Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üleslükkejõud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaju, põhjenda, üleslükkejõud, kuulike, vedelikus, lusikas, anumas, paat, kumb, coca, cola, mineraalvesi, anumat, kummas, istuda, upub, plastmassist, pumbata, kangkaalud, uputadaElastsusjõud kehas tekkiv jõud, mis on võrdne, kuid vastassuunaline keha deformeerivale jõule. Võimaldab kehal algse kuju taastada. Rõhk füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja kehade kokkupuutepinna pindala jagatisega. Tähis: p Valem: rõhk = jõud : pindala p=F:S Ühik: 1 Pa (paskal) 1 Pa = 1 N : 1 m2 Mõõdetakse manomeetriga. Vedelik- ehk U-torumanomeeter, metallmanomeeter ja aneroidbaromeeter (õhurõhk). Pascali seadus: vedelikus ja gaasis levib rõhk igas suunas. Vedelikusamba rõhk on võrdeline vedelikusamba kõrgusega. Rõhk vedelikus on võrdne vedeliku tihedusega. p = gh Normaalõhurõhk on 760mmHg, mõõdetakse elavhõbebaromeetriga. Üleslükkejõud jõud, mis tõukab vedelikku või gaasi asetatud keha üles. ARCHIMEDESE SEADUS: Vedelikku sukeldatud kehale mõju üleslükkejõud on arvuliselt võrdne keha poolt väljatõrjutud vedelikule mõjuva raskusjõuga.
3 ρFW =1,000 t /m merevee (salt water) tihedusena ρSW =1,025t / m3 , mis on 35‰ soolsusega merevee tihedus. Kui arvutuste tegemisel on vee täpne tihedus arvesse võetud ja see jääb kahe eelpoolnimetatu vahele, nimetatakse seda dokivee (dock water) tiheduseks. 3.1.2 Archimedese seadus Archimedese seadus on hüdro- ja aerostaatika seadus, mille kohaselt igale vedelikus või gaasis asetsevale kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga. Vana-aja mõttetarkade töödest on tänapäeva kooliharidusse jõudnud vaid üksikud. Matemaatikud tutvustavad Pythagorase teoreemi ning Heroni valemit, füüsikas räägitakse vast kõige enam Archimedese seadusest: Vette asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis on võrdne keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga. Archimedes ise sõnastas selle seaduse pisut teistmoodi: keha kaotab oma kaalust
kokkupuute pind, mida lähemal on kehad üksteisele ja mida kauem ülekanne kestab. Tulemus oleneb ka keskkonnast, mis on kehade vahel. Konvektsiooni korral kantakse soojem keskkond üle teise kohta. Selle näiteks on sooja vee liikumine keskküttesüsteemis. Konvektsioon võib olla loomulik või sunnitud (pumba abil tekitatud). Loomulik konvektsioon esineb sellepärast, et soojenedes aine paisub, tihedus väheneb ja tekib üleslükkejõud. See kiirgus, mis näiteks Päikeselt energia maale toob või kuumast ahjust meieni kannab on soojuskiirgus, mis on oma olemuselt elektromagnetiline laine. Laine ise ei ole soojus ega energia. Laine on energia edasikandumise viis. Süsteem liigub iseenesest sellise oleku poole, kus süsteemis puudub igasugune kord (mingi jaotuse eelistus). Ehk teisti öeldes: iseeneslikud protsessid viivad kaose suurenemisele.
