Ujumine 1.Mis on ujumine? Ujumine on spordiala, kus võisteldakse vees ujudes. 2.Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid. Ka jalad töötavad paaris, tehes kaks delfiini lööki iga käte tõmbe kohta. Ujuja diskvalifitseeritakse, kui kohtunik leiab, et ujuja jalad või käed ei tee üheaegseid liigutusi või kui ujuja ei puuduta pöördes või finišis seina mõlema käega üheaegselt. Seliliujumine: ujumine toimub seliliasendis, nii käed kui jalad töötavad eraldi
1.RINNULIUJUMINE 4 2. KROOLIUJUMINE 5 3. SELILIUJUMINE 6 4.LIBLIKUJUMINE 7 5. UJUMISOSKUS 8 6. UJUMISE AJALOOST 9 KOKKUVÕTE 11 KASUTATUD KIRJANDUS 12 SISSEJUHATUS Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks tervisespordialaks, mille harrastamiseks on vaja ainult trikood või ujumispükse, ujumismütsi ning soovi korral spetsiaalseid ujumisprille. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust. Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal koormab ujumine vähem südant ja liigeseid ning horisontaalasendis on südamel kergem korraldada vereringe tegevust. Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis kõrge eani, kuna tervist aitab paremini säilitada koormusevaba ujumine. Ujumine on üks kõige harmoonilisemaid spordialasid.
KROOLI UJUMINE Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. · Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul · Jalalöök algab puusast/tavaliselt on 6 löögiline, kasutatakse ka 2 ja 4 löögilist, pööra pöiad sissepoole · Hingamine on õigesti ajastatud ja väljahingamine tugev/ hinga välja suu ja nina kaudu · Käelaba jõuab vette enne õlga/ käsi vette sõrmed ees, sõrmed on koos, küünarnukk kõrgemal kui käelaba · Käsi sirutub õlavööst ja samaaegselt vastaskäsi lõpetab tõuke · Haare veest on hea/ soorita haare vajutades käelaba veidi välja-alla. Haara kohe kui vastaskäsi on lõpetanud
6.TERVISEPROBLEEMID JA OHUTUS........................................................................... 15 KOKKUVÕTE................................................................................................................... 16 KASUTATUD ALLIKAD.................................................................................................... 17 SISSEJUHATUS Ujumine on üks vanemaid ja populaarsemaid spordialasid maailmas. Ujumisele nagu teistegi spordialade arengule andis tugeva tõuke olümpiamängude uuestisünd. Esimestel kaasaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas kohtusid 13 riigi 285 atleeti 9 spordialal, ujumine nende seas. Üle kogu maailma rajati lugematu hulk ujulaid ning ujumisharrastus levis ja kasvas kiiresti (7). Tänapäeval on pea kõikides maailma riikides olemas ujulad, kus soovi korral saab käia trenni tegemas. Ujumisvõistlused toimuvad kas 25-meetrises "lühikeses" basseinis või 50- meetrises "pikas" e. olümpiabasseinis
tõsta pead.. Kui hingatakse välja vasakule, on vees parem põsk, paremale hingamisel vasak põsk. Hingata tuleb 2 sekundit ning seejärel välja hingata 4 sekundit. Käed peavad järgima üksteist, oluline on tuua nad kõrgelt õlgade laiuselt pea kohalt ette. Mida väiksema sulpsatuse käsi vette jõudes teeb, seda parem. Jalalöögid toimuvad vahelduvalt, pöiad peavad olema suunatud sissepoole, põlved pisut kõverdunud. Selili krool: Kehaasend sirge, puusad veepinna ligidal. Õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib paigal, seejuures hingamine on tugev. Rütm peab õige olema ja käte liikumine vastassuunaline. Jalalöök peab algama puusast ning põlved ei tohiks veepinda rikkuda. Löök peab olema tugev ja terav, veidi sissepoole surutud, pöiad lõdvad. Käsi asetatakse vette järsult, väike sõrm ees. Haare alustatakse küllalt sügavalt ning tõmme algab küünarliigese kõverdamisega. Käelaba on õiges asendis ja juhib liikumist
