unustusse Saksamaa reparatsioonid, kuid 1930. aastal tulid need uuesti jutuks ning toimusid läbirääkimised sõja kaotanud Saksamaa ja võitjariikide Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel. Raske olukorra tõttu tehti Saksamaale järeleandmisi. 1933. aastal tuli võimule Hitler, kes ei pidanud uutest kokkulepetest kinni ja hakkas Saksamaal diktatuuri kehtestama. 1935ndaks aastaks oli Hitler ühepoolselt tühistanud Versailles’ rahulepingu ning muutis sõjaväe kohustuslikuks ning hakkas
Desdemona, salakaval Jago); inimeksistentsi heitlikkust ja kibedust esitlev "Kuningas Lear" - Tragöödia tegevus toimub Inglismaa kauges minevikus. Kuningal lastakse oma elusaatuse najal veenduda, et seni kõrgeks hinnatu on võlts. Lear ei oska mõista inimesi ega rahva häda. Ta vanemad tütred võidavad teeskluse abil isa poolehoiu. Kolmas õde teenib vaid põlgust. Alles siis, kui riik on vanematele tütardele antud ja Lear ise unustusse ja viletsusse jäetud, saab ta oma veast aru. Tragöödia "Macbeth" vapustab negatiivse peategelasega. Uskudes nõidade ennustusi oma kuningakssaamisest ja õhutatuna oma võimuahnest naisest, ei põrku Sotimaa väepealik Macbeth tagasi ka kõige võikamatest roimadest. KOLMAS PERIOOD (1608 1613) tähtsamad teosed "Talvemuinasjutt" (1610) ja "Torm" (1612). Helgem täiendus tragöödiate maailmapildile. Kirjaniku vaated tulevikule.
kirjaniku Gaston Leroux' 1909-1910 järjejutuna ilmunud romaani Le Fantóme de l'Opéra lavaversioonidest. Kokku loetakse lavamugandusi kolmekümne ringis, lisaks filmid, balletid, teleseriaalid, koomiksid. Tallinnas etenduv The Phantom of the Opera on üks varasemaid ingliskeelseid ,,Ooperifantoome". Esimeste seas on ka 1976.a inglise näitekirjaniku ja teatridirektori Ken Hilli oma, mis pärast avaetendusi unustusse vajus kuni aastani 1984. Siis toodi publiku ette uus versioon, mille sõnad olid Hilli, muusika Verdi, Gounod', Offenbachi jt oma. Seda nägi ka Andrew Lloyd Webber. Räägiti, et Webber toob koos Hilliga ,,Ooperifantoomi" välja West Endis. Seda ei juhtunud. 1986 esietendus Londonis ja 1988 New Yorgis Webberi enda ,,Ooperifantoom". Hilli versioon tuuritas aga esmalt USAs ning teeb seda maailmas tänaseni. 1980ndate keskel lõpetasid oma ,,Ooperifantoomi"ameerika helilooja ja luuletaja
Religioon ja kultuur Traditsioon ja võõrmõjud Varasest Rooma religioonist ja vaimukultuurist on teada väga vähe. See pärandus pikka aega suuliselt. Oma pärimusi hakkasid roomlased üles kirjutama kreeklaste mõjul alles III sajandil eKr. Seetõttu on kõik varasem meile teada hoopis hilisemate autorite teoste kaudu, mis kirjutati ajal, mil paljud muistsed traditsioonid olid juba unustusse vajumas. Rooma autorid olid alusest peale Kreeka kultuurist väga tugevalt mõjutatud. Kreeka kirjandusteoseid tõlgiti ladina keelde ja mugandati vastavalt roomlaste maitsele. Homerose eeskujul hakkasid ka roomlased looma ajalooteemalisi eeposeid, pühendades need peamiselt hiljuti toimunud Puunia sõdadele. Samuti võeti teatris, kõnekunstis ja ajalookirjutuses suurel määral eeskuju Kreekast. Ka roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omaga
genitaalterminoloogia kasutamine on aja märk ja mood. Just keele kaudu on Kati Murutar andnud tabavaid karaktereid (RummuJüri, Armo, baaridaam, Sämm). Ometi pakub "Abitu" ka teisi tõlgendamisvõimalusi. Romaani idee on seotud Miriamiga. Pimeda ja kurdina jõuab liiklusõnnetuses vigastada saanud endine naisprominent haiglast koju. Järgneb imeväärne kohanemine ja uute võimaluste avastamine. Naine leiab jälle karjääritegemise aegadel unustusse vajunud kodu, mehe ja poja. Vähe sellest, Miriam teostab ennast ka kunstniku ja kirjanikuna. Sõnum on selge tänases meeletus olelus, karjääri ja rikastumisvõitluses on devalveerunud vanad olulised inimlikud väärtused. Kirjanik ütleb ilusasti: kõige pimedamad aknad on pimedad koduaknad. Maailm on kõle ja ebaeetiline, tooni annavad Sämmitaolised, kelle "nägu peeretab peas" ja kelle sisemaailm on välimusele vastav.
käikudes. Lõpuks jõudis ta käiguni, mis avanes müüris..kuid selle ees olid trellid. Rannus alustas trellide viilimist, seda ei saanud ta järjepidevalt teha kuna müüril liikus valvur. Ta kõht oli tühi. Ta ei tahtnud enam kellelegi kätte maksta, tahtis ainult vabadusse pääseda. Ta jälgis sealt ülevalt külaelu..ta igatses kõike seda..ja nälg näpistas. Ta meenutas erinevaid seiku oma elust..kuid mida aeg edasi, seda enam vajus kõik unustusse..lõpuks unustas ta ära miks ta üldse seal oli. Lõpuks pääses ta välja, kargas mööduvale kerjusele kallale, kes saiakontsa näris ja langes surnuna maha. Unede kuristik. Peategelane näeb und. Näeb ratsanike, kes sõidavad ringi ja käivad linnades, mis on inimtühjad. Mitte üht ainumasti hinge ei liigu ringi. Tal on hirm, ta ei saa liigutada. Järsku ta karjub ja ärkab. Arvas, et oli oma kodus, kuid siis meenus talle, et ta oli võõras korteris, sõja eest pagenud
annaabi.ee 
