Kevadel kerkivad maapinnale asendusvõrsed. Teisel aastal kannavad vaarika oksad [?] ja peale seda [?]. Vaarikas õitseb juuni teisel poolel. Õitsemine kestab [?]. Vaarika vili on [?]. Vaarika lehed on liitlehed. Vaarikas vajab päikeselist kasvukohta jahuumusrikast mulda. Enne istanduse rajamist on vajalik maa korralikult puhastada umbrohtudest. Korralikku saaki on loota tervetelt istikutelt. Pärast istutamist tuleks taimeread multsida. Multsitud istandikus peab harima ainult vahekäike. Sobivaim aeg vaarikaistanduse rajamiseks on kevadel või sügisel. Sobivaim kasvutihedus on 5-6tugevat vart jooksva meetri kohta. Istandusest tuleb välja lõigata katkised, haiged ja saaki kandnud varred. Vaarika istandikku harvendatakse varakevadel. Vaarika liikidest kõige tuntum on aedvaarikas ja tuntakse veel pamplit ja vamplit.
Taliteraviljad vajavad palju päikest Talv- püsivad lumekatte teke Veekogudele tekib jääkate Sulad ja külmad vahelduvad Veebruar külmem kuu Kevad- ööpäevane kesmine temp. tõuseb üle 5C Saju päevade arv väiksem Suvi- jahedad Sajused Rannikul ja saartel on palju mõnusam; kesmiselt 15sajupäeva kuus Mandril keskmiselt 100 sajupäeva kuus Põllutööde tegemine sõltumine kliimast: Mullast Umbrohtudest Temp. Eesmärk on luua põllukultuuridele kasvuks ja arenemiseks soodsad tingimused ja minimaalsete kadudega. Koristada saak kvaliteetselt Külviaeg (teraviljadel) on ainus millega me saame taimede kasvu protsessi mõjutada. Külvil tehtud vigu ei saa hiljem parandada. Talivili (augusti lõpp ja septembri algus) Tekiks 2-3 võrset Taimed juurduksid ilusti Suviteraviljad, et need tuleb külvata esimesel võimalusel kevadel. Kui masinad
erinevatele herbitsiididele resistentsete sortide lähestikku kasvatamise tõttu kujunenud multi- resistentsus ehk vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Rapsi seemned on idanemisvõimelised enam kui kümme aastat. Nii jäävadki hiljem idanevatest seemnetest kasvavad rapsitaimed põllule ja põldude servadele kasvama veel aastateks, raskendades edaspidist umbrohutõrjet. Rapsilt on muundinfo kandunud edasi rapsi umbrohtudest lähisugulastele, näiteks põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. HR kultuuride kasvatamine kiirendab seega mitmel viisil herbitsiidiresistentsete umbrohtude kujunemist. Muundkultuuride intensiivse viljelemise tehnoloogia annab küll umbrohtudevaba põllu, kuid vähendab samas selle looduslikku mitmekesisust. Nii näitas HR rapsi kasvatamine katsepõldudel Inglismaal olulist bioloogilise mitmekesisuse kahanemist võrreldes tavarapsiga
vajalikkuse vähenemist. Ometigi tegelikult näitavad USA kogemused, et herbitsiidide kasutamine USAs on viimastel aastatel kasvanud, kusjuures GM- maisi, soja ja rapsi pritsitakse herbitsiididega 20-30% võrra rohkem kui tavalisi hübriidsorte. 4) Puhtamad veekogud ja põhjavesi Negatiivne 1) GM-taimed võivad hakata ohjeldamatult levima. Nt raps on muutunud raskesti tõrjutavaks umbrohuks. Ning rapsilt on muundinfo edasi kandunud ka rapsi umbrohtudest lähisugulastele, nt põldsinepile, soodustades nii superumbrohtude kujunemist. 2) GM-kultuure arendades on aluseks võetud eri kultuuride geenikaardid ning teadmine, milline geen, millise tunnuse-omaduse esinemist tingib. Samas puuduvad piisavad andmed, mis lubaksid küllaldase täpsusega hinnata geenide vastastikuse koosmõju ja toimemehhanismide kujunemist uue päriliku materjali lisamiselt organismi. Ning me pole veel valmis
..18 C Tärklise määramine Vastava seadmega.kartul pannakse veenõusse.5000g kartuli mass vee all, tihedus. 29. Söödajuurviljade bioloogilised iseärasused, seemnete ja juurikate ehitus, juurikate paiknemine mullas 30. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta möödumist Sügisene mullaharimine · Sügav künd 24-26 cm ja korralik umbrohutõrje Kevadine mullaharimine · Mulda harida varakult libistamise või kultiveerimisega · Pärast esimest mullaharimist anda mineraalväetised Väetamine Eriti oluline on orgaaniline väetis - sügiskünni alla Külv Seeme puhtida Optimaalne külviaeg Mai esimene dekaad
