meeldetuletamise ülesannetes, kuid nt implitsiitse mälu ülesannetes ei kehti. · Pinnapeale õppimine ei tähenda alati kiiret unustamist. · Sügav töötlus on vajalik, kuid mitte piisav tingimus heaks mäletamiseks. Vajalik on edukas mälujälgede konsolideerumine. · Sama töötlussügavuse juures on tulemused erinevad sõltuvalt meeldetuletamise vormist. 10. Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Unustamiskõver - kohe pärast suhteliselt sisuta sõnade meeldejätmist (1-2 tunni jooksul) unustab inimene õpitud materjalist kõige rohkem (u 50%). Edasi on unustamine märgatavalt aeglasem. Seetõttu pole olulist erinevust, mida inimene mäletab 10 tundi või 10 nädalat hiljem. Ebbinghaus verbaalse mälu katsed. 11. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? EI pea paika protseduurilise mälu puhul. (Ka autobiograafilised mälestused).
· Episoodilises mälus paiknevad mälestused isiklikult kogetud sündmuste kohta ja neil on subjektiivne ajamõõde. · Protseduuriline mälu sisaldab oskusi ja harjumusi, mille meenutamiseks ja kasutamiseks ei ole vaja nende tegevuste peale mõelda. · Mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. · Amneesia on ajukahjustusest tingitud mälukaotus. · Unustamise põhjused (unustamiskõver): kordamine puudub, vastastikune häirumine e interferents, valede taastamistunnuste olemasolud, konteksti mõju ja motiveeritud unustamine.
V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia üheks esimeseks eksperimentaalseks psüühika uurimismeetodiks oli introspektsioon. V: TÕENE 6. Õppimine, mis toimub teiste inimeste käitumist jälgides ja imiteerides, on MUDELÕPE 7. Hermann Ebbinghausi poolt koostatud klassikaline unustamiskõver näitab, et vastomandatud materjal salvestub mällu kõige efektiivsemalt esimese paari tunni jooksul. V : TÕENE 8. Ajukahjustusest põhjustatud mälukaotust nimetatakse AMNEESIA 9. Funktsionalistlik lähenemine psüühika uurimisele seadis eesmärgiks selgitada välja teadvuse baaselemendid ja nende omavahelised seosed. V : VÄÄR 10. Psüühikahäire kujuneb diateesi-stressi mudeli kohaselt välja nagu iga teine haigus, st sellel
Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara"
10.Mälu protsessid meeldejätmine assotsiatsioonid seosed, mis tekivad protsessi käigus tahteline ja tahtmatu omandamine mnemotehnika mälutehnikad, nt loci meetod mälu maht arvatakse, et mällu on salvestatud kõik sündmused, kuid me ei suuda neid meenutada (psüühiline ühik on komp, mitte bitt) · säilitamine retro- ja proaktiivne pidurdus ettehaarav ja tagasihaarav pidurdus (kas järgnev materjal kustutab eelneva või vastupidi) unustamiskõver unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist (nn Ebbinghausi kõver) · reprodutseerimine äratundmine meenutamine meenumine reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast 11.Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi Mäluliigid: · sensoorne nn kajamälu, kohe pärast kujundite nägemist, maht 5-7 elementi · lühimälu 20-30 sekundit peale omandamist, aluseks
tähelepanu 5. huvi 6. ootus Tahteline tähelepanu -> on tähelepanu tahtlik ja teadlik suunamine mingile objektile või tegevusele 8. Mälu protsessid -> 1) Meeldejätmine · Assotsiatsioonid oluline on materjali asetamine seostesse · Tahteline ja tahtmatu omandamine · Mnemotehnika e mälutehnikad · Mälu maht loetakse piiramatuks 2) Säilitamine · retro- ja proaktiivne pidurdus (ette- ja tagasihaarav) · unustamiskõver (Ebbinghaus) unustamine on kõige intensiivsem esimestel päevadel peale omandamist 3) Reprodutseerimine · äratundmine · meenumine · meenutamine · reministsents tugevate emotsionaalsete elamustega seotud nähtused ei meenu kohe pärast sündmust, vaid alles mõne aja pärast. Unustamine on vajalik efektiivsemaks toimetulekuks Unustamine kui mina-kaitsemehhanism 9. Mälu liigid nii sisu kui ka kestvuse järgi ->
