Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Unixi konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on linuxi failisüsteem?
  • Mis on distributsioon?
  • Mis käsuga tehakse linuxile shutdowni?
  • Kuidas toimub linuxi installeerimine?
  • Mis on linux conf?
  • Mis on net conf?
  • Mis on protocol?
  • Millest koosneb kernel?
  • Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis?
1. Mis on UNIX ?
UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs ’s ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX , mida levitatakse tasuta (priivarana).
2. Mis on Linux?
Linux on vabavarana levitatav (GNU alla kuuluv) ja avatud lähtekoodiga ( Open Source) unixilaadne operatsioonisüsteem. Operatsioonisüsteem on kogumik põhilisi programme ja utiliite, mis on vajalikud arvuti tööks. Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme).
3. Mis on linuxi failisüsteem?
Failisüsteem on andmestruktuuride, algoritmide ja tarkvara kogum, mille eesmärk on salvestusseadme peale andmete organiseeritud paigutamine , et need hiljem leitavad ja kättesaadavad oleksid. Failisüsteem määrab failide paiknemise ja struktuuri füüsilisel kettal, seab piirangud failinimedele ja nende suurustele. Failisüsteem võimaldab faile salvestada , kustutada , nimetada, organiseerida, pakkida ning määrata failidele ligipääsuõigusi.
4. Mis on distributsioon ?
Linuxi distributsioon on tarkvara kogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvara komponentidest, siis on kasutajal neid kõiki ükshaaval raske installeerida. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada. Enamasti koosnevad distributsioonid vaba tarkvarast, kuid tihti kasutatakse ka mittevaba tarkvara. Praegu on väljatöötamisel üle 200 Linuxi distributsiooni.
5. Mis on root ?
Süsteemi administraatori kasutaja-tunnuseks on root.
Root määrab ka ära, kes milliseid katalooge kasutada võib. Tavakasutaja jaoks on mõeldud tema kodukataloog, kuhu ta võib faile ja alamkatalooge luua. Kettaruumi maht, mida tavakasutaja kasutada võib, on piiratud (vaadake käsu quota seletust).
6. Mis on LILO ?
LILO (Linux Loader) asub ketta nullindat sektorit ehk boot sectorit ( floppy puhul selline nimi) ehk MBR'i (master boot record - kõvaketta puhul) moodustavas 512 baidis (tegelikult võtab LILO enda alla esimesed 446 B ja 64 B on ketta partitsioonitabel) . Kui tegemist on kõvakettaga ja CMOS SETUP -is (see koht kuhu saab peale voolu sisselülitamist del-ga sisse) on paika pandud, et antud kettalt saab bootida siis toimub järgmine:
7. Mis käsuga tehakse linuxile shutdowni?
Tuleb käsureale tippida "SHUTDOWN -h 0"
Kui ei tee tarkvaralist süsteemi sulgemist on võimalik, et OP süsteem enam ei käivitu ja tuleb installida kõik algusest peale
8. Kuidas toimub linuxi installeerimine?
Olenevalt distributsioonist võib olla installitsiooni protsess erinev, tuleb teha bootitav CD, saab installida üle võrgu, järgmisena tuleks teha aktiivseks bootitav seade ehk bootimis järjekord. Seda tehakse BIOS 'is.
Kõvaketta partitsioneerimine. Disckdruid. Fdisck, swap fail on fail kuhu salvestatakse rammilaiendus ehk moodmälu laiendus. Saaleala inistaliseerimine. Pärast partisioonide loomist otsib installatsiooni programm, saalepartitsioone. Valige partitsioon mida soovite kasutada saalealana. Partitsioonide vormindamine toimub installatsiooni käigus. Kõik värskelt loodud partitsioonid tuleks vormindada . USR/ local / home ei tule vormindada. Toimub pakettide valmine ja paigaldamine. Üksikute valikuliste pakketide paigaldamine. Paljud paketid on omavahel sõltuvuses. St. paljud paketid vajavad korrektseks töötamiseks teise tarkvara pakette või deete. Kui olete installeerimisele kuuluvate pakettide nimekirja lõpetanud kontrollid installatsiooni programm nimekirjas olevate valitud pakettide sõltuvusi.