· Kuidas määrata puu kõrgust varju pikkuse järgi? Vihje: võrrelda enda varju pikkusega. · Miks rändlinnud lendavad kolmnurgas? · Miks vihmaga vihmaussid maa peale tulevad? · Must ese tundub päikese käes soe, aga valge on jahe. Miks? 3. Õues ja tänaval 3.1. Õues · Näeme poriloiku, kus ujub tuletikk. See ujub lapiti. Miks ta ei uju vertikaalselt, sest siis on ju raskuskese Maale lähemal? Vihje: tikule mõjub lisaks raskusjõule ka üleslükkejõud. Nende jõudude rakenduspunktid ei lange kokku. KATSE pliiatsiga veeanumas. · Näeme poriloiku, kus on õlilaik. See on mitmevärviline. Miks? Vihje: võib esineda valguse interferents õhukeselt õlikihilt. Mis värvi on sama loik öösel tänavalaterna või kuu valguses? · Märjal asfaldil on õlilaik värviline, kuival asfaldil ei ole. Miks? · Kui vihma hakkab sadama, muutub maapind tumedaks. ka riided muutuvad märjalt tumedamaks, aga meie nahk mitte. Miks
Spektri värvid on punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, sinine ja violetne. Valgusfiltriks nimetatakse läbipaistvat keha, millega eraldatakse valgusi. Värviline pind peegeldab seda värvi valgust, mis värvi ta ise on ja neelab kõik ülejäänud värvi valgused. Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli
Mida sügavamale keha panna, seda suurem rõhk talle mõjub Hüdrostaatika põhivõrrand: Kui vedelik on avatud atmosfäärile (välisele rõhule), siis P = P0 + ρgh P- rõhk P0 – rõhk vedeliku pinnal ρ0 – vedeliku tihedus g – raskuskiirendus h – vedeliku kõrgus Archimedese seadus: Vedelikku asetatud kehale mõjuv üleslükke jõud on võrdne keha poolt väljatõrjutud vedeliku kaaluga Kehale mõjuvad jõud vedelikus: Raskusjõud ja üleslükkejõud Pascali seadus: Kirjeldab rõhu edasi andmist vedelikes ja gaasides Kinnises anumas antakse vedelikes ja gaasides rõhk edasi igas suunas ühteviisi. Rõhu muutus ühes vedeliku osas kandub edasi kogu vedelikule Rõhk vedelikus sõltub ainult vedelikunivoo kõrgusest, mitte anuma kujust Pindpinevus: Kui molekul liikuvuse tõttu üritab vedelikust lahkuda, siis tõmbejõu kasvu tõttu pöördub tagasi
1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Tln Lasnamäe Mehaanikakool Materjaliõpetus Konspekt autotehnikutele Koostaja Mati Urve 2009 Teemad 1. Materjalide omadused, 2. Terased, 3. Malmid, 4. Magnetmaterjalid, 5. Metallide termiline töötlemine 6. Vask ja vasesulamid, 7. Alumiinium ja alumiiniumisulamid, 8. Magneesiumisulamid, 9. Titaan ja selle sulamid, 10. Laagriliuasulamid , 11. Kermised, 12. Metallide korrosioon, 13. Plastid , 14. Klaas, 15. Värvid, 16. Värvide liigitus, 17. Värvimisviisid, 18. Pindade ettevalmistamine, 19. Metallide konversioonkatted, 20. Metallkatted, 21. Kütuste koostis, 22. Kütuste koostis, 23. Nafta koostis ja kasutamine, 24. Nafta töötlemise viisid, 25. Kütuse põlemine , 26. Vedelkütuste üldised omadused ja nende kontrollimine, 27. Bensiinid, 28. Petrooleum, 29. Diislikütused, 30. Gaasikütused, 31. Hõõrdumine ja kulumine, 32. Määrdeainete liigitus, 33. Õlid, 34. Õlide omadused, 35. Mootoriõlid, 36
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused Mõisted: asukoha muutus (läbitud teepikkus) ∆x, aeg ∆t, kiirus v. Ühtlase kiirendusega liikumine: Liikumine, mille kiiru
