Psüühiline pinge ja ülepinge spordis(lk177) Paljude faktorite hulgas, mis tagavad tegevuse tulemuslikkuse, on peamisi psüühiline pinge. Psüühiline pinge, mis saadab iga produktiivset tegevust, tekib nii treeningutel kui ka võistlustel. Oma suunitluselt ja sisult on see erinev. Treeningupinge on seotud üha kasvava kehalise koormuse talumisega. Treeningu psüühiline pinge sõlub mitmeaastase ettevalmistuse etapist, treeninuprotsessi ülesehitusest (perioodid, etapid, tsüklid) ja sportlase individuaalsetest iseäärasusest. Võistluspinge on seotud vajadusega saavutada hea tulemus ja sõltub võistluste tähtsusest ning konkurentsi suurusest. Kõrge ja kestev pinge (eriti monotoonne), mis tekib suurte treeningukoormuste mõjul, võib esile kutsuda ülepingeseisundi. Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne
Kindlus/ebakindlus/enesekindlus Amneesia Keskendatus/keskendamatus Meelemärkusetus Segadus Elamuslikkus Kahtlus Rahu Mõnikord oleme väga aktiivsed ja reipad ning meie protsessid kulgevad parimal viisil. Teinekord oleme väsinud, loiud ,nii et meil ei edene õppimine ega töö. Psühholoogilised seisundid ...tekivad füsioloogiliste, psühholoogiliste või farmakoloogiliste tegurite toimel Alkoholism, narkomaania jne Ohvri psüühiline seisund Süüdimatus Psüühiline kriisiseisund Psüühiline seisund ja muutused Mõtlemises Häiritud ajataju Kontrollikaotuse hirm või tegelik kontrolli kaotamine Muutused emotsionaalsuse väljendamises Muutused kehatajus Depressioon Depressioonile viitavad pikaajaliselt kestnud sümptomid: Püsiv kurvameelsus, rõõmutus, huvide kadumine, tahtetus Isu ja/või kehakaalu langus, unetus
2) saab alguse liiga rangest dieedist, mida ei suudeta täita 3) kultuurilised mõjud. 4) Söömishäiretega inimestel on ebarealistlikud ootused enda ja teiste suhtes. 5)Nad on tugevad väliselt kuid seesmiselt tunnevad end nõrgana, jõuetu, ohvri, löödu, või solvununa. Riskirühmad: Vanus 15-23 aastat, Iseloomustab püüdliku ja üle keskmise õppeedukusega, Pärinevad edukamatest perekondadest, tähtsal kohal on töö ja eneseharimine. Üleelatud psüühiline trauma füüsiline või psüühiline trauma, Bulimia Nervosa- õgardlus : liigsöömishoogusid on rohkem kui 3 korda nädalas, Tahtlik oksendamine , lahtistite kasutamine, range Dieet, Keha väärtaju, Ülemäärane füüsiline koormus, Süüakse stressirohketes olukordades ning tavaliselt üksida. Kompleksioonid: Juustevälja langemine, Silmade punetus, südametegevuse häired, söögitoru põletik, Põskede paistetus, kurgukibedus, menstruatsiooni lakkamine, Depressiooni ja ärevuse sümptomid , halveneb mälu keskendumisvigu
d) see on lihtsalt inimese informatsioonilise aparatuuri ehitus. ,,Toodetakse" kuueteistkümne tüübi informatsiooniline aparatuur, aga tüüpide iseloomustused, need on konkreetsete informatsiooniliste aparaatide funktsioneerimise tehnilised karakteristikud". A.Augustinaviciute poolt väljatöötatud informatsioonilise aspekti mõiste sotsioonilises interpretatsioonis on erakordselt tähtis ja lahutamata mõistega ,,psüühiline funktsioon", kuna just informatsioonilise aspekti poolt määratud raamides ,,töötab" iga psüühiline funktsioon. Just sellele aspektile ta ,,vastab". Just selle aspekti lõikes informatsiooni ta tajub. Neid kahte mõistet psüühiline funktsioon ja informatsiooni aspekt, sageli ajatakse omavahel segi, kuna nende tähistuseks sotsioonikas kasutatakse samu märke, kuigi on olemas erinevus ja see on umbes
ühiskonnale kahju. Homoseksuaalsus on kaasasündinud kalduvus, kus inimesel ei ole vaba valikut. Propaganda ei mõjuta, nt. noori, et valid kas ühe või teise orientatsiooni, vaid see lihtsalt kujuneb välja. Homoseksuaalsetes perekondades kasvavate laste kohta on uuringud, mis näitavad et see pole lapse arengule probleem ja nende maailmapilt vastab tavapere omale. Homoseksuaalsus ei ole psüühiline häire. Varem käsitleti seda psühhiaatriliste haiguste klassifikatsioonis, aga ta on kõikjalt välja arvatud. 2. Miks on Eestis kooseluseadusel nii palju vastaseid? Eestlased pole lihtsalt harjunud selle mõttega, et on olemas erinevaid inimesi. Suure tõenäosusega oleks Eestis olukord teisiti, kui homoseksuaalsusest oleks räägitud kui igapäevasest nähtusest. Meile on kaua räägitud, et homoseksuaalsus on psüühiline häire ja sellest peab vabanema
muutumisel. Hans Selye: üldised, mitte haigusspetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused "adaptsioonisündroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs & psüüh reservid) - positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) > taluvuspiir -> negatiivne faas e distress - stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide konfliktid, ajadefitsiit. (1) häire- e shokistaadium (2) vastupanustaadium (adrenal., suhkur, kloriid) (3) kurnatusstaadium (kaitsejõudude mahasurumine, immuun-, südame-, mao-, aju häired) (3a) taastumine. Frustratsioon: psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katke(sta)misel enne eesmärgi saavutamist; perspektiivituse või ebaõnnestumise elamustekompleks. Omadused: impulsiivsus; f
Vastutuleva sõiduki kaugus (meetrites) tegelikult hinnatakse 50 55 100 150 150 250 200 300 Juhi tööd mõjutavad tegurid Püsivad (mõtlemisvõime , reageerimisvõime , tähelepanuvõime , kohanemisvõime). Muutuvad (sõiduoskus , sõidukogemus , tervislik seisund , koolitus , positsioon , vanus). Kiiresti muutuvad (väsimus , emotsioonid , lühiaegsed haigused , alkohol, narkootikum). Psüühiline protsess (meeleorganitele mõjuvad ärritajad , aistingud , taju). Psüühiline seisund (tundmused , meeleolu , tähelepanu - selle konsentratsioon või hajuvus). Psüühilised omadused (isiksuse iseärasused , mõistuse omadused , iseloom , temperament, võimed ). Adaptatsioon - kohanemine .
kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad. TAJU Taju on psüühiline protsess, mis annab meile infot esemete ja nähtuste kohta terviklikult. Taju salapärasused: 1. Taju on püsiv (järv on järv) 2. Me tajume eri omadusi erinevalt, valivalt. Mis on tähtsam, sellele pöörame rohkem tähelepanu 3. Me tajume selgemini objekte, millel on meie jaoks mingi tähendus või millega me oleme juba kokku puutunud 4. Mõtted, hoiakud, ootused ja emotsioonid mõjutavad tajumist Taju liigid: 1
Sellel on väga ebameeldivad võõrutusnähud ning hea lahustuvus rasvas, mis teeb sellest maailma kõige enam sõltuvust tekitava aine. Morfiin - Kokaiin - Kokaiin on tugevalt harjumust tekitav narkootikum. Kuigi see on nimekirjas allpool nikotiini ja alkoholi, on selle mõju kasutajale palju raskem. Kokaiin pidurdab dopamiini tagasiimendumist ajus, mille tõttu väheneb aja jooksul dopamiiniretseptorite arv. 2. Psüühiline sõltuvus - inimene tahab saada ainest tulenevat mõnu, mõjub meeldivalt. Psüühiline sõltuvus tähendab, et himu mingi joovastava aine järele on mõistuslik, kuid inimene ei suuda sellele vastu seista. 3. Füüsiline sõltuvus - organism kohaneb narkootikumidega hakates vastumürki tootma, toodab ka siis edasi kui narkootikume enam ei manustata. Kui füüsiliselt sõltuv inimene lõpetab aine kasutamise, võivad tal esineda võõrutussümptomid
meetodid · Vestlus/küsitlus/anketeerimine · Test kirjalikud, projektiivtestid ja käitumistestid 4. Testile esitatavad nõuded · Standartiseeritus standardsete protseduuriliste nõuete olemasolu · Valiidsus mõõta seda, milleks ette nähtud · Reliaablus sisemine püsivus · Adapteeritus vastavus kultuurile, normide olemasolu 5. Aistingu mõiste ja liigid Aisting keskkonna üksikomaduste meeleorganitele mõjumisel tekkiv psüühiline protsess Aistinguga seotud mõisted Analüsaator ühe aistingu liigiga seotud organsüsteem Absoluutsed läved: Alumine lävi minimaalne hulk energiat, mis tekitab aistingu Ülemine lävi maksimaalne hulk energiat, mis tekitab adekvaatse aistingu Eristuslävi minimaalne energia hulk, mis tekitab erinevuse aistingus Weber-Fechneri seadus ärritaja tugevuse kasvades aritmeetiliselt, kasvab taju geomeetriliselt 6
Spermiogenees - Spermatiidid küpsevad, moodustub 4 küpset spermi e. spermatosoidi Puberteedi füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse arengu tunnused poisil. Kehaline areng ( pikkus, kaal ), enamasti ebaproportsionaalne, poistel anaboolse efekti tõttu pikemad toruluud, pikem, kitsam vaagen, enam väljendunud kõrisõlme kasv:" adama õun", hääle muutused, anaboolse toime tõttu poistel lihastik enam arenenud Psüühika muutused: sooline identiteet, isiksus, psüühiline labiilsus Sotsiaalselt iseseisvamaks, kujuneb oma sõprade ring, sotsiaalsete rollide teadvustamine, seksuaalne identiteet prepuberteet ja puberteet Prepuberteedis jätkub sugurakkude areng, sellest tingituna tekivad teisesed ehk sekundaarsed sootunnused, kuid ühtki küpset sugurakku veel ei teki. Puberteedi alguseks loetakse P iseeneslike seemnevooluste ehk pollutsioonide teket ( sagedamini öösel ), T menarhet (esimene menstruatsioon), millele eelneb esimese suguraku küpseks saamine
Üheselt mõistetavat tähendust sõnal "psüühikahäire" ei ole. Maailma Terviseorganisatsiooni arusaama kohaselt sõltub mõiste "psüühikahäire" sisu konkreetse ühiskonna sotsiaalsetest, kultuurilistest, majanduslikest ja õiguslikest iseärasustest. Üldiselt mõistetakse psüühikahäire all psüühiliste funktsioonide häiritust. Psüühikahäireid võivad tekitada mitmesugused faktorid, nagu sotsiaalsed, biokeemilised jne. Sageli samastatakse mõiste "psüühikahäire" mõistega "psüühiline haigus". Psüühikahäired klassifitseeritakse RHK-10-s diagnoosikoodidega, mis algavad F tähega: F0-F9. Psüühikahäirete põhjused 1)Kaasasündinud põhjused Psüühikahäirete kaasasündinud põhjusteks peetakse tegureid, mis on mõjunud indiviidi kesknärvisüsteemile kahjustavalt või häirivalt kuni ilmale tulekuni. Nendeks on geneetilised , s.t pärilikud hälbed, loote- ja sünnikahjustused. 2)Pärilikkus
