Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Üleminek muinasajast keskaega". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valdused, maaisandad, linnustes, läänimehed, aladest, linnaõiguse, barjäär, sakslastel, rüütlid, eramõisad, isiklikku, preestrid, vaimus, linnaõigused, leedulased, jüriöö, kunungas, valdemar, aprillil, padise, tapsid, liivimaa, tapeti, pöide, sakslased, lahutav, koguaegüsima ja mille järgi Eestimaa piiskop, kelle residendikls oli varem Lihula sai endale Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Tartu piiskopkond Sakala ja Ugandi ühes külgnevate Kesk-Eesti maakondadega. · Orduala Sakala, Kesk-Eesti · Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa · Taani all Rävala Lääniaadli teke · Pärast maade jagamist tuli maaisandatel (piiskopid, ordu, Taani kuningas) oma valdused keskaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. · Linnused - rajati maa kindlustamiseks. · Feodaal ehk läänimees oli keskajal feoodi ehk läänimaa saaja, kes vastutasuks kohustus teenima maaisanda sõjaväes. · Saksa ordule ei olnud läänimeeste abi tähtis -> ordu maid ei läänistatud ning linnuseid anti põhiliselt ordurüütlitele. · Lääni võis saada igaüks, kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas(lään tuli välja osta).
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond
Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses. Alles aasta lõpuks suutis Saksa ordu Mandri-Eesti Preisimaa abiga alistada ning saarlased suudeti purustada kahe sõjakäiguga, mille tulemusena tuli saarlastel karistuseks ehitada ordule uus linnus samal ajal kui Saare-Lääne piiskop kindlustas aga oma valdused Kuressaare linnusega. [Type text] Kuigi jüriöö ülestõus ebaõnnestus olid sellel kaugeleulatuvad tagajärjed. Harjumaast sai tühi ja mahajäetud maa, talurahva jõukam osa oli tõenäoliselt hukkunud ning tühjaks jäänud maa ei suutnud enam selle omanikku toita. Nii talupoegkonna kui ka vasallkonna sotsiaalne koosseis ühtlustus ning neid lahutav sotsiaalne barjäär ühtis üha selgemalt etnilise barjääriga. 4.Talupoegade sotsiaalne liigitatus
üksikute sõjakäikude jaoks. Eestlastel polnud veel riiki ja sidemed üksikute maakondadega olid nõrgad. Maade jagamine- 1222.aastal Taani kuningale kuulunud Järvamaa ja Virumaa jäi Mõõgavendade ordu kätte. Taanile jäi Rävala, Harjumaa ja Tallinn. 1224 sõlmiti leping, Eestimaa piiskopp sai endale Sakala ja Ugandi ühes kõlgnevate Kesk-Eesti maakondadega =Tartu piiskopkond. 1236. a endisest Mõõgavendade ordust sai Saksa ordu Liivimaa haru. Lääniaadli teke- Maaisandad rajasid linnuseid. Linnustes elasid rüütlid-läänimehed. 13.sajandil läänimehed elasid linnustes ja külastasid oma valdusi aeg-ajalt, et määratudandmeid vastu võtta. 13 sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed linnustest maale siirduma ja asustasid esimesed eramõisad. Talurahva õiguslik seisund- Suurem osa kohalikust rahvast kulus talupojaseisusesse. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutuseke. Koormuseid oli palju, kuid
Üleminek muinasajast keskaega Millised riiklikud moodustised kujunesid vallutatud Eesti aladel? Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud muinasmaakonnad/piirkonnad Tartu piiskopkond Kesk-Eesti maakonnad, Sakala ja Ugandi Saare-Lääne piiskopkond Läänemaa, Saaremaa Saksa ordu Liivimaa haru Liivimaa (Saksa ordu valdused asuvad ka Pühal Maal, Itaalias, Saksamaal) Eestimaa hertsogkond Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa,Virumaa Kellest koosnes 13. sajandil vasallkond? a) Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikest b) ja teenistuslastest (ministeriaalidest). c) Ka kohalikest ülikutest. Missugused olid 13. sajandil talupoegade õigused ja kohustused? Kohustus: Palju koormisi (viljakümnis, hinnus, erimaksud), kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus.