läkitatu". Ta purustas ning orjastas kangekaelsed hõimud ja nende juhte keetis elusalt ära kateldes. Ta kuulutas, et talle alistunud hõimud moodustavad maailma ainsa taeva poolt äravalitud rahva ja et nüüdsest peale kannavad nad nime ,,mongolid" , mis tähendab ,,võitjad". Kõik ülejäänud rahvad maa peal pidid muutuma mongolite orjadeks. Tingis-khaan tahtis puhastada maapinna talle alistumatutest hõimudest nagu kahjulikest umbrohtudest, ja ellu jätta üksnes mongolid. Ta ei osanud lugeda ega kirjutada, oskas vaid mongolite keelt kõnelda. Ta oli pika kasvuga, ja kuigi ta oli juba üle kuuekümne aasta vana, oli ta veel väga tugev. Raskete sammude ning kohmakate võtete poolest sarnanes ta karuga, kavaluselt rebasega, õeluselt maoga, väleduselt pantriga, väsimatuselt kaameliga, ja helduselt nende vastu kellele ta tasu tahtis anda verejänulise ematiigriga, kes hellitab oma poegi
Üks maltsataim kasvatab kuni sada tuhat seemet. Paljud umbrohud levivad ka varre- või juure juuretükikestega. Maaharimisega hävitatakse umbrohtusid, samuti taimekahjureid ning haigusi. Sügisene maaharimine algab kõrretüügastega põllupinna kobestamist, mida nimetatakse kõrrekoorimiseks. Pehme muld meelitab idanema mahavarisenud umbrohuseemned ja takistab juurte kaudu levivate umbrohtude arenemist. Kui kooritud põllud hakkavad tärganud umbrohtudest rohetama alustatakse künniga. Vanarahvas ütleb: ,,Rohunina tärkab, künnimees ärkab." Künniga pööratakse põllu pealmine kiht tagurpidi. Umbrohud ja taimejäänused heidetakse adraga kündmisel mulla alla, kus nad kõdunevad põllurammuks. Kündmine muudab mulla kohevaks. Kohev muld aga võtab hästi sisse vihma- ja lumesulamisvett ning säilitab taimede kasvuks vajalikku niiskust. Kui põld on sügisel hästi haritud, võib järgmisel aastal oodata head saaki.
Künniaja valikul tuleks arvestada: mullastikku, kasvatatud ja kasvatamisele tulevat kultuuri ning umbrohtude kooslust Erilist tähelepanu vajavad savimullad. Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10-12 cm sügavuselt 10-15 päeva pärast teistkordselt 15-18 cm sügavuselt Seejärel mõne nädala pärast künd 20-25 cm sügavuselt. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, pujud, põldohakas, põldpiimohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Raoundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis okt. II-III dekaad. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem s.o oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jäetakse põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine.
(parem sügisene sea songermaa kui sügisene künd). Kui ilmad on läinud halvaks, siis tuleks künd lükata kevadeks, sest muidu võib selline sügiskünd põllumulla pikaks ajaks ära rikkuda Erilist tähelepanu vajavad savimullad! Savimuldadele on olnud efektiivsemaks eelnev kobestamine tüükultivaatoriga. Esimesel korral 10 12 cm sügavuselt 10 5 päeva pärast teistkordset 15 18 cm sügavuselt. Seejärel mõne nädala pärast 20 25 cm sügavune künd. Tülikatest umbrohtudest (harilik orashein, põld-piimohakas, pujud, põldohakas) saastatud teraviljapõllud vajavad kindlasti koorimist või Roundupiga koristusjärgset või ka koristuseelset pritsimist. Künda tuleks künniperioodi lõppfaasis oktoobri II III dekaadis. Vähemtülikate umbrohtudega (suviumbrohud) põllud võib künda varem, so oktoobri alguses või septembris. Kui põhk jääb põllule, siis on vajalik teraviljapõhu varajane muldasegamine ning sügisene hiline kündmine.
