1. Mis on UNIX? UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). 2. Mis on Linux? Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga (Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). 3. Mis on linuxi failisüsteem? Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine, et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab pii...
1.1.1 Unix 1960. aastatel tegeleti New Jersey's Belli laboratooriumis uue, senisest mugavama, teisaldatavama ning kättesaadavama operatsioonisüsteemi väljatöötamisega. 1969. aastal tuldi välja operatsioonisüsteemiga nimega Unix. Avatud lähtekoodiga uuele operatsiooni- süsteemile sai osaks soe vastuvõtt, mis väljendus selle laialdases kopeerimises ning modifitseerimises äri- ja akadeemiliste asutuste poolt. (Ritchie 1979) Unixi modifitseerimine viis erinevate Unixi dialektide tekkeni, mis olid tuletatud algse Unixi koodist ning disainist. Peagi muutusid need süsteemid aga ärilistel kaalutlustel kinnise lähtekoodiga tasulisteks kommertssüsteemideks asjaolu, mis tingis Unixi populaarsuse languse ning Unixi-laadsete operatsioonisüsteemide pealetungi. (Kikkas 2004:8) 1.1.2 Unixi-laadsed 1983. aastal võttis Richard Stallman eesmärgiga luua avatud lähtekoodiga Unixi-laadne operatsioonisüsteem käsile GNU projekti (Stallman 1983). 1990
80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi
80-ndatel aastatel oli ainuke suurem konkurent Mac OS, mis oli tihedalt seotud Apple Macintoch arvutitega. Üheksakümnendateks aastateks oli mikroarvuti arenenud staadiumi, kus tekkis nõudlus ulatuslikule graafilisele kasutajaliidesele ning suuremate arvutite operatsioonisüsteemi robustsuse ja paindlikkuse järele. Microsofti vastus sellele nõudlusele oli Windows NT, millel baseeruvad Microsofti operatsioonisüsteemid aastast 1999. Apple ehitas oma operatsioonisüsteemi Unixi baasil ümber ja lõi Mac OS X aastal 2001. Asjaarmastajad arendasid Unixi baasil GNU projekti abiga Linuxi kerneli, mis on saanud samuti populaarseks. Tänapäev Käsurealiides (Command line interface või CLI) operatsioonisüsteemid kasutavad arvuti juhtimiseks ainult klaviatuuri. Kaasaegsed operatsioonisüsteemid kasutavad juhtimiseks ka hiirt ja omavad graafilist kasutajaliidest (graphical user interface GUI). Operatsioonisüsteemi
......................................................................................... 7 Kokkuvõte............................................................................................................................... 9 Kasutatud materjalid:............................................................................................................. 10 2 Sissejuhatus GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud. GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites,
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Selles õppematerjalis heidame ainult põgusa pilgu sellele teemale ja esitame ainult kõige olulisema. FreeBSD on tasuta UNIXi-laadne operatsioonisüsteem, mis näeb välja ja töötab sarnaselt UNIX'le, kuid pole justkui copy-paste mahategemine. FreeBSD-d peetakse robustseks kuid samas töökindlaks töökindlaks. FreeBSD on täielik operatsioonisüsteem. Tuum, draiverid ja kasutajaliidesed. Installides on tuum, draiverid ja kasutajaliidesed koheselt o...
Linux Linux on üldine väljend, mis viitab UNIXi-tüüpi arvuti operatsioonisüsteemidele, mis põhinevad Linuxi tuumal. See on kõige esindluslikumatest näidetest tasuta ja avatud lähtekoodiga tarkvara koostööst. Kõiki lähtekoode saab kasutada, vabalt muuta ja igaühe poolt ümberjaotada, lähtudes GNU GPL(3)-ga. Linux on peamiselt tuntud oma kasutatavuse poolest serverites, kuigi seda on paigaldatud palju ka arvutiriistvarale, ulatudes sisseehitatud seadmetest ja mobiiltelefonidest kuni superarvutiteni. Nimi ,,Linux" pärineb Linuxi tuumast, mis on algselt kirjutatud 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt. Ülejäänud osa, sealhulgas kommunaalteenused ja ,,raamatukogud", tulevad GNU operatsioonisüsteemist, mis avaldati 1983. aastal Richard Stallmani poolt. GNU toetus on aluseks alternatiivnimetusele GNU/Linux. Unixi operatsioonisüsteem koostati ja rakendati kuuekümnendatel ja esimene lasti välja 1970. aastal. Selle suur kättesaadavus ja teisalda...
