Arvutite ajalugu presentatsioon (0)

Arvutite ajalugu
Tõnu Mägi
KeilaJoa 2007
Abakus
3000 a e.kr.
Mesopotaamia
Kaupmehed
Tõrjuti välja paberi ja kirjakunsti
leiutamisel.
Arvutuslükati
E.Gunter (15811626) inglise
matemaatik/topograaf
1654. lisas Oughtred arvutuslükatile
"keele".
Aritomeeter
1632 a Prof. Schickard. Teooria leiutaja.
Aritomeeter lubas
liita/lahutada/korrutada/jagada.
Ehituselt ratas, mille servas numbrid 09
Vajus unustusse sõja tõttu.
Aritomeeter (2)
1644 a. Blaise Pascal "taasleiutas".
Laialdane kasutus, kuni 1970ndateni.
Eestis laialdaselt tuntud aritomeeter "Felix"
Kangasteljed
1728 Falconi mehaanilised Kangasteljed
Puuliistud mille sisse puuritud augud
Läbi aukude niidid
Kasutus mustrite kudumisel
Hiljem arenes perfokaart juhtimissüsteem
Eellugu
1805 a. Jacquard täiendas Falconite
puuliiste.
Kasutusele kartongpaber.
Täisautomaatsed kangasteljed
1834 a. Babbage uus idee ­ luua
"analüütiline masin".
Esimene programeerija Ada Lovelace
Eellugu (2)
Boole avaldas 1854 a. teose, kus
tutvustas Boole algebrat.
Kaheväärtuseline matemaatika.
Dublini arveametnik Percy Ludgate alustas
1903 a. "analüütilise masina"
konstrueerimist.
Täiendas Babbage ideed. Võttis
kasutusele perfolindi süsteemi.
II maailmasõda
Sakslaste legendaarne Enigma IV 1936
aasta.
Inglased leiutasid mehaanilise arvuti BOMBE
1939 aasta, Enigma murdmiseks.
1943 loodi kiirem arvuti Colussus,
elektronlampide põhimõttel.
Colussus ­ esimene kaasaegne arvuti,
tänapäeva mõistes.
Zuse
1936 a. releedel töötav arvutusmasin Z3
Z3 esimene programmjuhtimisega
universaalarvuti.
Programmeerimiskeel PLANKAKÜL
Leitused kadusid ja jäid seisma II ms.
tõttu.
Saksa valitsus ei rahastanud projekte ja
kõik hääbus.
Mark I
1944 a. Harvardi Ülikool
Howard Aiken
Perfolintide põhimõttel
Töö kümnendsüsteemis, seega ei peeta
arvutiks.
Turing
Alan Mathison Turing (1912 ­ 1954)
Tuntud kõigile küberneetika tõsisematele
huvilistele.
Turingi masin (1936 a.)
Abstraktne masina idee. Põhimõtteliselt
võimalik automaatselt lahendada ükskõik,
kui suuri arvutusülesandeid.
Turing (2)
Turingi arvuti on idealiseeritud arvuti.
Lõpmatu sisemälu ja eksimatus
Lõpmatu lint, lugev ja kirjutav pea,
sisemälu ja käskude tabel
Osales inglaste projektis ULTRA ning tänu
temale sündis BOMBE.
ENIAC
1945 USA, Pennsylvania.
Gabariit: 3 korruseline maja.
Kasutati vesinikpommide testimisel
Käitati 17 468 elektronlambi abil
4% ajast oli töökorras, 96% ajast vahetati
elektronlampe.
19511960
1951 UNIVAC (Universal Automatic
Computer).
Esimene seeriatootmises olev arvuti.
1951 IBM 701
1951 EDVAC (Electronic Discreet Variable
Computer).
1958 jaapanlaste arvuti NEAC 1101
19611970
1963 a. ASCII kood. (American Standard
Code for Information Interchange).
1966 Intel (INTegrated Electronics)
1966 AMD
19711975
1971 a. Intel 4004 CPU, 60 000
arvutust/sek.
1971 disainiti esimene PC Kenbak1
1972 ilmus turule HP35. Esimene
taskuarvuti
1975 esimene arvuti ühe põhiplaadiga.
19761980
1976 a. Cray esimene multimeedia CPU
arvuti
1977 Apple 2. Esimene prinditud
emaplaadi ühendus
1977 TRS80 esimene Desktop tüüpi
arvuti
1981
MSDOS op. süsteem
IBM tõi turule esimese PC
Esimene kaasaskantav arvuti Osborne 1
1983
Apple Lisa
Esimene graafiline liides arvutil
Hiire liikumine ekraanil jälgitav
IBM PC XT
4,77 Mhz
2 floppy disk lugejat
MS DOS v. 3.3
HDD 1020 MB
Arvutid Eestis
1958 a. NSVL Penza arvutitehases loodud
URAL
Kasutati lahendamaks rahvamajanduslikke
ülesandeid (nt külvipindade
optimiseeriseks)
Kiirus 100 operatsiooni sekundis (44,5KB
sisemälu)
JUKU
Eesti esimene arvuti, loodud TTÜ poolt.
19871992
Loomiskoht Baltijets Factory
Kasutas 1975 a. Inteli poolt loodud 8080
analoogi KPp580 protsessorit.
TARTU
Tartu Ülikoolis konstrueeritud arvuti
Stabiilsem, kui JUKU
Probleem: Floppy formaatimine pidi
toimuma teises arvutis
JUKU ja TARTU kasutasid CP/M
operatsiooni süsteemi.
NVSL arvutid
Esimene projekt 1943 Kiievis.
Kiievi Ukraina Teaduste Akadeemia
Elektrotehnika Instituudis elektronarvuti
konstrueerimine
Esimene katsetus valmis 1951. Esimene
NSVL arvuti, Sergei Lebedev juhtimisel
NVSL arvutid
NSVL Liidu Teaduste Akadeemia
Energeetika Instituudis oli samalaadne töö
I.Bruk juhendamisel. M1
1952 M2. Hiljem seeriatootmises nimega
"Minsk"
1953 valmis J. Bazilevski juhtimisel arvuti
"Strela", mis läks seeriatootmisesse
1954 a. järgnes B.Ramejevi "Ural".
Tänan tähelepanu eest!