.................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................. 15 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse ülesandeks on ära hoida või vähendada kahjuritest, haigustest ja umbrohtudest põhjustatud saagikadusid erinevate meetoditega (agrotehnilised, füüsikalised, mehaanilised, bioloogilised, keemilised taimekaitse meetodid). Taimekaitses on oluline luua kõikidele kultuuridele võimalikult soodsad kasvutingimused ja neid hooldada agrotehnikanõuetele vastavalt sest tugevad ja elujõulised taimed ei nakatu kergesti haigustesse on vastupidavamad kahjuritele ja suruvad alla umbrohud.
keskmised liivsavikad mullad. Liivsavikal mullal on hea struktuur,niiskusimavus, õhu ja niiskuse läbilaske võime. Väga happelised mullad ei sobi maasika kasvatamiseks, hästi kasvab ta neutraalsetel ja vähehappelistel muldadel. Parim pH 5,26,8. · Maasika normaalseks kasvuks ja hea saagikuse kindlustamiseks on tähtis maatükil eelkasvatavate kultuuride valik, mis tervendavad mulda haigustest ja kahjuritest ning puhastavad mulla umbrohtudest. Aedades on otstarbekas istutada maasikad peale selliseid juurvilju, nagu sibul, küüslauk, redis, porgand, peet, salat,petersell, spinat, till, seller, hernes, põlduba, türgi uba ja lilli(peiulill, petuunia, tulp, nartsiss). Sellesse valikusse ei ole soovitav lülitada kartulit, tomatit, kurki, pipart, kõrvitsat, kabatsokki, sest neil on maasikatega ühine haigus - vertitsiloosne närbumine, mille tagajärjel taim närbub kapillaaride sulgumise tagajärjel.
Taimekaitsetööde plaan Kursusetöö Tartu 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Ennetavad tõrjevõtted 3. Agrotehnilised võtted 4. Bioloogilised tõrjevõtted 5. Mehhaanilis-füüsikalised tõrjevõtted 6. Keemilise tõrje tabelid 6.1. Kartul 6.2. Talinisu 6.3. Porgand 6.4. Maasikas 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus 2 1. Sissejuhatus Taimekaitse tegeleb sellega, et ürtab ära hoida umbrohtudest, kahjuritest ja haigustest tulenevaid saagikadusid erinevate meetodite abil. Nendeks on agrotehnilised, füüsikalised,biloogilised,ennetatavad, mehhaanilised võtted. Väga populaarne on tänapäeval herbitsiidide, fungitsiidide ning insektitsiidide kasutamine, peaagu võimatu on rääkida pestitsiidi vabast maailmast. Selle probleemi üheks lahenduseks on integreeritud taimekaitsesüsteem, mille ülesandeks on viia kahjustajate
Koonusjad Silinderjad Eliptilised Ümmargused Lapergused Kõige sügavamal asub juurikatest suhkrupeedi juurikas, kõige kõrgemal aga söödapeedi juurikas. Söödajuurviljade kasvatamine, kasvuaegne hooldamine ja koristamine Kasvukoht külvikorras · Head eelviljad söödajuurviljadele: kartul, põldhein ja umbrohupuhas teravili · Söödajuurviljad on head eelviljad kõigile teistele kultuuridele · Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, suured ja järskude nõlvadeta · Samaliigilisi või samasse sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi samal kohal kasvatada enne nelja aasta Möödumist Külvijärgne hooldamine 1. Esimene umbrohutõrje: peedi ja porgandi äestamine 2. Järgmine võte, kui taimed on reas täielikult tärganud: ridade vaheltharimine 3. Vaheltharimist korratakse iga kahe nädala järel seni kuni taimed katavad reavahed 4. Söödajuurviljad harvendada kohe pärast 1. pärislehe väljaarenemist ja lõpetada see