2)Looduslik anhüdriit. TOOTMINE: Madalatemperatuursel tootmisel saadakse kõrgtugev kips, mille tootmisel on tähtis, et vesi eralduks veena, mitte auruna. Autoklaavis tootmise puhul kuumutatakse tooraineid hermeetiliselt suletud reservuaaris, kus tooraineid kuumutatakse 124 kraadi juures 5 tunni vältel pärast mida kuivatatakse produkt suitsugaaside läbijuhtimisega umbes 3-5 tunni vältel. Pärast seda kips jahvatatakse kuulveskites. Keetmise meetodi puhul keedetakse kipsi lahtises anumas soolalahuses. Kipsi keedetakse 45-90 minutit ja seejärel tsentrifuugitakse pestakse ja kuivatatakse ning jahvatatakse. KASUTUS: kipsplaadid, seinapaneelid, keraamika jne. 25.Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) TOORAINE peab andma vajaliku keemilise koostise, looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab kõik vajalikud koostisosad, aga enamikel juhtudel kasutatakse kaht
maksimaalsest suve laadliini pikkusest. Kui laeval on ebaharilik vööri või ahtri konstruktsioon, siis lähenetakse vastavalt konkreetsele laevale Register lenght – laeva pikkus vöörtäävist kuni ahtertäävi kinnituseni või rooli palleri kinnituseni, nende mõlema üuudumisel ahtripeeglini IMO lenght - 96% veeliini pikkusest 85% teoreetilisest pardakõrgusest mõõdetuna kiilu pealt või pikkus vööri poolt vöörtäävi kuni roolipalleri telgjooneni sel samal veeliinil, kumb mõõt on pikem (kasutatakse enrinevatel konvensioonidel). Kui kiilul on kiilu tõus (rake of keel), siis pikkus mõõdetakse paralleelselt veeliiniga. Molded beam - mõõdetuna laeva keskosas, maksimaalne teoreetiline laius Molded draft - mõõdetuna laeva keskosas baasjoonest suvise lastiliinini Molded depth - mõõdetuna baasjoonest ülemise tekipiimi kannani laeva keskosas • Extreme beam - maksimaalne laeva laius arvesse võttes kõiki väljaulatuvaid osasi
Rõhumisjõu toimel keha kuju muutub (keha deformeerub) ja see põhjustab vastassuunas mõjuva elastsusjõu, mis ongi toereaktsioon. N või F N =mg+ ma=m(g+a y ) Kaal vedelikku sukeldatud kehal 8 Kui keha on üleni vees, siis on üleslükkejõud kogu aeg ühesuurune. Vesi avaldab vees olevale keha pinnale rõhku. Üleslükkejõud võrdub vedeliku tiheduse, teguri g ja keha vedelikus oleva osa ruumala korrutisega. Fü= gV Tiheduse ja ruumala korrutis annab massi, aga mille massi? Keha mass see olla ei saa, sest on siin vedeliku tihedus! V on keha vedelikus oleva osa ruumala. Sama suur peab olema ka selle veekoguse ruumala, mille keha sukeldudes enda alt välja tõrjus. V on seega keha poolt väljatõrjutud vedeliku mass
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). Ehitiste a) b) c) d) Joonis 1.1 Pinnasega seotud ehitised või nende osad.a) pinnasele toetuvad (madal- ja vaivundament) b) pinnast toetavad (tugiseinad) c) pinnasesse rajatud (tunnelid, süvendid d) pinnasest rajatud (tammid, paisud) koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab pinnasega kontaktis olevate ehitiste deformeerumist või püsivuse kaotust. Töökindlate ja ökonoomsete ehituste kavandamiseks on vaja teada pinnase käitumise seaduspärasusi. Pinnasemehaanika
vastuvõetava heli hilinemise aeg. Arvutada tuleb järgmiselt: Heli kiirus= kaugus/ aeg II . Vedelike mehhaanika Esmakordselt määras heli kiiruse õhus 2.1.Vedelike staatika prantslane Mersenne 1936. aastal. Selleks kasutas ta suurekaliibrilist püssi musketit. 2.1.1.Hüdrostaatiline rõhk vedelikes 1827. aastal mõõdeti Genfi järvel heli kiirus Vaatleme seisva vedelikus mõttelist vees. Järvel oldi kahes paadis. Üks pinnaelementi S.Rõhk vedeliku sees on katsetajatest laskis paadist vette kellukese. võrdne jõuga t,millega vedelik mõjub Ta süütas püssirohu ja lõi samaaegselt kella. ühikulist pinnaelementi selle normaali sihis. Teisest paadist vette pistetud kuuldetorust =limt/S=dt/dS kuuldi kellalööke, mis jõudis kuuljani läbi vee. Nähti valgussähvatust