source" license. Version 2.0 runs on most UNIX-based operating systems. - Tasuta kõigile kättesaadav veebiserver, 2.0 versioon jookseb enamustel UNIX'i põhistel OS'idel. Adaptive Server Enterprise (ASE) – Adaptive Server Enterprise (ASE) is a relational database management system ( RDBMS ) from Sybase, Inc. that runs on Linux and other Unix -based operating systems, Windows NT and Windows 2000 , and Mac OS. - Andmebaasi haldamissüsteem, mille lõi Sybase ettevõte. See jookseb kõigil Unixi põhistel- , Windows NT-, Windows 2000- ja Mac operatsioonisüsteemidel. B Bourne Again Shell (bash) – Bash (Bourne Again Shell) is the free version of the Bourne shell distributed with Linux and GNU operating systems. - Bourne shelli tasuta versioon Linuxile ja GNU-ga operatsioonisüsteemidele. Bash Cheat Sheets – Webpages, where you can find information about bash. - Lehed, kust saab kiiresti informatsiooni bash'i kohta. C
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS'i või Windows'i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
See ei tähenda aga, et kõik OS/2 tarvis kirjutatud programmid jookseksid DOS’i või Windows’i all LINUX Linux on ühiskasutusel ja multitegumtöötlusel põhinev operatsioonisüsteem, mis töötab personaal- arvutites ja mitmetes teistes arvuti tüüpides. Linux on varustatud POSIX operatsioonisüsteemi standardiga, mis loodi selleks, et dokumenteerida UNIX-i võimaluste standardpaketti. Linux sisaldab kõiki neid võimalusi, lisaks BSD UNIXi ja System V UNIXi paremad võimalused, mis moodustavad mitmekülgse ja tõhusa operatsioonisüsteemi. Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi-
on UNIX mitmekasutaja opsüsteem, st sellega varustatud arvutis saab töötada mitu kasutajat kor- raga. Kui personaalarvutitel töötab igaüks tavaliselt otse oma arvuti taga, siis UNIX-põhiste ser- verite korral pole see tavaliselt nii. Seal on peaarvuti taha ühendatud tavaliselt terve hulk töökohti - terminale - mis sisaldavad klaviatuuri ja kuvari, kuid pole iseseivad arvutid, vaid on ühendatud peaarvuti taha. Kui UNIXi arvuti on lisaks veel Internetis, siis saab sellel töötada ka üle võrgu. UNIXis on igal kasutajal on oma kasutajanimi ning parool, mida sisestades ta arvutisse oma piirkonda sisse pääseb. Kasutajanimesid kutsutakse account'ideks ning nende jagamisega, samuti ka kogu serveri hooldamisega tegeleb süsteemiadministraator. Arvuti kõvaketas on UNIXis jagatud osadeks, igal kasutajal on seal oma piirkond (kodukataloog), kus sisalduvat saab lugeda ja muuta
ja võivad hõlmata ka tuuma mooduleid ja kasutaja-rakendusi. Linuxi kauplejad ja kogukonnad kombineerivad ja jaotavad tuuma, GNU komponente, ja mitte- GNU komponente, millel on lisaks Linuxi tüüpi pakettide haldamise tarkvara. 5 Disain Linuxi-põhine süsteem on modulaarne Unix-tüüpi operatsioonisüsteemiga. See tuleneb suuresti selle põhilistest konstruktsiooni põhimõtetest mis on asustatud Unixi ajal, 1970-1980. Selline süsteem kasutab monoliitset tuuma, Linuxi tuuma, mis tegeleb protsesside juhtimisega, võrgustikega ja failisüsteemi juurdepääsemisega. Seadme draiverid on integreeritud otse tuuma. Eraldi projektid, mis omavad seda tuuma, palju süsteemi kõrgema taseme funktsioone. GNU "kasutajamaa" on oluline osa enamustel Linux-põhistel süsteemidel. Need annavad kõige üldisemaid asju ja teevad palju operatsioonisüsteemi põhiülesandeid. Graafiline kasutajaliides
Linux Karl-Tõnis Truup, Sander Hirse, Lauri Musto VKHK 2012 Mis on Linux? Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem mis ühendab · Linuxi tuuma · GNU projekti teegid · abiprogrammid ning muu tarkvara Suurimad ja levinumad linuxi distributsioonid Estobuntu Kubuntu Kasudatakse KDE töölauda Edubuntu Sisaldab vaikimis mitmeid kooliõpilastele suunatud programme Xubuntu Parem kasutada vanematel arvutitel Debian Mugav paketihaldus Fedora Väga turvaline Ülesehitus Linux-operatsioonisüsteemid on modulaarsed UNIX-i-laadsed operatsioonisüsteemid Kasutajaliides · Gnome · KDE · Xfce · LXDE Kasutusalad · Linux operatsioonisüsteemis on olemas vahendid kontoritööks, pildi- ja muusikatöötluseks, programmeerimiseks, andmebaaside haldamiseks. · Väga populaarne telefonidega Tänan kuulamast