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla
Krooli ujumine Sissejuhatus (kuidas ujutakse krooli võistlustel): Võistlustel vabaujumist alustatakse stardipukilt vette hüppades. Sukeldunud vee alla, tuleb ujuja tugevate jalalöökidega pinnale keha välja sirutatud. Jalad liiguvad vahelduvalt üles-alla, käed vaheldumisi ja sümeetriliselt. Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. Ujumine vee all peale pööret ei tohi olla pikem kui 15 meetrit. Lähemalt: Asend on voolujooneline/veepiir kulgeb juuste joone otsmikul.Jalalöök algab puusast/ tavaliselt on
UJUMINE Ujumine on elusorganismi kulgemine vees. Ujumine võib olla passiivne või aktiivne. Passiivne ujumine on ujumine, kus ei painutata keha ja ei sõuta jäsemetega. Aktiivne ujumine on ujumine, kus kasutatakse jäsemeid sõudes ja keha painutatakse. Inimeste ujumine on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides ning soojemate ilmadega. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ohutusreeglid ujumisel: · Ujuma ei minda üksinda ja oluline on teavitada kaaslasi · Vettehüppeid võib teha ainult selleks lubatud kohas · Tundes väsimust tuleb veest väljuda · Ujutakse tähistatud ja selleks ettenähtud kohas · Kedagi ei tõmmata ega suruta vee alla
A ülesalla vibutused, vastavalt eelpool kirjeldatule sirgete jalgadega, painutatud pöidadega ülesalla vahelduvate liigutuste sooritamine. Niimoodi jalgadega ujudes väsib ruttu, sest nii üles kui alla liigutuste sooritamisel on lihased pidevas pingeseisundis ja selle tulemuseks on sageli krambid sääremarjalihastes. B löögid rinnulikroolis ülalt alla, selilikroolis alt üles suunas. Ettevalmistavalt jalg painutub põlveliigesest (see on ühtlasi lõdvestusmomendiks). Löök algab reiest, sellele järgnevad säär ja pöid. Löögi e. tõukepinnaks on pöia pealmine pind (sarnaneb löögile jalgpallis). Pöid on löögi sooritamisel lõtv ja painutub passivselt. See tänapäevane variant on kõige efektiivsem, ent on omakorda sõltuvuses pöia painduvusest. C pedaalimine , sarnaselt jalgratta pedaalimisele kus tõukepinnaks on jalatallad. Pedaalivaid jalgade liigutusi kasutati ujumise algõpetuses veel 30ndatel aastatel. Nüüdseks on see unustatud
UJUMINE Avinurme Gümnaasium 2012 UJUMINE Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi
Sisukord Mis on ujumine Ujumisstiilid Ajalugu Natalie Anne Coughlin ja Michael Fred Phelps Laste ja noorte vanuselised iseärasused algõpetuses Ujumisõpetuse põhiharjutused Tundides õpitavad stiilid ja harjutused Algõpetuse tulemused Bill Sweetenhami 5 reeglit treeneritele Kokkuvõtteks Ujumine on inimeste (ja muude loomade) vees kulgemise viis. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumine meelelahutusena on populaarne sooja kliimaga riikides. Ujumisel on mitu tervislikult head külge, kuid samas tuleb vees järgida põhilisi ohutusreegleid. Ujumisstiilid Kuigi vees on võimalik edasi liikuda mitmel viisil, nende hulgas on näiteks koeraujumine ja küliliujumine, toimuvad ametlikud võistlused neljas ujumisviisis ja neid kombineerivas kompleksis: · Liblikujumine e. delfiin: ujumine toimub kõhuliasendis, kätega tehakse paaristõmbeid