udusulgi vähem kui 1 kg rauda, mis justkui räägib Newtoni II seadusele vastu. Tegelikult vastuolu muidugi ei ole. Mass (ja raskus) on neil võrdne, erineb nende kaal ehk toele mõjuv jõud. Üleslükke parandus on seda suurem, mida lähedasemad on kaalutava keha ja väljatõugatava õhu tihedused, kuni selleni, et vesinikuga täidetud õhupall omab hoopiski negatiivset kaalu, jõud on negatiivne, s.t. suunatud üles). Vees on üleslükke jõud võrdne vee kaaluga hõivataval ruumalal. Regular Coca purk upub vees, Coca Light aga mitte.Miks? Suhrku tõttu on Coca cola tihedam! Üleslükkejõud! Milleks on autos õhkpadi? Kokkupõrkel jätkab juht liikumist, kuni mingi teine jõud teda ei peata. Õhpadi loob jõu üle aja impulsi. Mida rohkem aega jõul on aega mõjuda juhile, et teda aeglustada, seda vähem kahju saab juht. Mida näitavad dünamomeetrid? Jõudude ja kiirendusevahekord? Keha kaalumine on niisiis massi mõõtmise viis gravitatsioonijõu kaudu. Kaalu
Tähtsaimaks ühendiks on etüün e. atsetüleen (C2H2; värvusetu, küüslaugu lõhna ja narkootilise toimega vees lahustuv gaas), mida saadakse laboratoorselt ja tööstuslikult kaltsiumkarbiidist vee toimel. Gaaskeevituses tuntud aine, kus atsetüleeni Ande Andekas-Lammutaja balloonides on see gaas rõhu all lahustatud orgaanilises vedelikus, millega on immutatud balloonis sisalduv poorne materjal. Etüüni segu hapnikuga on väga plahvatusohtlik ning võib olla purustava jõuga. Põleb tugeva tahmava leegiga. Segatult hapnikuga põleb aga täielikult, andes väga kõrge temperatuuriga leegi, mida kasutatakse keevitusel. Kolmiksidemega ühendite omapäraseks reaktsiooniks on asendusreaktsioon metallidega, mille tulemusel moodustuvad atsetüliidid
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. ................................................................................... 6 12. Ehitusterased- tootmine, legeerterased. ...................................................................................... 7 15. Metallide korrosioon (liigid leviku ja tekkimise järgi
siin: x - punkti P hälve tasakaaluasendist A - punkti P maksimaalne hälve ehk võnkumise amplituud - punkti P võnkumise faas Nurkkiiruse definitsioonist saab avaldada: = t. Asendades selle eelmisse võrrandisse: 12 ehk arvestades seost nurkkiiruse ja sageduse vahel: MATEMAATILINE PENDEL Venimatu niidi otsa riputatud kuulikese võnkumisel liigub kuulike mööda ringjoone kaart, mille raadius võrdub niidi pikkusega, seepärast on kuulikese asend mis tahes ajamomendil määratud niidi kaldenurgaga a vertikaalsihist. Matemaatiliseks pendliks nimetatakse kaaluta ja absoluutselt venimatu niidi otsa riputatud ainepunkti. Kui pendlikeha (koormise) mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii väike, et neid suurusi võib arvestamata jätta,
Üldrõhul, mille juures veeauru osarõhu suurus ületab küllastatud auru rõhu suuruse sellel tempil, hakkab veeaur kondenseeruma. Arvutusülesannete näited kodulehel Meeme loengute materjalid all. 11.Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine)? Vedeliku mõiste ja üldised omadused. Vedelik: On aine või materjal, mis voolab tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekib gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse
Veeauru mass leitakse: m=Vaur*Pkompr*T0*M/P0*T1*V0. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud on ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul; tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete kuumutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omab kindlat mahtu. Kokkusurutavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku. Aurumine: Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse
-e üles. Tõusu kõrgus on võrdeline pindpinevusega ja pöördvõrdeline kapil.-i raadiusega. Nt: Kui kõrgele võib tõusta vesi – kui r=1mm, siis h=1.5cm; r=1mm, h=1,5m. Osmoos on lahusti molekulide ühesuunaline difusioon läbi poorse vaheseina, mis eraldab kaht erisuguse kontsentratsiooniga lahust. Osmoosi tagajärjel tekib osmootne rõhk, mis takistab lahusti difusiooni läbi poorse vaheseina. Kohesiooni jõud on osakeste vahel vedelikus faasi ajal. Adhesiooni jõud on vedeliku osakeste ja pinna osakeste vahel erinevate faaside vahel. Muutes neid jõude, saab muuta märgavust. Näited: et vesi märgaks vähe puitu, siis puit värvitakse; vesi ja vesilahused pinda ei märga. 10. Lahus on vähemalt kahe aine homogeenne segu, üks ainetest on lahusti teine lahustatav aine. Sarnane lahustab sarnast, s.t. lahusti molekuli omadused on sarnased lahustatava aine molekulide omadustega
õhus sisalduv veeaur kondenseeruma. Õhu kokkusurumisel suureneb üldrõhu suurenemisega ka veeauru osarõhk õhus, sest veeauru osarõhu suurus ei muutu. + ülesanded. 12. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine(küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine(mõiste ja tingimused), kondensaat(mõiste), tahkumine(mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega(vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis(aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud on ained, mis voolavad raskusjõu mõjul. Voolamine on osakeste ühesuunaline liikumine üksteise suhtes raskusjõu mõjul. Vedelikud tekivad gaaside jahutamisel ja kokkusurumisel ning tahkete ainete külmutamisel; ei oma kindlat kuju, kuid omavad kindlat mahtu; kokkusurutatavus on väga väike, selleks on vaja väga suurt rõhku
Eemaldavad mustust - hüdrofiilne ots seostub vee molekulidega, hüdrofoobne ots mustusekübekesega, nii viiakse mustus pesulahusesse. Takistavad mustuse tagasisadenemist - tensiidi molekulid ümbritsevad kohe mustuseosakese - tekivad mitsellid. Nii takistatakse mustuseosakeste ühinemist ja tagasisadenemist. Räni (Si) aatomeid sisaldavad polümeerid (hüdrofobiseeriv aine), kui sellega katta klaaskuulid, siis vesi ei märga klaaskuuli pinda ja kuulike jääb pinnale ujuma.Näide: värvide sisse millega märgistati teid pandi kaetud kattega klaaskuulikesi. Need jäid värvikihi pinnale ja peegeldasid valgust, seega suurendasid märgistuse kulumiskindlust. 50. Vesi, keemilised omadused. Külmumistemp 273 K, keemistemp 373 K, tihedus 1,00 g/cm3 Sisaldab lahustunud ja suspendeeritud lisandeid Omadused: - hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
auru rõhu ja kuigi ta pole kuum , hakkab ta keema. Keeemisel seguneb vedelik aurumullidega ,ta homogeensus kaob ning tavalised hüdraulikaseadused tema kohta enam ei kehti. tekib kavitatsioon. Hüdrostaatikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike tasakaalu seadusi ja nende praktilist kasutamist. Vedeliku tasakaaluks nimetatakse olekut ,kus vedeliku osakesed üksteise suhtes ei liigu. Tasakaaluolek võib olla kahesugune : nn. "absoluutne "tasakaal ,kus vedelik asub liikumatus anumas ,mis ise on liikumatus olekus, ning suhteline tasakaal ,kus vedelik on liikumatu anuma suhtes ,mis ise liigub. Iga aine osakeste vahel mõjuvad molekulaarjõud. Vedelikus on nad teiste jõududega võrreldes väikesed ja pääsevad mõjule alles siis ,kui vedeliku maht on väga väike . Hüdraulika seaduspärasuste tuletamisel on nad tähtsusetud ja jäetakse arvesse võtmata. Hüdrostaatiliseks rõhuks ehk surveks nimetatakse taskaalus olevas vedelikus