sügavamat ning intensiivsemat töötlemist ning selle kulumise Põhu peenestamine, millest oleneb kvaliteet, põhu lahti lõigata ja visata viilu põhja ülemine 10 cm mullakiht mis varu on suurem. Väiksem ketas tungib paremini mulda ja on peenestamise tähtsus järgnevatele mullaharimistöödele. on väga rikas umbrohtudest kergem ning odavam vahetada, samas on maksimaalne Põhu sissekündmisel tuleb see eelnevalt peenestada ja põllule Nurgalõikur on kõver plekitükk adra hõlma esiosas. Täidab töösügavus ja kulumise varu väiksem. Kumeram ketas töötleb laotada ning kohe peale seda koorimise (või koristamise)
Lisaks oli GM kultuuridega põldudel vähem mesilasi, liblikaid ja lepatriinusid.2 Hetkel muutub ka üha raskemaks herbitsiidiresistentse rapsi tõrjumine järgnevate kultuuride kasvatamiseks, sest neil on välja kujunenud vastupidavus mitmele erinevale umbrohutõrje vahendile. Kuna rapsi tolm võib kanduda kuni 26 kilomeetri kaugusele 3 ja on võimeline idanema enam kui kümme aastat, saab muundinfo kanduda üle umbrohtudest lähisugulastele, soodustades superumbrohu kujunemist. Selle tagajärjel peab võtma kasutusele jällegi pestitsiidid. 2.2 GM rapsi potentsiaalne mõju inimese tervisele GM kultuuride mõju kohta inimese tervisele pole seni suudetud kindlat seisukohta võtta. GM kultuurid on olnud kasutused USA-s kui ka teistes maades juba palju aastaid ning märkimisväärset mõju pole inimese tervisele tuvastatud. GM kultuure pooldavad teadlased väidavad, et geneetilise muundamise tehnoloogia
f 2011 Maajalg (Glechoma) -harilik maajalg e. kassiratas (G. hederacea sün. Nepeta hederacea) Kasvukoht: talub ühtmoodi nii varju kui päikesepaistet. Päikese käes on padjand 5-10 cm, varjus 8-20cm. Avatud kasvukohas tuleb maajala padjaneid hoida eraldi konkureerivatest umbrohtudest. Samas aga võib maajalg ise oma kiire laialikasvamise tõttu muutuda teistele pinnakattetaimedel ohtlikuks naabriks. Mullastiku suhtes ei ole nõudlik, kuid kasvab kõige paremini viljakas ja kobedas pinnases, mis on piisavalt niiske. Pinnakattetaim. Joonis 20. Kassiratas (http://www.wildstauden.ch/pflanzen/bilder_db/GlechomaHederacea2008.jpg) Metsvits (Lysimachia) - roomav metsvits (L.nummularia)
81. Teraviljade vaheltharimine. Lai reavahe, aga ei asenda äestamist. Rootoräkkega 82. Äestamine ja vaheltharimine mulla hüdrofüüsikaliste omaduste mõjutajana. Harjad vaheltharimiseks – plastikust harjad, mis töötlevad pealmist mullakihti, eemaldades sellega umbrohu. Harjade tõrjetoime on tunduvalt suurem kui teistel harimisriistadel. Oht, et umbrohud edasi kasvavad, on väiksem, sest rohkem või vähem mullast väljakistud juurtega umbrohtudest jäävad mullapinnale. Harjade optimaalne harimissügavus on 3 cm. Nad jätavad kobeda peenesõmeralise mulla, mis aga teatud muldadel võib pärast tugevaid sademeid põhjustada erosiooni või mudastumist. Äestamine kaitseb kuivamise eest. 83. Köögiviljade vaheltharimine (selektiivne, mitteselektiivne,) Miks on rühvelkultuurid head? Sest neid on võimalik vahelt harida, nad on head eelviljad kuna nad kobestavad mulda (parandab mulla füüsikalisi omadusi) ja intensiivistavad
nõmm-liivateed võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm- liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte.
Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. - 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas
sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 45 - 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer,
24 eur/ha Liivkaer Nitran extra 8.46 eur/l 1 korda 2l/ha 16.92 eur/ha Anons 1.2-2 9 eur/l 1 kord l/ha 11.7 eur/ha Hernes (Pisum sativum) Haigused Hernerooste (Uromyces pisi) Ennetatav Hävitada piimalilled, sest need taimed on vaheperemeestaimed seentele. Agrotehniline Mulla kündmine, varajane külv,hoida põld puhas umbrohtudest,kasutada kiiresti valmivad sortid.Viljavaheldus. Füüsikalis-mehaaniline Raskesti kahjustatud herne õled põletada. 2015 Eesti Maaülikool Keemiline Amistar Amistar on süsteemse, translaminaarse ja kaitsva toimega strobiluriinfungitsiid seenhaiguste tõrjeks. Süsteemne ja translaminaarne toime avaldub alljärgnevalt: toimib taime pinnal ja peatab
Sõnajalgtaimede sugurakkude moodustumine ja ühinemine eellehel. Kandeoste teke kübarseente eoslaval koos edasise kasvamaminekuga, kõrrerooste talieosed (kõrrelisel) kuni püknospoorid (kukerpuul). Taimede vegetatiivse paljunemise viisid 1. Juurel tekivad lisapungad, nendest arenevad võsud annavad alguse uutele taimedele. Viljapuudest hapukirsipuu, ploomid-kreegid. Üldlevinud aialillede hulgas annavad vähesel määral juurvõsusid aedfloks ja sahhalini kirburohi. Umbrohtudest paljunevad nii kõige tülikamad püsikumbrohud - põldohakas, põld-piimohakas, väike oblikas, niidutaimedest kurekellukas. 2. Varrel tekivad lisajuured. 2a. Roomavad/lamavad varred/oksad juurduvad. Must sõstar, karusmari, paljud kiviktaimlalilled: harilik ja roomav kukehari, padjandfloks, karvane kadakkaer, kivirikud; umbrohtudest niitjas mailane, niidutaimedest valge ristik, nõmm-liivatee. 2b. Murdunud oksad/võsud juurduvad niiskes keskkonnas
naeris seeme sile kahvatupruun kerajas söödakaalikas seeme sile tumepruun kerajas söödakapsas seeme sile hele-mustjaspruun kerajas,lapergune Juurikate ehitus:7) küsim. 51) Söödajuurviljade agrotehnika põhiküsimused. Külvatakse ühele külvikorraväljale suviteraviljade vahele. Hästi väetatud juurviljad jätavad toitainerikka ja umbrohupuhta põllu. Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga.
naeris seeme sile kahvatupruun kerajas söödakaalikas seeme sile tumepruun kerajas söödakapsas seeme sile hele-mustjaspruun kerajas,lapergune Juurikate ehitus:7) küsim. 51) Söödajuurviljade agrotehnika põhiküsimused. Külvatakse ühele külvikorraväljale suviteraviljade vahele. Hästi väetatud juurviljad jätavad toitainerikka ja umbrohupuhta põllu. Põllud peavad olema puhtad mitmeaastastest umbrohtudest, et juurvilju kasv.Põllud peavad olema suured ja järskude nõlvadeta, ühte liiki või sugukonda kuuluvaid juurvilju ei tohi järjest ühel põllul kasvatada.Juurviljad vajavad sügisel sügavalt haritud 24-26 cm küntud mulda, umbrohutõrjet. Neil on võimas juurestik. Vajalik on põldude sügisene tasandamine. Juurviljapõldu tuleb kevadel harida varakult, siis saab ka külvata varakult. Esimene töö on orgaanilise väetise muldaviimine randaaliga. Juurviljad kasutavad oma pika