ühiseks nimetajaks on elukoha majanumber. Just psüühiliste-emotsionaalsete seoste hõrenemine ja nõrgenemine põhjustab inimeste üksinduse, tema sotsiaalse deprivatsiooni ehk isolatsiooni sisu, mida enamastion üpris raske taluda. Eakate elukvaliteetti mõjutavad kõige enam kolm valdkonda. Esimene neist on inimese endaga seotud asjaolud. Siia kuuluvad nii füüsiline seisund (näiteks võime liikuda oma kodus ja selle ümbruses) kui ka psüühiline loomus ( hea kognitiivne ehk tunnetuslik võimekus, otsutusvõime, võime kohaneda muutusega elus jmt). Teiseks valdkonnaks on suhestumine keskkonnaga ehk kuuluvus. Füüsilistest suhtest on oluline omada privaatset ruumi, vajadusel puudele kohandatud eluaset, juurdepääsu ametiasutusse (ühissõidukid, trepid, liftid). Sotsiaalne suhestumine hõlmab suhteid pereliikmete, sõprade ja naabritega, kes vajudusel on valmib abistama. Suhted
sama tugevaks, muutugu ärritus kui palju tahes. Tugev ärritus võib üksnes suurendada impulsside sagedust ja need levivad sünapside kohal suuremale hulgale närvikiududele haarates lõppkokkuvõttes rohkem lihase motoorseid ühikuid. Impulss liigub närvi pidi kiirusega 7,5 kuni 90 m/s. 4 Kokkuvõte Inimese käitumine on keerukas, erinevate protsesside integreeritud seos. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem. Inimese psüühiline tegevus on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist. Psüühiline tegevus on sõltuv ka sisesekretsiooni ehk endokriinnnäärmete ( ajuripats e hüpofüüs, kilpnääre, neerupealised, käbikeha jt) talitlusest. Sisesekretsiooninäärmed on omakorda seotud aju kindla piirkonna - hüpotaalamuse talitlusega. 5 Kasutatud kirjandus 1. http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/761/anatoomia_massaaz.htm 2
2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja kujutlus Kujutlus (psüühiline protsess) aitab tunnetada tegelikkust ajas ja ruumis eemalolevalt; ei ole samane fantaasiga. Kujutluse käigus luuakse objektide või olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilma vastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid.
Tähelepanu Tähelepanu psüühilise aktiivuse seisund. Väljendub teadvuse keskendumises mingile objektile. Tähelepanu jaotab meie tajuvälja kaheks osaks: OBJEKT peegeldub selgelt, täpselt FOON peegeldub üsna ebatäpselt. Tähelepanu ei ole psüühiline protsess. Tähelepanu on SEISUND, ta on mingi psüühilise protsessi lahutamatu saatja. Hajameelsus tähelepanu nõrkus. Seda on kahte liiki! Tähelepanu liigid: tahtmatu tähelepanu ja tahtlik tähelepanu. Üks liik võib minna üle teiseks! Tähelepanu omadused: Maht Intensiivsus Koondamine ja jaotamine Püsivus Ümberlülitamine.
Kanep Koostas: Antty Lillepuu 9.Klass Mõniste Kool Sisukord 1. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. 2. Marihuaana 3. Hasisi 4. Kanepi mõju 5. Füüsiline mõju tunnused 6. Psüühiline mõju tunnused 7. Muud häired 8. Kanep on tubakast ohtlikum 9. HOIATUS ! Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti valmistamine. Marihuaana ning hasisi ja kanepiekstrakti Kanepist valmistatakse kolme uimastit: valmistamine. Marihuaanat Marihuaanat ning hasisit ja kanepiekstrakti valmistatakse taimest, mille ladinakeelne Hasisit nimi on Cannabis sativa (kanep).