9. Mis on linux conf ?
Utiliit, millega saab configureerida linuxi kasutajate õigusi ja juurkaustasid jpm.
10. Mis on net conf?
Utiliit, millega saab kontrollida DNS ühilduvust.
11. Mis on protocol ?
TCP/IP protokoll on tegelikult protokollide komplekt, mis vastab OSI mudelile ja millel põhineb enamus tänapäevastest võrkudest, kaasaarvatud Ethernet ja Internet . TCP/IP protokoll on kihiline ning võimaldab paindlikku infovahetust erinevate masinatega, pakkudes samas lihtsat ja arusaadavat süsteemi programmeerijatele ja isegi tavakasutajatele, kellel tuleb protokolli kasutada kahe arvuti omavahelise suhtluse võimaldamiseks.
12. Kirjelda, mis on kernel?
Operatsioonisüsteemi tuumaks on kernel (programm, mis on kõige aluseks ning mis lubab käivitada teisi programme).
13. Millest koosneb kernel?
Tuuma kõige tähtsamad osad on mälu ja protsessi haldur, kuna OP süsteem ei tööta nendeta. Protsessihaldur käivitab protsesse ja organiseerib mitmikkasutust(multitasking). Vahetades protsesseril aktiivseid protsesse. Mäluhaldur hoolitseb mälu ja saale tuumaosadele ja puhvermälule. Iga programmi käivitamine on protsess ja sellele omistatakse protsessi indefikaator.
14. Mis on rakendusprogrammid ja mis on süsteemiprogrammid linuxis?
Süsteemitarkvara alla kuuluvad arvuti operatsioonisüsteemid, serveritarkvara, seadmete draiverid ja utiliitid. Ülesandeks on arvuti riistvara ja rakendusprogrammide vahelise koostöö veatu tagamine.
Rakendustarkvara ( application software) ehk ülejäänud arvutiprogrammid, mis võimaldavad kasutajal teatavate kindlate ülesannete täitmist.
Rakendustarkvara liikide alla kuuluvad näiteks : kontoritarkvara, arhiveerimistarkvara , majandustarkvara, andmebaasid , arvutimängud, turvatarkvara jne.
Rakendustarkvara muretsemisel peab silmas pidama järgmist:
Sobivust operatsiooni süsteemiga, sobivust arvuti riistvaraga, kasutusõigust, Turvalisust.
15. Loetle mõned linuxi olulised kataloogid
1) \ BIN - Selles kataloogis hotakse, üldiseks kasutamiseks mõeldud binaarfaile ( nt bs)
2)\BOOT- Arvuti või süsteemi käivitamiseks vajalikud failid, arvuti käivitamisel saab OP süsteem sellest kataloogist vajaliku info.
3)\DEV- Selles kataloogis on failid, mis on vajalikud arvuti riistvara kirjeldamiseks, alates meaplaadil olevatest ühenduspunktidest, ning lõpetates neisse ühendatud seadmetega(võrgukaart, kõvakettad jne)
4)\ETC-Seal hoitakse süsteemseid konfiguratsiooni faile, nt on meiliserveri konfiguratsiooni failid seal.
5)\HOME- Seal hoitakse arvuti kasutajate faile ja dokumente, samuti kasutaja rakendustega seeotud konfiguratsiooni faile.
6)\LIB- Seal hoitakse erinevate protsesside staatilisi ühisosasid,seal kaustas olevate failide eesmärk on säästa protsessori ja mälu kasutust, nt kui migni rakendus käivitada, loetakse esmane info sellesse kausta.
7)\ MNT- Seal kataloogis on alam kataloogid, mis sisaldavad endas erinevaid meediaid.Näiteks selles alamkatalologis windows on kaust, mille sisuks windows partitsioon või kõvaketas, sinna kausta ähevad partitsioonide kirjeldused.
8)\PROTC- Seal kataloogis on kirjed süsteemis jooksvatest protsessidest, kõik protsessid on unikaalselt märgistatud.
9)\ROOT-see on juurkasutaja kodukataloog
10)\TMP - See on kataloog ajutiste failide hoidmiseks.
11)\USR- Sinna on koondatud kasutajatele ühtseks kasutamiseks määratud rakendused ja abivahendid.Näiteks kasutusjuhendid ja rakendustarkvara programmid.Näiteks analoogia on windows programfiles kaust.
12)\VAR- Seal hoitakse infot, mis ei sobi kõikidesse eelnevatesse kataloogidesse.
Unixi konspekt #1 Unixi konspekt #2 Unixi konspekt #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carina Pärtel Õppematerjali autor
UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs’s ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana).

