7. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. 8. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. 9. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10
tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende kaupade tootmisele, milleks on paremad eeldused koloniaalsüsteemi kujunemine: industrialiseerumise lõppedes kujunesid tööstusriigid ja kolooniad
põllumajandussaadusi, vastu said masinad ja kaupu. Analüüsi industrialiseerimise ja koloniseerimise mõju eri riikide majanduse arengule Industrialiseerimine muutis rikkad riigid (Lääne Euroopa) veel rikkamaks ja kolooniad (Aafrikas) veel vaesemaks. Nimeta riike, kellel olid suured koloniaalvaldused 20. sajandi algul? Hispaania, Portugal, Holland, Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa. Nimeta peamisi maailmakaubanduslikke suundi 20. sajandi algul? Kõige aktiivsem toimus kaubavahetus emamaa ja koloonia vahel. Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. Sajandil? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta ?
donetsk.) 20. saj. Algus Kiiresti kasvasid kolooniate pealinnad kapitali koondumise tõttu ( London, Pariis, Berliin, viin, Peterburg ) Ülejäänud piirkonnad jäid põllumajanduslikeks ja olid vähem jõukad. Kolooniates säilis valdavalt agraarne majandus. Kaubandusvood. Kõige aktiivsem emamaa ja " oma " kolooniate vahel ( järjest mitmekesistuvad tööstustoorainete voog ja põllumajandussaadused. Vastu masinad ja seadmed, ka mõningad tarbekaubad. Elav ka tööstusriikide omavaheleline kaubavahetus. Metropoli ja " võõraste kolooniate vaheline tööjaotus nõrk. Kolooniate eneste vahel peaaegu olematu. Impeeriumite võitlus. Võitlus turgude ja tooraine pärast viis maailmasõdadeni Nende laastava mõju tõttu maailmamajandusele hakati koloniaalsüsteemi ümber kujundama. 20.saj. Keskel enamik kolooniaid iseseisvus, tekkis võimalus arendada tööjaotust endiste kolooniate ja mitte- emamaade vahel. Siiski suur ebavõrdsus arengumaade ja arenennud tööstusriikide vahel.
huvides. Võrdle 20. Saj alguse P ja L riike. Põhi: 1. Moodustasid iseseisvad riigid- impeeriumid 2. Põhiliselt industriaalne tootmisviis (kolooniates agraarne) 3. Riikide vahel tekkisid tihedad sidemed, tekkis tööjaotus 4. Rohkem arenenumad olid: pealinnad ja loodusvaraderikkad piirkonnad Lõuna: 1. Peamiselt valitses agraarne tootmisviis, industriaalne levis vaid emamaale vajalikes harudes 2. Kolooniatevaheline kaubavahetus, tihedamad suhted puudusid, tööjaotus oli nõrk 3. Rohkem arenenumad olid loodusvaraderikkad piirkonnad Miks hakkasid kolooniad 20. saj. iseseisvuma? Eeldused Lõunas: 1. Rajati erinevad maj. sektorid 2. Kohalike tööliste tööjõudu vajati üha rohkem 3. Laienes siseturg 4. Kohalikele töölistele anti minimaalne haridus ja hoolitseti ka tervise eest 5. Maailmasõdade ajal tarbekaupade konkurents lakkas, see tõi kaasa Lõunas kiire industraliseerumise
elanikkonnast mobiilseks. Lennuki ja hiigellaevade kasutuselevõtt andis hoogu globaliseerumisele. Arvutite ja interneti kasutuselevõtuga tekkis globaalne informatsiooniline infrastruktuur. 11.Miks majandus üha enam spetsialiseerub? Spetsialiseerutakse nendele kaupade tootmisele, milleks on neis kohtades kõige paremad eeldused. Kuna on rahvusvaheline tööjaotus, siis toimub ka majanduses spetsialiseerumine. Tootmine tuleb niimoodi odavam, kui pole tooraine transporti vaja. Toodetud kaupu turustatakse teistele riikidele. 12.Võrdle tööjaotust tööstus- ja infoühiskonnas. Tööstusühiskond Infoühiskond töötlev tööstus- teenindus - info tekstiilitööstus, töötlemine, metallurgia, edastamine, keemia-, transport masinatööstus