Juhendaja: Tiit Ilver Viljandi 2011 Ujumisest üldiselt Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeldud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See ei nõua suuri investeeringuid ning on harrastatav aastaringselt. Piisab vaid mugavast ujumistrikoost ja lähedal asuvast veekogust või basseinist. Ajalugu Kuigi Upsala ujumisklubi väidab ennast olevat maailma vanim ujumisklubi, tuues loomisaastaks 1796, sai sportlik ujumine alguse Inglismaalt. Algselt võisteldi peamiselt rinnuliujumises, et vältida pritsmeid. 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine oli esimeste nüüdisaegsete olümpiamängude kavas. 1908. aastal loodi Rahvusvaheline ujumisliit, Fédération Internationale de Natation (FINA). 2010 aastal tähistas
Miks ujumine on tervisele kasulik, mida ujumisoskus arendab? Ujumise võistlusstiilid. Ohutusnõuded ujuma minemisel. 1. Miks ujumine on tervisele kasulik? Igasugune ujumine aitab olla terve ja püsida heas füüsilises vormis, seda ka kõrge eani, ning see on ka kõige efektiivsem trenn kalorite põletamiseks, ainevahetuse kiirendamiseks ning musklite kasvatamiseks. Ujumine parandab hingamist ja verevarustust, mistõttu võivad ujumisest ning vees viibimisest abi saada ka astmaatikud. Ujumine on eriti kasulik une- ja närvihäiretega inimestele, kuna vesi mõjutab nahaaluseid retseptoreid. Radikuliidi ja seljavalude puhul on samuti kasulik ujuda, kuna veel on masseeriv toime. 2. Mida ujumisoskus arendab? Ujumine arendab nii kõhu-, selja-, kaela-, käte-, jala-, kui ka rindkerelihaseid. Samal ajal
.......7 5. Rinnulikrooli pöördetehnika mudel..........................................................................11 6. Kokkuvõte....................................................................................................................17 7. Kasutatud allikad........................................................................................................18 2 3 1. Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel
Referaat Erinevad ujumisstiilid Sisukord Lk 3 Ujumine Koeraujumine Küliliujumine Vabaujumine e. Krool Lk 4 Seliliujumine Rinnuliujumine e. ,,konn" Lk 5 Liblikujumine e. ,,delfiin" Võistlused ja ajalugu Kokkuvõte 2 Ujumine Ujumine on üks vanimaid spordialasid, millega on tegeletud juba kiviajast saati ehk üle 6000 aasta. See on vees liikumise meetod, mis parandab hingamist ja verevarustust. Kõige
Referaat krool Tallinn 2008 Ujumine on inimeste ja muude loomade vees liikumise meetod. See on nii ajaviide kui ka spordiala. Ujumisstiilidest on esindatud · koeraujumine kaapeliigutustega ujumine · küliliujumine kasutusel vetelpäästes · vabaujumine e. krool · seliliujumine · rinnuliujumine e. "konn" · liblikujumine e. "delfiin" Kõikidest väljatoodutest on krool lihtsaim ja kiireimini õpitav. Kuigi "delfiin" ja "konn" on tegelikult nimetus jalgade tööle, võisteldakse ikkagi neljas erinevas ujumisstiilis vaba, selili, rinnuli ja liblikujumine
Vabaujumine ehk krool Vabaujumine on üks ujumise võistlusaladest. Tavaliselt vabaujumise all mõeldakse siiski tihti krooliujumist. Krool on pärit Havailt 1893. aastast ja olümpiamängudel oli krool esimest korda kavas 1912. aasta olümpiamängudel. Krool on ideaalne sprindiks, kuna see on kõige kiirem ujumisviis ja kõige populaarsem vabaujumise tehnika. Krooli ujumise juures rakendab ujuja edasiviivat jõudu. Vahet pidamata lükkab üks käsi vett tagasi ning jalad sooritavad pidevalt üles-alla lööke. Krooli ujumise ajal väljub küünarnukk veest ja viib lõdva käe üle vee. Enne vett läheb käsi pingesse ja me haarame peoga vett ning viime käe seljataha. Hingamisel on krooli tehnika omandamisel otsustav tähtsus. Kogu sisse-välja hingamise ajal ei tohi tõsta pead. Nägu keeratakse kõrvale, kuid pea asend keha suhtes peab jääma muutumatuks
