1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab pii...
jooksul aset leidnud aktiivse tarkvaraarenduse käigus. Just sel perioodil loodud operatsioonisüsteemide puudujäägid innustasid aastaid hiljem Linus Torvaldsit looma senisest tõhusamat operatsioonisüsteemi......................................................................... 5 1.1.1 Unix...................................................................................................................... 5 1.1.2 Unixi-laadsed........................................................................................................ 5 1.2 Linuxi sünd.................................................................................................................. 6 2. Mac OSi kujunemine........................................................................................................ 7 2.1 Macintoshi projekt................................................................................................
päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus
päevikuta süsteemi taastamiseks kasutada süsteemi kontrolltööriistu, aga päevikuga süsteemis toimub taastamine automaatselt. Windows NTFS ja enamus Linuxi failisüsteemidest on päevikuga, Ext2 ei ole. Kõik failisüsteemid koosnevad sarnaselt kaustadest ja alamkaustadest. Erinevate operatsioonisüsteemide failisüsteemide sarnasusele lisaks on neil ka õrnad erinevused. Windows eraldab kaustasid tagurpidi kaldkriipsuga ja ta failinimed ei ole tõstutundlikud samas Unixi-põhistel operatsioonisüsteemidel (ka. Linux) kasutatakse lihtsat kaldkriipsu ja failinimed tõstutundlikud. Võrgustamine Enamus operatsioonisüsteeme suudavad kasutada nüüd juba universaalset TCP/IP võrguprotokolli. See tähendab, et üks võib paista teise võrgus ja jagada oma ressursse. Paljud operatsioonisüsteemid toetavad ka ühte või enamat tootjapõhist võrguprotokolli nagu näiteks SNA IBM süsteemidel. Turvalisus
........................................................................................ 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid:............................................................................................................. 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites,
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt olemas koos, mitte ei arendada neid eraldi ja siis pakendatakse eri moodi. OpenBSD on vaba ja tasuta, avatud lähtekoodiga ning paljusid riistvaraplatvorme toetav
poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisaldatavus tähendas, et seda hakati laialdaselt akadeemiliste asutuste ja ettevõtete poolt kasutama ja muutma. Selle ülesehitus on olnud suureks mõjuks teiste operatsioonisüsteemide autoritele. GNU projekti (mis alustati 1984. aastal Richard Stallmani poolt) eesmärgiks oli luua "terviklik" UNIX-ühilduvusega
source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpages, where you can find information about bash. - Lehed, kust saab kiiresti informatsiooni bash'i kohta. C
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
on UNIX mitmekasutaja opsüsteem, st sellega varustatud arvutis saab töötada mitu kasutajat kor- raga. Kui personaalarvutitel töötab igaüks tavaliselt otse oma arvuti taga, siis UNIX-põhiste ser- verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti - terminale - mis sisaldavad klaviatuuri ja kuvari, kuid pole iseseivad arvutid, vaid on ühendatud peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu. UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka kogu serveri hooldamisega tegeleb süsteemiadministraator. Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta
.........................................................................................................................9 Ksutatud kirjandus..........................................................................................................................9 2 Sissejuhatus Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni.
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid
versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus
operatsioonisüsteem mobiilsetele seadmetele Esimest korda tutvustas Apple IOS-i koos IPhon-iga 2007 jaanuaris IOS on arendatud välja MC OS Xistt ja on seetõttu UNIXil põhinev operatsioonisüsteem M ac O S X Loodud firma Apple poolt ja põhineb operatsioonisüsteemil NextStep - loodi aastal 1999. Nimetatakse ka suureks kassiks , sest tema versioonide nimed on pandud erinevate kaslaste järgi Logo Linux Linux on UNIXi laadne operatsiooni süsteem Algselt tähendas Linuxi tuuma Linuxi lõi Linus Torvalds Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et igaüks võib seda kasutada ja levitada Anti välja aastal 1969 Linuxi maskott Tänan kuulamast!