Väljaspool koobast asuvad tõelised asjad on samastavad ideedega. Ideed on tabatavad mõtlemise abil, aga me ei saa neid ise tekitada. Ideed on aluseks nähtavatele asjadele, need kopeerivad asju nii palju kui võimalik. Aristoteles vastupidiselt ei pidanud õigeks Platoni ideeõpetust. Tema meelest ei saanud ideid ja meeleorganitega tajutavat lahutada eraldiseisvateks asjadeks. Kuigi on olemas juhuslikkus ning organismid ei pruugi iga kord täiuseni välja areneda. Kui inimese psüühiline toimimine on korras, siis tal on võimalik tunnetada füüsilist maailma. Sellest kujunes välja Aristotelese tunnetusteooria. Platon pidas kõige olulisemaks hüve ideed. See oli idee, mis tegi arusaadavaks kõik ülejäänud ning mida mõistmata polnud tõeliselt vooruslik käitumine võimalik. Tema jaoks oli ideaalne riik see, kui riiki juhiks üksnes need, kes said hüve ideest aru. Esmalt tuli eraldada võimekad vähem võimekatest
Õnnelikuks saamiseks on püstitatud kindlad kriteeriumid, milleta läbi ajada ei saa. Selleks, et õnnelikuks saada tuleb tegeleda tõsiste eluliste probleemidega, milleks üldjuhul on raha teenimine, hea töökoha leidmine ning ühiskonda kuulumine. Tee õnnelikuks saamiseni on ühesõnaga üks suur kannatuste rada, kuid kas inimesed on nõus selle tee ette võtma pelgalt omast tahtest või on tegu pigem ühiskonnalt peale surutud pingega? Tõeline õnn on silmale nähtamatu, ehk siis psüühiline. Vastupidiselt kõikidele füüsilistele õnne allikatele ei kaasne psüühilistega kartus, et keegi saaks selle õnne sinult ära võtta. Sisemine õnn on tugevaim õnn ning selle leidmine ei nõua kindlasti nii survestatuid pingutusi, kui seda teeb füüsiline õnn. Psüühilisel õnnel pole eesmärke ja seda pole võimalik ka võrrelda. See nõuab, vaid natukene filosofeerimist ning järele mõtlemist, mille käigus pead leidma vastuse küsimusele: Mis keelab mul olemast õnnelik
vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish)
vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S. (1913 ing/1899 saksa) The Interpretation of Dreams. Freud, S. (1914 ing/1901 saksa) The Psychopathology of Everyday life. Freud, S. (1917) A General Introduction to Psycho-analysis. Olulised ideed: 1. Alateadavus - käitumine ja alateadvus 2. Psüühiline energia - käitumine funktsioon energiast, energia jäävus 3. Isiksuse struktuur - teadvus, struktuur, intrapsüühiline konflikt 4. Isiksuse areng - psühhoseksuaalne areng 5. Ärevus - norm ja patoloogia I Psüühiline energia ja vajadused ·psüühiline energia energia füüsika mõttes a) energia jäävuse seadus b) entroopia kasv (surm) energia transformatsioon ·füsioloogiline erutus (need) ja sellele vastav mentaalne kujutlus (wish)
Psüühiline vananemine Psüühiline vananemine........................................................................................................................................1 Muutused psüühilistes protsessides.................................................................................................................1 Vananemine ja taju..................................................................................................................................... 1 Mälu muutused..............
Sugereeritud asendid püsivad kauem, kui inimene reaalselt võimelinepuudub väsimustunne Tegelikult psüühiliselt tingitud jõudlusetõus Hüpnootilised automatismid Posthüpnootiline toime Hüsteerilised nähtused 3) Aistingute mõjutamine Väljalülitamine Aistingute tõstmine, intensiivistamine, peenendamine Võimatu tõsta nägemisteravust, kuigi see nii tundub Kurdiksjäämine mõlemast kõrvast 4) Hingeelu hüpnootiline mõjutamine a) Välismaailma psüühiline ümbertöötamine Somnambuulseisund Liikumisvõime taastamine hüpnoosis Tajumispetted ja pettetajumised Illusioonid Hüpnotiseeritu pole oma fantaasia ja mõtetega välismaailmast eraldatud, vaid ta tajub, kus ta on ja kes on ta juures Hallutsinatsioonidmeelepetted Negatiivsed hallutsinatsioonid Pettetajude tekkest võtavad osa kõik meeled b) Psüühiline sisemaailm ,,mina" teadvuse mõjutamine Tagasipaigutamine varasematesse olukordadesse, mis juba ununenud Vaimsete haiguste ravi
