Tartu Kutsehariduskeskus LINUX Referaat Juhendaja: Indrek Brifk Tartu 2009 Sisukord Sissejuhatus/Mis on Linux? .......................................................................................................... 3 Ajalugu............................................................................................................................................4 MINIX........................................................................................................................................... 4 Ärindus ja populaarsuse omandamine............................................................................................5 Praegu arendus................................................................................................................................5 Disain............................................................................
Ubuntu Ubuntu on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja mis on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur Unity, üks veebilehitseja Firefox, üks meiliprogramm Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikke Debiani jaoks väljalastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ning nii tasuta kommuuni toetust kui ka tasulisi tugikanaleid. Ubuntu on suulu ja koosa keele sõna, mis tähendab inimlikkust teiste suhtes, usku kõigi inimeste seotusse/ühtsusse. Ubuntu püüab sama põhimõtet järgida ka tarkvara loomisel: arendajate meelest peab tarkvara olema tasuta, kasutajate oma keeles ja kasutajatel peab olema võimalus muuta tarkvara vastavalt oma äranägemisele. Ubuntu kasutab vaikimisi Unity töölauakeskkonda, mille eesmärgiks on võimaldada lihtsat ja intuitiivset kasutajaliidest, pakkudes samal ajal täielikku kaasaegsete töölauarakenduste valikut, mille hulka kuuluvad näiteks kontoritarkvara LibreOffice (O
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz ja võimaldab kiirust kuni 54Mbit/sek. WiFi kasutab
Põhimõisted: Kodeerimine - Andmete teisendamine mingi koodi abil, näit. helisignaali teisendamine analoogkujult digitaalkujule enne laserkettale salvestamist, binaarandmete teisendamine tekstandmeteks enne edastamist e- postiga jne. Kodeerimine selles tähenduses ei sea eesmärgiks mitte informatsiooni salastamist, vaid selle teisendamist salvestamiseks või edastamiseks sobivale kujule, kuigi sageli on kodeeritud informatsioon ühtlasi ka inimesele loetamatu Moduleerimine - Sides tähendab moduleerimine informatsiooni lisamist elektroonilisele või optilisele signaalikandjale. Moduleerida võib nii alalisvoolu seda sisse ja välja lülitades kui ka vahelduvvoolule ja valgusele. Alalisvoolu moduleerimise näiteks on traditsioonilises telegraafis kasutatav Morse koodi edastamine morsevõtme abil. Enamik tänapäevaseid raadio- ja telekommunikatsiooniseadmeid kasutab vahelduvvoolu moduleerimist teatud kindlas sagedusribas. Levinumad modulatsioonimeetodid on järgmised: · ampl
HIIUMAA AMETIKOOL TARKVARA REFERAAT Koostaja: Jaanus Mets Juhendaja: K. Jesmin Suuremõisa 2010 Programme liigitakse kahte suurde gruppi. · Rakendustarkvara · Süsteemitarkvara Süsteemitarkvara alla lähevad programmid, mis toetavad rakenduste tööd. Arvuti ehitus, koosnevad kihtides või tasemest, süsteemitarkvara alla kuuluvad programmid ,,alumistele" kihtidele, lähemale füüsilisele kihile riistvarale, mis jookustab programme. Näited süsteemitarkvara funktsioonidest: · Riistvaraga suhtluse juhtimine · Ajastamine protsessides · Mälu haldus · Kasutaja üldfunktsioonid ja kasutaja töö, kui ükski rakendus ei ole Rakendustarkvara paigutub kihilise mudeli järgi ,,kõrgemale" kihile ,,eemale" riistvarast ja lähemal arvuti suhtleva kasutajale. Rakendustarkvara alla läheb need programmid, mis toetavad kasutaja tööd kindla funktsiooniga: muusika esitamine, te
Tartu Kutsehariduskeskus ÕPPEGRUPP NIMI Tulemüür Referaat Juhendaja: Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. MIS ON TULEMÜÜR?................................................................................................4 1.1 VABAVARALISED JA TASULISED ....................................................................4 1.2 TULEMÜÜRI ÜLESANNE...................................................................................4 2. AJALUGU.....................................................................................................................5 2.1 Esimene põlvkond: paketi-filtrid............................................................................5 2.2 Teine põlvkond: rakenduskihi tulemüür.............................................................
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Erakorralise meditsiini tehniku õppekava PRIIT KIRSS GPS Referaat Juhendaja: Siim Nemvalts, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli lektor Tartu 2014 1 SISUKORD MIS ON GPS?..................................................................................................................................3 SÜSTEEMI ARENG.......................................................................................................................3 MIS ON GPS? 2 Lühend GPS tuleneb inglisekeelsest terminist Global Positioning System - Ülemaailmne Asukohamääramise Süsteem, Globaalne Punkti Seire, kohamäärangusüsteem. Globaalne Positsioneerimise Süsteem võimaldab toimetada mingit objekti planeet Maa lähedasse etteantud koordinaatidega mistahes punkti. Juhtiv objekt saab GPS abil katkematult a
VILJANDI ÜHENDATUD KUTSEKESKKOOL Teenindusosakond Arvutiteeninduse eriala Koostas: Eve Link VPN Juhendaja: Ott Kukk VANA-VÕIDU 2012 Sisukord: VPN - Virtual Private Network VPN näidispilt VPN (virtual private network) on põhimõtteliselt privaat võrk, mis kasutab interneti et luua turvakanal kahe üksteisest eemal asetseva osapoole vahel. VPN Turvakanaleid on kolme sorti: · Sissepääsu-VPN (ing. Remote-access): turvakanalite abil tagatakse juurdepääs firma sisevõrku väljastpoolt kas sissehelistamise, ADSL-püsiühenduse, raadiovõrgu, GPRSi või juhtmega võrgu kaudu. Enamasti firmadel, kelle on palju mobiilseid töötajaid. · Intraneti VPN: see turvakanal on peamiselt suuremate ettevõtete jaoks ja on mõeldud firma osakondade ühendamiseks turvakanali abil ühtsesse võrku peakontoriga.
Kõik kommentaarid