versiooni MULTICS-st. Sellest arenes välja UNIX operatsioonisüsteem, mis sai tuntuks akadeemilises maailmas, valitsuse agentuurides ja paljudes firmades. Mitmed organisatsioonid arendasid omad põhiversioonid: System V AT&T poolt ja BSD California ülikooli poolt Berkeleys. Neil olid alalised variandid samuti. Et teha võimalikuks programmide kirjutamise , mis töötaksid UNIX systeemis, IEEE arendas standardi UNIXi jaoks, seda kutsuti POSIX-ks, mis toetas enamust UNIX-i versiooni. POSIX määratles minimaalset süsteemi mida kutsuti liideseks, mis käskis UNIX süsteemidel toetuda. On fakt, et mõni teine opsüsteem nüüd samuti toetab POSIX-i liidest. 12 1987. aastal autor väljastas UNIX-i klooni MINIX-i, hariduslikul eesmärgil. See on väga sarnane UNIX-le, samuti POSIX-i toetus
operatsioonisüsteem mobiilsetele seadmetele Esimest korda tutvustas Apple IOS-i koos IPhon-iga 2007 jaanuaris IOS on arendatud välja MC OS Xistt ja on seetõttu UNIXil põhinev operatsioonisüsteem M ac O S X Loodud firma Apple poolt ja põhineb operatsioonisüsteemil NextStep - loodi aastal 1999. Nimetatakse ka suureks kassiks , sest tema versioonide nimed on pandud erinevate kaslaste järgi Logo Linux Linux on UNIXi laadne operatsiooni süsteem Algselt tähendas Linuxi tuuma Linuxi lõi Linus Torvalds Linux on vaba ja avatud lähtekoodiga, mis tähendab, et igaüks võib seda kasutada ja levitada Anti välja aastal 1969 Linuxi maskott Tänan kuulamast!
5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSDl põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes"päris" UNIXit, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad näiteks IBM, Oracle, SGI ja HP, kes pakuvad sertifitseeritud UNIXi lahendusi. Arhitektuur Mac OS X 10.5 on esimene täielikult 64bitine laiatarbe operatsioonisüsteem, mis toetab samas 32bitiseid rakendusi . Versioonide nimetused Mac OS Xi nimetatakse ka suureks kassiks, sest tema versioonide nimed on enamjaolt tulnud suurte kaslaste järgi. Versioonid Esimene versioon 1.0 kandis nime Hera (16.märts 1999), avalik beetaversioon Kodiak, 10.0 Cheetah 10.1 Puma 10.2 Jaguar 10
LINUX Linux on mitmel versioonil põhinev operatsiooni süsteem, mis on saadaval täiesti tasuta GNU projekti hakkas tegema aastal 1983 Richard Stallman(sündinud 16 märts, 1953) Aastaks 1991 oli enamus komponente süsteemi jaoks olemas ja see oli peaaegu valmis. Puudu oli ainult Kernel. Linus Torvalds leiutas Linuxi aastal 1991, ta oli Helsinki ülikooli õpilane soomes, kus ta oli kasutanud Minixi't, tasuline Unixi stiili süsteem, ning ta hakkas kirjutama oma enda kernelit. Ta hakkas tegema kõvaketta ja muude draiverite ligipääsmeid ja Septembriks oli tal valminud esimene versioon linuxist, mille ta nimetas 0.01 versiooniks. See kernel, nimega Linux, ühendati hiljem GNU projektiga ja sellest sai tasuta operatsiooni süsteem. Linus Torvaldis(sündinud 28 detsember, 1969) 5. oktoobril 1991, saatis Torvalds kirja Minix'ile, et valminud on 0.02 versioon,
Saadetis on avatav ainult vastava salajase võtmega, mis on eeldatavasti vaid õigel serveril. 4. Edasine infovahetus serveri ja kliendi vahel toimub üle krüptitud kanali, kusjuures mõlemad pooled kasutavad kokkulepitud shifrit ja sessioonivõtit. 3. Server veendub kliendi ehtsuses. Esmalt püütakse kasutajat autentida automatiseeritud viisil. Kui see ei õnnestu, kontrollitakse kasutaja UNIXi parooli, kasutades loodud turvalist kanalit. Praktiliselt algatab klient serveriga ühenduse käsuga ssh, näiteks gnoom~$ ssh -l priit reptilus.zoo.tartu.ee Host key not found from the list of known hosts. Are you sure you want to continue connecting (yes/no)? yes Host 'reptilus.zoo.tartu.ee' added to the list of known hosts. Creating random seed file ~/.ssh/random_seed. This may take a while. [email protected]'s password: reptilus~$ Seejuures: 1
INFORMAATIKA I kontrolltöö1 mõisted 1. Alamprogrammide (funktsioonide) parameetrid , nende tüübid eksisteerib kahte liiki parameetreid - formaalseid ja tegelikke 1) FORMAALSED PARAMEETRID on kasutusel alamprogrammi deklaratsioonis. Olulised on nii parameetri nimetus, tüüp kui ka asukoht teiste parameetrite reas. Formaalseid parameetreid võib vaadelda kui muutujaid, mis eksisteerivad selle konkreetse alamprogrammi töötamise ajal. Kui tegemist on SISENDPARAMEETRIGA, siis alamprogrammi töö alguses omab see mingisugust väärtust ja seda väärtust võib (kuid ei ole ilus) töö käigus muuta. SISEND-VÄLJUNDPARAMEETER võib töö alguses omada väärtust, kuid võib olla ka väärtustamata. Tema põhiliseks ülesandeks on hoida töö lõpetamise korral tagastatavat väärtust. 2) TEGELIK PARAMEETER on kasutusel alamprogrammi väljakutsumisel. See peab täpselt vastama formaalse parameetri asukohale parameetrite reas ja tüüb...
Intelligentsed agendid Agendid, mis tegutsevad keerulistes keskkondades, mis on: · Kiirelt muutuvad · Ettemääramatud · Avatud · Milles suure tõenäosusega võivad tegevused ebaõnnestuda Agentideks nimetatakse tarkvaramaailmas iseseisvaid programme nagu näiteks UNIXi deemon või arvutikell. Realiseerimise koha pealt meenutavad agendid objekte - neil mõlemal on siseolek, nad suhtlevad sõnumite edastamise teel ning neil mõlemal on meetodid, mida saab mingis situatsioonis välja kutsuda. Suurim erinevus aga seisneb asjaolus, et objektid lubavad endid kasutada tasuta, kuid agendid teevad seda, kuna nad soovivad seda teha või siis näiteks raha eest, olgu see mistahes kujul. Iga programm võib olla agent, kui ta on autonoomne ehk aktiivne.
Kool Mari Maias ERINEVAD OPERATSIOONI SÜSTEEMID Referaat Juhendaja:Mari Maias Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mac OS X................................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows XP............................................................................................................ 7 Windows Vista................................
pidevad võrguühenduse puudumise tõttu hilineb andmete või olulise tarkvara automaatne uuendamine. Arvestada tuleb toiteallika vajadusega ja seadme või vahendi napimate ressurssidega võrreldes paikse seadme või vahendiga. 4 Personali nõrkused Väärad menetlused On teadmatusest või mugavusest tulenevad süstemaatilised toimisvead, näiteks: Failisüsteemide väär eksport Unixi all jätab failid kaitsetuks; Andmekandja riskantne saatmine; Faksi juriidilise siduvuse ülehindamine; Ühenduse lahutamata jäämine; Krüptomoodulite väär kasutamine; Indeksiandmete halb sünkroniseerimine arhiveerimisel; Andmebaaside sünkroniseerimisviga; Vead mobiilseadmete sünkroniseerimisel; Teadmatus ja motivatsioonitus Turvaauk mitte ainult infotehnika kasutajate, vaid ka näiteks koristajate ja väljastpoolt
Tallinn 2000 TÖÖ EESMÄRK Õppida tundma juurdepääsuvõimalusi arvutivõrku, uurida võrgu põhiparameetreid ja õppida kasutama selle erinevaid rakendusi (telnet, elektronpost (e-mail), ftp). TÖÖS KASUTATAVAD VAHENDID Laboratoorne töö tehakse arvutiklassis, kus on üles seatud Pentium-tüüpi personaalarvutid. Arvutid on konfigureeritud nii, et laboratoorseks tööks kasutatakse operatsioonisüsteemi Linux (üks Unixi lähedasi analooge). Kasutada saab ka operatsioonisüsteemi MS Windows NT. Tööobjektiks antud laboratoorses töös on arvutivõrk. TÖÖ KÄIK Tutvumine käsustikuga Logisime masinasse kasutajanime irt2 all kasutades parooli traktor2. Tutvudes Linuxi käsustikuga saime teada järgmiste tööjuhendis ülesloetletud käskude tähendused: 1.dir : väljastab kataloogis paiknevate failide ja alamkataloogide nimed ilma mingit lisainfot andmata. Samuti ei näidata "peidetud faile". 2
Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme). Selline näeb välja Linuxi maskott. 4 Ajalugu 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Litsents Linux kuulub GNU GPL litsentsi litsentsi alla, mis tähendab, et Linux ise ja tema lähtekood on kõigile vabalt kasutatavad. Selline vabadus tagab kõrge
Nõo Reaalgümnaasium KUVAR e. MONITOR Märt Kukke 10B 2010 SISUKORD: I. Kuvarite ajalugu II. Monitoride liigid III. Kuvareid iseloomustavad tegurid IV. Kasutatud kirjandus AJALUGU Sõna monitor tuleneb ingliskeelsest sõnast monitor, mis tähendab kasvatajat, vaatlejat ja hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graaf...
Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-, XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu teksti
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS IT-süsteemide nooremspetsialist Lorem Ipsum OPERATSIOONISÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Lorem Ipsum Pärnu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Windows XP............................................................................................................ 4 Linux....................................................................................................................... 5 Windows Vista........................................................................................................ 7 Windows 7.............................................................................................................. 8 Windows 8....................................................................................................
#f)#t)) kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). 1640 - Blaise Pascal-aritmeetiline masin kaudu;inteli 80386. (every? good? `(10 40 50 2 100)) UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus liitis,lahutas.Ca 50tki. täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus 1987 GCC kompilaator UNIXil, IBMi ps2 vga-ga
on olnud liiga kiire (“irrational exuberance” jne).Välisseadmed - monitor, klaviatuur jne. kaughaldus,Stabiilsus,Skaleeruvus,Tugi,Hind). speech).1990-lõpuaastatel kiirendas interneti muutumine Turing machine - lihtne teoreetiline masin. Alan UNIXi filosoofia 1.väike on ilus(iga utiliit/teenus 1952 - Nixdorf Computer Corp, liitus 1990 täidab ainult ühte funktsiooni;komponentide ehitus Siemensiga
Täielik-kus loetakse üles järjest kataloogid, mida tuleb läbida alates kataloogikirje ja viidatava faili aga n- mis seob kataloogikirje mingi juurkataloogist vaadeldavasse kataloogi jõudmiseks. Suhteline- Suhttee teise kataloogikirjega nime järgi. alguspunktiks on töökataloog ja seda otseselt suhtteesse ei kirjutata. 18.Mida tähendab WIN2K võrgus rakenduse publitseerimine? Rakendus 19. Milliseid andmeid hoitakse Unixi failisüsteemi kataloogikirjetes? I- kuulutatakse välja nii et kasutajale ei looda ikoon, ega menüü punkte ning kirje nr., kataloogi kirje pikkus, nime pikkus, nimi rakendust ennast veel ei paigaldata. Kasutajale antakse võimalus algatada 20. Kirjutage käsurida, mis väljastab tähestiku järgi järjestatuna parasjagu rakenduse paigaldamine. sisseloginud kasutajate nimekirja? 19
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid
· Kasutusel alates Windows 2000 · Domeen on Kerberose piirkond · Kerberose TGT-le lisab KDC NT-spetsiifilise laienduse turvainfoga (SID'id) ja signeerib selle · TGT seest kopeeritakse see info harilike piletite sisse · Autentimine toimub Kerberosega, teenused saavad NT kasutajainfo piletite laiendusest · Ühilduvuse huvides toetatakse vaikimisi ka NTLM autentimist Unixi Kerberose ja Windowsi Kerberose ühilduvus · Windows NT Kerberos on pooleldi ühilduv Unixi Kerberosega: Ainult nimel baseeruv autentimine toimib mõlemas suunas Unixi KDC-d NT domeenikontrollerina kasutada ei saa (puudub NT kasutajainfo) - Windowsi Kerberose piletid on kasutatavad ainult Windowsi poolel. Saab kasutada piirkondade vahelist usaldamist: kasutajad on Unixi Kerberose piirkonnas, NT piirkonnas olev KDC lisab NT kasutajainfo Active Directory · Windows 2000 domeenide infot jagatakse Active Directory abil klientmasinatele, kasutusel puustruktuur
süsteemi puhul oli see mure murtud. Novembris 2002 lisas Apple journal süsteemi oma failisüsteemi kui lisa. Alates 2003-ndast aastast sai see aga vaikimisi süsteemi osaks. Võrgu failisüsteemidest on tuntumad NFS (Network File System) ja SMB (Server Message Block). Esimene neist lihtsalt failide üle võrgu kasutamiseks, teine peamiselt failide ning printerite jagamiseks võrgus. SMB üheks kliendiks on SAMBA, see on levinud enamustes tuntud UNIXi süsteemides. Alates versioonist 3.0 on SAMBAs toetatud ka domeenide haldus. NFS NFS (Network File System) on võrguprotokoll, mille abil on võimalik NFS serveriga ühenduda ja sealsetele failidele ligi pääseda samamoodi kui need asuksid kohalikus arvutis. NFS toimimiseks peab serveris jooksma NFS tarkvara, mis on konfigureeritud faile välja jagama ja kliendi arvutil peab olema ühendus serverisse ning juurdepääsuõigused failidele. Kasutatakse enamasti Unix-
unix-i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled 1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs[1] 1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st 1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2] UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs's ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana). Programmeerimiskeeled C Forth, COBOL, Fortran, Basic, Logo, Pascal, Modula2, Prolog, Smalltalk, Lisp UNIX-i algus 1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas
hilisemal ajal ka arvuti kuvaseadet ehk kuvarit. Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor, kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. On juba kadunud need kuvarid, mis suutsid esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leidnud (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutati selliseid aparaate just UNIXi terminalidena. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 25 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11-13 tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19-27 või suurem tolliste kuvaritega tänapäeval. Erinevad ka monitoride ekraanikujud: portrait ehk portree tüüpi (kõrgus suurem kui laius) spetsiaalkuvareid kasutatakse näiteks
Turingi masin 1937 Universaalne masin suudab arvutada/järeldada kõike Turingi tees: kõike mida saab üldse mingi masinaga järeldada/arvutada, saab ka Turingi masinaga arvutada Parmenides (5 saj. e.m.a) kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Elast (5 saj e.ma) paradoksid Sofistid-Sokrates (470-399 e.m.a), Platon (428/427 - 348/347e.m.a) Aristoteles: väidete struktuur kui iseseisev uurimisobjekt Süllogismi näited:1eeldus:iga koer on imetaja, 2eeldus mõned neljajalgsed on koerad, järeldus: mõned neljajalgsed on imetajad. Süllogism on väitlus, kus mingitest etteantud väidetest järeldub paratamatult uus väide. Aristotelese puhul alati kaks kategoorilist eeldust, üks kategooriline järeldus Stoikud uurisid, kuidas saab loogiliste sidesõnade (ja, ei, või, kui ...siis)abil lihtsamatest lausetest keerulisemaid kokku panna ja kuidas näidata selliselt moodustatud lausete õigsust. Ramon Llull 1235- 1315 müstik Peateos Ars magna, generalis et ultim...