Kordamisküsimused „Puiduteaduse“ eksamiks 1. Milline on Eesti metsatagavara ja kui suur oli aastane raiemaht 2010 -2011? Milliste liikide puhul toimub üle- ja milliste liikide puhul alaraie? • Eesti riigi kasvava metsa tagavara on ca 465 tm (metsamaa pindala on 2,2 mln hektarit) • 2010. a. oli raiemaht ca 8,5 mln/m3 ja 2011. a. 9,1 mln/m3 • Alaraie liigid – lepp, haab (lehtpuud) • Üleraie liigid – kuuse ja kase osas ületavad aastased raiemahud metsatagavara 2. Milleks kasutatakse puiduistandustest pärinevat puitu? Millised on istanduste eelised võrreldes tavapärase metsakasvatusega? (Maailma puidutööstuse üks arengusuundadest on puiduistanduste kiire areng. Maailma metsadest ca 5% moodustavad istandused, istanduste pindala kasvab ca 4,5 mln ha aastas (Eesti pindala võrra). Enamik istandusi asub Aasias, Okeaanias, Lõuna-Aafrikas, Tšiilis, Brasiilias ja nt Uus-Meremaal.) Istanduste eeliseks on kiire kasvuga puud, nt eukalüpt saab rai
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Nt: FeS 0,95 , Fe0,95S , CaO0,98 , Ca0,99O jt. Faraday seadused: I Elektrolüüsil eraldunud aine mass on võrdeline voolutugevusega (I) ja elektrolüüsi kestvusega (t) seega elektrolüüti läbiva elektrihulgaga I t II Võrdsete elektrihulkade (I t) mõjul elektrolüüsil eraldunud erinevate ainete masside m1 ja m2 suhe võrdub vastavate ioonide molaarmasside ja ioonlaengute jagatiste suhtega. Archimedese seadus: Vedelikku/gaasi asetatud kehale mõjub üleslükkejõud, mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku/gaasi kaaluga. 2) Aine on osake, mis omab nii massi kui mahtu, ta võib esineda puhtana (suhteline mõiste) kui ka ühendites. Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei esine arvestatvaid keemilisi muutusi (nt: alumiinium pottidena, metallid, looduslikud ja sünteetilised kivimid, pooljuhid). Kemikaal - aine, mida kasut või valmist (toodetakse) keemilises protsessis. Mineraal anorg aine, mida leidub looduses.
saavutamise viisist : tihedus, siseenergia. Konstantse ruumalaga süsteem ei saa paisuda, kui süsteemi ruumala saab muutuda ja väline rõhk on konstantne, siis w=P ex∆V Kalorimeetria – seade, kus soojuse ülekannet mõõdetakse temperatuuri muutuse kaudu. Koosneb reaktsiooninõust, segajast ja termomeetrist. Süsteemi summaarset võimet teha tööd nim tema siseenergiaks (U) 4. Entalpia. Soojusülekanne konstantsel rõhul. Soojusmahtuvus. Kumb on suurema molaarse soojusmahtuvusega, kas NO või NO2? Miks? Entalpia on termodünaamilise süsteemi siseenergia ja rõhuenergia summa. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Soojusmahtuvus konstantsel ruumalal on sisenergia muudu ja temperatuuri muudu jagatis. Konstantsel rõhul aga entalpiamuudu ja temperatuurimuudu jagatis 5. Kirjutada süsteemi soojusmahtuvuse avaldised püsival rõhul ja ruumalal. Kummal juhul on
kondenseeruma. Kondensaadi kogus Lühidalt: 1) Boyle-Mariotte Gay-Lussac seadus, 2) Boyle-Mariotte Gay-Lussac seadus 3) P H20/Püld = VH2Oaur/100 11. Vedeliku mõiste ja üldised omadused: aurumine (küllastatud auru rõhu mõiste), lendumine, keemine, kondenseerumine (mõiste ja tingimused), kondensaat (mõiste), tahkumine (mõiste ja põhjused). Näited. Mis toimub tavatemperatuuridel vedelate lahustega (vedelik vedelikus, tahke aine vedelas lahustis) kinnises ja avatud süsteemis (aururõhud, lendumine, lahustunud tahke aine käitumine) ? Vedelikud ained ja materjalid, mis voolavad tavatingimustel raskusjõu mõjul. Aurumine Vedelikus on osakesed pidevas soojusliikumises, sellest tingituna on kõigil osakestel kineetiline energia, mis pole kõigil ühesugune. Need osakesed, mille kineetiline energia on keskmisest energiast suurem, ületavad naaberosakeste külgetõmbejõu ja
annaabi.ee 