5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes"päris" UNIXit, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXi lahendusi. Arhitektuur Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32bitiseid rakendusi . Versioonide nimetused Mac OS Xi nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed on enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Versioonid Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16.märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak, 10.0 Cheetah 10.1 Puma 10.2 Jaguar 10
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28 detsember, 1969) 5. oktoobril 1991, saatis Torvalds kirja Minix'ile, et valminud on 0
Saadetis on avatav ainult vastava salajase võtmega, mis on eeldatavasti vaid õigel serveril. 4. Edasine infovahetus serveri ja kliendi vahel toimub üle krüptitud kanali, kusjuures mõlemad pooled kasutavad kokkulepitud shifrit ja sessioonivõtit. 3. Server veendub kliendi ehtsuses. Esmalt püütakse kasutajat autentida automatiseeritud viisil. Kui see ei õnnestu, kontrollitakse kasutaja UNIXi parooli, kasutades loodud turvalist kanalit. Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee Host key not found from the list of known hosts. Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts. Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while. [email protected]'s password: reptilus~$ Seejuures: 1
· failide või mingi muu salvestussüsteemi haldamine · I/O alamsüsteemi haldamine · arvuti stabiilsuse ja turvalisuse tagamine · arvutivõrkude tugi Operatsioonisüsteemide tüübid - Operatsioonisüsteemi tähtsaim osa on tuum. Tuumi võib jagada monoliitseteks, mikrotuumadeks ja eksotuumadeks. Näited: Microsoft · MS-DOS · Microsoft Windows · Windows NT · Windows CE Unixi-laadsed · Linux · Mac OS X · Solaris · Minix Ja muud · Mac_OS · OS/2 · Palm OS · ReactOS · Symbian · BeOS · KolibriOS Operatsioonisüsteemi definitsioonid(V.Viies): · Operatsioonisüsteem on programmide kompleks arvuti juhtimiseks. · Operatsioonisüsteem on riistvara tarkvaraline laiend.
Intelligentsed agendid Agendid, mis tegutsevad keerulistes keskkondades, mis on: · Kiirelt muutuvad · Ettemääramatud · Avatud · Milles suure tõenäosusega võivad tegevused ebaõnnestuda Agentideks nimetatakse tarkvaramaailmas iseseisvaid programme nagu näiteks UNIXi deemon või arvutikell. Realiseerimise koha pealt meenutavad agendid objekte - neil mõlemal on siseolek, nad suhtlevad sõnumite edastamise teel ning neil mõlemal on meetodid, mida saab mingis situatsioonis välja kutsuda. Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul. Iga programm võib olla agent, kui ta on autonoomne ehk aktiivne.
versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise. Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXI-i lahendusi. Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64- bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32- bitiseid rakendusi. Mac OS X-i nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema varasemate versioonide nimed on enamjaolt tulnud kaslaste järgi nagu näiteks: leopard, tiger, puma ja nii edasi. MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks
pidevad võrguühenduse puudumise tõttu hilineb andmete või olulise tarkvara automaatne uuendamine. Arvestada tuleb toiteallika vajadusega ja seadme või vahendi napimate ressurssidega võrreldes paikse seadme või vahendiga. 4 Personali nõrkused Väärad menetlused On teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimisvead, näiteks: Failisüsteemide väär eksport Unixi all jätab failid kaitsetuks; Andmekandja riskantne saatmine; Faksi juriidilise siduvuse ülehindamine; Ühenduse lahutamata jäämine; Krüptomoodulite väär kasutamine; Indeksiandmete halb sünkroniseerimine arhiveerimisel; Andmebaaside sünkroniseerimisviga; Vead mobiilseadmete sünkroniseerimisel; Teadmatus ja motivatsioonitus Turvaauk mitte ainult infotehnika kasutajate, vaid ka näiteks koristajate ja väljastpoolt
Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2
Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Litsents Linux kuulub GNU GPL litsentsi litsentsi alla, mis tähendab, et Linux ise ja tema lähtekood on kõigile vabalt kasutatavad. Selline vabadus tagab kõrge
ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena, sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-24 tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid
Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti
pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt. Igal juhul on nimetus GNU/Linux täpsem kui Linux, sest viitab ainult operatsioonisüsteemile, mitte tuumale.