Sarnased õppematerjalid

Linux vs Windows
11
docx

Linux vs Windows

ja mobiilse(telefoni) interneti pakkumise osas. Linux ja Microsoft Windows erineb filosoofia poolest, maksumuse, mitmekülgsuse ja stabiilsuse, kus kumbki täiustab ja parandab ennast oma tajutud nõrgemates valdkondades. Nende kahe operatsioonisüsteemi võrdlused kipuvad kajastama nende päritolu, ajaloolisi kasutaja alused ja levitamise mudelid. Index Term-- Kernel, Linux, Operating Systems, Windows I TUTVUSTUS Linux on UNIX tüüpi operatsioonisüsteem mis oli disainitud et teha kättesaadavaks arvitikasutajale üks tasuta ehk üliodav OS vastukaaluks traditsiooniliste ja tavaliselt rohkemmaksvate UNIX olemasolevatele süsteemidele. Linux on tuntud kui väga effektiivne ja kiirelt tegutsev süsteem. Linuxi kerneli (se OP SÜs i keskmine osa ehk süda) arendas välja Linus Torvalds Helsinki ülikoolist. Et OP süsteemi arendus lõpuni välja viia, Torvalds ja tema

Arvuti programm
Süsteemitarkvara aruanne
138
docx

Süsteemitarkvara aruanne

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool Süsteemitarkvara aruanne (Windows, Linux, Mac OS X) Juhendajad: 2014 Contents LINUX............................................................................................................................4 PAIGALDAMISE VÕIMALUSED JA SELGITUSED........................................................4 VALITUD SÄTETE PÕHJENDUSED JA SELGITUSED...................................................5 KASUTAJAD, NENDE PAROOLID JA SELGITUSED....................................................14 Kasutajate lisamine ning kustutamine..............................................................................14 Kasutajate õigused ning paroolid.........

Infoteadus
Microsoft Operatsioonisüsteemid
39
doc

Microsoft Operatsioonisüsteemid

· Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 · Unix 38 · BSD 38 1.Operatsioonisüsteemid 1.1.Windows NT 3.1 oli esimeseks Microsoft Windows NT seeria operatsioonisüsteemiks, mille eesmärgiks oli rahuldada ettevõtete serveri ja töökohtade vajadusi. Windows NT 3.1 jõudis turule 27. juulil 1993. Versiooni numbriks sai valitud 3.1, et see sobiks Microsofti tolleks hetkeks väljalastud, ning ka sarnast kasutaja-liidest omava opereerimis-keskonnaga

Microsofti operatsioonisüsteemid
Mis on Internet
10
doc

Mis on Internet?

