Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonnaõpetuse mõisteid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kantsler, rein, teostab, riigikaitse, tagasiastumine, ministeeriumid, kristen, haridus, aaviksoo, reinsalu, keit, helir, seeder, jürgen, siseministeerium, marti, vaher, hanno, pevkur, välisministeerium, paet, planeerida, sotsiaalabi, kohtusüsteem, maakohtud, halduskohtud, ringkonnakohtud, riigikohus, õiguskantsler, seaduslikkuse, teder, kohtunikKORDAMISKÜSIMUSED 2.7-2.9 ja 3.3 1. Vaadake üle ministrid, millist ministeeriumi keegi juhib. Andrus Ansip peaminister Mart Laar kaitseminister Rein Lang kultuuriminister Jaak Aaviksoo haridusminister Keit Pentus keskkonnaminister Kristen Michal justiitsminister Juhan Parts majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder põllumajandusminister Jürgen Ligi rahandusminister Siim Valmar Kiisler regionaalminister(siseministeeriumi juhib) Ken-Marti Vaher siseminister Hanno Pevkur sotsiaalminister Urmas Paet kaitseminister Mis on enamusvalitsus, vähemusvalitsus, üheparteivalitsus ja koalitsioonivalitsus? Peate põhjendama, millist eelistate ja miks
avaldatakse riigiteatajas -> hakkab kehtima. 4.Valitsuse ülesanded ja struktuur Valitsuse üledanded *valitsus viib ellu riigi sise ja välispoliitikat * suunab ja kordineerib valitsuse asustuste tegevust * korraldab seaduse täitmist, algatab ja esitab RK-le seaduseelnõusid * koostab riigieelarve eelnõu *korraldab suhteid välisriikidega *kuulutab välja katastroofi korral eriolukorra. Valitsuse struktuur 5.EV ministrid Andrus Ansip Peaminister - Riigikantselei Jaak Aaviksoo -Haridus- ja teadusminister -Haridus- ja teadusministeerium Hanno Pevkur Justiitsminister - Justiitsministeerium Urmas Reinsalu Kaitseminister - Kaitseministeerium Keit Pentus-Rosimannus Keskkonnaminister - Keskkonnaministeerium Rein Lang Kultuuriminister - Kultuuriministeerium Juhan Parts - Majandus- ja kommunikatsiooniminister - Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister - Põllumajandusministeerium
3. Riigikogu otsustab peaministrikandidaadile volituse andmise. 4. Peaministrikandidaat komplekteerib valitsuse. 5. president nimetab valitsuse ametisse. 6. Valitsus annab Riigikogu ees ametivande. Valitsuse tagasiastumise võimalused: 1. Riigikogu uue koosseisu kokkuastumisel. 2. Peaministri tagasiastumise või surma korral. 3. Kui Riigikogu avaldab Vabariigi Valitsuse või peaministrile umbusaldust. 17. Eesti 11 ministeeriumi: Välisministeerium: Urmas Paet, Justiitsministeerium: Rein Lang, Sotsiaalministeerium: Maret Maripuu, Haridusministeerium: Tõnis Lukas, Kultuuriministeerium: Laine Jänes, Keskkonnaministeerium: Jaanus Tamkivi, Kaitseministeerium: Jaak Aaviksoo, Majandusministeerium: Juhan Parts, Põllumajandusministeerium: Helir Valdor Seeder, Siseministeerium: Jüri Pihv, Rahandusministeerium: Ivari Padar, (Rahvastikuministeerium: Urve Palo, Regionaalministeerium: Siim Valmar Kiisler.)
Opositsioon erakonnad, kes pole valitsusega seotud PRESIDENT Eesti riigipea, valib Riigikogu või valimiskogu Ülesanded: · Esindada EV rahvusvahelises suhtluses · Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused · Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmeid · Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president · Olla riigikaitse kõrgeim juht Valitakse Riigikogu salajasel hääletamisel. Võiduks vajab kandidaat 2/3 häältest e. 68 häält. Kuna sellist toetust on väga raske võita, tuleb korraldada uus valimisvoor. Võib korraldada kuni 3 hääletusvooru, 3. voorus võistlevad vaid 2 eelmises voorus enam hääli kogunud kandidaati. Kui 3. hääletusel ei kogu kumbki kandidaat 68 häält, kutsub Riigikogu esimees kokku valimiskogu, kus on umbes 350 valijameest. Võiduks on vajalik osalejate häälteenamus.