veepump (Broad Streeti veepump, mille käepideme Snow haiguspuhangu lõpetamiseks eemaldas) 20. sajandi alguses arenes fototsinkograafia, mis lubas kaardi jagada kihtideks. Näiteks üks kiht kujutaks vegetatsiooni ning teine vetevõrku. See oli eriti kasulik samakõrgusjoonte trükkimisel, kuna nende joonestamine oli töömahukas protsess 1980. aastate lõpus ja 1990. aastatel kannustas GIS-i kasutamine Unixi tööjaamades ning ka personaalsete arvutite levik tegevusala kasvu. 20. sajandi lõpuks on paljude süsteemide kiire kasv stabiliseerunud ning standardiseerunud suhteliselt vähestele platvormidele. Kasutatakse aina enam võimalust vaadata GIS-i andmeid Internetist. Operatsioonisüsteemides liigub kasvav number tasuta GIS-i pakette, mida saab kohandada vastavalt spetsiifilisele ülesandele. Pidevalt suureneb ruumiliste andmete ning kaardirakenduste hulk, mis on saadaval läbi veebikeskkonna.
Vaikimisi on salvestatava faili nimelaiend .txt. Kuna aga Notepad toetab ainult lihtteksti, siis saab Notepadi kasutades kirjutada ka HTML-,XML- või mistahes muid faile. Notepad ei lisa omalt poolt segavaid mittekuvatavaid märgiseid. Notepad ei võimalda kasutada erinevaid kirjastiile, tekstivärve, vormindust ja muud taolist. Isegi paks, kursiivis ja allajoonitud kiri on Notepadis võimatud, rääkimata teksti paremale, vasakule või keskele joondamisest. Notepad ei kuva õigesti Maci ja UNIXi stiilis tekstidokumentide reavahetust. Notepadis kirjutatud faile saab salvestada Unicode, ANSI, UTF-8 ja Unicode big endian vormingus. [2] Notepad võimaldab sisestada automaatselt süsteemiaega ("kellaaeg kuupäev") kujul hh:mm dd:MM:YYYY, kus hh tähistab tunde, mm minuteid, dd kuupäeva, MM kuud ja YYYY aastat. Notepad toetab lihtsamaid lihttekstiga tehavaid tegevusi nagu lõikamine, kopeerimine, kleepimine, kustutamine, otsimine, asendamine, tekstis teatud kohani liikumine ja kogu
XFS failisüsteemi kahes SGI Altix arhiveerimis serveris. Igaüks neist on ühendatud mitmekordse kiudkanaliga kettamassiiviga. XFS on 64-bitine failisüsteem. See toetab kuni 8 exabaidist fail (263 baiti), kuigi see sõltub operatsioonisüsteemi poolt kehtestatud ploki suurusest. 1.7. Btrfs Btrfs ehk B-tree file system on GNU üldise avaliku litsentsiga (GPL), faili muutmisel kasutajale isiklikku koopiat loov failisüsteem UNIXi laadsetele süsteemidele, mille loomist alustas 2007. aastal Oracle Corporation. Btrfs loodi kavatsusega vähendada failiühenduste puudulikkust, kaadreid, kontrollsummasid ja integreerida mitme seadme kasutamist Linuxi failisüsteemides. Need omadused on üliolulised kuna Linuxi kasutus suurtes ettevõtetes tõuseb ja on vaja aina suuremaid andmehulkasid salvestada. Skaleerimine ei ole ainult andmete talletamise
) 2. Kontrolli CMOS Setupist, kas vastav port on kasutamiseks lubatud. 3. Kas printeri kaabel on korras? Selgita testri abil, kas ühest pistikupesast teiseni ulatuvad liinid on juhtivad. 4. Kas printer on töökorras? Prindi printeri testleht. 5. Katseta printimisoperatsiooni otse käsurealt. Selleks koosta fail, mis lõpeb sümbo- liga 0x0C (FORM FEED). Olgu selle faili nimi proov.txt. Siis toimub printimine DOS/CMD käsureal: copy proov.txt lpt1 ja UNIXi käsureal (juurkasutaja õigustes): cat proov.txt > /dev/lp0 4.8.2 Signaalkõlar ei tööta 1. Kas kõlar on füüsiliselt töökorras? Kontrolli takistust testriga (tavaliselt on signaalkõlari takistus vähem kui kümme oomi). 2. Eemalda ükshaaval videokaart ja operatiivmälu. Kas ikka ei piiksu? 56 3. Kas kõlar on õigesti ühendatud? Kontrolli emaplaadi juhendi põhjal. Kõlari pistikupesa tähis on SPEAKER või SPK.