Näiteks arvutil keeks.ioc.ee on aliased www.ioc.ee, ftp.ioc.ee ning anna.ioc.ee. Mõnedel arvutitel pole aga üldse nime, vaid on ainult IP-aadress. Need on spet-siaalsed arvutid, mida kutsutakse ruuteriteks (router), nende ainus ülesanne on ühendada omavahel erinevaid võrke. Ülejäänud võrku ühendatud arvuteid nimetatakse tihti serveriteks või hostideks ning need on mõeldud otseseks kasutamiseks. Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid

Informaatika
Operatsioonisüsteemid
23
pdf

Operatsioonisüsteemid

protsess saab oma kasutusse vajaliku hulga mäluruumi ning vajadusel suunab mäluhaldur vähemkasutatavad protsessid operatiivmälu asemel kasutama saalemälu. Saalemälu ehk virtuaalmälu on võimalus, kus operatiivmälu laiendusena kasutatakse ära osa kõvakettaruumist. Sellisel juhul jäetakse protsessile mulje, et vajalik info asub operatiivmälus, tegelikult kirjutatakse ja loetakse seda hoopis kõvakettalt. Erinevates operatsioonisüsteemides on see funktsioon realiseeritud erinevalt: UNIXi laadsetes operatsioonisüsteemides kasutatakse selleks reeglina spetsiaalselt selleks otstarbeks eraldatud kõvaketta loogilist osa ehk partitsiooni. Microsoft Windows operatsioonides samal otstarbel kasutuses eraldi fail või failid. Ressursside haldamist teostatakse tihti kasutades riistvaralisi vahendeid: näiteks on riistvaras realiseeritud võimalus kaitsta erinevate protsesside poolt hõivatud mäluruumi nii, et teised protsessid sinna ligipääsu (või kirjutamisõigust) ei oma,

Arvutiõpetus
Failisüsteemid
26
docx

Failisüsteemid

FAT32 failisüsteemiga. FAT32 suurim probleem on faili maksimaalse suuruse piirang – 4GiB. 32-bitine failipaigutustabel Failisüsteem FAT32 võeti esmakordselt kasutusele Windows 95 Service Pack 2 juures ning see kujutab endast FAT16 edasiarendust ning võimaldab kõvakettale paigutada palju rohkem klastreid. Suuremate ketaste puhul tõstab see oluliselt kettaruumi kasutamise efektiivsust, kuid näiteks Windows NT ning Linux ja UNIX seda failisüsteemi ei tunnista. NTFS NTFS (New Technology File System) on Microsofti poolt välja töötatud failisüsteem, mille eesmärk oli vabastada Microsofti operatsioonisüsteemid FAT failisüsteemi piirangutest. See on kasutuses alates Windows NTst[9] ning on toetatud kõigi sellest uuemate Windowsi versioonide poolt (sh XP, Vista, Windows 7, Windows Server). Kuna Microsoft ei ole NTFSi täielikku tehnilist spetsifikatsiooni

Informaatika
Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia-IST-mõisted
19
docx

Moodul 1 – Info- ja sidetehnoloogia (IST) mõisted

Professional. Viimane on mõeldud kontoritöötajale ning sellel on täiendavad turbe- ja haldusvõimalused. Näiteks saab XP Pro ühendada domeenipõhisesse arvutivõrku, aga XP Home'i ei saa. XP Pro võimaldab kaugtööd ning toetab Intel'i hüper-hargtöötlust. On olemas ka Windows XP 64-bitine versioon. UNIX ­ populaarne ajajaotusega multitegum-operatsioonisüsteem, mille töötas välja Bell Labs 1970-ndate alguses. Esialgu oli UNIX mõeldud kasutamiseks programmeerijatele ja kuigi ta on aastatega edasi arenenud, on UNIX ikka veel mitte eriti kasutajasõbralik. Graafiliste kasutajaliideste nagu MOTIF lisamine on asja siiski parandanud. UNIX oli üks esimesi C-keeles kirjutatud operatsioonisüsteeme, mis tähendab, et seda saab installeerida igale arvutile, millel on olemas C-keele kompilaator*. Praegu on kasutusel kaks peamist UNIX'i versiooni ­ System V ja BSD4.x (x=0, 1, 2 või 3).

Arvutiõpetus
Riistvara ja tehniline dokumentatsioon
70
pdf

Riistvara ja tehniline dokumentatsioon

R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu

Informaatika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun