Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: · Kohandatavus Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. · Koostalitlusvõime Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. · Maksumus Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License'ga (GPL),
on kasutajasõbralikumad. Häkkerite ja arvutiviiruste oht kasvab, kuid liigset hirmu rahustab mõnevõrra turbevärskenduste edastamine võrgu kaudu. Windows XP pakub mitmeid täiustusi, nagu näiteks Windows Media Player, Windows Movie Maker ja paremad digitaalfotofunktsioonid. Peamised täiustused mobiilsetele kasutajatele on raadiovõrgu 8021x tugi, Windows Messenger ja kaugabi. 4 Linux Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises.
2:3:wait: /opt/bserver/bin/dbstart 1533
3:5:wait: /opt/bserver/bin/dbstart 1533 16. Kirjutage käsk kaitsekoodi maski seadmiseks, nii et uutele
15.Mis on arvutisüsteemi käivitumise: loodavatele failidele ei pandaks omandusrühma kirjutusluba ega
Püsimälufaas käivitab BIOS teeb riistvaratesti POST ja käivitab alglaaduri muude kasutajate mingeid õiguseid? Umask 027
RedHat linuxi protsessifaasi põhiülesanne? käivitab init´i
16.Kirjutage käsk RedHat süsteemi kasutaja user1 lisamiseks süsteemi 17. Mida tähendab kiirvõtte
Linux töötab koos ka muude opsüsteemidega nagu Microsoft Windows, MacOS, UNIX ja NetWare. Linuxi mõtles välja üliõpilane Linus Torvalds. Aastal 1990, kui ta oli Helsingi Ülikooli infotehnoloogia üliõpilane, arvas Torvalds, et võiks olla huvitav luua UNIXi-taoline operatsiooni- süsteem. Järgnevate aastate jooksul kasvas Linux ühe inimese ideest luua UNIXi kloon eksperi- mendiks ja jõupingutuseks, milles osalesid tuhanded inimesed üle kogu maailma. Mõningad Linuxi tugevamad küljed: Kohandatavus – Linuxi programmi lähtetekst on vabalt kättesaadav igaühele. S.t. seda, et saad koodi muude võimaluste lisamiseks täiendada või panna Linuxi tööle tavapärasest erinevas riistvaras. Koostalitlusvõime – Linuxi põhiseid süsteeme saab ühendada enamiku teiste arvutiplat- vormidega. Maksumus – Suur osa Linuxi programme on litsenseeritud GNU Public License’ga (GPL),
MAC OS X MÜÜGIKARP KOOS LOGOGA . 4 Linux Linuxi loomisel oli eeskujuks Andrew S. Tanenbaumi 1987. aastal õppeotstarbeks loodud 16-bitine MINIX, mis mahtus ühele disketile. MINIX-i lähtekood on avalik ning selle muutmine ja levitamine on lubatud. 1991. aastal alustas Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds tööd oma operatsioonisüsteemi kallal, millest sai alguse Linuxi tuum. Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni. Linux on UNIXi- laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises
Operatsioonisüsteemi alused · http://codex.cs.yale.edu/avi/os-book/ · http://physinfo.ulb.ac.be/cit_courseware/cscourse.htm · http://www.cs.ut.ee/~varmo/OS2004/slides/ Referaat · Tähtaeg 1. Mai · Teema kooskõlastada õpetajaga · Laadida üles õpetaja serverisse hot.ee/llesurk · Edasi E-õpe · Registreerida ennast keskkonda · E-mail õpetajale · Õpetaja kinnistab teid õigele kursusele · Parooli mitte unustada (küsige e-maili teel õpetajalt) Mõiste Operatsioonisüsteem (OS) see on süsteemi- ja juhtprogrammide kompleks ja ettenähtud arvutisüsteemi ressursside efektiivseks kasutamiseks. See on vahendaja arvutikasutaja ja arvuti (riistvara) vahel programm, mis vahetult suhtleb riistvaraga ning töötab temaga ühtse tervikuna. Peab võimaldama täita arvutiprogramme, mugaval efektiivsel viisil. Opsüsteemi peab tagama arvutisüsteemi korrektse käitumise. Operatsioonisüsteem, OS arvuti
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix
1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus...................................................................................................
Kõik kommentaarid