Millest on tingitud õpilaste erinevused ja õpiraskused? Psüühiline(taju, mõtlemine, tundeelu) Psühholoogiline(motivatsioon, orienteeritus edule,õpistrateegiad) Käitumuslik(hüperaktiivsus, tähelepanuhäire) Haiguslik sündroom/puue(sh arengupeetus, nägemis- ja kuulmispuue, autism) Kõnearengu mahajäämus Kool(õpetaja kompetentsus, suhted kaaslastega) Perekond(kodused probleemid, kasvatusstiil) Abinõud: Kooli roll lahenduste leidmisel Pikapäevarühm sh õpetaja roll
FOOBIAD Mis on foobia? Haiguslik kartus Lihtne vastumeelsus Tekib soov teatud olukorda vältida Foobiate esinemissagedus Kõige sagedamini esinev psüühiline haigus 10%-13% elanikkonnast kannatab foobiate all Esinevad sagedamini naistel Osad foobiad on kaasa sündinud Foobiate tunnused Iseloomulik on vältimiskäitumine Paaniline hirm suhteliselt ohutu olukorra ees Hirm kindla obkjekti või tegevuse ees Foobiate kujunemine Kujunevad välja juba lapsepõlves Tihti saab alguse hirmutavast sündmusest Enamjaolt aga lapse sisemisest ebakindlusest Tuntuimad foobiad Agorafoobia: Hirm avatud ruumi ja
Emotsioonid Afekt ehk afektiivne reaktsioon ehk tundepurse. Frustratsioon on psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist Meeleolu on püsiv tundmuslik seisund. Kui tundmused on suhteliselt lühiaegsed, siis püsivamat tundmuslikku kesta vaid mõned hetked, aga ärritatud meeleolu võib inimest vallata mitmeid päevi. Kirg - tähendab kannatust, piina) on termin, mida kasutatakse väga tugevate tunnete tähistamiseks mõne asja või inimese suhtes. Kirg on intensiivne emotsioon, vastupandamatu tunne,
ERANDID: liitsõnad -gi, -ki liide l,m,n,r järel ülipikk s liide algab sama tähega, millega sõna lõppeb lõppklass sinkki marssis rõhkkond VEAOHTLIKKE VORME Õudne: õudse Anekdoot Materiaalne, aga materjal Psühholoogia, psühholoog, aga psüühiline Müüja tahtis saia müüa; ojja, majja, tujju Krahh: krahhi: krahhi Almanahh: almanahhi: almanahhi Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud,
õ, ä, ö, ü ää, öö, üü tsehhid, kallata, kassa, kuurid tsehhide, kallama, kasse, kuuride ahi, kala, asi, kuri h -- pika vokaali või diftongi järel h -- ülipika vokaali või diftongi järel (stiihia) (stiihiline, psüühiline) pp, tt, kk b, d, g p, t, k kappide, nutta, lukke kabi, sadu, magab kapid, nutab, lukud p, t, k -- ülipika vokaali või kaksiktäishääliku järel (toopi, lauta, kõiki)
peagi lõplikult siduvaks vajaduseks. Sõltuvus tekib varem või hiljem, uimatite, sealhulgas alkoholi ja tubaka, tarvitamisest, kuid võib tekkida ka näiteks hasartmängude mängimisel või internetist. Sõltuvuse tekkeks kuluv aeg on seotud paljude erinevate teguritega. Rolli mängivad nii inimese isikuomadused, aine või tegevuse omadused, väärkasutuse intensiivsus ja paljud teised tegurid. On olemas mitmeid erinevaid sõltuvuseliike: Psüühiline, füüsiline, seksuaalne, sotsiaalne, majanduslik. Sõltuvusseisundit iseloomustavad järgmised tunnused: · Tugev tung tarvitada ainet · Võimetus kontrollida tarvitatava aine koguseid ja tarbimise kestust · Võõrutusseisundi arenemine aine tarvitamise lõppedes. · Tolerantsuse teke tarvitava aine suhtes. · Järjest suurenev ajahulk, mis kulub sõltuvusaine hankimisele ja tarvitamisele. Alkohol Alkoholi tarvitamine tänapäeval on muutunud enesehävituslikuks
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Psüühiline ja Toimub sotsiaalne sooline areng heaolu on korras 2x vahele
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Inimese psüühiline tegevus, ehkki sisult sotsiaalsest determineeritud,on talitluslikult sõltuv närvisüsteemist.Kaks peamist allsüsteemi on samaatiline ja vegetatiivne NS. Somaatiline NS juhib organite välist,kehalist tegevust,jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks.Tsentraalne osa koosneb pea- ja seeljaajust ning on kõige olulisem käitumise ja psüühikaprotsesside kontrolli organ.Perifeerne osa koosneb sesoorne ja motoorne KNS.
Paljudes kohtades viidatud oleva mõistuse olemasolu tunnuseks. Mikroob Teaduslikkus teaduses: füüsika-> keemia-> bioloogia- mõtlebka tuleviku suhtes. Kas Minul ja Mikroobil > psühholoogia, sotsioloogia-> humanitaarteadus. polegi vahet? Aga on näiteks mikroob õpib Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. põlvkondade vahetumisega või lateraalse Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav- saame geeniülekandega... ja mina ka ühekordse kogemuse vaid tähenduseta numbrid. järel. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, Leonard Trelawny Hobhouse (1864-1929), Briti poliitik mis toimub- nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on ja sotsioloog arvas nii: Järelikult evolutsioon näha, et läheb halvemuse poole- öeldakse, et on hästi
Tubakat saab tarvitada ka närimis või nuusktubakana. TUBAKA SISALDUS Tubakas sisaldab alkaloid nikotiini. Alkaloidid on lämmastikkus sisaldavad, vees mitte lahustuvad, aluseliste omadustega ja hapetega vees lahustuvaid sooli keemilised ühendid. Alkaloide sisaldavaid taimi on inimkond kasutanud juba väga kaugel ajal joovastavate ainete või ravimitena. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. SIGARET Eestis on levinud sigaretisuitsetamine millest saadakse vastav annus nikotiini. Mõeldes sigaretimahvile peaksime mõtlema kui nikotiini transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on
2. Psühholoogia rakendusharud: kliiniline(haigus), kool, nõustamis-, tervise-, spordi-, kohtu-, militaar-, organisatsioon. 3. Närvisüsteem: 1) Kesknärvisüsteem ( peaaju, seljaaju) 2) Perifeerne süsteem(närvid, närviimpulss) 4. Peaaju 1300- 1400g. 5 osa: piklik-, taga-, kesk-, vahe-, otsaaju tingitud, tingimata refleksid 5. Inimeste vahelised suhted: ealised erinevused, 8 elu etappi, sooline, huvid, omadused, psüühiline 6. Tundma õppimise meetodid: vaatlus, enesevaatlus, dokumendivaatlus, analüüs, katse, vestlus, ankeet, test. 7. Liigutuste liigid: tööliigutused, liikumis-, kõne-. 8. Peamised tegevused: mäng, õppimine, töö 9. Vilumused: Harjutamise teel kujunenud tegevuse osaline automatiseerumine. Liigid: tegevuspiirkonna järgi(kooli, spordi jne.), psüühilised nähtused( nägemine, kuulmine) 10. Oskus on tegevuse uute tingimustes eduka sooritamise viis. 11
Õppimine uute teadmiste,kogemuste, oskuste ... omandamine. Õppimine mõjub inimesele mitmeti. Teadmiste talletamise kõrval arenevad õpivalmidus ja psüühiline eneseregulatsioon. Õpilane peab saama kinnitust /+ tagasisidet, kui on asja omandatud õigesti. (võõrkeele hääldus!?) Õppimise oluline seaduspärasus üldistamine. Üldistamisel kantakse äraõpitud üksikfakt laiemale pinnale. Kõigepealt tuleb vaimseks tööks laua soodsad välistingimused. Õppimise edukus oleneb aktiivset mõttetööst! Väga suure tähtsusega on tahe omandada uusi teadmisi! Kordamiste arv peab olema küllaldane!?
tervist. Aga üks ja sama ülesanne võib olla ühele lapsele põnev, kuid teisele hirmutav. Kõrge aktiivsusega laps saab kiiremini iseseisvaks. Laps liigub pidevalt, mängib, jookseb ja tahab aina rohkem asju teha ning ei püsi paigal. Madala aktiivsusega last ei huvita motoorseid oskusi nõudvad spordialad. Väikelastel mängib suurt rolli kujutlusvõime, fantaasia ja loovus. Kujutlusvõime asjade mõistmisel on äärmiselt oluline. Kujutlusvõime on psüühiline protsess, mille käigus luuakse objektide ja olukordade psüühiline kujund mäluandmetest ilmavastavate ärritajate otsese mõjuta meeleelunditele. Fantaasia on samuti kõrgem psüühiline protsess, meelelise tunnetuse ja abstraktse mõtlemise vaheaste, kus varasema meelelise kogemuse alusel luuakse uusi psüühilisi kujundeid. Lapse loomingu 6 puhul on samuti oluline roll lapse loovusel, kuidas laps tajub ja tunnetab seda maailma
KIILI GÜMNAASIUM LAPSE ARENGUETAPID. FÜÜSILINE JA PSÜÜHILINE ARENG. VAJADUSED. KASVATUS PEREKONNAS. Kevin Annion X klass 2013 Lapse psüühiline areng Lapse psüühiline areng on alati isikupärane. Hingelise arengu jooned ja kasvu kiirus sõltuvad lapsest endast, tema lähedaste inimsuhetest, pere eluviisidest ja pühendumisest lapsele.Oluline on tähelepanelikkus. Mida tihedam on side lapse ja tema vanemate vahel, seda lihtsam on märgata ka seda, kui miski lapse arengus ei ole nii, nagu peab. Üks käitumisjoon võib olla ühe lapse puhul normaalne ja mõistetav, kuid teisel märk sellest, et kõik ei ole päris korras. Teine eluaasta
käitumuslikus väljenduses; * Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu. Emotsioonide liigid *afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna; () *kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; () * frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel;() * ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.() Emotsioonides on 2 komponenti: *emotsiooni väljendus; *väljendust põhjustav sisemine tunne. Emotsioonis on alati: *kehaline komponent; *hinnanguline suhtumine. Emotsioon avaldub: *kehalised muutused, näoilme; *tunne, subjektiivne läbielamine. Aitäh tähelepanu eest!
taimeliikide hävitamine Looduslike elupaikade hävitamine jms. 4. Olulised keskkonnaprobleemid: Imetajate väljasuremine Ookeani surnud tsoonid Kalanduse kollaps Keemiline reostus Polaarjää sulamine 5. Paljud muutused on tervisele ebasoodsad Ebapiisav importtoiduainete järelvalve Olmekemikaalide, sünteetiliste ehitus- ja viimistlusmaterjalide, toidulisandite ja lisaainete jms levik Suureneb psüühiline stress 5.1Keskkonnategurite mõju organismile seostub vahetult: 1.elanike eluviisiga, 2.harjumustega 3.sotsiaalsete faktoritega. Seetõttu peavad olema komplekssed: 1.olukordade parandamine ja 2.tegevusplaanid 6. Kokkuvõte Keskkond on see, mis meid ümbritseb. Inimtegevus kahjustab ja saastab keskkonda kahel viisil. Üheks keskkonna probleemiks on imetajate väljasuremine. Väljasuremine on iseenesest loomulik protsess,
SUHTLEMISRASKUSTEGA LAPS Suhtlemisraskused: · kaasnevad tihti teiste erivajaduslike häiretega · esinevad väga sageli ka iseseisvalt. Põhjused: · psüühiline või füüsiline trauma · kasvatusvead · senine kesine suhtlemiskogemus või traumaatiline suhtlusolukord · lapse iseloom kui selline. Laste suhtlemisraskusi võib liigitada iseloomulike tunnuse järgi: · Uje laps · Kiuslik laps · Taktitundetu laps · Ülitundlik laps · Kiusatav laps · Äkiline laps · Väike täiskasvanu · Sündinud juht · Pessimistlik laps Õppimine · Iseloomulik on oluline erinevus intellektuaalsete võimete ja potentsiaali ning
kehalised muutused. Mõeldes inimene aga tunnetab sihipäraselt asjade ja nähtuste omadusi ja seoseid, loob uusi mõisteid ja arusaamu ning püüab näha ette sündmuste arengut. Kõne põhiliseks eesmärgiks on aga info vahetamine ja vastu võtmine, ehk kommunikatsioon. Nende põhjal saab määrata inimese vaimset seisundit ning see kõik mõjutab meid kõiki. Seega on vajalik teada mida need mõisted üldse tähendavad. Taju Taju on psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab ümbritsevat maailma. Inimese käitumist mõjutab see, kuidas ta tajub ümbritsevat maailma, teisi inimesi, iseennast. Sageli leiame end imestamas selle üle, miks üks või teine inimene teatud olukorras just nii käitub? Meie ise oleksime hoopis teisiti talitanud! Probleem on selles, et inimesed tajuvad maailma erinevalt. Näiteks
neid võib jagada kaheks suureks grupiks: närvisüsteemi e. neuroloogilisteks hälveteks ja kehalisteks e. somaatilisteks hälveteks. Hälbed võivad olla erineva tõsiduse kui ka erineva ulatusega. Hälvete hulka kuuluvad kerge erutuvus, lihastoonuse muutused, mingi kehaorgani töö puudulikkus või pisidefekt kui ka ajukahjustus ja mõne organi või organsüsteemi puudumine või ebapiisav areng. Vaimupuue võib esineda RHK – järgi: F70 – kerge vaimne alaareng IQ – 50-69; psüühiline vanus - 9 e. alla 12 eluaastat. F71 – mõõdukas vaimne alaareng IQ – 35-49; psüühiline vanus - 6 e. alla 9 eluaastat F72 – raske vaimne alaareng IQ – 20-34; psüühiline vanus - 3 e. alla 6 eluaastat F73 – sügav vaimne alaareng IQ – alla 20; psüühiline vanus - alla 3 eluaastat F78 – muu täpsustatud vaimne alaareng F79 – täpsustamata vaimne alaareng. Kerge ja mõõduka vaimupuudega laste arengu vahel on kindlasti kohe märgatavad
· Psüh seisundid on ajaliselt kauakestvad( emotsionaalsed) Psüühilised protsessid · Aisting Taju Kindel järjekord ! Mälu- kujutus-fantaasia-mõtlemine Psüühilised seisundid · Tundmused · Emotsioonid (õnnelikkus,üllatus,kurbus,hirm,viha,vastikus) Psüühilised omadused · Temperament (kaasasündinud) · Iseloom (elu ajal omandatud Aisting · Aisting on kõige lihtsam psüühiline protsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikuid omadusi ja tekib siis kui mingi ärritaja mõjub otseselt meie meeleelunditele. · Aisting on vahetu ( siin ja praegu toimuv protsess) · AISTINGUTE LIIGID : Nägemisaisting Kuulamisaisting Haistmisaisting Maitsmisaisting Kompimisaisting · AISTINGUTE OMADUSED :
hüvitiste saamist seksuaalse suhtlemise eest: kingitusi, soosingut, karjääri jmt. Ülekantud tähenduses nimetatakse prostitutsiooniks või prostitueerimiseks ka igasugust kõlbeliselt ebaväärikat käitumist kasusaamise nimel. Kuidas on Prostitutsioon seotud turismiga? *Inimesed kellel on rahapuudus ,reisivad kuskile mujale ,kus neid ei tunta ja lähevad tänavate peale ennast müüma,lootes et äkki prostitutsiooniga teenib raha. * Narkomaania Narkomaania on psüühiline või füüsiline sõltuvus, mis on tekkinud narkootikumide tarvitamise tagajärjel. Narkomaania on probleem,mille põhjustena võib välja tuua vaesuse, sotsiaalse tõrjutuse, mittetoimiva perekonnamudeli (lahutused, lapsevanemate sõltuvusprobleemid ja kasvatusmeetodid), eakaaslaste mõju ja ebasoodsad grupinormid ning narkootikumide suure kättesaadavuse. Kuidas on narkomaania seotud turismiga ? *Lennujaamas sokutatakse narkootikum teise inimese kotti
Töövägivald Tiina Vaht Triin Voolaid Triin Jaks TAAB11 1 Töövägivalla mõiste ja jagunemine Töövägivald on iga vääriti kohtlemine, ähvardus või kallaletung, mis on seotud tööga. Töövägivald jaguneb füüsiliseks ja psüühiliseks vägivallaks Kui kõnealuse probleemi uurimise algusaegadel tegeldi eelkõige selle füüsilise vormiga, siis tänapäeval on tähelepanu köitnud hoopis psüühiline vägivald. TAAB11 2 TAAB11 3 Üldiselt: Töövägivald puudutab nii töötajaid kui tööandjaid, kuna ohvriks võivad sattuda mõlema poole esindajad. Töövägivald rikub tööõhkkonda, kahandab tootlikkust ja soodustab tööluuse. Töövägivald põhjustab selle ohvreile kõrget stressi Kiusamise ohver võib olla mis tahes organisatsioonis igaüks TAAB11 4
Virgatsaine Näiteid Aine Toime Serotoniin Õnn ja rahulolu Dopamiin Rahulolu ja väsimud Puradrenaliin Stress Melatoniin Unetsüklid, stressi vähendamine Histamiin Une, erektsiooni ja seksuaalfunktsiooni reguleerimine Emotsioonid jagunevad AFEKT - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna. KIRG - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks. FRUSTRATSIOON - psüühiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. ÄREVUS - ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne. Emotsioonide eesmärk Kaitsta organismi Väljendavad inimese omapära Kordineerida suhtlemist ja käitumist Väljendusrikkuse tõstmine Emotsioonid Emotsioon Vastand Rõõm Kurbus Usaldus Põlastus
alsam,panderoll,pankrot,paradoksaalne,paragrahv,paralleelne,perfektne,personal,petrooleum,pidzaama,plisseerima,pokaal,portugallane,potentsiaalne,president,pre Hispaania kodusüda, Teine maailmasõda, II maailmasõda Esimene maailasõda, Kuues volvosõda, Valge Daami päevad, Valgete Ööde ralli stiiz,pretensioon,profaanne,professionaalne,progressiivne,propaganda,prozektor,psühholoogia,psüühiline, religioosne,renessanss,renessanslik,reportaaz,ressurss,r Viie Veski kross, Soome saun, Hiina kapsas, Baski barett, Rooma hoor/saun. Rootsi laud essursi,rezissöör,revans,revolutsioon,rutiinne,röntgen,sekretär,staaz,standardne,stiihiline,sufiks,suveräänne,sabloonne,Santaaz,Sarz,Saslõkk,sedööver,seflus,zoo
Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus, mis: avalikustatud uhkes ajakirjanduses; Paljudes kohtades viidatud Teaduslikkus teaduses: füüsika> keemia> bioloogia> psühholoogia, sotsioloogia> humanitaarteadus. Matemaatilised tõestused on absoluutsed ja kindlad. Mitte ükski psüühiline konstrukt pole mõõdetav saame vaid tähenduseta numbrid. Miks me peame ennast tundma? Hea on teadvustada, mis toimub nt psy pt, kes ravi tulemusel tunneb v on näha, et läheb halvemuse poole öeldakse, et on hästi. Hästi on see, et pt hakkab mõistma, et midagi on viga, rohi mõjub. Mõõtmisel nt Likerti skaala (1.....7) vastus ei pruugi tähendada sama asja, mida koostaja mõtles, sest jaotamine on kunstlik.
Sõltuvus tubakast seisneb ülemäärases ja kontrollimatus sigarettide tarbimises. Peale sellest sõltuvusest tuleneva sotsiaalse ebamugavustunde põhjustab see ka mitmesuguseid haigusi, näiteks vähki, südame-veresoonkonna häireid ja kroonilist bronhiiti, mis võivad omakorda saada surma põhjuseks. Sõltuvus tubakast on sigaretisuitsu sissehingamise tõttu kahjulik ka suitsetajat ümbritsevatele isikutele (help-eu 2009). 1.1.1 Sõltuvuse liike on mitmeid: Hingeline ehk psüühiline sõltuvus Füüsiline sõltuvus Sotsiaalne sõltuvus Majanduslik sõltuvus (Metsküll 2003). 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele Uimastite mõjul sagenevad liiklus- ja tööõnnetused ning suureneb olmetraumade arv. Uimastisõltlane on ohtlik ka järeljoobes, sest ta tunneb end või ta näib kainena. Uimastisüstijaid varitseb pidev infektsioonioht. Süstija võib haigestuda kollatõppe
1.Kirjelda, kuidas tekib hääl. Hääl tekib siis, kui häälepaelte vahelt läbiminev õhk paneb need võnkuma ehk vibreerima. 2.Millest sõltub hääle kõrgus? Häälepaelte pikkusest: mida pikemad need on, seda aeglasemaid võnkeid need tekitavad ja seda madalam on hääl. 4. Missugused muutused toimuvad häälepaeltega häälemurda perioodil? Häälemurre on tingitud häälepaelte mõõtmete suurenemisest ning kõrikõhrede ja kõrimuskulatuuri arengust meessuguhormoonide toimel. 5.Miks tütarlaste häälemurret kuulda pole. Häälepaelad pikenevad vähem kui poistel. 6.Kuidas jagunevad naishääled? Sopran - kõrge Metsosopran-keskmise kõrgusega Alt-madal 7.Kuidas jagunevad meeshääled? Tenor-kõrge Bariton-keskmine Bass-madal 8.Missuguste omaduste järgi (peale hääle kõrguse) määratakse veel hääleliike? hääle ulatuse järgi. 9.Missugustes õppeasutustes Eestis on võimalik õppida klassikalist laulu, missugustes pop- ja jazz-laulu? tallinna muusikakeskkoolis on võimalik õppi...
annaabi.ee 