* 1206. alistas liivalased ja 1208. latgalid * Albert sai SaksaRooma riigivürstiks, sai Liivimaa lääniks * 1209. paavst nimetas Riia piiskopiks Tsistertslased tähtsamad ristisõdade idee kandjada ja kaitsejad. Kellele hea ja kuidas? * HamburgiBremeni peapiiskop lootis taastada oma kiriku liidripositsiooni PõhjaEuroopas * Saksa kaupmehed, paremad kauplemisvõimalused (Läänemere turg), meretee kiirem, ohutum * Saksimaa ja Vestfaali rüütlid, sooviti valdusi hankida Sakslased said enda poole osa liivlasi koos vanema Kaupoga. Teiste liivlaste vastupanu lõppes 120607.a siis toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirikud ja määrati preestrid. 1208 võtsid ristimise vastu latgalid. Edasi suunduti eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus Eelvõitluse aeg 12081212(5) 1208. ristisõdijad Sakala ja Ugandi maakonnas. 1210. võitsid eestlased Ümera lahingu
Odeni suudmeni kristliku Euroopaga. Edasi pöördus nii valitseja kui ka misjonäride tähelepanu Läänemere idakaldale. Tsivilatsioonidevaheline kokkupõrge. Sõja algus-1198.a saabuski umbes 1000-meheline ristisõdijate vägi praeguse Riia alla. Seal toimus lahing ja Berthold hukkus.Miks toimus niisugune pööre?1.Liivimaa ristisõja ja vallutamise taga seisis jõuliselt Hamburgi-Bremeni piiskop.2.Ristisõda toetasid saksa kaupmehed. Saksamaa ja Vestfaali rüütlid olid meelsasti valmis ristisõja kutsele vastama. Neis piirkondades oli ristisõda jutustatud juba aastakümneid. Sooviti oma vendadele ja noorematele poegadele seisukohaseid valdusi hankida.Nii oli saavutatud huvide täielik kooskõla. Henrik-Läti Henriku teatel korraldasid eestlased 1210. a. Suurema retke latgalite alale ja piirasid lom päeva üht tähtsamat mõõgavendade tugipunti Võnnut. Kaupo-liivlaste vanem Lembitu-Sakala vanem Mõõgavedade ordu-1202.a asutati
Läti alad : *Riia piiskopkond *ordu alad *Kuramaa piiskopkond *Riia linna maad Põhja Eesti saatus otsustati 1238. Aastal Stensby lepinguga . Lääniaadli teke Vasall ehk läänimees ,feodaal, kes sai kõrgemalt feodaalilt (senjöörilt, maahärralt) sõja- ja haldusteenistuse eest eluaegseks kasutamiseks või pärilikuks valdamiseks maa-ala (koos seal elavate talupoegadega). Maa kindlustamiseks rajati linnuseid. Linnustesse pandi elama rüütlistest läänimehed. Lääni võis saada igaüks , kes oli lojaalne, võitlusvõimeline ja piisavalt jõukas ( lään tuli välja osta) . Põhiliselt moodustasid vadallide kihi Põhja-Saksamaalt ristisõtta tulnud väikeaadlikud ja teenistuslased, läänimeeste hulka sattus ka kohalikke ülikuid. Vasallide hulka võisid isegi sulanduda mitteaadlikest seiklejad, linnakodanikud ja kaupmehed. Hiljem vasallisuguvõsade päritolu ühtlustus ja tekkis sünnijärgne aadel
aasta lõpuks alistada, Saarlased purustati aga kahe sõjakäiguga: 1344.aasta lõpul ja 1345.aasta algul. Karistuseks tuli neil ehitada Maasilinn, Saare-Lääne piiskop kindlustas oma valdusi aga Kuressaare linnusega. Ebaõnnestunud ületõusul oli aga kaugeleulatuvad tagajärjed: Põhja-Eesti tegelikuks peremeheks oli saanud Saksa ordu(1346.aastal sai see ka juriidilise vormistuse, kui Taani kuningas loovutav oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile) Mereäärsed maakonnad, kus põlisrahvas oli suutnud säilitada suuremad õigused, suurema poliitilise aktiivsuse oli nüüd laastatud. Palju rahvast sai surma, just jõukam ja teovõimelisem osa sellest. Väikevasallid vaesusid, kuna tühjaks jäänud maa ei suutnud selle omanikku enam toita. 4
Oluliseks põhjuseks oli majanduslike ja poliitiliste olude muutus. Mereräävidega seotud majandus lakkas ning Eestis hakkas toimine rahvusvaheline kaubandus. Saareline asend ei soodustanud linnade teket. Põllumajandust takistas vilets põllumaa. Linnade asukohaks valiti muistsed kauplemikohad tähtsamate teede sõlmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud keskused. Linnade asustamisel oli kaalukaim roll maaisandal, kes andis linnaõiguse. Põhilise elanikkonna moodustasid alguses Saksamaalt saabunud käsitöölised ja kaupmehed + eestlased. Jüriöö ülestõus 23.apr 1343-1345 Põhjused: 1. Talupoegade rahulolematus suurte koormistega. 2. Taani kuninga soov müüa ära Harju-Viru alad Saksa ordule. 3. Eestlaste soov taastada oma iseseisvus. Käik: · Relvastatud mäss. Põletasid mõisaid ja kirikuid; tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid endi hulgast 4 kuningat. · Tallinna piiramine
alludes ametlikult seega keisri ülemvõimule. Piiskoppide ja ka Riia peapiiskopi vaimulikuks isandaks oli Rooma paavst, kellele allus ka ordu. 1346. aastal müüs Taani pärast pikki läbirääkimisi, mida kiirendas oluliselt Jüriöö ülestõus, Põhja-Eesti Saksa ordule, kes järgmisel aastal andis need valitseda oma Liivimaa harule. Lõplikult omandas Liivi ordu selle küll alles 1525. aastal, kuid ka kuni selle ajani teostas reaalset valitsusvõimu seal Liivi ordumeister. Liivi ordu valdused jagunesid komtuur- ja foogtkondadeks. Esialgu olid esimesed tähtsamad, kuid hiljem kadus nende vahel põhimõtteline vahe. Liivi ordu oli korporatiivne organisatsioon ja lisaks ordumeistrile oli valitsemises suur roll ka käsknikel ehk komtuuridel ja foogtidel. Olulisimad Liivi ordu käsknikud Eesti alal olid Viljandi komtuur, Tallinna komtuur, Järva foogt, Pärnu komtuur ja Narva foogt. 16. sajandil oli osa Eesti aladest, endine Karksi foogtkond, ka ordumeistri otsealluvuses.
Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5. Kuramaa piiskopkond. Juhiks piiskop ja keskuseks PILETENE.
Vana-Liivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.Harju-Viru, Põhja-Eesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas Põhja-Eestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt Saksa-Rooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordumeister.
Vormiliselt oli Tartu piiskopkond piiskopile läänistatud Saksa-Rooma riigi keisri poolt, kiriklikult allus Riia peapiiskopile. 3. Saare-Lääne piiskopkond (samuti vormiliselt Saksa-Rooma keisri riigi lään, kiriklikult allus Riia peapiiskopile). Piiskopi asupaigaks Lihula linnus, hiljem Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pikemat aega Kuressaare. Üheks tähtsamaks linnuseks Koluvere. 4. Taani valdused Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond. Maahärraks (Eestimaa hertsogiks) oli Taani kuningas. Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Tallinnas asus ka piiskop kellel oli vaimulik võim. Taani vägedes palju sakslasi, kellele teenistuse eest läänistati maid. Vormiliselt olid nad Taani kuninga vasallid, kes kuningavõimust eriti ei hoolinud ja kuningal oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem
Tartu Piiskopkond- Sakala ja Ugandi ühes külgnevate maakondadega sai Eestimaa piiskop Saare-Lääne piiskopkond- Riia piiskop, keskus Lihulas Põhja-Eesti- Stensby lepinguga Taani kuningale ( Tallinn, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa), keskus Tallinn Mõisted: Eestimaa – Põhja- Eesti, mis oli Taani võimu all Liivimaa – sakslaste võimu all, sinna kuulusid Eestis ja Lätis vallutatud alad Maahärra – sõltumatu valitseja, kes oli maa eesotsas, nende valdused kujutasid endast väikeseid feodaalriike Harju-Viru – Taani valdus Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad, Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana- Liivimaal, eksisteeris aastast 1237. Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks
2) Lääne-Frangi riik- Prantsusmaa 3) Lõuna-Frangi riik- Itaalia Feodaalkorra tekkimise põhjused ja feodaalsüsteemi sisuline pool (osapooled ja nende kohustused, ning areng Lääne-Euroopas- Feodaalkord oli tingitud Karl Martelli sõjaväereformist: 1) pikem ja raskem mõõk (sest hobuse seljas võideldes vajad pikemat ning see tekitab vigastusi) 2) sadulajalused (tasakaalu hoidmiseks) 3) pearõhk raskeratsaväel (raskerelvastusega rüütlid, kes olid kõige otsustavama tähtsusega) Kuna ratsamehe varustus ja ülalpidamine oli riigile kulukas, siis algas maavalduste annetamine maaisandate poolt. Feodaalsuhte aluseks oli kahe inimese vaheline vasalliteedisise- vasall vandus truudust senjöörile ja sai selle eest feoodi, vasall vastu pidi aitama nõu ja jõuga. Seisused keskaegses Euroopas (lk 81 ja lisatekst 5)- Keskaegne Euroopa oli feodaaltsivilisatsioon, kus ühiskond jagunes kolmeks seisuseks (tardunud ühiskond):
liit(konföderatsioon) Riia linna ja peapiiskopi vastu. Linnade arenemine- maa vallutuse järel hakkasid Vana-Liivimaal tekkima linnad. Võimalikuks tegi selle juba linnaliste asulate olemasolu enne sakslaste tungi. Linnadeks kujunesid kaubateedel asumad keskused, kus linnus kaitses soodsat kaubitsemiskohta. 1230 kutsus mõõgavendade ordu Ojamaalt Tallinna ja P-Eestisse 200 saksa kaupmeest. Hakati ehitama elamuid ja kaubaladusid. Linnaõiguse sai Tallinn 1248 aastal XIV sajandi keskpaigaks kujunes Eestisse 9 linna: Tallinn, tartu, Uus- ja vana Pärnu, Paide, Haapsalu, Narva, Rakvere, Viljandi turuklapsi ja kiriku ümber koondunud kaupmeheeste ja käsitööliste majapidamised vajasid kindlat kaitset. XIII sajandil kerkis Tallinnas paekivist müür, mida Taanlased tugevdasid ja pikendasid. Samal ajal hakati Tartusse ka ehitama müüri ning Viljandis, Uus-Pärnus, Narvas ja Haapsalus tehti seda XIV sajandil.
Keskaeg Eestis VanaLiivimaa riigid ja põlisrahvas: · Feodaalse killustatuse aega Eestis nimetatakse VanaLiivimaa ajaks. Maa jagati üksikuteks osadeks mille etteotsa said enamvähem sõltumatud valitsejad maahärrad, kelle valdused kujutasid väikeseid feodaalriike: 1. Taani valdus e.HarjuViru, PõhjaEesti alad, mida nimetati ka Eestimaaks. Taani kuningas oli Eestimaa Hertsog, tema asehaldur asus Tallinnas. Tallinna piiskop omas PõhjaEestis ainult vaimulikku võimu, allus Lundi peapiiskopile. Muud alad allutati vormiliselt SaksaRooma keisririigile tegelikult valitsesid suht iseseisvad maahärrad Tartu piiskop, SaareLääne piiskop ja Liivi ordumeister.
Vene väed piirasid neli nädalat Tallinna, aga ei vallutanud seda. 1223. a. lõpul tuli Tartusse vürst Vjatsko, kellele oli Novgorodist lubatud valitsusvõim Tartus ja mujal, kus ta suudab võimu enda kätte saada. Tartu kaitsmine 1224. a. suvel oli omal jalul veel vaid Tartu, mille alla jõuti 15. augustil juba kolmandat korda. Ehitati kiviheitemasinaid, millega loobiti kive ja tulepotte, ehitati piiramistorn ja õõnestati alt kaevates valli. Tormijooksuga õnnestus sakslastel linnus vallutada ja kogu mandrieesti oli võõrvõimu all. Lõppvaatus Saaremaal 1227. a. kogusid sakslased suure väe, u. 20 000 meest, liiguti Muhu linnuse poole. Muhulased pakkusid juba väge nähes rahu ja ristimist, aga sakslased ei nõustunud, vaid asusid linnust maha lõhkuma. Varsti tungiti linnusesse sisse ja rööviti vara ja loomad. Linnus ise põletati. Edasi mindi Valjala alla, kus samuti külad rööviti paljaks
arenes konfliktiks ja piiskop lasi hankida paavsti toetuse ristisõdijate värbamiseks, et liivlasi jõuga kuulekusele sundida. Meinhard suri 1196. aastal. Liivlaste uueks piiskopiks pühitseti Saksimaa Loccumi tsistertslaste kloostri abt Berthold, kes samuti pärines Bremeni peapiiskopkonna ministeriaalide seast. Üksküla kirikul olid juba olemas omad põllud, tööloomad, eluhooned ja kodakondsed. Piiskop oli liivlaste ja saksa kaupmeeste kõrval osanik (sai raha) Holmi ja Üksküla linnustes. Henriku kroonika sõnul ütlesid liivlased Bertholdi kohta, kui see oli kiriku vara üle võtnud, et see tuli maale oma vaesuse pärast. Berthold kogus liivlaste vastu ristiväge ning langes selle eesotsas 1198. aasta suvel tulevase Riia linna kohal. Kuigi Berthold langes lahingus, võitsid ristisõdijad. Theoderich (1150-1219) - Oli Tsistertslaste ordu liige, kes 1187. aastast peale asus tööle misjonärina liivlaste tähtsamas keskuses Turaidas. Ta tegutses 32 aastat. Ta
hilisrauaaeg talirukki kasvatamine, kolmevälja süsteem, tihe kaubandusvahetus, kihelkondade liitumine maakondadeks, suurte linnuste ehitamine 2. Keskaeg 1200 1550 SÕJAD: Muistne vabadusvõitlus, Liivimaa ristisõda, Jüriöö ülestõus, Smolina lahing VALITSEMINE: Mõõgavendade Ordu: Saksa ordu territoorium, Eestimaa hertsogkond; piiskop Albert: Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond; Taani valdused Saksa ordule; linnade ja läänimeeste poliitilise tähtsuse suurenemine; Taani valdused Saksa ordule; maapäevad; Saksa ordu Liivimaa haru isesesvumine MÕIS & TALU: lääniaadli teke; vaba talupoegkond; esimesed eramõisad; mõisate laienemine; teokoormiste suurenemine; kujuneb sunnismaisus; talupojad kaotavad relvakandmisõiguse; LINNAD & KAUBANDUS: linnade kujunemine; saksa kaupmeeste ja käsitööliste
tõenäoliselt ei esinenud. *Esimesed märgid sõjaohu kasvust pärinevad pronksiaja 9.- 6. sajandist eKr. *Alates keskmisest rauaajast (5.- 8. sajandist) muutusid suhted naabritega teravateks, Eestis algas massiline linnuste ehitamine. Muinasaja lõpusajanditest on teada kokku u 120 linnust, mis tulenevalt piirkonnale omastest pinnavormidest olid nelja tüüpi: mägilinnused, neemiklinnused, maalinnad e. Ringvall-linnused ja Kalevipoja säng tüüpi linnused. *Linnustesse koondusid kaupmehed, linnustes väljas elasid talupojad. *Muinasaja lõpul olid maakonnad: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. 1) Suhted Skandinaaviamaadega: *Kuni 7. sajandini olid suhted rahumeelsed, piirdudes tõenäoliselt vastastikuse kauplemisega *Alates 7. sajandi algusest kirjeldavad Skandinaavia saagad ja ruunikivid ka sõjakäike Eesti alale. *Viikingiajal (800- 1050) võisid viikingite kauba- ja sõjaretked Eesti alale olla suhteliselt
· Hukkus üle 2000 mehe · Toreida vaherahu 1212 · Kolmeks aastaks sõlmitud vaherahu eestlaste ja sakslaste vahel · Puhkenud oli katkuepiteemia · Mõlemad pooled vajasid aega lisajõudude hankimiseks · Sõjategevus venelastega, aktiivne alates 1210 · Eestlased tegid retki Pihkva alla, tuntum oli Lembitu retk oma salgaga · 1212 piiras Novgorodi vürst Varbola linnust · Linnust kätte ei saanud, küll sai lunaraha Võitlus 1215-18: · Initsiatiiv sakslastel · Rüüsteretked Ridalasse ja Sakalasse · Lepole linnuse piiramine · Esimene kokkupuude Lembituga · Kolme maleva manööver 1215 kevad · Osalesid Läänemaa, Saaremaa, Sakala ja Ugandi · Peamiseks sihtmärgiks Riia · Oli kahe rinde rünnak · Merelt piirasid saarlased, maalt Sakala ja Ugandi väed · Uue sadama merelahing · Tormi eest Saaremaal varjunud saksa laevastiku ründamine · Ebaõnnestus, sest ühtegi laeva vallutada ei suudetud
aastal esimene kodusõda. Hiljem peeti neid korduvalt, kusjuures võitlevad pooled kaasasid neisse ka naaberriike, isegi paganlikke leedulasi. Siiski tekkis kohalikel riigikestel ühiste ohtude tõttu (mässumeelsed põlisrahvad, välisvaenlased) teatud ühtekuuluvustunne. Vana-Liivimaa kujutas endast väga lõdvalt kokkuseotud konföderatsiooni. Oma võimu kindlustamiseks läänistasid maahärrad - Taani kuningas ja piiskopid -suure osa oma siinsetest valdustest. Tasuks maavalduse eest pidid läänimehed kandma sõjateenistust. Läänid ei olnud läänimeeste omand, vaid eluks ajaks antud valdus, kuid tavaliselt läänistati see isa surma järel pojale. Enamik läänimehi olid sakslased, ent nende seas oli ka taanlasi ning eestlaste vanemaid ja nende järglasi. Näiteks on 1241. aastal koostatud Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae) loetletud 115 Taani kuninga siinse vasalli hulgas kümnendik nimede järgi otsustades eestlased. Tegelikult võis neid rohkemgi olla. Eesti