#f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu;inteli 80386. (every? good? `(10 40 50 2 100)) UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus liitis,lahutas.Ca 50tki. täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga-ga
on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). speech).1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus Siemensiga
Täielik-kus loetakse üles järjest kataloogid, mida tuleb läbida alates kataloogikirje ja viidatava faili aga n- mis seob kataloogikirje mingi juurkataloogist vaadeldavasse kataloogi jõudmiseks. Suhteline- Suhttee teise kataloogikirjega nime järgi. alguspunktiks on töökataloog ja seda otseselt suhtteesse ei kirjutata. 18.Mida tähendab WIN2K võrgus rakenduse publitseerimine? Rakendus 19. Milliseid andmeid hoitakse Unixi failisüsteemi kataloogikirjetes? I- kuulutatakse välja nii et kasutajale ei looda ikoon, ega menüü punkte ning kirje nr., kataloogi kirje pikkus, nime pikkus, nimi rakendust ennast veel ei paigaldata. Kasutajale antakse võimalus algatada 20. Kirjutage käsurida, mis väljastab tähestiku järgi järjestatuna parasjagu rakenduse paigaldamine. sisseloginud kasutajate nimekirja? 19
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid
· NTLM: parool 14 baiti (2x7), suurtähtedeks, kummastki poolest DES võti (Data Encryption Standard), krüptitakse fikseeritud string - kõige turvalisema pikkusega oli 7- või 14-baidine parool, muude pikkustega olid lihtsamini murtavad · NTLMv2: parool konverteeritakse Unicode'i (UTF-16 - iga märk on 2-baidine), rakendatakse MD4 räsifunktsiooni - eeldus, et räsi ei leki · Kaugautentimisel piisab räsist (Unixi puhul on algne parool vajalik) - protokollides toimus räside räsimine NIS · NIS -- Network Information System, tuntud ka YP (Yellow Pages) nime all · Sun'i vana süsteem passwd, shadow, group jms tabelite üle võrgu kasutamiseks - kohalikes masinates kasutati tabelitest info saamiseks teeke · Domeen -- sama autentimisinfot kasutavate masinate hulk - küsisid kõik infot sama domeeniserveri käest · Domeenis oli primaarne server ja sekundaarsed
süsteemi puhul oli see mure murtud. Novembris 2002 lisas Apple journal süsteemi oma failisüsteemi kui lisa. Alates 2003-ndast aastast sai see aga vaikimisi süsteemi osaks. Võrgu failisüsteemidest on tuntumad NFS (Network File System) ja SMB (Server Message Block). Esimene neist lihtsalt failide üle võrgu kasutamiseks, teine peamiselt failide ning printerite jagamiseks võrgus. SMB üheks kliendiks on SAMBA, see on levinud enamustes tuntud UNIXi süsteemides. Alates versioonist 3.0 on SAMBAs toetatud ka domeenide haldus. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, mis on konfigureeritud faile välja jagama ja kliendi arvutil peab olema ühendus serverisse ning juurdepääsuõigused failidele. Kasutatakse enamasti Unix-
unix-i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled 1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas
hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-27 või suurem tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks
1990 FIDONET EESTIS; Andres Suitsu ja Tarmo Soodla 89 detsembri lõpus OPUS nimeline P.O.Box-;. 1990 WORLD WIDE WEB SÜNNIB HyperText Markup Language Tim Berners-Lee; URL Uniform Resource Locator; HTTP HyperText Transfer Protocol; 1990 Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Küberneetika Instituudi arvuti helistas iga poole tunni tagant Soome arvutisse ja saatis edasi ning võttis vastu vahepeal saabunud e-teated (põhiliselt e-posti). 1991 Linus Torvalds Linux 1991 GSM võrgu algus 1992 jaanuar esimene GSM operaator Radiolinja Ab 1992Eesti Lipmaa organiseerib kahe kalli sateliidiotseliini TCP/IP jaoks rajamist. Märtsis pannakse Eestis käima tõeline internet - Andres Bauman, Jaak Lippmaa ning Toomas Kadarpik
veepump (Broad Streeti veepump, mille käepideme Snow haiguspuhangu lõpetamiseks eemaldas) 20. sajandi alguses arenes fototsinkograafia, mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks vegetatsiooni ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik samakõrgusjoonte trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel kannustas GIS-i kasutamine Unixi tööjaamades ning ka personaalsete arvutite levik tegevusala kasvu. 20. sajandi lõpuks on paljude süsteemide kiire kasv stabiliseerunud ning standardiseerunud suhteliselt vähestele platvormidele. Kasutatakse aina enam võimalust vaadata GIS-i andmeid Internetist. Operatsioonisüsteemides liigub kasvav number tasuta GIS-i pakette, mida saab kohandada vastavalt spetsiifilisele ülesandele. Pidevalt suureneb ruumiliste andmete ning kaardirakenduste hulk, mis on saadaval läbi veebikeskkonna.
Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-,XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. [2] Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu
XFS failisüsteemi kahes SGI Altix arhiveerimis serveris. Igaüks neist on ühendatud mitmekordse kiudkanaliga kettamassiiviga. XFS on 64-bitine failisüsteem. See toetab kuni 8 exabaidist fail (263 baiti), kuigi see sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest. 1.7. Btrfs Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation. Btrfs loodi kavatsusega vähendada failiühenduste puudulikkust, kaadreid, kontrollsummasid ja integreerida mitme seadme kasutamist Linuxi failisüsteemides. Need omadused on üliolulised kuna Linuxi kasutus suurtes ettevõtetes tõuseb ja on vaja aina suuremaid andmehulkasid salvestada. Skaleerimine ei ole ainult andmete talletamise
) 2. Kontrolli CMOS Setupist, kas vastav port on kasutamiseks lubatud. 3. Kas printeri kaabel on korras? Selgita testri abil, kas ühest pistikupesast teiseni ulatuvad liinid on juhtivad. 4. Kas printer on töökorras? Prindi printeri testleht. 5. Katseta printimisoperatsiooni otse käsurealt. Selleks koosta fail, mis lõpeb sümbo- liga 0x0C (FORM FEED). Olgu selle faili nimi proov.txt. Siis toimub printimine DOS/CMD käsureal: copy proov.txt lpt1 ja UNIXi käsureal (juurkasutaja õigustes): cat proov.txt > /dev/lp0 4.8.2 Signaalkõlar ei tööta 1. Kas kõlar on füüsiliselt töökorras? Kontrolli takistust testriga (tavaliselt on signaalkõlari takistus vähem kui kümme oomi). 2. Eemalda ükshaaval videokaart ja operatiivmälu. Kas ikka ei piiksu? 56 3. Kas kõlar on õigesti ühendatud? Kontrolli emaplaadi juhendi põhjal. Kõlari pistikupesa tähis on SPEAKER või SPK.
Macromedia Authorware - on üks võimsamaid interaktiivseid programmie. Authorware on suuremaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammik, selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele. Macromedia Flash mx - on Sähvatus Programm, mis võimaldab teisi UNIXi kasutusmaterjale rämpsuga üle ujutada, kasutades selleks turvaauku ohvrihosti suhtlustedeemonis. Kasutasin seda liikuva esilehe tegemiseks. Corel Photo-Paint on fototöötlus programm, millega saab vajaduse korral fotosid restaureerida ja parandada ning sellega saab gife ja moviesid teha. HP Precision Scan LT on skaneriga kaasas olev programm, millega saab skanneerida pilte ja muud materjali arvutisse. Seda programmi võib ka otsida Internetist HP kodulehelt. RIISTVARA
Asutuse põhikiri kinnitati nõukogu 21.10.2003 otsusega nr 71. o 22. oktoobril külastasid kolleegid Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogust meie raamatukogu, et arutada koostöövõimalusi. o Alustati relatsioonandmebaasi "Õppeained ja teadustööd Tallinna Tehnikaülikoolis" loomist. o 25. augustist läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Esialgu võeti kasutusele Innovative'i poolt väljatöötatud Unixi põhine INNOPACi laenutusmooduli rakendus, novembris alustati üleminekut veebi ja Java põhisele integreeritud raamatukogu süsteemile Millennium. o Töötati välja rakendustarkvara külastuste registreerimiseks pearaamatukogu pääslas ning külastuste ja lugejate koosseisu statistiliseks analüüsiks. o Magistrantide erialainfo otsingu kursused toimusid esmakordselt täielikult veebipõhise kaugkoolitusena, milleks raamatukogus loodi
Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit või suurarvuti videokonsooli). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena (TTY – Telexi terminal), sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11–13-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19–24-tolliste kuvaritega tänapäeval.
*Eristama autoriseeritud ja autoriseerimata kasutajaid. *Määrama juurdepääsureeglid. *Need reeglid kehtsetama. Käsuinterpretaator Palju käske, mis operatsioonisüsteemile antakse, on operatsioonisüsteemi endaga seotud juhtimiskäsud: *Protsesside loomine *I/O operatsioonid *Põhimäluhaldamine *Failisüsteemi manipuleerimine *Kaitsemehhanismid *Võrguoperatsioonid Käsuinterpretaator Käsuinterpretaator- programm süsteemi juhtimiseks, mis suhtleb kasutajaga Näited: *UNIXi shell *MS-DOS COMMAND.COM *MacOS GUI+Finder *Windows`i GUI+Explorer GUI Graafiline kasutajaliides- arvuti graafiliste kujutiste kuvamise võimalusi ärakasutav tarkvaraliides, mis teeb programmi kasutamise lihtsamaks. Hea graafiline kasutajaliides vabastab kasutaja täielikult vajadusest õppida programmeerimiskeeli. Graafiline kasutajaliides sisaldab järgmisi komponente: *kuvaril liikuv viit e. Kursor, *osutusseade (hiir) *ikoonid *aknad *menüüd Operatsioonisüsteemi teenused
SMTP – simple mail transfer protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid. DAS - Direct-Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed Service Time, MTBF CSF - Critical Success Factor - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI (mõõdik). itSMF - ?
HTTP. Tekstide loomiseks kasutati märgendikeelt HTML. HTMLi eeskujuks oli keel SGML (Standard Generalized Markup Language), mille 1965. aastal töötas välja Ted Nelson. 1992. aastal loodi brauser CELLO IBM PCle, loojaks oli Thomas R. Bruce. 1993. Brauseri Mosaic loomine Brauseri Mosaic töötasid välja Marc Andreessen ja Eric Bina rahvuslikus superarvutite keskuses NCSA. NCSA Mosaic beta-versioon indeksiga 0.10 ilmus 14. märtsil 1993 ja töötas ainult Unixi- laadsete arvutite süsteemis X Window. Lõplik NCSA Mosaic X Window versioon 1.0 ilmus kuuaega hiljem, 23. aprillil 1993. Septembris 1993 ilmus esimene töötav Mosaic’i versioon – kaasaegsete interneti brauserite prototüüp. 1993. aasta oktoobriks oli antud ekspluatatsiooni umbes kakssada WWW-serverit. Just Mosaic’i ilmusid sellised nüüd juba harjumuspärased asjad, nagu heli ja video, järjehoidjad ja hiljuti külastatud lehekülgede loetelu
Lisaks võiks hooldatavale IT-süsteemile paigaldada veel lisafunktsioone: - Ajapiiri määramine vigaste ligipääsukatsete korral, - Kaughoolduse keelustamine tavakäituse ajal ning ligipääsu lubamine määratud ajavahemikuks. - Hoolduspersonali õiguste piiramine: Hoolduspersonal ei tohiks omada kõiki administratiivseid õigusi, tuleks rakendada astmelist õigushaldust, Unix-süsteemide korral tuleb jälgida M 2.33 ,,Unixi ülemarollide jagamine" ja PC võrkude korral tuleb jälgida M 2.38 ,,Administraatorirollide jagamine". (Hoolduspersonalil peaks olema ligipääs ainult failidele ja kataloogidele, mis on seotud hetke hooldusega.) - Hoolduspersonalile peaks IT-süsteemis olema loodud eraldi kasutajatunnus, mille all teostatakse võimalusel kõik hooldustööd. - Kui kaughoolduse ühendus mingil põhjusel katkestatakse, tuleb ligipääs süsteemile
With this idea in mind, Berners-Lee designed both the first World Wide Web server and browser -- available to the general public in 1991. First web server address: info.cern.ch GNU UNIX almost complete Microsoft shipped Windows 3.0 on May 22. INTERNETI ALGUS EESTIS Tampere tehnikaülikoolist laenuks saadud moodemi Robotics Courier V.32 abil panid Küberneerika Instituudi teadurid Aleksander Shmundak, Mari Kõpp ja Leonid Tomberg käima regulaarse ühenduse oma instituudi ja soome UNIXI-kasutajate seltsi (FUUG) masina vahel. Linus Torvalds, a student at the University of Helsinki in Finland, starts working as a hobby on Linux. Linux is a Minix-inspired kernel for Gnu. 1992 1992 January - First GSM network operator is Oy Radiolinja Ab in Finland. 1992 December - 13 networks on air in 7 areas. GSM World Congress Berlin - 630 Participants Päris TCP/IP internetiotsad Eestis Lippmaa organiseerimisel rajas KBFI kaks kallist satelliidi-otseliini TCP/IP (päris internet)
protsess saab oma kasutusse vajaliku hulga mäluruumi ning vajadusel suunab mäluhaldur vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu. Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma,
annaabi.ee 