Macromedia Authorware - on üks võimsamaid interaktiivseid programmie. Authorware on suuremaid multimeedia töövahendeid terves maailmas. Tegelikult disainiti see algselt õppeprogrammik, selle tõttu saab kasutada programmi, õppimata programmeerimiskeeli või skripte. Programm töötab liikuvaid kaardimudeleid kasutades. Muidugi ei tähenda see seda, et see sobib kõigile kasutajatele. Macromedia Flash mx - on Sähvatus Programm, mis võimaldab teisi UNIXi kasutusmaterjale rämpsuga üle ujutada, kasutades selleks turvaauku ohvrihosti suhtlustedeemonis. Kasutasin seda liikuva esilehe tegemiseks. Corel Photo-Paint on fototöötlus programm, millega saab vajaduse korral fotosid restaureerida ja parandada ning sellega saab gife ja moviesid teha. HP Precision Scan LT on skaneriga kaasas olev programm, millega saab skanneerida pilte ja muud materjali arvutisse. Seda programmi võib ka otsida Internetist HP kodulehelt. RIISTVARA
Asutuse põhikiri kinnitati nõukogu 21.10.2003 otsusega nr 71. o 22. oktoobril külastasid kolleegid Helsingi Tehnikaülikooli Raamatukogust meie raamatukogu, et arutada koostöövõimalusi. o Alustati relatsioonandmebaasi "Õppeained ja teadustööd Tallinna Tehnikaülikoolis" loomist. o 25. augustist läks raamatukogu üle elektroonilisele laenutussüsteemile. Esialgu võeti kasutusele Innovative'i poolt väljatöötatud Unixi põhine INNOPACi laenutusmooduli rakendus, novembris alustati üleminekut veebi ja Java põhisele integreeritud raamatukogu süsteemile Millennium. o Töötati välja rakendustarkvara külastuste registreerimiseks pearaamatukogu pääslas ning külastuste ja lugejate koosseisu statistiliseks analüüsiks. o Magistrantide erialainfo otsingu kursused toimusid esmakordselt täielikult veebipõhise kaugkoolitusena, milleks raamatukogus loodi
Sõna kuvar aga seevastu on pärit hoopis soome keelest ja tähendas kunagi seadet, milles oli ühes tükis nii monitor kui ka klaviatuur (st 70ndate arvutit või suurarvuti videokonsooli). Läbi ajaloo on kasutatud erinevate omadustega kuvareid. Pole ju veel kadunud needki kuvarid, mis suudavad esile tuua vaid ASCII sümboleid ja seetõttu graafilist kasutust suurt ei leia (kui nn "kastigraafika" välja arvata). Enim kasutatakse selliseid aparaate just UNIXi terminalidena (TTY – Telexi terminal), sest seal polegi muid omadusi vaja. Tänapäevastesse arvutikomplektidesse kuuluvad aga juba graafilised monitorid, millede värvilahutus on viimase 10 aasta jooksul märgatavalt paranenud. Sellest aga lähemalt hiljem. Kasutatud on ka erinevate mõõtudega kuvareid, alustades 11–13-tollistest 90ndate algul ja lõpetades 19–24-tolliste kuvaritega tänapäeval.
Operatsioonisüsteem- see on süsteemi ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti riistvara vahel- programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval ja efektiivsel viisil. Operatsioonisüsteem peab tagama arvutisüsteemi korrektse kasutamise. Operatsioonisüsteem- arvutiprogrammide kompleks, kindlustamaks *kasutaja liidest, *arvuti aparatuursete ressursside juhtimist, *tööd failidega, *Andmete sisestamist ja väljastamist, *rakendusprogrammide täitmist, *utiliite, opsüsteem- on arvuti süsteemitarkvara, mis käivitatakse arvutis alglaadimisprogrammi poolt ning mis juhib arvutisüsteemi tööd ja teenindab rakendusprogramme. Erinev tabel: Arvuti tasemed Kasutaja rakendusprogrammid Kõrgtaseme programmeerimiskeeled Assembleri keel, masinkood Mikroprogrammid. Riistvara...