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Riigikogu esimees : Ene Ergma VALITSUSE MOODUSTAMINE Presidentaalne riik, kaks peamist parteid. Nt Ameerika Ühendriigid : Rahva poolt valitud president nimetab uue valitsuskabineti, mis kinnitatakse Senati
(järgmiste valimisteni), kui pole avaldatud umbusaldust. 6. Eesti kohtusüsteem on 3-astmeline : I Maakohtud, halduskohtud. II Ringkonnakohtud – Märt Rask. III Riigikohus. 7. Kohtu koossseis : 1) Kohtunik 2) Advokaat 3) Prokurör 4) Kaks kaasistujat 5) Kannatanu. 6) Süüalune e. kohtualune. 7) Tunnistajad 8. Lõpeta laused ja vasta küsimusele. - Riigikaitse eesmärgiks on kehtiva riigikorra ja iseseisvuse tagamine. - Eestis kehtib üldine sõjaväeteenistuse kohustus-st. kutsutakse 18-27 aastased terved EV kodanikkudest noormehed, teenistuse aeg on 8-11 kuud. 9. Riigikaitse korraldus, Täienda skeemi. Kaitseministeerium President – riigikaitse kõrgeim juht. Jaak Aaviksoo. TEOSTAB TSIVIILKONTROLLI EESTI KAITSEJÕUD
Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigikogu kooseis vahetub iga melja aasta järel. Parlamendi istungid on avalikud. Vabariigi president- riigi kõrgeim ametiisik. Eesti presidendi ülesanne on tugevdada võimuharude tasakaalu ja vastastikust kontrolli ning tõsta Eesti rahvusvahelist mainet, kuulutada välja valimised ja seadused, teha ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks, riigikaitse kõrgeim juht. Riigikogu liikmed valivad presidendi salajasel hääletamisel. Vabariigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Uus valitsus moodustatakse peale Riigikogu valimist või pärast umbusaldusavaldust peaministrile. Eestis ja mujal Euroopas on mitmeparteiline valitsus ehk koalitsioonivalitsus. Kui valitsus vahetub sagedamini kui parlamendi koosseis, on põhjuseks valitsuskriisid. Valitsust juhib peaminister. Eesti
8. Määrab PMK 9. Nimetab ja vabastab valitsuse liikmed 10. Esitab kõrgete ametite kandidaadi a. Riigikohtu esimees- Märt Rask b. Eesti panga nõukogu esimees-Jaan Männik c. Riigi kontrolör-Mihkel Oviir d. Õigus kantsler-Indrek Teder e. Kaitseväe juhataja-Ants Laaneots 11. Nimetab ametisse eesti panga presidendi-Ardo Hannson 12. Nimetab ametisse kohtunikud (220 13. Annab autasusid ja auastmeid 14. On Eesti riigikaitse juht 15. Teeb ettepaneku sõjalisel seisukorral, erakorralise seisukorra ettepanek 16. Armu andmine Vabariigi Valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Valitsuse moodustamine Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: 1. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile, seetähendab kogu valitsuse tagandamist
Riigikohtul on õigus tühistada alama astme kohtu otsuseid ning neid uueks otsustamiseks tagasi saata. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madala astme kohtu otsuse peale. Kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus Eestis Riigikohtus, kus ei vaadata enam kohtuasja sisuliselt üle vaid vaadatakse olemasolevaid dokumente ja materjale. 6. Kes on õiguskantsler? Tema ülesanded? Õiguskantsler kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. · Teostada seaduslikkuse järelvalvet · Lahendada väärhalduse juhtumeid 7. Kes on ombudsman? Ombudsman ehk usaldusmees sõltumatu ametiisik, kelle ülesanne on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes. Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler. (hetkel Indrek Teder) 8. Kes on kohtunik? Tema ülesanded? Kohtunik on valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusemõistmist. · Õigusemõistmine:
(valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust. Omavalitsus korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades. Omavalitsusüksusteks on vald ja linn.
