Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ühiskonna arenguetapid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toot, emamaa, kolooniad, tehnoloogia, tooraine, hõive, tööjaotus, emamaad, turism, 500a, ressursid, töökorraldus, tööviljakus, aasia, tööstusajastu, kolonialismi, investeeringud, tootmisviis, meelelahutus, osakaalu, esmasektor, reet, tuisk, esiaeg, uusim, 1000a, tähistavad, agraarühiskond, korilus, kalandus, jahindus, algeline, üksikisikMuutused majanduse struktuuris ja hõives 10.kl. Põllumajandusühiskonnast ( ehk agraarühiskonnast) tööstusühiskonda 1.Lugeda lk. 10-14 2.Agraar-, industriaal- ja infoühiskonna lühiiseloomustus (Tabel lk.16 Ühiskonna arengu peamised jooned) ja muutused rahvastiku hõives (Joonis: Rahvastiku hõive muutus) Hõive erinevates majandussektorites näitab riigi arengutaset. 3. Tuleta meelde majandussektorid. 4.Tv.lk.9 ül.6-10k. NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. MAJANDUSSEKTORID · Primaarsesse sektorisse ehk esmasektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega.
rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad tööstusriigid kontrollisid maailmamajandust ja olid iseseisvad (emamaa) kolooniad tegelesid toodangu hankimisega, transportimisega emamaale. kaubavood jagunesid kolme suunda: 1) emamaa – koloonia (põllumajandussaadused, tööstustooraine) 2) tööstusriikide omavaheline kaubavahetus 3) Emamaa ja võõraste kolooniate väike kaubavahetus maailma jaotumine põhjaks (tööstuslik) ja lõunaks (vaene) : Põhja ja lõuna riikide võrdlus:
Ettevõtte suurus Alzeeria, Sambia, emamaale vajalikes majandusharudes.) Kõige väheneb.Tarbijale orienteeritud tootmine. Indoneesia, arenenumad ja rikkamad  Kõrgtehnoloogiline tööstus. Tsiili,Mehhiko. loodusvaraderikkad piirkonnad, mis Rahvusvahelöised ettevõtted. Põllum. - Toodeti eluks spetsialiseerusid tööstusele. Suurettevõtted Metsandus  Tähtis tooraine lähedus vajalikke toiduaineid, ja monopolid. Peamine tootmisüksus  Energia ÂLoodusvarade ammendumise oht valdavalt kasutamiseks ettevõte, tehas. Praegu 5 energiaallikat nafta ja kohapeal naturaalmajand. 8. saj. maailmamajanduses kujunes naftasaadused, maagaas, kivisüsi, tingimustes. koloneaalsüsteem. veejõud ja tuumaenergia. Alternatiivsed Kasvatati koduloomi
Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne Peamine tootmisüksus Mõis, Ettevõte, Uurimis- või talu. tehas. teenindusüksus . Kasutatavad ressursid Maa, mets, Maavarad Info vesi. Hõive põllumaja tööstus teenindus ndus (sekundaarne (tertsiaarne (primaarn sektor) sektor) e sektor) Tegevuspiirkond Maakond, Riik-kolooniad. Kogu maailm. provints.
