Haridus ja haritus (3)

Selge on see, et haridus ei tee haritust. See on inimeses endas kinni millise harituse tasemega ta on. Mitte millise hariduse tasemega ta on. Lugemine, maailma nägemine ja jälgimine, mõtlemine, kuulmine ja palju muud sellist aitavad kõigele sellele kaasa. Aga kus kohast algab haritus ja millega seda mõõta? Kui palju võõrsõnu pead sa teadma, või kui mitmel alal pead oskama kaasa rääkida, et olla haritud ja intelligentne ? Kui palju on vaja selleks, et mitte ühel hetkel ärgata ja märgata, et APPI! Ma olen jobu!
Aga ega neid kahte sõna ei saa ka teineteisest täielikult lahutada, sest haridustase suudendab ju ka haritustaset. Siin mängib kindlasti suurt rolli ka intelligents . Harituks saamiseks peab ise suurema osa tööd ära tegema, samal ajal kui hariduse saamiseks peab vaid koolis käima, veidi kaasa töötama ja seejärel kontrolltööd ära tegema. Haritus on aga su enda silmaringi ja intelligentsi suurus. Haritus on teada selliseid pisiasju nagu...mida näiteks tähendab carpe diem, või kes on Hispaania , Prantsusmaa või Hiina president . Või siis teadmine, et..kes oli Oskar Luts ? Haritus võib olla ka see kui inimesel on tähtsad elu põhimõtted või kriteeriumid – näiteks ausus, tõe ja õigluse, õige ja vale tunnetamine või teistega arvestamine. Ka siis ollakse haritud. Võib ju öelda tõesti, et tal on sisemine haridus, anne või tugev intelligents. Harituse alla käib ka see mida sa omandad väljaspool kooli igapäevases eluvõistluses. Kindlasti on vaja ka mingisugust kaasasündinud annet , et olla haritud. Või ka mingisugust loogikat. Haridus on see, mille sa koolis õpid. Haritus on see, mis jääb järele, kui kõik mis sa oled õppinud on ühel hetkel unustusse kadunud. Tuleb aru saada, et haridus on vaid paber, aga haritus on oskus. Ja ma siiski rõhutan, et akadeemilised teadmised peaks iga inimene ise harituseks muutma .
Kui sul on käes erialane tipp- tunnistus , aga sinu huvi elu vastu on täiesti null, ja see piirdub vaid telekat vahtides ja netis surfates, ja ka sedagi väga mitte harival viisil näiteks pornokaid või tobedaid tutvumisportaale jälgides, siis sa ei ole haritud. Või kui sa vahid telekast ainult mõttelagedaid tapmisfilme, mis sind isegi inimesi anatoomias ei hari. Sel juhul oled sa vaid...sildistatud ja raisanud aastaid oma elust millegi jaoks, mis sind ei huvita. Need on mõttelaiskade inimeste tunnused, kes ei ela vaid lihtsalt on...nad ainult eksisteerivad, ilma eesmärgita siin elus midagi tõesti ära teha. Et olla haritud, peab peale formaalset haridust tõendavate dokumentide olema veel midagi, mis teeb inimesest tõeliselt vaimse, avatud ja inimliku olevuse. Samas tuleb tõdeda fakti, et haridus võib anda harituse, aga haritus haridust mitte mingil juhul anda ei saa.
Haridus ja haritus on tegelikult ikka niivõrd suhtelised mõisted. Mina soovitan vanematel sisendada oma lastele armastust raamatute vastu, armastust väärtkirjanduse, väärtfilmide vastu. Piirake laste aega istumaks internetis või raadiokanalites loba ja plära kuulates, mis mitte mingil viisil ei hari. Last tuleb suunata, tihti isegi juhtida, et temast saaks haritud inimene. Ma ei ütle, et kõik peaksid jätma interneti või muu sellise ja jooksma nelja tuulde laiali raamatuid lugema. Ei, kindlasti mitte, aga haritust näeb tänapäeval üha vähem, ja mind teeb see murelikuks.
Tuleb meeles pidada seda, et haridus annab meile vaid aerud, sõudma õppima ja paadi ehitama peame me ise.