Kogu alistatav maa pühendati Neitsi Maarjale, selle järgi hakati Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks. 1202. asutati eriline vaimulik rüütliordu, kelle liikmeteks said elukutselised sõjamehed, seda ordut nimetati Mõõgavendade orduks. 1208.aastal algas võitlus Eestimaa pärast sakslaste ja taanlaste vahel. 9. Muistse vabadusvõitluse lõpp. Allajäämise põhjused. 1224.aasta suveks oli mandriosa peamiseks vastupanupunktis jäänud sakslastel vaid Tartu vallutada, mida kahel piiramisel polnud õnnestunud vallutada. Venelased olid lubanud eestlastele appi tulla, kuid nad jäid hiljaks. Pärast kaheksat päeva piiramist vallutasid sakslased Tartu ning sellega kuulus kogu Eesti sakslastele. 1220.jaanuaris tungisid sakslased Muhu linnuse alla. Muhulased pakkusid rahu, aga sakslased keeldusid nad tahtsid ise vallutada ja see neil õnnestuski kuuendal päeval. Edasi mindi Valjala
elanud läänemeresoomlasi nii. Malev- oli Muinas-Eestis sõjaväe koondüksus ning keskajal Liivi ordu abiväeosa, mis oli kogutud ühest või mitmest kihelkonnast või maakonnast. See koosnes tavaliselt jalaväelastest. II EESTI KESKAEG (1227-1558) Õpiku viited: ptk 7, 8, 9 ja 11. Atlas: lk 7-10. Teemad Muistse vabadussõja algus ja esimene pool (1208-1217): ristisõja eelugu; erinevad osapooled ja nende huvid baltirahvaste vallutamiseks (saksa kaupmehed ja rüütlid, katoliku kirik); sissetung Eestisse; 1208 aastaks jõudsid ristisõdijate retked Eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonda. Sakslaste ettekääne oli, et Ugandi oli neile võlgu. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki. 1210. a piirasid juba sakslased ja ugalased Võnnu linnust, mis oli ordu tugipunkt. 1210- Ümera lahing. Suhted idanaabritega pingestusid, kes korraldasid samuti Eestisse sõjaretki. Kõik olid lõpuks kurnatud ja puhkes veel katk,
1236 – Mõõgavendade ordu sai Saule lahingus leedulastelt lüüa, ordumeister langes, 48 (pool liikmeskonnast peaaeg) ka. Identifitseeritakse Šiauliaiga. Mõõgavennad nüüd nõrgad ja 1237 liideti tingimusteta Saksa orduga. Siit algus Saksa ordu haru Liivimaal. Eesotsas kõrgmeister (hochmeister), kes resideerus Akkonis, hiljem Veneetsias j a alates 1359 Marienburgis. Peale Preisi haru oli Liivi haru ja Saksa haru, koosnes laialipillutatud aladest, keskmes linnus. Ala – ballei: nende balleide ees deutschmeister. Liivi ordu on lihtsalt saksa ordu Liivi haru. Liivimaa ordumeister on seega saksa ordu alluvuses. Kui ordud liideti, räägiti, et ordu peab piiskoppide suhtes olema kuulekas (obödients – vaimulik kuulekus). On veidi ebaselge olukord. Siit konflikt ordumeistri ja piiskopi vahel. Piiskopil juriidiline õigus suurem. Ordu tugines paljudele privileegidele. Sõjaline võim ka ordu käes.
Lõuna poolt hangiti ennekõike pronksi Eestlased vahetasid ilmselt vilja merevaigu ja karusnahkade vastu ning vahendasid seda edasi lõuna poole (kauplemine balti hõimude kaudu) Roomast pärinevad nt sellised leiud nagu klaashelmed, sõled, pronksmündid Keskmisel rauaajal kerkisid Eesti aladele esimesed linnused Kasutusele võeti uus kivikalmetüüp kivivarekalmed, lisaks kääpad Hakkasid tekkima esimesed külad Hakati kasutama ribapõldusid Viikingiajal hakati linnustes püsivalt elama, tekkis nn linnus-asula süsteem (linnuse ümber asetses ava- asula) Leitud rohkesti peiteleide (aarded) Esimesed andmed kroonikates Linnused rajati tavaliselt looduslikult kaitstud kohtadesse, vähem kaitstud küljele kuhajti vall - Lõuna-Eestis valmistati vallid liivast, mida hoidsid kinni palgid - Põhja- ja Lääne-Eestis laoti müürid kivist ilma sideaineta (st kuivmüür) - Linnuse vallile ehitati palkaed ja teisele poole kaevati kaitseks kraav
Saarlased nõustusid rahu sõlmima, mille tulemusena pidid nad pantvange andma, linnuse maha lõhkuma ja sõjariistad Lihulasse viima. Lisaks sellele pidid nad järgnevateks aastateks ehitama karistuslinnuse Maasilinna ja lõpetama Kuressaare piiskopilinnuse ehitamise · ÜLESTÕUSU TULEMUSED: Saavutati rahvusvaheline tunnustus Eestlased said lüüa Ei suudetud taastada muistset vabadust 1346. aastal müüs Taani oma valdused Eestis Saksa ordule 1347. aastal andis Saksa ordu kõrgmeister ostetud alad valitseda Liivi ordule Eesti halduslik jaotus pärast Jüriöö ülestõusu: 10 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL · TALURAHVA OLUKORD: Jüriöö ülestõusule järgnes talurahva laialdane karistamine ja seadusetus Talupoja õigustega arvestati palju vähem kui enne ulestõusu
Naabrid omavahel: 15631570 TaaniRootsi tüli, Rootsi edukas, Taanile jäi vaid Saaremaa Tagajärjed, tulemus, mõju: PoolaRootsi suhted paranesid, sest Rootsi kuningas abiellus Poola printsessiga · 1346 müüs Taani oma valdused ära Eesti alad sakslaste käes: 3 feodaalriiki Taani Magnus tahtis suuremat võimu, soovis teha koostööd. Poolaga läbirääkimised ebaõnnestusid, · Talurahva karistamine (koormised, karistused), enamik talupoegi kaotasid isiklikud
saatis paavst siia oma legaadi Modena Wilhelmi (saabus 1225. a) ja ta esitas plaani luua vaheriik e kirikuriik, mis pidi hõlmama Virumaa, Järvamaa ja Läänemaa, omavalitsuse kohtuvõim oleks kuulunud eestlastele, kelle eesotsas oleks olnud paavsti esindaja ja kes oleks allunud otse paavstile; see ei meeldinud ei taanlastele ega sakslastele 1227. a vallutasid sakslased Tallinna ja jagasid omavahel nii taanlaste valdused kui ka kirikuriigid paavst saatis tüli lahendamiseks uue saadiku Alna Balduin (käis siin kaks korda), kes 1233. a võttis enda valdusesse Tallinna linnuse, toimus lahing mõõgavendade ja paavsti pooldajate vahel, Balduin sunniti lahkuma 1236. a läks orduvägi semgalite vastu, Saule lahing purustas nad täielikult ordu lõpp, Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga (Liivi ordu oli selle haru siin)
tapatalgud. Edasi liiguti Valjala alla, kus oli Saaremaa suurim ja tugevaim linnus. Ka saarlased pakkusid rahu ning seekord võtsid sakslased selle vastu. Hakati kohe usinasti ristima. Nii jõudis lõpule Eesti muistne vabadusvõitlus nign muinasaeg e. muistne iseseisvus. 11. Muistse vabadusvõitluse lõpp, eestlaste kaotuse põhjused. Vaenlased vallutasid süstemaatilisels. Eestlastel tuli üle elada sõjaretked ja vastata ka omaltpoolt. Sõjaline ülekaal oli vastaste poolel. Ordu rüütlid olid elukutselised sõjamehed, hea väljaõppe ja kogemustega. Neil oli tolle aja kõige parem relvastus. Samuti said nad täiendada oma väge uute meestega. Lisaks sakslastele tuli võidelda ka Rootsi ja Taaniga. Vallutajate taga seisis Lääne-Euroopa tähtsaim ja mõjukaim jõud- rooma-katoliku kirik. Vallutajad olid head diplomaadid. Eestlased olid harjunud üksikute sõjakäikude, mitte strateegilise vallutusega. Rahvast tuli puudust. Eesti polnud ühtne
annaabi.ee 