Geograafilise tööjaotuse kujunemine Eripiirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused Ebaühtlane loodusvarade jaotumine Maal Metallmaake ja fossiilkütuseid kasutavate tööstusharude tekkimine leiukohtade läheduses / veondus on kallis/ 11 Tööstusajastu areng: Geograafilised avastused: kolooniate teke Põhja-,Kesk ja Lõuna-Ameerikas Koloniaalsüsteemi kujunemine: emamaa ja asumaa vahelised suhted: 1.varaindustriaalse tootmisviisi toomine Põhja-Ameerikasse/ Põhja- Euroopa vabad talupojad / 2.hilisagraarse tootmisviisi toomine Kesk- ja Lõuna-Ameerikasse /hispaania mõisnikud / 12 Impeeriumide teke: emamaa +koloonia Maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamisele Eurooplaste huve teeniva koloniaalsüsteemi kujunemine Euroopa loodusvarade kahanemine:
Korilus Agraarühiskond Tööstus(industriaal)ühiskond Infoühiskond Lühiiseloomustus Elatusmajandus- Üleminek Algas seoses masinate Tööjaotus, igasuguste söödavate põllumajandusühiskonnale, kui kasutuselevõtuga; hüvede tootmine; viljade, juurikate inimesed käid paikseks ja hakkasid põllumajandus, kaubandus ja infotehnoloogia suur kogumine; põldu harima. Alepõllundus, pangandus arenesid kiiresti; osatähtsus; majanduse
Põllumajanduses väljavaheldussüsteem, loomatõugude ja taimesortide aretus  hilisagraarne tootmine Vesiveskid,tuulikud, tootlikud metallisulatusviisid Kell, trükikunst, tulirelvad Uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed. Algus  aurumasina leiutamine 18 saj.madalmaades, suurbritannias Tõusis tööviljakus, paranes inimeste elujärg Arenes tööstus, algas linnastumine Riikliku haridussüsteemi teke Veondus pani aluse geograafilisele tööjaotuse kujunemisele. Geograafiline tööjaotus : Piirkonnad spetsialiseeruvad nende kaupade tootmisele, milleks neil on parimad eeldused. Eeldus selleks  loodusvarade jaotumine Maal ebaühtlaselt ( vajadus metallimaakide, fossiilsed kütused ) Kallid veo- ja sidepidamiskulud Esialgu kujunes välja vaid üksikute kaupade tootmisel ühe riigi regioonide või naaberriikide vahel. Industrialiseerumise levi Lääne-euroopast alguse saanud maailmamajandus oli suunatud eurooplaste vajaduste rahuldamiseks.
KOLOONIATE TÜÜBID Ümberasumiskolooniad  uued elamiskohad Istanduskolooniad  algul Lõuna-Ameerikas, Kariibi mere piirkond hiljem mujal  põllumajandussaaduste tarbeks Ressursikoloonia - mitmeotstarbeline Faktooria  sõjaline või kaubanduslik tugipunkt Reservkolooniad  19. sajandil Aafrikasse, Ameerikasse. Nad vallutati nn. igaks juhuks, kuid olulist industrialiseerimist läbi ei viidud Koloniaalsüsteemi lagunemise põhjused 20. sajandil: Emamaa nõrkus- endal probleeme Emamaa ei vajanud ümberasumist- omal tööjõu puudus Vähenes vajadus tooraine järele- uued tehnoloogiad Hoogustus kaubavahetus Põhi Põhi Kolooniate pidamine muutus kulukaks - kaugel! Kolooniates paranes haridustase, arenesid tööstusharud, pangandus, tekkis siseturg  eeldused iseseisvumiseks Tekkisid iseseisvusest huvitatud grupid Maailm 20. sajandi alguses: PÕHJA RIIGID LÕUNA RIIGID 1.Iseseisvad tööstusriigid 1
Peamine Mõis, talu Ettevõtte, tehas Uurimis-või tootmisüksus teenindusüksus Kasutatavad Maa, mest, vesi Maavarad Informatsioon ressursid Hõive Valldav osa Valdav osa Valdav osa põllumajanduses tööstuses. teeninduses Tegevuspiirkond Maakond, provints Riik, kolooniad Kogu maailm Osalemine Üksikud Osaleb Globaalne maailmamajanduses kaubad,eelisareng maailmamajandus. heal põllumajanduslikul maal. 2.Miks toimus areng agraarajastul väga aeglaselt? Sest tööriistade tehnoloogia, maaharimisviiside areng oli aeglane. 3.Milleks vajasid Euroopa riigid kolooniaid 16-18.saj.......19saj......Kuhu rajati asunduskolooniaid?
Ülemkihi teke ja maksude maksmine rikastele. Panganduse teke, transpordi areng. India, hiina, edela-aasia, põhja-aafrika Tööstusajastu. Alates 15saj. Geograafilised maadeavastused ja kolooniate teke (tagajärg). Tööriistade paranemine, rahvaarvu kasvamine Euroopas kuna majandus paranes. Tekkis nn üleliigne rahvastik (17saj). Ümberasunduskolooniate teke. Koloonia  riik või territoorium, mis poliitiliselt sõltub teisest riigist => emamaast. Koloonia valitsuse määrab tavaliselt emamaa. Emamaa  riik, kes omab kolooniaid. Esimesed ümberasutamiskolooniad tekkisid euroopa kliimaga sarnastesse piirkondadesse. Lõuna- ameerika kagu ja lõuna osa, põhja-ameerika idarannik. Tööstusajastu arengu eeldused. Tehnoloogilise arengu kiirenemine, eriti üleminek masinatootmisele ja seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga tegid võimalikuks ülemineku tööstusajastule. *põllumajanduses levis väljavahetus süsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte
1.2. Tööstusühiskonnast infoühiskonda 20. sajandi alguses koosnes maailm peamiselt kümnekonnast suurest impeeriumist, mille juurde kuulusid kolooniad, aga oli ka üksikuid enam-vähem iseseisvaid riike. Kõige võimsamad riigid olid USA, Saksamaa ja Suurbritannia, suhteliselt heal järjel olid ka teised Lääne-Euroopa riigid. Aeglasemalt toimus industrialiseerumine Lõuna-ja Ida-Euroopas ning eurooplastega asustatud lõunapoolkera maades, samuti Jaapanis. Maailm oli jagunenud iseseisvateks tööstus-riikideks ja neist majanduslikult sõltuvateks riikideks või kolooniateks
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia  teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid  tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus  hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus  kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis  eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu  põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus  nomaadlus Hilisagraarne periood  alates 15. sajandist
kasutati algelisi töövahendeid kogukondade suhtlus puudus uuendused levisid väga aeglaselt oli madal haridustase puudus kirjaoskus levisid traditsioonid, millest loobumine toimub väga aeglaselt 5.Millised tööstusharud tekkisid seoses industrialiseerimisega? Industriaalühiskond - turumajandus Majandusharud - töötlev tööstus Tootmisüksus - tehas, ettevõte Töö iseloom - masinatöö Ressursid - maavarad Hõive - valdav osa tööstuses Tegevuspiirkond - riik Maailmamajandus - alles kujuneb Industrialiseerimine algas Lääne-Euroopast ja levis üle maailma. Tekstiilitööstuse järel hakkasid arenema: metallurgia masinaehitus keemiatööstus klaasi tootmine aurutranspordi vahendid kaevandamine 6.Millised tegurid andsid tõuke geograafilisele tööjaotuse kujunemisele? Raudteede kasutuselevõtt 19. sajandil võimaldas suuremahulisi
Põllumajandus- ehk agraarajastu · Algas u 6000-7000 a tagasi  inimesed jäid paikseks, hakkasid põldu harima ja koduloomi pidama · Elatusvahendeid toodeti kohalikest loodusvaradest · Elatusmajandus ehk naturaalmajandus · Peamine tegevusala põllumajandus · Teised majandusharud (käsitöö, kaubandus jne) olid vähemtähtsad · Esivanematelt päritud teadmised ja oskused täiustusid aeglaselt · Tööjaotus  põlluharijad ja käsitöölised · Ühiskond üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti · Iga piirkond elas omaette · Eri regioonide majandused üksteisest peaaegu sõltumatud · Riigikassasse kogutud raha kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks · Riikide vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega  transport vähearenenud, veokulud kõrged · Linnu vähe, väikesed · Saavutasid kõrgema arengutaseme 15.saj Indias ja Hiinas Tööstusajastu algus
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inim geograafia e. ühiskonna geograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist
NB! Arenenud riigid kuuluvad reeglina infoühiskonda, arengumaad on suures osas industriaalühiskonnas ja käputäis kõige mahajäänumaid riike on veel agraarühiskonnas. Globaliseerumine infoajastul lk. 18-20 1.Mida tähendab globaliseerumine ehk üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad riigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse, näit. raskustest maailma ühes piirkonnas ei pääse ka teiste regioonide elanikud. (maj, kriis näit. Ida -Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas, vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2
Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsektor ehk Sekundaarsektor ehk Tertsiaarsektor ehk esmasektor tööstussektor teenindussektor Põllumajandus Energiamajandus Kaubandus Metsamajandus Masinatööstus Transport Kalandus Keemiatööstus Tervishoid Maavarade Autotööstus Haridus kaevandamine Laevaehitus Turism Kergetööstus Finantsteenused Ehitus Riigivalitsemine 8. Milleks vajasid industrialiseeruvad Euroopa riigid kolooniaid 16.- 18.sajandil ja 19.sajandil? 16-18.sajandil oli vaja eksootiliste saaduste tarbeks ja tooraineks. Uusi maid oli vaja, sest Euroopas oli ülerahvastus. 19 .sajandil oli vaja loodusvarade tooraineks, sest oma enda loodusvarad
4. Millised tööstusharudtekkisid seoses industrialiseerimisega? Tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstus. 5. Millised tegurid andsid tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele? Kommunikatsiooni- ja infotehnoloogia ning transpordi (eriti lennunduse) kiire areng. 6. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi. 7. Majandussektorite jaotus. Primaar-, sekundaar- ja tertsiaalsektor. Primaarsesse sektorisse kuuluvad kõik otseselt tooraine hankimisega tegelevad majandusharud, mis on väga tihedalt seotud loodusvarade paiknemisega. Sekundaarses sektoris tegeletakse tooraine töötlemise ja sellest toodete valmistamisega. Näiteks viljast valmistatakse jahu või sulatatakse maagist terast. Tertsiaarne sektor koondab kõik toodangu kaubastamise ja teenindamisega tegelevad majandusharud. Sellesse sektorisse kuuluvad ka transport, toitlustamine, kultuur, turism jne.
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Füüsilise töö asendumine vaimse tööga, kõrghariduse ja teadustöö lai levik, teaduspargid Arvutitööstuse, digitaaltehnika, multimeedia tormiline areng Uued sidevahendid: internet, mobiilid Info kättesaadavus ja kiire levik Infoühiskonda iseloomustab: Üleminek infoühiskonnale algas 20. saj. keskpaigas Teenindussektori oluline kasv info töötlemine ja edastamine, äriteenused, turism ja meelelahutustööstus, transport Geograafiline kaugus kaotab oma tähtsuse Inimeste tööalane mobiilsus (konverentsid) E-riik, e-kool, e-omavalitsus, e-valimised. Kosmose- tuumatehnoloogia kiire areng Vaimne töö (teadusmahukas tootmine) Ühtne maailmamajandus 2 Üha kasvav elutempo Kokkuvõtteks:
Geograafia riigieksam 2006 Maailma ühiskonnageograafia ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE 38. iseloomustab üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; (mõisted: elatusmajandus, turumajandus, tootmisviis, industrialiseerumine, geograafiline tööjaotus, globaliseerumine ehk üleilmastumine) tunnus agraarajastu industriaalajastu infoajastu Peamised majandusharud Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, Metsandus, kalandus, Tekstiilitööstus, energeetika, Info töötlemine, edastamine, jahindus metallurgia, masinatööstus jne. transport, side
1.INIMTEGEVUSE TASANDID: *Majapidamistasand(üksikisikutasand)  naturaalmajandus *Riik - reguleerib seaduste abil inimühiskonnas majanduslikke-ja inimsuhteid. *Firma e ettevõtte tasand *Rahvusvahelised firmad ja riikidevahelised organisatsioonid. 2.TOOTMISVIISID JA NENDE KOOSSEIS: Inimühiskonna toimimise aluseks on tootmisviis, mida iseloomustab tehnoloogia ja inimestevahelised suhted. *Tehnoloogia  vahendid ja oskused millegi valmistamiseks. *Inimestevahelised suhted  väljenduvad reeglites ja tööjaotuses ühiskonnas ------------ *Traditsiooniline  elatusmajanduslik e. naturaaltootmisviis. Agraalühiskond *Industriaalne  tööstuslik e. turumajanduslik. Riigi poolt kehtestatud seadused ning rakendused ja hõive erinevates valdkondades. Tootmine ja tarbimine reguleeritakse kokkuleppeliselt hindadega. Sellest arenes infoühiskond.
2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus. 3. tertsiaalne e teenindav sektor kaubandus, äriteenused, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, teadusuuringud, infotöötlus, finantstegevused. 4. kvaternaarne sektor pangandus, kindlustus, meedia, reklaamiteenused, farmaatsia-, mikroelektroonikatööstus. 3. Iseloomusta ühiskondasid. Too välja peamised majandusharud, töö iseloom, peamised kasutatavad ressursid, hõive, osalemine maailmamajanduses. 1. Agraarühiskond- peamised majandusharud olid metsandus, kalandus, jahindus. Tööd tehti käsitsi, kasutati maad, metsa, vett. Hõive põllumajandus. Maailmamajanduses osaleti kaupadega. 2. Industriaalühiskond- peamised majandusharud olid tekstiilitööstus, metallurgia, masinatööstuses jm. Tööd tehti masinatega, kasutati maavarasid. Hõive tööstuses. Majandussüsteemid üksteisest isoleeritud. 3
Hilisindustriaalne tootmisviis asendus postindustriaalsega. Industrialiseerimine toimus kahel moel : Iseseisvunud industrialiseerumine Sunniviisiline(kolooniates) Murrangute tulemusena : Mindi üle käsitöölt masinatööstusele, toodangu hulk suurenes. Tööjõu vajadus suurenes. Tööjõu kvaliteet kasvas. Tekkisid linnad. Hariduse andmine laienes. Veondus laienes ja kiirenes. Metallurgia. Suurenes vajadus maavarade järgi. · koloonia  emamaa tahtele allutatud piirkond/riik. Kolooniatest saadi ressursse ja eksootilisi vilju(kohvi, tee, riis, banaanid). Põhja-Ameerikas tõid kolonialistid kaasa varaindustriaalse tootmisviisi ja sundisid indiaanlased oma aladelt lahkuma. Sõltuv industrialiseerimine tuli kasuks neile maadele, kus emamaad olid arenenud riigid. Prantsuse kolooniad: Põhja-Aafrika Hispaania/Portugal  Lõuna-Ameerika Holland  Indoneesia Venemaa  vallutatud alad. Inglismaa  Inda, Ida-Aafrika
GEOGRAAFIA KT 1 Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Põllumajandus ehk agraarajastu. Umbes 60007000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Riigikassasse koondati maksudena vaid vähene osa kohapeal loodud hüvedest ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks, samuti käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks. Riikide ja maailmajagude vahel kaubeldi vaid luksuskaupadega, sest transport oli vähe arenenud ning veokulud väga kõrged
Agraarühiskonna tunnused: 1. Elatusmajandus (peamiselt iseenda jaoks) 2. Algeline tehnoloogia e. käsitsi töö 3. Suhtlemine erinevate piirkondade vahel väga väike 4. Transpordi areng väike 5. Edukaks kujunesid need piirkonnas, kus olid maavarad Tööstusühiskonna tunnused: 1. Masinatöö 2. Linnastumise kiire areng 3. Transpordi areng 4. Tootmises ülejääk 5. Geograafiline tööjaotus Infoühiskonna tunnused: 1. Enamus rahvastikust on hõivatud teenindussektoris 2. Kõrghariduse osatähtsuse suurenemine 3. Kõrgtehnoloogilistel harudel tähtis koht 4. Riikide, piirkondade spetsialiseerumine suureneb 5. Tekib rahvusvaheline e. globaalne tööjaotus  piirkondade, riikide koostöö ühe toote tootmisel, tootmine on jaotatud etappideks 6. Globaliseerumine e. üleilmastumine  tervikliku maailmasüsteemi tekkimine läbi
1. Muutused ühiskonnas Põllumajandusühiskonnast läbi tööstusetapi infoühiskonda Ühiskonna vaheldumise põhjused on olnud teaduse ja tehnoloogia areng Agraarühiskond  põllumajandusühiskond põllumajandus, kalandus, metsandus elatusmajandus käsitsi töö, algelised töövahendid tootmisviis  tootmiseks kasutatavad tehnoloogiad ja neile vastavad majandussuhted Varaagraarne periood  enne 15. saj põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi põlluharimise juures alepõllundus (ainult metsade piirkonnas) karjakasvatus rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne tootmisviis  alates 15. saj kus