riigieelarve jääb vastuvõtmata; 3) kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa heakskiitu. Eesti presidendi peamised ülesanded: 1) Esindada EVd rahvusvahelises suhtlemises 2) Kuulutada välja Riigikogu valimised ja seadused 3) Määrata peaministrikandidaat; nimetada ametisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed 4) Teha Riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada kohtunikud ja Eesti Panga president. 5) Olla riigikaitse kõrgeim juht. Eestis vahetub valitsus: 1) pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb 2) pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist. Üheparteiline valitsus saab luua erakond, kellele kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest. Koalitsioonivalitsus sinna lähevad need parlamendis esindatud erakonnad, kes suudavad tulevase poliitika põhijoonte suhtes
Eesti rahvale ametivande, mille tekst on kirjas põhiseaduses. Eesti presidendi peamised ülesanded: Esindada Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises Kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused Määrata peaministrikandidaat; nimetada maetisse ja vabastada ametist valitsuse liikmed Teha riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiametnike nimetamiseks; nimetada ametisse kohtunikud ja Eesti Panga president Olla riigikaitse kõrgeim juht 3. Vabariigi valitsus – kürgeim täidesaatev võim Eestis vahetub valitsus kahes olukorras: Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus on volitused maha pannud Pärast valimiskriisi, mis tipneb umbusalduse avaldamisega peaministrile riigikogus. Peaministri umbusaldamine tähendab kogu valitsuse tagandamist Valitsuse moodustamine: Riigikogu valimiste tulemuste väljakuulutamine President nimetab peaministri kandidaadi
Monarhia- valitsemisvorm, mille puhul riigivõimu pärib üks isik veresuguluse alusel. Siirderiik- õleminekuriik, kus viiakse ellu demokraatlikke reforme, kuid kõik demokraatia tunnused ja põhimõtted pole veel juurdunud. Portfellita minister- minister, kellel ei ole oma ministeeriumi. Kantsler-ministeeriumi tegevust korraldav sõltumatu tippametnik. Riigisekretär- tegeleb riigikantselei juhtimisega. Õiguskantsler- kõrge ametiisik Eestis; teostab põhiseaduse ja seaduslikkuse järelvalvet. Kohtunik- valitud või nimetatud erapooletu ametnik, kes teostab õigusmõistmist. Advokaat- ehk kaitsja- jurist kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus. Prokurör- ehk süüdistaja- jurist, kelle ülesandeks on kohtualuse süü tõestamine. Ombudsman- ehk usaldusmees- sõltumatu ametiisik, kelle ülesandeks on lahendada kodanike kaebusi riigiametnike või asutuste suhtes; Eestis täidab ombudsmani ülesandeid õiguskantsler.
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
President määrab peaministrikandidaadi. Üheparteilised valitsuses kuulub vähemalt pool parlamendikohtadest ühele erakonnale, aga koalitsiooni ehk parteilises valitsuses on erinevatest erakondadest, kuid sarnaste ideoloogiatega. Eestis on valitsus 15-liikmeline. Valitsust juhib peaminister, kelle ülesanne on esindada valitsust ning juhtida selle tegevust. Valitsuse liikmeteks on ministrid, kellel on õigus ja kohustus juhtida ministeeriumi ehk valitsemisasutuse tööd. Eesti ministeeriumid: 1) Välisministeerium 2) Kaitseministeerium 3) Siseministeerium 4) Justiitsministeerium 5) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 6) Põllumajandusministeerium 7) Rahandusministeerium 8) Keskkonnaministeerium 9) Sotsiaalministeerium 10) Haridus-ja teadusministeerium 11) Kultuuriministeerium Portfellita ministril pole ministeeriumi, vaid väike büroo, ning tema ametikoht on loodud selleks, et korraldada mõnd ajutist valdkonda.