II grupp mugal ja juurviljad ning kõrvitsalised. Kartul,pataat,maapirn, Põllukülvi kord. Kasvatatakse peamiselt tera ja kaunvilju, rüffelkultuure ning ristikut. Rohumaa külikordades kasvatatakse esmajärjekorras loomadele vajalikku sööta-heina sin Umbrohu tõrje. Külvatud liikide kõrval on ka rida teiste sugukondade esindajaid. On ka neid umbrohte, mis kahjustavad loomade tervist. Halva söödavusega umbrohud , madala saagilised, takistavad kultuurtaimede kasvu. Umbrohtudest saadakse lahti kahel viisil otsesel ja kaudsel teel. Profülaktiliseks võiks lugeda selliseid kaudseid meetodeid nagu umbrohtude niitmine. Seeme mida ostame peaks olema umbrohu vaene, ka sõnnik peab olema umbrohu puhas. Karjamaa tuleb rajada katteviljata. Kui tahad samal aastal saaki saada, siis tuleb sinna külvata karjamaa raiheina. Mehhaaniline ainult umbrohtude välja kitkumine Karjamaa kasvatamine Karjamaa kasvatamine on keerulisem, kui üheaastaste kultuurtaime liike
võib leida kasvamas paljudes kiviktaimlates. Kui teil on soovi teda ka endale saada, siis tuleb koguda tema seemneid või pista mulda üks varrejupp. Viimasele tulevad kergesti juured alla. Edukalt on katsetatud ka nõmm-liivateed kui murutaime. Seejuures on saadud väga häid tulemusi ka sellistel ülikuivadel ja kehva pinnasega kohtadel, kus isegi kõrrelised ei taha hästi kasvada. Samas on nõmm-liivatee küllaltki tallamiskindel ja saab ise võitu umbrohtudest. Nõmm-liivatee kohta võiks lõpetuseks mainida veel sellist huvitavat asja, et ehkki ta sedamoodi paistab, ei ole ta üldsegi rohttaim. Nimelt on tema maadligi roomav ja igal võimalusel juurduv vars puitunud ja elab isegi kümme aastat vanaks. Sellest kasvab aga igal kevadel välja rohkesti rohtseid õisi kandvaid harusid. Sellist taime võib nimetada kääbusjaks poolpõõsaks. Ka nõmm-liivatee lehed elavad üle talve, kauem siiski mitte.
Hilisemal pügamisel jäetakse hekk alt laiemaks kui pealt, sest siis püsib ta kauem ilus ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 35 Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest,
puhul lõigatakse pärast istutamist tugevalt tagasi, et nad hargneksid mullapinna lähedalt. Hilisemal pügamisel jäetakse hekk alt laiemaks kui pealt, sest siis püsib ta kauem ilus ega hakka alt laasuma. Regulaarne lõikus soodustab heki tihedat kasvu. Noori hekitaimi tuleks lõigata tihedamalt, et moodustuksid uued võrsed ja tihe oksastik. Soodsaim aeg tagasilõikuseks on mai ja august ning talvekuud (Vaasa 2003). 4.1.3. Hooldus külvil Kõigepealt tuleks umbes meetrilaiune maariba umbrohtudest puhastada. Eriti hoolikalt on vaja eemaldada mitmeaastased umbrohud nagu nõgesed, oblikad jms. Seda võib teha käsitsi kitkudes või multsimise abil. Heki istutamiseks kaevatakse 40-50 cm laiune ja 30-40 cm sügavune kraav, kuhu tuleks laotada umbes 5 cm paksune kõdusõnniku või kompostikiht ning see maasse kaevata. Need ettevalmistavad tööd võiks teha juba enne istikute hankimist. Paljundatakse seemnetest, külvates neid kas sügisel või kevadel,
või toidu suhtes, võib üks teise välja tõrjuda. Omavahelises konkurentsis ei pruugi nõrgem alati hukkuda, kuid ta tõrjutakse elupaika, kus on halvemad elu- ja toitumistingimused. Liikidevahelist konkurentsi taimeriigis näeme näiteks porgandipõllul. Seal on alati ka umbrohtude seemneid, mis tärkavad kiiresti ja kasvavad peagi lopsakateks taimedeks. Porganditaimed tärkavad hiljem ja nad on algul väga väikesed. Kui nüüd põldu umbrohtudest ei puhastata, jäävad porganditaimed nende varju ja känguvad. Pilt ja alltekst: Mäger kaevab enesele uru, kuid sageli asub sellesse elama hoopis rebane või kährik, kes vajab samasugust elupaika. * Loetle tegureid, mille pärast organismid konkureerivad? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Millised keskkonnategurid mõjutavad taimede kasvu? 2. Selgita, kuidas tähtsate toidutaimede, näiteks soja ja kartuli kasvatamine sõltub piirkonnas valitsevatest tingimustest. 3
annaabi.ee 