nii, et see teisendatakse kujule, mis hõlmab õppija mõtteid ja arusaamu. Nii ongi see iga inimese jaoks spetsiifiline. Mälulüngad ja mäluvead Unustamise põhjuseks võib-olla see, et mõnda asja me ei õppinudki kunagi korralikult ära. Lihtsam on meenutada hiljuti toimunud sündmusi (pooleaastatagust loengut või eilset õhtusööki). Mäletamine väheneb ja unustamine suureneb selle võrra, kuidas meelespidamise intervall (õppimise ja meenutamise vaheline aeg) üha pikeneb. Unustamiskõver (Ebbinghaus) tähendab seda, et mäletamine väheneb kõveral vahetult pärast õppimist järsult, hiljem üha sujuvamalt. Uue info pealetulek kahjustab vana info mäletamist. Kui õpitakse väga erinevaid asju, siis need ei sega üksteist, kui aga uus info on varasemaga kooskõlas, aitab see hoopis varem õpitut säilitada. Näiteks ajaloo õppimine aitab meeles pidada seda, mida me varem juba ajaloo kohta teadsime. Mälu interferents Miks ei saa vana info uuega koos eksisteerida
Sarnasus; Kontrast; Ajalise või ruumilie läheduse alusel- ühe seose aktiveerumine kutsub esile ka teiste seose aktiveerumise. o Meelespidamine e säilitamine- see on isikupärane: sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just „omakasupüüdlikult“). Kogu taju ei salvestu. Kõige kiirem unustamine toimub vahetult peale sündmust (unustamiskõver), kui infot pidevalt ei korrata. Unustamine: Retroaktiivne pidurdus- eelneva unustamine uue toel Proaktiivne pidurdus- eelnev info häirib uue meenutamist Interferents- info läheb segamini Valed taastamistunnused- unustamise põhjus, sest unustamine on sisuliselt ebaõnnestunud meeldetuletamise ebaõnnestumine Kontekst- samasse olukorda tagasiminek
motiveeritud unustamine, elusündmuste mälu Unustamine seoses vananemisega tähelepanuvõime halvenemine Millist seaduspära Graafik,mis näitab kuidas me unustame. Näiteks L7, ÕO7 illustreerib esimesel tunnil unustame poole mis oleme õppinud, unustamiskõver? ning materjali tuleb pidevalt uuesti üle vaadata et kinnistada õpitut. Veel et esimese 20 minutiga unustame 40% ja kuue päeva pärast mäletame ainult 30% sealt edasi unustamine aeglustub Millised õppimise 1. Otsesed õpistrateegiad aitavad õpitavat hankida, L7 strateegiad on seniste töödelda, meelde jätta, meenutada, uuringute alusel tõestatult efektiivsed
Unustamise omadused: - unustamise kiirus on kõge suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes (seetõttu oleks mõistlik asja omandatud meterjal kohe korrata); - kiiremini unustatakse mõtestamata info (seega pole tuupimisest suurt kasu). Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud etappidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghaus poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (liigikauda 50 %). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjus on peamiselt interferents ehk vastastikune häirumine (tuleneb ladina keelest, kus inter tähendab ,,surnuks lööma")
I.Materjali säilimise aja alusel II.Eri tüüpi oskuste ja teadmiste alusel III.Teadvustatuse taseme alusel I.) Materjali säilimise aeg: sensoorne mälu (SM), lühiajaline mälu (STM) ja pikaajaline mälu (LTM) Hermann Ebbinghaus (1885) `On Memory' : - mälu teadusliku uurimise algus: pikaajalise verbaalse mälu uuringud - katsed mõttetute silpide jadade assotsiatiivse õppimisega - tulemused nn talletus-skoorina (savings) - tuntuim seos/üldistus: (logaritmiline) unustamiskõver William James (1890) (`Principles of Psychology') : - esitas primaarse ja sekundaarse mälu mõisted -taju, taju pikendus, ja tõeline mälu; viimast iseloomustab: asjad näivad kuuluvat minevikku; vajab meenutamiseks sobivaid ajendeid. Mälu täpsema struktuuri otsimise ja kirjeldamisega hakati tegelema alles 1950ndate a-te lõpul. Seni arvati üldiselt, et mälu on siiski unitaarne ehk ühtne süsteem. Milliseid mälu omadusi see katse demonstreerib? : 1) jääb meelde 1
Piiratud 7+-2 ühikut Sõltub tähelepanust ja materjali organiseeritusest Töömälu vahendab infot lühimälust 2. Pikaajalisse mällu Millest sõltub meeldejätmine, meelespidamine, meenutamine? Meeldejätmise edukus sõltub Kui põhjalikult ja sügavalt on materjali analüüsitud ja mõistetud asjatundlikkus, materjalis orienteerumine Tahtlik tähelepanu, keskendumine Meelespidamine e säilitamine · Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) Meenutamine (mäletamine) · Taastamistunnused · Liigne pingutamine · Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12-14t · Tulving oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip) Känkimine. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip(Tulving) Meenutada saab ainult seda, mis on salvestatud, ja see, kuidas meenutamine toimub, sõltub sellest,
analüüsitud. 7. Kummas, kas vabas meenutamise või äratundmistestis, on tulemus tavaliselt parem ja miks? Äradundmistest. 8. Miks annab jaotatud õppimine kokkuvõttes sageli palju paremaid tulemusi kui järjest õppimine? Erisugune konteksti erinevatel õppimiskordadel aitab materjali konsolideerumisele (kinnistumisele) oluliselt kaasa. 9. Mida tähtsat ütleb meile unustamise seaduspärasuste kohta H. Ebbinghausi kindlaks tehtud unustamiskõver? Kohe peale õppimist unustatakse esimese paari tunniga kõige rohkem õpitus, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Pole eriti vahet tulemustest, mis on mõõdetud kuus tundi või kuus päeva peale pärast esialgset salvestamist. Mõtlemine 1. Põhjendage, miks on vaja teadmisi seesmiselt esitada ja organiseerida? Vajalikud organismi ees seivate ülesannete lahendamiseks. Teadmiste korrastamine võimaldab taibata asjade ja nähtuste vahel seoseid. 2
audoktor. Tal on kaks tütart. (8) Joonis 3. Endel Tulving 12 2.1.2.2 Unustamine Unustamine on meelespidamisele vastupidine protsess. Üldjuhul kaob säilitatud info mälust üsna pika aja jooksul, kuid mõnikord väga ruttu. (3: 97) Unustamist võivad põhjustada mälujälgede muutused, meenutamist segavad sobimtud ajendid ja interferents. Unustamise kiirust iseloomustab unustamiskõver. See näitab kui palju meeldejäetust mingi aja pärast ununeb. Eri mälusüsteemides on unustamise kiirus erinev. Arvatakse, et unustamise kohta kehtivad samad üldseaduspärasused, mis meelespidamise (mälu) kohta. Leidub inimesi, kes peaaegu üldse ei unusta. (6: 71) Unustamise omadused: · Unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. Seetõttu oleks mõistlik äsja omandatud materjali ka kohe korrata);
Ehk kui palume inimesel meenutada mingit sõna ning tal see meelde ei tule, siis ütleme abistava sõna, mis aitabki meenutada sõna, mida palusime alguses öelda. Oluline on seosed ja kontekst, millesse meeldejäetav materjal salvestamise hetkel paigutatakse. Nt kui on sõna palk ja ma talletan selle mällu seoses rahaga, mida palgapäeval saan ja hiljem etteöeldav abistav tunnus on puu, siis ei pruugi meil see sõna meelde tulla. Mis on unustamise seaduspärasused? Mis on unustamiskõver? Nimeta unustamise põhjused. Seaduspärasused Unustamisekõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe esimese paari tunni jooksul unustatakse peale õppimist umbes 50 % õpitust, edasine unustamine kulgeb aeglasemalt. Unustamise põhjused 1. Informatsioon kaob mälust seetõttu, et seda küllalt palju kohe ei korrata. Nt kui on vaja meelde jätta mõni nimi, aastaarv jne. Kui me piisavalt ei korda või seoseid ei loo mälus varem oleva infoga, unustame me kiiremini. 2
MÄLU Mälu on psüühiline nähtus: tajuteabe, teadmiste, oskuste, vilumuste jms. meeldejätmine, säilitamine, pärastine meenutamine ja kasutamine. Mälu on vaja õppimises, mõtlemises, tajumises, kõnelemises, suhtlemises jmt psüühilises protsessis. Mälu seostab indiviidi minevikku tema oleviku ja tulevikuga. Mälu tähtsaimad omadused on mälu maht ja kestus. [EE 6. kd., lk 498] Lk. 262 Unustamiskõver iseloomustab unustamise kiirust, näidates kui palju meeldejäetust aja möödudes ununeb ehk teisiti öeldes kui palju meeles püsib. Mida suurem on unustamine, seda vähem on jäänud meelde ja vastupidi mida vähem unustati, seda rohkem jäeti meelde. Seepärast võib unustamiskõverat väljendada ka meeldejätmise (säilitamise) kaudu: ordinaatteljele kantakse säilitamise (saving) ulatus protsentides, abstsissteljele esmaõppimisest möödunud aeg (meeldejätmise ehk
Meeldejätmisel on oluline roll tähelepanul ja infotöötluse sügavusel. Meelespidamine mälus säilib paremini materjal, mis on organiseeritud ning mille salvestamisel on kasutatud mõtestatud kordamist ja jaotatud õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. 25. Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Tuleks tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust, (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. 26. Mis on valemälestused? Kuidas tekivad? Valemälestusi (pseudomälestused) defineeritakse tavaliselt kui ebakorrektseid uskumusi
spetsiifilisuse printsiip? juhul, kui kontekst meenutamise ajal Too näide oma langeb kokku kontekstiga kogemusest./ What is the meeldejätmisel e kodeerimisel. encoding specificity principle? Provide an example based on your experience. Mis on peamised L7, ÕO7 unustamise põhjused?/ What are the main reasons for forgetting? Millist seaduspära Kõige suurem illustreerib osa õpitud unustamiskõver?/ What materjalist does the curve of unustatakse forgetting illustrate? suhteliselt lühikese aja jooksul peale õppimist. Millised õppimise L7 strateegiad on seniste uuringute alusel tõestatult Ch 8 (Gleitman efektiivsed? Miks need et al 2011). toimivad? Kuidas neid kasutada? Kuidas need on seotud mälustrateegiatega?/ Whi ch learning-strategies
mõtlemine, emotsioonid) o Ajalooline taust: eelteaduslik psühholooga (argitasemel järelduste tegemine, oletamine, miks käitumine on selline) filosoofia (hõlmas kõiki humantiaarteadusi raamatud, traktaadid jms) teaduslik psühholoogia 1)filosoofiline 2)loodusteaduslik o Wilhem Wund 1879 psüholoogia kui teaduse sünd, Wund avas esimese psühholoogia eksperimentaal laboratooriumi. (loodi nt unustamiskõver ja muu selline). E. Kreapelin psühhiaater, Tartu ülikooli professor, Wundi kaastöötaja, kelle testi kasutatakse senimaani. Leidis, et psüühikahäired põhinevad bioloogilisel ja geneetilisel talitushäirel. V. Chizh Tartu ülikooli professor · Psühholoogia struktuur: o Teoreetilised psühholoogia harud: üldpsühholoogia:
See on uue lisamise ja vana taandamise protsess Repressioon - surve avaldamine Organisatsioon,skeem uus info ei säilitata eraldi, vaid ta ühineb, absorbeerub vanaga, suubub organiseeritud skeemi Retroaktiivne interferents - eelneva info unustamine uue info vastuvõtmise mõjul Proaktiivne pidurdus eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel Negatiivne induktsioon - põhjustab unustamist, selle kutsuvad esile intensiivsed kõrvalärritajad omandamise ajal Unustamiskõver - Ebbinghaus, eriti intensiivne on unustamine esimese tunni vältel pärast omandamist. Unustamine ei ole ühtlane, algul kiire ja seejärel aeglustub. Reprodutseerimine - mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses Äratundmine valdavalt passiivne , mitteteadvuslik protsess, mis teadvustub tagajärjena tuttavlikkuse ja kindlasse liiki suhetamise elamusena. Tuginetakse tajukujunditele Meenutamine - reprodutseerimisliik, kus püsimälus fikseerunu väljatoomiseks on vajalik
seoseid, ent eeldati, et on olemas ka nö puhas mälu. Ta avastas, et vahetult peale õppimist on asjad paremini meeles ning et unustamine on hästi kiire kohe pärast õppimist ning aeglustub hiljem. Tõdemus on ka see, et elus see teadmine, mida õpitakse kiirelt nö ainult eksamiks, kaob, sest mälu unustab selle kiirelt. Olemas on aga ka platoon, kus ikkagi mingusugused asjad õpitust püsivad meeles (ehk alla mille unustamiskõver ei lähe). Töötati välja ka õppimiskõver, kus kajastati õppimise kordade meeldejäämist. Šveitsi psühholoog Claparéde näitas, et õppimine võib aset leida ka ameesiaga patsientidel (ehk midagi on õppimisest meeles ka ilma, et inimene seda teadvustaks), nii et kogemuse omandamiseks pole tarvis materjali teadvustamist. Nt 1911. aasta töös avaldatud kuulsas „nõelatorke katses”.
Kaheks tähtsaks unustamise mehhanismiks on retroaktiivne interferents ja proaktiivne pidurdus. Esimene tähendab eelneva info unustamist uue info vastuvõtmise mõjul. Teine mõiste osutab vastupidisele protsessile eelneva info häirivale mõjule uue info omandamisel. Unustamine on eriti intensiivne esimese tunni vältel peale omandamist. (Hermann Ebbinghausi mehhaaniliselt omandatu unustamise kiiruse kõver unustamiskõver) Reprodutseerimine Reprodutseerimine on mälus säilinu taastamine ja/või kasutamine tegevuses; mälust ,,ammutamine". Vahetu materjali iseendale reprodutseeritakse tavaliselt kujutlusena kas helidest, värvidest, esemeist , olendeist , situatsioonidest vms. Üldistatud tunnetusprotsessi materjal reprodutseeritakse tavaliselt sõnaliselt või abstraktsete kujunditena. Reprodutseerimise liikideks on:
õppimist. Meenutuse edukus sõltub sageli konteksti sarnasusest salvestamise ning meenutamise ajal. Unustamine sealjuures on loomulik nähtus ning sellel võib olla mitmesuguseid põhjusi. On oluline teada, et unustatud materjali asemele konstrueeritakse mälus mõnikord nn valesid mälestusi. · Kirjelda unustamiskõverat, kes on autor Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks tähelepanna pöörata selle kõvera juures, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ca 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. PS! Õpikus on meil tegelikult pisut selgem ja ilusam joonis. · Kuidas uuritakse normaalsete psüühiliste tunnuste pärilikkust?
Meelespidamine e säilitamine Mäletamine e reproduseerimine Salvestamine sõltub- Materiali analüüsi sügavusest (Craik; Lockhart,1972) Episoodist, selle tajumises (subjektiivne, hinnanguline) Säilitamine on isikupärane- Sõltub inimese hoiakutest info suhtes (vahel mäletatakse valesti just omakasupüüdlikult) Mitte kõik tajutu ei salvestu Kõige kiirem unustamine toimub vahetult pärast sündmust (unustamiskõver; Ebbinghaus, 1885), kui infot pidevalt ei korrata. Mäletamine Äratundmine (tahtmatu) Meenutamine (tahtlik) Mäletamine (tahtlik+tahtmatu) Mäletamine Liigne pingutamine Reministsents- teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub, 12- 14t A. Baddeley akvalangistid Tulving- oluline keskkond, kus meenutatakse (kodeerimise spetsiifilisuse printsiip). Amneesia Amneesiat saab liigitada mitmetel alustel
Pikaajalisse mällu salvestamist mõjutab sagedaste testide tegemine. Õppimise käigus erinevate meenutamisstrateegiate rakendamine suurendab pikaajalisse mällu salvestamist. Põhjus: testimisolukord hõlmab rohkem semantilist töötlust kui lihtsalt kordamine. H.Ebbinghausi mälukatsed ja unustamiskõvera kirjeldus Ebbingahus tegi enda peal pikaajlise mälu katseid, kus jättis meelde ebamääraseid häälikuid ja siis üritas neid meenutada 31 päeva vältel. Unustamiskõver vastab logaritmilisele funktsioonile – alguses on kiire, aeglustub aja möödudes. Milliste mälu alaliikide puhul peab selle unustamiskõvera seaduspära paika ja milliste puhul mitte? Peab paika episoodilise ja semantilise mäluga seoses, ei pea paika autobiograafilise ja protseduurilise mäluga seoses Vaba meenutamise (recall) ja äratundmise (recognition) protsessid ja strateegiad. (sh „mäletan/tean“ protseduur).
Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine
Võib juhtuda ka nii, et unustamine on osaline, või on meeles midagi, mis näiteks teiste antud sündmuse juures viibinud inimeste arvates üldse ei toimunud, seega ,,vale mälestus". Ka viimast juhtu tuleb käsitleda unustamisena. Unustamine on tavaliselt pikaajaline protsess, kuid teatud eteppidel võib see kulgeda siiski küllalt kiiresti. Hermann Ebbinghausi poolt katsetulemuste põhjal koostatud klassikaline unustamiskõver näitab unustamise kulgemist ajas. Eriti tuleks selle kõvera juures tähele panna, et kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust (ligikaudu 50%). Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused võivad vägagi erineda. Võib esile tuua vähemalt viis sagedasemat põhjuste rühma.
Aktiveerituse suunatus omandamisele: 1) tahteline või tahtmatu omandamine 2) köitvus 3) aktivatsiooniaste – virged või unised Kordamiste arv ja omandamise metoodika: kohad, seosed (sarnasus, kontrast, ajalisus või ruumilisus) Materjali hulk ja iseloom: nt känkimine (psühholoogiline infosisaldusühik=känk (ingl k chunk); lühimälu mahu suurendamiseks; kokkupakkimine suuremateks ühikuteks; süstematiseerimine, seostamine) 2) säilitamine Unustamiskõver (Ebbinghaus, 1885) – unustatakse kiiremini, kui ei oma meile mingit tähendust 3) mäletamine - äratundmine (tahtmatu) - meenutamine (tahtlik) Taastamistunnused – kui ühte moodi info ei meenu katsetada teisi mooduseid Liigne pinge Reministsents – teatava aja möödumisel parem mälestus, kristalliseerub. Tulvig ja Thomson 1973 – kodeerimise spetsiifilisise printsiip = oluline on keskkond, kus meenutatakse, aga aitab ka sinna olukorda tagasikujutamine. Reprodutseerimine
- Neuropsühholoogiline tõend – keeletöötluspiirkonnad ajus on aktiivsemad testimisel võrreldes ülelugemisega - 5 minuti pärast on kõige parem – õppida mitu korda ilma testita - Nädala pärast on kõige parem – lugeda ja test teha Meelepsidamine ja unustamine Kuidas on ajale vastu pidanud? Robin & Wenzel - Unustamise kiirus vastab logaritmfunktsioonile kuid mitte kõik materjalitüübid Tüüpiline unustamiskõver kehtib (ja unustamine toimub aeglaselt) isegi näiliselt ebaoluliste sündmuste puhul (uuriti telesaateid) Äratundmine ja meenutamine episoodilises mälus Äratundmine põhineb tuttavusel ja meenumisel. Meenumine tähendab täielikku meeldetulemist kõigis detailides. Katseisutatsioonis saab eristada mäletan/tean protseduuri abil Leitud et pigem kaksikprotsess: - ERP uuringud näitavad et meenumine võtab rohkem aega kui tutvushinnang
Meeldetuletamine õnnestub paremini siis, kui informatsiooni omandamine ja selle meeldetuletamine toimuvad ühesugustes tingimustes. 4. unustamine – on meelespidamisele vastupidine protsess. 1. unustamise kiirus on kõige suurem vahetult pärast meeldejätmist ja kahaneb aja kuludes. 2. kiiremini unustatakse mõtestamata informatsioon (tuupimisest pole kasu). Unustamiskõver (H. Ebbinghaus 1850-1909) iseloomustab kvantitatiivselt seda, kui pika aja jooksul midagi meeles püsib. Unustamise kõver näitab unustamise kulgemist ajas. Kohe pärast õppimist unustatakse esimese paari tunni jooksul kõige rohkem õpitust. Edasine unustamine kulgeb aeglasemalt ja ei ole näiteks erilist erinevust tulemustes, mis on mõõdetud kas kuus tundi või kuus päeva pärast esialgset salvestamist. Unustamise põhjused:
annaabi.ee 
