GNU referaat (0)

VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
Infotehnoloogia õppetool
Ragnar PArv
AAp12
GNU
Referaat õppeaines „Vabavaralised süsteemid”
Juhendaja õpetaja Kalle Kebbinau
Väimela 2014

Sisukord

Richard Stallmann 4
Ajalugu 5
Free Software Foundation 6
Distributsioonid 7
Kokkuvõte 9
Kasutatud materjalid: 10
Sissejuhatus
GNU on täielikult vabast tarkvarast koosnev Unixi laadne operatsioonisüsteem. Unixi laadne
operatsioonisüsteem sisaldab tuuma, koostajaid, toimetajaid, tekstivormindajaid, postitarkvara, graafilist kasutajaliidest, raamatukogu, mänge ja palju muud.
GNU operatsioonisüsteemist pole ühtset väljalaset, vaid on palju erinevaid distributsioone. Iga distributsioon sisaldab erinevat valikut tarkvarast, vastavalt sellele, mis otstarbeks antud distributsioon on mõeldud. Distributsioone on suunitletud kasutamiseks nii serverites, koduarvutites, kui ka pisiseadmetes.1
GNU logo

Richard Stallmann

Richard on ilmselt üks tähtsamaid mehi arvutitemaailmas, Richard Matthew Stallman, (hüüdnimega RMS; sündinud 16. märtsil1953) on ameerika informaatik ning hariduselt  füüsik . Tema asutatud on vaba tarkvara  liikumine, GNU projekt ja ka Free Software Foundation. Tunnustatud häkkerina on tema peamisteks tarkvaralisteks töödeks Emacs (hilisem GNU Emacs) ja GNU C Compiler ning GNU Debugger. Samuti on ta GNU General Public License (GNU GPL) litsentsi üks autoritest.
2
Richard Stallmann aastal 2010.

Ajalugu

GNUle pani aluse Richard Stallmann 1983 aastal, Richard tahtis koostada operatsiooni süsteemi mis oleks 100% tasuta, ta ajas kokku inimesed kes hakkasid GNUd looma vaba tarkvara nimel. Nende eesmärk oli luua Unixi laadne operatsioonisüsteem, mis oleks täiesti tasuta. Arendus algas 5. jaanuaril 1984, kui Stallman lahkus töölt Massachusettsi Tehnoloogiainstituudist, et viimasel poleks õigust tarkvara omandada ega takistada selle jaotamist vaba tarkvarana. 1990 aastaks suutsid GNU töötajad kokku panna korraliku operatsioonisüsteemi, kuid neil puudus tuum. Aastal 1991 töötas Linus Torvals välja Linuxi tuuma. Linux on UNIXi-laadne operatsioonisüsteem ja ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Sellel põhjusel väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. GNU litsentsiks on GNU General Public Licence.
3
GNU/LINUX

Free Software Foundation

Free Software Foundation (lühendina FSF; Vaba Tarkvara Fond) asutati 1985. aastal Richard Stallmani poolt, et võidelda arvutikasutajate õiguse eest kasutada, uurida, kopeerida ja modifitseerida arvutiprogramme. FSF aitab kaasa vaba tarkvara – peamiselt GNU/Linuxi operatsioonisüsteemi – kasutamise levikule ja arendamisele. 4

Distributsioonid

Populaarsemad GNU/Linux distributsioonid on:
1) Ubuntu  - on Linuxi distributsioon, mis kasutab Debiani paketihaldust ja on kasutamise lihtsustamiseks teinud kindla programmide valiku: üks aknahaldur – Unity, üks veebilehitseja –  Firefox , üks  meiliprogramm  –Thunderbird jne. Ubuntu võimaldab kasutada enamikku Debiani jaoks välja lastud pakke oma lemmikprogrammi paigaldamiseks ja nii kommuuni tasuta toetust kui ka tasulisi tugikanaleid.5
2) Linux Mint- on Ubuntul baseeruv distributsioon, millele on kohe lisatud mitmed suletud lähtekoodiga tarkvarad. Samas on näiteks kasutatavad repositooriumid samad Ubuntuga..6
3) Debian -on vabatarkvaraline, avatud lähtekoodiga, Linuxi kernelil põhinev distributsioon, mis sisaldab rohkearvuliselt tarkvarapakette. Algselt oli Debian sponsoreeritud Free Software Foundation'i GNU projekti poolt, kuid tänaseks peetakse seda GNU projekti otseseks järglaseks.7
4)Fedora-on Linuxi-põhine  UNIX -i laadne operatsioonisüsteem, mis toetub paketihaldussüsteemile RedHat Packet Manager . Fedora arendamisel on suurt tähelepanu pööratud turvalisusele. Fedora põhiline turvavahend  Security Enhanced Linux kasutab mitmesuguseid turvavahendeid, sealhulgas kohustuslikku juurdepääsuõiguste kontrolli Linuxi tuumas asuvate Linuxi turvamoodulite kaudu.8
5)OpenSuse-on Linuxi tuumale ülesehitatud operatsioonisüsteem. Seda arendab kogukond  openSUSE Project  ja sponsoreerib  Novell .9

Kokkuvõte

GNU projekt on alustalaks Linuxile ja Linuxi tuum omakorda GNUle, ilme nende kahe koostööta, ei oleks meil tänapäeval Linuxi operatsiooni süsteemi ja selle distributsioone.

Kasutatud materjalid:

https://www.gnu.org/
http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman
http://et.wikipedia.org/wiki/Fedora
http://et.wikipedia.org/wiki/Debian
http://viki.pingviin.org/Linux_Mint
http://et.wikipedia.org/wiki/OpenSUSE
1 https://www.gnu.org/
2 http://et.wikipedia.org/wiki/Richard_Stallman
3 https://www.gnu.org/
4 http://www.fsf.org/
5 http://en.wikipedia.org/wiki/Ubuntu_(operating_system)
6 http://viki.pingviin.org/Linux_Min
7 http://et.wikipedia.org/wiki/Debian
8 http://et.wikipedia.org/wiki/Fedora
9 http://et.wikipedia.org/wiki/OpenSUSE