Taagepera, 2002-2005 J. Parts, 2005- 2006 T. Veskimägi; IRL 2007- M. Laar · Juhatuse liikmed veel: E. Ergma, J. Parts, T. Lukas, A. Herkel, E. Nool, H.-V. Seeder, I. Raudne, K.-M. Vaher, L. Vahtre, L.-L. Pakosta, P. Tulviste, M. Kübar, M. Mihkelson, M. 3 Nutt, P. Sibul, S. Kabrits, S. Kiisler, S. Sester, T. Kruusimäe, T. Leier, T. Palts, T. Kelam, U. Reinsalu · Liikmeid üle 9 000 · Riigikogus 19 kohta · Euroopa Parlamendis 1 koht · Kuulub Euroopa Rahvaparteisse · Traditsiooniliste (pere)väärtuste kaitse Mart Laar · 22. apr 1960 sündinud · 1983 TÜ ajalugu (cum laude) · 1990-1992 Eesti Komitee · 1992-1995; 1998-2002 peaminister · 2001 avalikkusele selgub, et Laar tulistas Savisaare pilti · 2005 doktor · 2006 Milton Friedmani auhind · abielus, 2 last Sotsiaaldemokraatlik Erakond
esindajate saadikute kaudu. Samal ajal on säilinud ka otsese demokraatia elemente, mis võimaldab igaühel oma seisukoha ise välja öelda. Üheks otsese demokraatia vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Üleriigilisele rahvahääletusele pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. On ka selliseid küsimusi, mida põhiseadus keelab referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise
Esindus- ja otsene demokraatia Esindusdemokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Otsene demokraatia- demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel. Monarhiad ja vabariigid Monarhia ehk päritava võimuga riik tähendab veresuguluse alusel päritavat ainuisikulist võimu. Vabariik ehk valitava võimuga riik tähendab seda, kus valitakse president tavaliselt 4-5 aastaks. Siirdeperiood Periood, mil kestab üleminek ühelt valitsemiskorralduselt teisele. Demokraatlikud riigid Võim on on mitmesuguste asutuste ja ametikandjate vahel jagatud. Seda nim. võimude lahususeks.
1) Eesti Sotsiaaldemokraatlik Erakond: Sven Mikser (EP-s Ivari Padar) 2) Eestimaa Keskerakond: Edgar Savisaar EESTI PAREMPOOLSED: *esindavad jõukamate, ettevõtlusega tegelevate in. huve *oma toimetuleku eest vastutab in. ise *mitte karistada edukaid kõrgete maksudega *vabadus, konkurents, õigus valikule igas eluvaldkonnas *traditsioonidest lugupidamine 1) Reformierakond: Andrus Ansip (EP-s V.Savisaar-Toomast, EK-s Siim Kallas) 2) Isamaa & Res Publica Liit: Urmas Reinsalu (EP-s Tunne Kelam) *EP-s Siiri Oviir, Kristiina Ojuland, Indrek Tarand TSENTERPARTEID: *osa mõtteid paremalt ja osa vasakult *stabiliseerivad ühiskonda ja pehmendavad ideoloogilisi vastuolusid 1) Eesti Konservatiivne Rahvaerakond 2) Rohelised Ministrid: Jaak Aaviksoo- haridusminister, Andrus Ansip- peaminister, Hanno Pehkur- justiitsminster, Keit- Pentus Roosimannus- keskkonnaminister, Urve Tiidus- kultuuriminister, Juhan Parts- majandus- ja
"Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele." Vabariigi Valitsus pärast ametivande andmist Riigikogu Valges saalis 06.4.2011 Praegune valitsuse koosseis: Andrus Ansip (R) Peaminister Helir-Valdor Seeder (IRL) Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi (R) Hanno Pevkur(R) Rahandusminister Justiitsminister Siim Kiisler (IRL) Urmas Reinsalu (IRL) Regionaalminister Kaitseminister Ken-Marti Vaher (IRL) Keit Pentus-Rosimannus (R) Siseminister Keskkonnaminister Taavi Rõivas (R) Urve Tiidus (R) Sotsiaalminister Kultuuriminister Urmas Paet (R) Juhan Parts Välisminister
tähtsusega probleemi läbitöötamiseks-probleemkomisjon) 5. Millised on parlamendi peamised ülesanded (nimetada ja selgitada, näited)? Parlamendi ülesanded: seaduste väljatöötamine ja vastuvõtmine - Parlament peab oma töös pidama silmas, et esindab erinevaid huvisid ja viib neid tasakaalstatult sisse ka seadustes. - Erinevate huvide tasakaalustamist, tööd kuluaarides, mille eesmärk on mõjutada saadikuid, nimetatakse lobismiks. - Parlament teostab ka kontrolli valitsuse üle. 6. Kirjeldage seaduseelnõu menetlemise protsessi TÖÖLEHT!! Seaduseelnõu menetlemine Menetlemine - tähendab parlamendi tööd seaduse kallal Algatada saab seadust: Valitsus, Riigikogu fraktsioon, riigikogu komisjon, üksiksaadik. Eelnõu antakse üle Riigikogu juhatusele, kes määrab juhtivkomisjoni, kes hakkab küsimusega tegelema. v.t. skeem lk 108 -Seaduse vastuvõtmiseks on vaja kolme lugemist. 7
Valitsuse ülesanded: Viib ellu riigi sise ja välispoliitikat Suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist Esitab Riigikogule seaduseelnõusid ja välislepinguid Koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule Annab seaduste alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi, käskkirju Kuulutab välja eriolukordi riigis Korraldab suhtlemist teiste riikidega Valitsus teostab täidesaatvat võimu seaduste ja valitsusasutuste kaudu. Valitsus koosneb: Peaminister ehk valitsusjuht on tipp poliitik, ei juhi ministeeriumi. Minister Eestis võib olla kuni 15 ministrit. On poliiik, kes peab kaitsma valitsuses oma erakonna huve ja oma valdkonna huve. Nimetab ametisse oma valdkonna tippametnikke ja juhib ministeeriumi. Alates 2005. aastast on igal ministril õigus võtta tööle abiminister.
ettepanekuid. *Fraktsioon ehk saadikurühm: ideoloogiline kuuluvus. Tavaliselt ühe partei liikmed. Seadusandlik võim Eestis: *Riigikogus 101 liiget *Valimine proportsionaalsuse põhimõttel 4 aastaks. *Kandideerida saab 21-aastane Eesti kodanik. Valitsus - Täidesaatev võim *Koosneb peaministrist ja ministritest. *Valitsus annab seaduste täitmiseks õigusaktidena välja määrusi ja korraldusi. *Ministeeriumi tööd juhib kantsler. *Valitsuse juures Riigikantselei, mis korraldab valitsuse asjaajamist (juhib riigisekretär) *Taasiseseisvunud Eestis on olnud ainult koalitsioonivalitsused. Kohtuvõim *Kohtuvõim on õigust mõistev organ. *Kohtunikud eluaegsed *Kohtusüsteem Eestis on kolmeastmeline (I aste - Maa- ja halduskohus; II aste Ringkonna kohus; III aste Riigikohus) Kohalik omavalitsus *Kohalikuks omavalitsusüksusteks Eestis on vald ja linn. *Eesti omavalitsussüsteem on ühetasandiline, s.t
7. Oma arvamus 8. Valitsus moodustatakse koalitsoonierakondade endi poolt, nendel on ainuõigus valida, kellele milline ministriportfell läheb. Töö kvaliteet ja rahva rahulolu mõjutavad valitsuse eluiga. 9. Eesti peaministrid 1990- Enno Penno 1991- Edgar Savisaar 1992- Tiit Vähi; Mart Laar 1994-Andres Tarand 1995-Tiit Vähi 1997-Mart Siimann 1999-Mart Laar 2002-Siim Kallas 2003-Juhan Parts 2005-2009-Andrus Ansip Valitsuse koosseis: Andrus Ansip Peaminister Jaak Aaviksoo Haridus- ja teadusminister Kristen Michal Justiitsminister Mart Laar Kaitseminister Keit Pentus Keskkonnaminister Rein Lang Kultuuriminister Juhan Parts Majandus- ja kommunikatsiooniminister Helir-Valdor Seeder Põllumajandusminister Jürgen Ligi Rahandusminister Siim Valmar Kiisler Regionaalminister Ken-Marti Vaher Siseminister Hanno Pevkur Sotsiaalminister Urmas Paet Välisminister 10.