Rinnuliujumine 1.Kehaasend. Keha lamab vees täielikult väljasirutatult, moodustades veepinnaga väikse nurga. Seejuures ei tohi keha olla pingutatud. Kehaasendi määrab pea asend. Lõdvalt hoitud käed asuvad teineteise kõrval ees lähteasendis, pisut ülestõstetud pea pikendusel. Jalad on koos, pööratud taldadega kergelt vastamisi. Ebaõige kehaasendi põhjust tuleb tavaliselt otsida vales pea hoiakus. Kui pea on ülemäära alla langetatud kaldub ujuja ette, tema jalad tõusevad üles ja tulevad veepinnale liiga lähedale, vähendades sellega jalgade löögi produktiivsust. Seevastu- kui pea hoitakse liiga kõrgel, vajuvad jalad ülemäära alla, mis ühelt poolt kutsub esile asendi, millel on suur takistus, teiselt poolt aga tõukelise libisemise. 2. Liigutused kätega. Teineteise kõrval lõdvalt ettesirutatud käed asuvad liikumise algul pea pikendusel, pisut allapool veepinda. Pihud on suunatud alla
Rasmusseni, Kaisa Põldmat ja Kelly Seinpere. Suureks abiks oli Katariina Linde, kes jäädvustas kogu ürituse. Suured tänud ka Anneli Petrovile ja Maie Nõmmikule. Autasude eest tänan Villu Albertit. Lisaks tänan kõiki õpilasi, kes läbiviidavast üritusest osa võtsid. Samuti tänan oma juhendajat Mare Akelit. I UJUMISE AJALUGU, UJUMISSTIILID JA VEE MÕJU TERVISELE 1.1 Mis on ujumine? Ujumine on bioloogilise organismi kulgemine vees. Sportlikust aspektist vaadates on ujumine inimese edasiliikumine vees sellekohaste liigutuste abil. Eristatakse rakendus-, tervise-, ja võistlusujumist. Rakendusujumine hõlmab uppuja päästmist, veekogude ületamist ja sukeldusujumist. Tervise - ja võistlusujumise eesmärk on inimorganismi üldine tugevamine ja karastamine. Ujumine võib olla ka teiste spordialade (moodsa viievõistluse, triatloni) koostisosa
inimesi liblikrabelevad. Lõdvstunult ja nutikalt sooritatud liblikujumist on kena vaadata ning rahuldustpakkuv ujuda. Liblikujumise omandamine tõstab teadlikkust oskustest, mis on vajalikud kõikide ujumisstiilide puhul : voolujooneline asend, vee hoidmine, kerelihaste jõul tehtavad liigutused, veetundlikkus ja rütm. Need kes omandavad liblikujumise, on edukad ka teistes stiilides. Seda ei saa paraku öelda nende kohta kes ujuvad meisterlikult krooli või selili. Alljärgnevalt vaatleme lähemalt liblikujumist ning mis see üldse õigupoolest on. Sissejuhatus Mis on ujumine? Ujumist võib käsitleda kui mitmekülgset spordiala mis kaasab terve keha. Seda tehakse ajaviitena, lõõgastumiseks, kui ka tippspordina. Ujumine on väga tervislik ja kasulik üldfüüsilise treeninguna, sest liigutusi tehakse vastu takistust, mille käigus töötab enamus lihastest. See sobib treenigutega alustavatele inimestele ja ülekaalulistele, kuna see ei koorma
Ujumisest üldiselt Sportlik ujumine sai alguse Inglismaalt. Juba 1837. aastal toimus Londonis esimene ujujate demonstratsioonesinemine. 1869. aastal moodustati esimene ujujate organisatsioon London Swimming Association, mis korraldas 1877. aastal esimesed rahvuslikud meistrivõistlused. Ujumine on üks liikumisvormidest, mida on võimalik harrastada aastaringselt. Vaatamata suhteliselt kõrgele basseinikülastamise tasule, võib ujumist siiski pidada üheks odavamaks
Kui aga jalad läbivad vertikaaltasapinna enne, kui on sooritatud käte tõuge, nimetatakse seda harjutust lihtsalt jalgade ülehooks, mitte hüppeks. Hüppe kõrgemas punktis peavad jalad olema täielikult kõverdatud ning põlved tõmmatud vastu rinda. Hüppe teises lennufaasis, pärast käte tõuget, sirutab võimleja jalad kõige ligemat teed mööda taha ning sooritab täieliku ülesirutuse. Pea on taga ja käed ülal-kõrval. Abistamine: Treener seisab kitse kõrval. Käte tõuke momendil toetab ta võimlejat ühe käega õlavarrest ja teise käega küünarvarrest. Abistada võib ka hüppe kõrguse saavutamise ja käte õigeaegse tõuke soodustamise eesmärgil Põhilised vead: Üheks iseloomulike vigade tekkimise põhjuseks on liiga ligidal asuv hoolaud, mis takistab otseselt jalgade kõverdamist ning muudab lennujoone madalaks. Hüppe täiustamine ja kinnistamine on analoogiline harkhüppe tehnika täiustamisele ja kinnistamisele. Kasutatud materjal: · http://www
möödumist paremast viske-eelsesse asendisse. 5) Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. Soovitus: sooritada palju õiges järjekorras viskeid paigalt, siis kolmandalt ehk ristsammult ja lõpuks juba hästi kergelt kiiruselt sooritatud hoojooksult. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest (?), nurgast(38-41o), kiirusest(?) ning kuulile antud kiirendusest. Äratõukedistantsist ja tõukekaugusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi harali ja paralleelsed. Ranne taha painutatud. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3
tagasi mängida. · Altsöödud vastu seina või pea kohale. Sama vaheldumisi ülaltsööduga. · Järk-järgult tuleb altsööduga vastu võtta kiiremaid palle, serve ja rünnakuid. Ründelöök Kui ülalt- ja altsöödu peamiseks kvaliteedinäitajaks on täpsus, siis rünnaku puhul lisandub sellele jõud. Mida tugevam on ründelöök, seda suurem on võimalus, et pall jääb vastaste platsipoolele maha. Ründelöögis on ühendatud jooks, hüpe ja löök (kiirus, jõud ja osavus). Eelnevat arvestades on tegemist võrkpalli raskeima elemendiga. Enne rünnakut sooritatud võimalikult täpsed pallipuuted- vastuvõtt ja tõste on tulemusliku rünnaku eelduseks. Ründelöök jagatakse nelja faasi: 1) 13-sammuline hoojooks 2) üleshüpe, äratõuge, sirgete käte hoog ja lennufaas 3) löök, palli tabamine hüppe- ja käeulatuse kõrgpunktis
Sinu vastus oli: Kestusjooks - maraton, kui jooksed pikka maad järjest. Intervalljooks - kui jooksed, kõnnid, jooksed, kõnnid vaheldumisi. 20.Nimeta Eesti tuntumaid kergejõustiklasi (nimi, ala). Sinu vastus oli: Erki Nool kümnevõistleja Mikk Pahapill kümnevõistleja Ksenja Balta kaugushüppaja Andrus Värnik odaviskaja Gert Kanter kettaheitja Jaan Talts tõstja UJUMINE 1. Nimeta põhiujumisviisid. Sinu vastus oli: Krool ehk vabalt, selili, konn ehk rinnuli ja delfiin ehk liblikas. 2.Milline on 4 x 25 m kompleksujumise õige järjekord? Sinu vastus oli: Delfiin - selili - rinnuli - vabalt. 3.Milliste ujumisviiside stardihüpet sooritatakse pukilt, milliseid veest? Sinu vastus oli: Pukilt on vabalt, rinnuli ja delfiin. Veest tuleb sooritada selilihüpet. 4.Rinnuli pöördel peab vastu seina minema ..... käsi/kätt. Kuidas sooritatakse delfiini pööre? Sinu vastus oli:
Kergejõustik II 1. Jooksualade biomehhaanilised aspektid ja liigutuste struktuur - Jooksja kiiruse määravad sammupikkus ja sammusagedus. Optimaalne sammupikkus sõltub sportlase kehaehitusest, kasvust, tehnikast ja tema poolt igasse sammu suunatava pingutuse suurusest. Optimaalne sammusagedus sõltub sportlase individuaalsetest iseärasustest, ta tehnikast ja koordinatsioonist. Iga jooksusamm koosneb toe- ja lennufaasist. Toefaas jaguneb eestoeks ja äratõukeks. Lennufaasi esimeses osas kõverdatakse hoojalg põlveliigeses ning seejärel rebitakse ette. 2. Vead, mida vältida jooksualadel - tähelepanu kontsentreerimist vaid mõnele üksikule harjutusele või võttele; väsimust maksimaalse kiiruse arendamisel; täistallal jooksmist sprindis. 3. Stardipakkude asetus rajal - Tõukejalapakk 1,5-2 pöida stardijoonest, tugijalg +1,5 pöid võrreldes tõukejala pakuga. Esimene pakk on laugem (u 45°) 4. Asend “kohtadele!” - Mõlemad pöiad on kontaktis pakkude ja rajaga. Tagumise j
kanna päkkadele ja lõpeb jalgade aktiivse sirutamisega põlve- puusa ja hüppeliigese, kätehoog on väga tähtis , see peab hüppekõrgusele kaasa aitama, tugev sirgete hoog võib hüppekõrgust tõsta kuni 10 cm. Esimesena alustab liikumist sirged käed, minnes hoogsalt tagant-alt ette-üles. Vaba käsi peab tõusma õla kõrgusele, kõverdatud käe väljapööratud küünarnukk jääb üles õlakõrgusele, löögikäsi kõverdub küünarliigesest, nii et küünarliiges on õlast kõrgemal ees-ülal, lennufaasis jalad kõverduvad põlvest, õlavöö painutatakse rindkerest taha ja õlg liigub taha, löök toimub hüppe kõrgpunktis löögikäe ulatuskõrgusel keha ees, löögiliigutus toimub kasvavas tempos ümber küünarliigese, löök toimib kõhu, selja, õlavöö ja käelihaste jõuga, lõtv ranne katab palli otse eest ülalt üalli tabamise hetkel ranne jäigastub, löök sooritatakse
neljane kasutusele libiseva pingi. Pink oli tuharate järgi tehtud puidust plaat, mis libises paadis 7 vastavates soontes. Neid sooni määriti rasva või õliga, et pink seal paremini libiseks. 1878. võttis inglane J. Taylor kasutusele veereva pingi. See pink ongi otseseks eelkäiaks tänapäeval sõudmises kasutuses olevatele pinkidele. Rataste puhul vähenes hõõrdetegur minimaalseks. Tänu pingi kasutuseletulekuga pikenes tõmme tunduvalt. Sõudmist hakkas segama tulli ehitus, neid oli vaja muuta. 1880. aastal tulid kasutusele esimesed pöörduvad tullid. Selle tulemusena olid paadil pikemad siinid ning suuremad aerulabad. Nii sai sõudepaat lõpuks sellise kuju, nagu tänapäeval seda tuntakse. Sõudepaati arendatakse ikka edasi. Materjal väheneb, kuid paadi ehitus on jäänud suures plaanis samaks. Kuni 1959. aastani sõuti nn. klassikaliste aerudega. 1959
Kui rindkere liikumist ei näe, hingamist ei kuule ja hingeõhu liikumist ei tunne, siis kannatanu ei hinga Hingamise kuulatlemine e. auskultatsioon (kahinad, häälitsused jne.) Aseta põsk kannatanu suu lähedale: o Kas tuleb hingeõhku? Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule– hingab vabalt. o Kas esineb mingit heli? Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud. Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral). o Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus. 6. Mida tähele panna vereringe uurimise juures? Vereringe uurimine • Katsu pulssi unearterilt (kaela pealt kõrisõlme kõrguselt kaks sentimeetrit kõrisõlmest paremale või vasakule), katsu ainult ühelt poolt korraga (nimetissõrme ja sellest järgmise sõrmega). Pulsi normaalne kiirus on 60-100 lööki minutis. Pulsi kontrollimine
pikk ja sammumärgile jõudes on viskaja kiirus liialt suur. Sammumärki tabades pöörab viskaja õlavöö järsult paremale ühe sammu jooksul. Viske-eelses asendis on viskekäsi koos palliga õlavööst palju allpool. Ristsammu lõppedes kallutab viskaja taha, asetades parema jala pidurdavalt ette. Äravise toimub üle kõverdatud vasaku jala. Põhiline vea põhjus on liiga varajane viskekäe rakendumine viskesse. 4. Kuulitõuge: 1. Millest sõltub tõuke resultaat biomehaanika seisukohast? - Kuuli väljalennu kõrgusest, nurgast ning kuulile antud kiirendusest. 2. Kuuli hoie - Kuul asub sõrmedel. Sõrmed veidi laiali ja paralleelsed,. Kuul on ees kaelal. Pöial toetub rangluule, küünarnukk on ülal-kõrval (kere suhtes 45º nurga all). 3. Enamlevinud vead kuulitõukes - parema jala asetus, keharaskuse kandumine vasakule jalale. Vasaku käe ,,ära
Viimane on mõnevõrra keerukam sest: - See erineb tavaliigutustest (kõndimine, jooksmine), tõigatakse diagonaalsuunas ja liigutused on tihti asümeetrilised; - Jalapöia töö on keerukam ja intensiivne, jalga peab suusa igaks sammuks lumelt üles tõstma, etteviimise ajal ei tohi pöid lasta suusaninal langeda, suusk tuleb igaks sammuks eraldi lumele asetada sõidu suhtes nurga all (ca 30°), tõuke lõpul jalapöid lõtvub; - Suusal ei ole seisufaasi, tõugatakse libisevalt suusalt, valdavalt libisetakse ühel suusal. Sellele vaatamata sõidavad paljud poisid uisku ja suhteliselt kehvasti klassikalist tehnikat. Põhjusteks võib olla: uisklemine on kiirem, määrimine lihtsam, klassikajäljed lõhutakse tihti ära ja pole kohta klassika tehnika harjutamiseks, mood (sõidetakse rohkem). Klassikalise- ja uisutehnika kasutamise kohta on kasutusel järgmisi seisukohti:
Õnnetus ei ole paratamatu juhtum. Õnnetusel on omakorda põhjused. Neid põhjusi tundes on võimalik õnnetustest enamikku vältida. KANNATANU UURIMINE VÄLTIMATU ESMAABI ANDMISEKS JA ESMASED TOIMINGUD 1. Elustamisvajaduse selgitamine Kannatanu seisundi uurimisel tuleb esmalt kontrollida kannatanu · teadvust · hingamistegevust · südametegevust · seejärel verejooksude ja sokitunnuste esinemist Elustama on vaja hakata, kui kannatanu on teadvuseta, hingamine on agonaalne või puudub ja pulssi ei tunne. 2. Tegutsemisjuhised Kontrolli teadvust: 1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab kõnetamisele. 2. Raputa kergelt. 3. Näpista kannatanut või rulli kõrvu kas ta reageerib valule? · Vastab arukalt teadvusel. · Vastab üksikute sõnadega raputamisele somnolents. · Vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele soopor. · Ei vasta, reageerib näpistamisele käe või jala ära tõmbamisega pindmine kooma.
olulisemalt tõsisemate vigastustega. Pehmete kudede vigastused, mis tekivad koos luumurdudega, klassifitseeritakse erinevalt kui ülaltoodud loetelus. See klassifikatsioon sõltub kirurgilistest printsiipidest ning iga trauma individuaalsetest prognoosidest. Pehmete kudede vigastuste tekkepõhjused võib veel jagada järgmiselt: • otsese või kaudse põhjuse tagajärjel tekkinud vigastus. Otsene põhjus võib olla näiteks löök vastu kätt, mille tagajärjel tekib valu deltalihasesse, samal ajal kui kaudne põhjus viitab sekundaarsele vigastusele näiteks liigese subluksatsioonile, mis võib olla tekkinud liigest ümbritsevate sidemete ja kapsli tugeva venituse tagajärjel. • patoloogilised põhjused. Mitmed haiguslikud protsessid on teadaolevalt seotud kollageenkiududega, nii ka näiteks reumatoidartriit, mis võib põhjustada näiteks tservikaalsete (kaelasse puutuv) ligamentide rebenemise
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