Umbes 6000  7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma ning põllundusega ja karjakasvatusega tegelema. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu kasutades tootsid inimesed kohalikest maavaradest elatusvahendeid, millest valdav osa tarbiti elatusmajanduse ehk naturaalmajanduse tingimustest kohapeal. Peamine tegevusala  põllumajandus : toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Tööjaotus oli kujunenud vaid põlluharijate ja käsitööliste vahel, esivanematelt päritud oskused kandusid edasi aeglaselt. Ühiskond oli üles ehitatud seisuslikult ja kogukonniti. Agraarajastul elas iga piirkond omaette, eri regioonide majandused üksteisest sõltumatud. Riigikassase koondati väike hulk ning seda kasutati ühiskonna ülemkihi tarbeks ( käsitööliste, teenrite ja sõdurite ülalpidamiseks) . Vähesel määral ka niisutuskanalite rajamiseks. Riikide ja
Globaliseerumine infoajastul 1.) Mida tähendab globaliseerumine e üleilmastumine? Selgita globaliseerumise olemust. Protsess, mille põhitunnuseks on maailmakaubanduse märksa kiirem kasv riigisisesega võrreldes. Levib rahvusvaheline kooperatsioon, laieneb rahvusvaheline tööjaotus. Globaliseerumise tulemusena satuvad rigid kas vastastikusesse või ühepoolsesse majanduslikku sõltuvusse. (maj kriis nät Ida-Aasias toob kaasa ka majanduse languse kõikjal mujal maailmas) Globaliseerumine ei esine vaid majanduse valdkonnas vaid esineb ka: *kultuuriline globaliseerumine *keskkonna-alane globaliseerumine *finantsturgude globaliseerumine *teadustöö globaliseerumine jne. 2.) Nimeta globaliseerumise eeldused e millised nähtused ja protsessid aitasid kaasa globaliseerumisele?
Peamine tootmisüksus Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- või teenindusüksus Töö iseloom käsitsitöö masinatöö Vaimne töö Peamised kasutatavad Maa, mets, vesi maavarad informatsioon ressursid Hõive Valdav osa töötajaist Valdav osa töötajaist tööstuses Valdav osa töötajaist teeninduses põllumajanduses Peamine tegevuspiirkond Maakond, provints Riik (kolooniad) Kogu maailm Osalemine Üksikud kaubad Paljud kaubad Globaalne maailmamajandus maailmamajanduses 2
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
rahvusvaheliste käive. Metallurgia(must ja värviline), selle areng? Metallurgia sai alguse sepatööst, kus metalli saamine ja sellest esemeta valmistamine oli ühendatud. 18 sajandil jagunes sepatöö Euroopa eesrindlikes maades metallurgiaks ja masinaehituseks. Selle aluseks oli tehnoloogiline pööre – üleminek hiljem ka USA ja Jaapani söebasseinidesse. Hilisindustriaalsel ajal toimus metallurgia hajumine ja globaliseerumine. Sõltuvus söest vähenes, paranev tehnoloogia võimaldas metalle sulada elektri ja hiljem ka gaasi abil. Maailma tööstustoodang, selle tootlikkus? Mida vähem on füüsilist tööd seda suurem on vastutus. 5. Pilet Kommunikatsioon ja meedia? Meedia alla kuuluvad televisioon, internet, ajakirjandus, raadio, telegramm ja telegraaf. Tuumaenergeetika? Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Kuna tuumaenergeetika vastu võidakse olla skeptilised Tšornobõli õnnetuse pärast. Finantsteenused?
Sealt saadakse väheolulisi saadusi, mida on võimalik asendada, need ei too raha sisse. Vaesus. SKT- sisemajanduse kogu toodang. On euroopa tuum ja euroopa perifeeria. SKT sõltub sellest kui rikkas on riik ja kui suure osa panustab ta haridusse ja meditsiini RUUMI MUUTUMINE AJAS JA KAPITALISMIS Mõiste kokkutõmbuv ruumïƒ maailm on muutunud väiksemaks tänu side- ja kommunikatsiooni vahenditele. Sellega kaasnens transpordi ja sidehindane langus 20.sajandil. Tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades ïƒ Esma- ja ka teisese sektori hõive langeb Agraar ühiskonna mudel Industriaalühiskond Struktuurimuutus: tehnoloogia abil on paljude eluvaldkondade tootlikkus kasvanud kümnetes kordades- Esmase ja ka teise sektori hõive langus. Esma- ja teisesektori ruumivajadus töötaja suhtes on kasvanud kordades, näiteks täna: põllumajanduses u 200 ha töötaja kohta. Saetööstuses 20 töötajat ha kohta
annaabi.ee 