Kreitzberg, SDE) · Komplekteerimine · Maaelu (K. Kotkas, SDE) Alamkoda · Majandus (U. Klaas, Reform) · Otsesed valimised · Põhiseadus (V. Linde, Reform) Ülemkoda · Rahandus (T. Rõivas, Reform) · Seisuslik esindusorgan · Regionaalse printsiibi alusel · Riigikaitse (M. Raidma, Reform) · Tööjaotus · Sotsiaal (U. Reinsalu, IRL) Alamkoja otsuste heakskiitmine · Välis (S. Mikser, SDE) Finantsküsimused eelkõige alamkoja vastutada · Õigus (K-M. Vaher, IRL) · Euroopa Liidu asjade (M. Mihkelson, IRL) Poliitiline distsipliin
sobivat . Tekib töökohtade puudus Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi.Püüab parandada inimese toimetuleku võimalusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, eesmärgiks vähendada ebavõrdsust ja tagada võrdne võimalus kõigile. Heaoluriigile iseloomulikud tunnused: *vaesuse leevendamine *sotsiaalse tõrjutuse vähendamine *üldin elatustaseme tõus *suurenenud keskklass *aktiivne kodanikuühiskond *tasuta haridus *inimõiguste kaitse *lähtutakse võrdsuse ideaalist lahendades sotsiaalseid probleeme Heaoluriigi kujuemise algus *1880.aastad-Saksamaa *20.saj esimene veerand-Rootsi, Taani *1930.aastad-USA Heaoluühiskonn olemus ja ülesanded: *Püüab parandada inimeste toimetulekuvajadusi *Jaotab maksupoliitika abil ümber tulusid *Pakub teenuseid(haridus, tervishoid jne), millest turg pole huvitatud *Pehmendab turukonkurentsi *Vähendab elukaarest (inimeste noorusest/vanadusest) tulenevaid riske
Ühiskonna areng nõuab üldist koordineerimist ja juhtimist, nende ülesanne. Tegelevat valdkonda nimetatakse poliitikaks. Poliitika hõlmab riigi toimimist korraldavat tegevust mis on seotud võimu ja õigussuhetega . Kodanikuühiskond on avaliku elu sektor mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikuorganisatsioonid ja ühendused . nende eesmärk on edendada ja tugevdada kohalikku elu ja ühtekuuluvustunnet. AVALIK SEKTOR Poliitika Riik ( haridus, eluaseme, sotsiaal ja Keskkonna poliitika avalik Poliitika. ) ERASEKTOR Majandus Turg Tulundussektor KOLMAS SEKTOR Kodanikuühiskond Kodanikuühendused Mittetulundussektor ERAELU Kodu Pere Kultuur mitme inimpõlve poolt loodud materiaalsed ja vaimsed väärtused Moraal kõlbluspõhimõte , millest inimene oma käitumises juhindub
kohtualuse huve Prokurör ehk süüdistaja - osaleb kuritegude tõkestamiseks ja avastamiseks vajaliku jälitustegevuse planeerimises, juhibkohtueelset kriminaalmenetlust, tagades selle seaduslikkuse ja tulemuslikkuse, esindab kohtus riiklikku süüdistust ning täidab muid seadusega prokuratuurilepandud ülesandeid. Kohtukaasistuja – kohtuniku abiline kohtuprotsessil Ministri järel tähtsuselt teine ametiisik ministeeriumis Õiguskantsler – sõltumatu ametiisik, kes teostab järelevalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktidepõhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Hageja – see osapool, kes esitab kohtule avalduse asja arutamiseks Kostja – Osapool, kes vastab hageja pretensioonile Tsiviilasi – eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (abielulahutus, lapsendamine, võlgade sissenõudmine) Kriminaalasi – (vargus, arvutikahjurlus, avaliku korra rikkumine vägivallaga) 1
a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel, kultuurilistel või riikkondlikel tunnustel. · Identiteet kujuneb välja ühiste väärtuste pinnal · Ühised väärtused · Personaalne ehk isiksuslik identiteet MINAPILT per Mi ek sõbr Kool E Euroo na on
b. Mittedem-> info liikumine ei ole vaba, erinevate vaadete levitamist takistatakse, valitsust ei lubata kritiseerida (võidakse vangistada või hukata ka rahumeelseid kriitikuid) 7) Mõisted: a. Demograafia - rahvastikuteadus b. Apelleerimine - kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale c. Eraelu - inimese isiklik (perekonna)elu d. Esindusdemokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu valitud esindajate (saadikute) ja esinduskogude (parlamendi, volikogude) vahendusel e. Iive (positiivne iive, negatiivne iive) - rahvaarvu kasv (see on positiivne ehk plussiive) või kahanemist (negatiivne ehk miinusiive) f. Monarhia - päritav võim veresuguluse alusel (näit isalt pojale) g. Otsene demokraatia - demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel h
AVALIK HALDUS Kordamisküsimused eksamiks ettevalmistumisel aineprogrammi teemade osas Teema 1. Riik ja ühiskond 1. Avaliku-, erasektori ning kodanikuühiskonna olemus, struktuur ja sektorite omavaheline koostoime tasakaalustatud ühiskonnakorralduses ( Loengu materjal) I Avalikusektori olemus (poliitika, riik)- osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine
2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
annaabi.ee 