SMTP – simple mail transfer protocol – üks TCP/IP protokollidest, mis on ette nähtud serverivaheliseks e-posti sõnumite saaatmiseks ja vastuvõtmiseks. PCI-X - Peripheral Component Interconnect eXtended. Arvuti siini ja lisakaardi standard, mis täiendab 32-bitist PCI kohalikku siini suurema ülekandekiirusega, mida eelkõige nõuavad serverid. DAS - Direct-Attached Storage. Otseadresseeritav välisseade (nt. kettaseade või trummelmälu) SSH - secure shell. UNIXi põhine käsuliides ja protokoll, mis võimaldab turvalist sisselogimist kaugarvutisse. Komplekt kolmest utiliidist slogin, ssh ja scp. 4) Seleta lahti ITILi mõisted/lühendid: CSF, itSMF, SPOF, AST(EUPT) - Agreed Service Time, MTBF CSF - Critical Success Factor - kriitiline edutegur. Vajalik protsessi, projekti, IT teenuse õnnestumiseks. Iga CSFi saavutamiseks on KPI (mõõdik). itSMF - ?
Inimese suhtlemine arvutiga Info edastamine Kasutajaliidese disain on seotud selliste mõistetega nagu „kommunikatsioon“ ja „info edastamine“. Põhieesmärgiks on võimaldada kasutaja koostöö arvuti ja teiste kasutajatega. Kommunikatsiooniprotsess meenutab postiteenust: saatja peab saatma saajale teate; teade edastatakse saajale arusaadavas kontekstis; saaja on võimeline teadet lugema (dešifreerima); teade saatjalt saajale edastatakse „vahendaja“ ehk serveri kaudu, mis täidab postiljoni rolli. Informatsiooni võib edastada erinevalt: tekstina; heli ja pildina. Kommunikatsiooni peetakse edukaks, kui info edastati saatjalt saajale, saaja sai aru, mida saadeti ja dešifreeris selle korrektselt. See väide kehtib nii tehnoloogilises mõttes (näiteks raadiosaade), kui ka psühholoogilises (inimestevaheline suhtlemine). Tähtis on veenduda, et saaja omab teate lugemiseks piisavaid tehnilisi vahendeid. Näi...
informatsiooni konfidentsiaalsus sidekanali suhtes kindlustatud selle all asuva transpordikihi protokolli kaudu. Soovitatav on aga autentimine avaliku võtme (public key) meetodi kaudu. - Connection Protocol põhineb kahel eelneval protokollil ning lubab mitme loogilise kasutajakanali üles ehitamist. Nendel kasutajakanalitel paiknevad andmed edastatakse kõik koos ühe ainsa kindlustatud SSH-ühenduse kaudu. Kõigile levinud Unixi operatsioonisüsteemide teostustele on olemas nii 55/2 kliendid kui ka 55/2 serverid. Peale selle eksisteerib 55/2 kliente nii Windowsile, Mac OS-ile kui ka Java-Appletina. Põhimõtteliselt on SSH kasutamine soovitatav, kui r-teenuste funktsionaalsust kasutatakse sidekanalite kaudu, mis ei ole piisavalt kompromiteerimise ja/või manipulatsiooni eest kaitstud (näiteks interneti kaudu). Järgnevalt antakse mõningad vihjed ssh turvalise
1. Suuruse numbrid ja mida nad tähendavad ? 1 bit = 1 binary digit 1bait = 8bitti 1kilobait = 1024 baiti Megabait = 1,048,576 baiti Gigabait = 1,073,741,824baiti Terabait = 1 trillion baiti Esimene mikroprose: intel 4004 von Neumann-type computer - Stored-program Computer KÜSIMUSED: Nimeta vähemalt üks oluline teooria- alane tulemus Alan Turingilt. Millisel aastakümnel see tulemus saadi? Turingu test 1940 Millal loodi programmeerimiskeel Fortran (pluss- miinus kolm aastat on OK)? Mille poolest on Fortran eriline? 1957, kõrgema taseme programmeerimiskeel, mis võimaldas loop´ida. Millisel sajandil elas saksa filosoof Leibniz? Milliseid tehteid suutis teha Leibnizi ehitatud arvuti? 17. sajandil , liitis, lahutas, korrutas, jagas Mis aastal hakati müüma arvutit nimega Commodore PET(pluss - miinus kaks aastat on OK)?1968 Millal loodi Intel Corp (pluss miinus kaks aastat on OK)? Mida ...
protsess saab oma kasutusse vajaliku hulga mäluruumi ning vajadusel suunab mäluhaldur vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu. Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma,