Vari Juhan Liiv

Pärli, Käthlin

"Vari" Juhan Liiv (2)

5 VÄGA HEA

"Vari"
Juhan Liiv

Kukulinn on saare peal, soo sees asuv väga vaene eluheidikute elupaik. Sinna on kogunenud kidurad vanurid , sandid ja nälgivad perenatukesed. Kukulinna elanikud elavad peamiselt valla toetustest ja neist veidi jõukamate heldete inimeste annetustest, kuid sellegi poolest on nad ülimalt vaesed: hurtsikutes valitseb pidev nälg.

Villu ema Marie oli õnnelik ja haritud talutütar, kes abiellus metsavahiga. Siis aga läks Villu isa peremehega tülli ja laskis jalga, jättes oma lapseootel naise maha. Marie kadus ka ise veidikeseks ajaks ära, samal ajal suri ta isa südamevalusse. Marie naases, kuid ta suri sünnitusel ja Marie ema jäi üksinda Villu eest hoolitsema.

Noor mõisahärra Hugo oli noor ja haritud, õiglane noormees , kes uskus uuendustesse. Ta seisis talurahva ja nende õiguste eest, oli mitmel korral heldem kui vaja. Vana mõisahärra oli aga õel vanamees , kes ei hoolinud talurahvast. Ta ei tahtnud neile mingisuguseid õiguseid anda, kartes, et siis nad ei tee enam tööd ega austa endast kõrgemal astmel olevaid inimesi. Kuid raamatu lõpu poole muutis ta oma meelt ja toetas koos oma pojaga uuendusi, müües talupoegadele maad.

Teose alguses püüab Villu mõisahärra maadelt jäneseid, mis on keelatud. Opman, nagu ka suur osa teisi kõrgema järgu ninamehi, suhtuvad Villusse üleolevalt ja tahavad talle ta koha kätte näidata. Villu päästis aga Hugo õiglusemeelsus. Raamatu lõpus, kui Villu positsioon on tõusnud teopoisist kärneriks, juhtub põllul hobustega äpardus ning tema ja ta alluvad võetakse selle eest vastutusele. Villu satub peale, kui vana mõisahärra laseb teomehi piitsutada ja üritades teda takistada, alandab mõisahärrat. Taaskord tunnevad saksid vajadust Villu positsiooni meelde tuletada.

Kirjanik lisas teosesse järgnevaid rahvalikke lugusid : "Metshallias", " Ahne sepp " ja "Orjakivi", et eesti müüdid ja rahvapärimused unustusse ei vajuks. Ta tahtis oma lugejatele meelde tuletada folkloori võlu ja selle juuri.

Villu elu traagika seisneb selles, et ta on lihtne talupoeg , kellel on raske kõrgustesse pürgida. Tahtmatult tunnevad saksid või temast kõrgemal redelipulgal asuvad inimesed end ohustatuna, kui Villu neile vastu julgeb hakata. Seepärast surutakse teda maha ja suhtutakse temasse eelarvamustega.

Helenel ja Hugol oli õigus Villule haridust anda, hoolimata sellest, et 19. saj polnud kohaseks endast alamatele seesuguseid võimalusi kinkida . Nad olid uuendustemeelsed saksid ja omast ajast ees ning sellepärast neid tihti ei mõistetudki. Helene ja Hugo uskusid võrdsusesse ja õiglusesse.

Villu jäi oma sünnikodu juurde Kukulinna, kuid ta ei saavutanud oma unistusi heast haridusest. Teose lõpus unistab ta endiselt kaugematest maadest ja avaramast maailmast, mis tema jaoks kättesaamatuks jäid.

Lause "Kui seda metsa ees ei oleks!..." räägib Villu soovist pürgida oma kodukohast kaugemale. Ta tundis end Kukulinna poolt ahistatuna, kuna siin oli ta kinni köidetud oma madala päritolu pärast. Villu soovis kaugeid maid näha ja õppida, kuid tal polnud selleks võimalusi.

Villu elu lõpul lasus ta hingel pime vari, täpselt nagu J. Liivilgi. Teose lõpul viitab autor, et Villu jäi nõrgameelseks (Liivi vaimuhaigus ), saavutamata enda seatud kõrgeid sihte. Villu jäi elus pettunuks.

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk · .doc · 289 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti

289 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Käthlin Pärli Õppematerjali autor

Juhan Liivi teose "Vari" analüüs

juhan liiv vari kirjandus

Sarnased õppematerjalid

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6. Pastoraal- August Alle 6. Kuuldemäng- Tom kukub "Eesti pastoraal"" Sawyer 7. Romaan- Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" 8. Jutustus- Silvia Rannama "Kadri" 9. Novell- Anton Tsehhov "Palat nr 6" 10. Miniatuur- ROMAANITSÜKKEL- A.H.Tammsaare "Poiss ja A.H. Tammsaare "Tõde liblik" ja õigus" 11

Kirjandus

doc

Suuline exam

Raimond Kaugver oli "kirjanikuna sündinud". Lugema õppis ta nii, et ei ta ise ega vanemad pannud seda õigupoolest tähelegi. 10selt toimetas ta vapside ajalehe nimest inspireeritud kirjanduslikku õpilasväljaannet Võitlus, kus avaldas seiklusjutu "Kõrbelõvi". Noorkirjaniku õnneks ja ehmatuseks tutvustas kooli direktor teda kui parimat kirjandikirjutajat kord Rakvere gümnaasiumi külastama tulnud kirjanikule ja haridusministeeriumi vabaharidusnõunikule Juhan Jaigile ja viimane avaldas arvamust, et miks ei võiks "väikemees" tulevikus kirjanikuks hakata. "Kas siis kirjanikuks hakatakse... kirjanikuks sünnitakse," pahvatanud noor Kaugver välja oma sügavaima veendumuse. "Aga võibolla sa oledki kirjanikuks sündinud," lohutanud Jaik. JUBA 12SELT TAVATSES Raimond päevikusse üles tähendada, et ega ta õigupoolest viitsigi sinna

Kirjandus

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,

Kirjandus

Kommentaarid (2)

Eleri25: Oli suht normaalne, kuigi ei vääri 100punkti hinnaks kindlasti, sest ei ole just kõige täpsemini ära kirjeldatud tähtsamaid asju...

01:05 14-12-2011

229975: Head mõtted.

15:24 19-11-2016

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 1 lk