o Jõukamad ja arenenumad loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele · Kolooniad o Kujunesid hankiva tööstuse regioonid, istanduspiirkonnad o Veeti toodang emamaale o Industriaalne tehnoloogia ja töökorraldus oli arenenud vaid emamaale vajalikes majandusharudes algelisem kui emamaal · Maailma kaubandusvoo suunad o Aktiivseim kaubavahetus emamaa ja ,,oma" kolooniate vahel (põllumajandussaadused/tööstustoorained masinad/seadmed/tarbekaubad) o Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus o Nõrk emamaa ja ,,võõraste" kolooniate vahel o Peaaegu olematu kolooniate vaheline · Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast teravnes maailmasõjad mõjutas maailmamajanduse toimimist otsiti
Tuul ja vesi energiaallikatena Industriaalühiskonna tunnused: 18. saj lõpus- 19. saj alguses sai Suurbritanniast alguse tööstuslik pööre. · Hilisindustriaalne tootmisviis · Aurumasina leiutas James Watt Tekstiilitööstuse kiire areng Kivisöe kasutuselevõtt energiaallikana · Aurik, auruvedur Sai kaupu vahetada, maid vallutada Paremini kasutada kohalikke ressursse · Tootmise spetsialiseerumine, kaubavahetus lõid head eeldused geograafilisele tööjaotusele. Infoühiskonna tunnused: · Informatsioon on majandustegevuse peamine alus · Infoühiskonna valdav majandussektor on teenused ning eelkõige info kogumise, töötlemise ja esitlemisega seotud teenused ja tootmine · Tehnoloogilised uuendused · Globaliseerumine 3. Miks vajasid Euroopa riigid kolooniaid erinevatel perioodidel? a) 16.-18. saj
1. Iseloomusta üldjoones agraar-, industriaal- ja infoühiskonda. (Ühiskonna arenguetapid) Agraar- industriaal- infoühiskond Peamine tegevusala Masinatöö. (Tööstus) Teenindus. Alates 20. saj. lõpuosast. põllumajandus Kaasajal - arenenud tööstusriigid Oluliseks muutus info kiirem hankimine ja Tööd peamiselt käsitsi ehk Põhi ja arengumaad ehk Lõuna. Nn. parem töötlemine. Levik kaasajal uustööstusmaad - Kaasajal Põhja-Ameerika, Lääne- Myanmar Singapur,Taiwan, Lõuna-Korea Euroopa, Jaapan. (Kagu-Aasias, endine ( Ida-Aasia), Ladina-Ameerika Vaimne töö. Peamine tootmisüksus Birma) riigid (Brasiilia), Ida-Euroopa maad. uurimis- või teenindusüksus. Olulised
piirkonna heale mõjule Uuendused, mis olid industriaalse tootmisviisi kujunemisele eeldusteks: Väljevaheldussüsteem Tõu- ja sordiaretus Laevaehituse areng Uued metallisulatusviisid Energiaallikatena tuul ja vesi Levik sai alguse Itaaliast, levis Inglismaale TV 1. Miks suutsid korilased end elatada vaid väga hõredalt asustatud aladel? Ühes piirkonnas ei oleks väga paljudele inimestele piisavalt toitu 2. Miks hakkasid agraarse ühiskonna arenedes riigid tekkima? Loodusjõududega toimetulekuks, vara kaitsmiseks ning tagavarade loomiseks ja säilitamiseks läks vaja ühiskonnakorraldust 3. Millised majandusharud tekkisid põllumajanduse kõrvale agraarühiskonna arenedes? Käsitöö, kaubandus, raharinglus, veondus, pangandus 4. Millised piirkonnad olid 15. sajandil Aafrikas kõige arenenumad? Miks just need? Põhja-Aafrika tänu Vahemerele 5. Miks suutis Ida-Aasia 16. sajandil elatada palju suuremat hulka inimesi kui Euroopa?
endale vaid kõige vastutusrikkamad ja pikas perfektiivis tulusamad tootmisetapid, eelkõige tootearenduse. Igasuguseid pisemaid asju ja kokkumonteerimisi, tehakse allhanke korras. 9.)Nimeta kolm kõige mõjuvõimsamat majanduskeskust: USA, Saksamaa, Jaaman vs Hiina. Ettevõtete paigutustegurid 1.) Nimeta 7 peamist ettevõtete paigutust mõjutavat tegurit. 2.) 1)Kapital 2)tööjõud 3)materjalid 4)jäätmed 5)valitsuse poliitika 6) seotud ettevõtted 7) turg 2.) Miks pole ükskõik kuhu ettevõte paigutada?. Selleks et tuleb arvestada, paljusid tegureid, mis kõik mõjutavad tootmiskulusid ja saadavaid tulusid. Osade ettevõtete paigutamisel on oluline eelkõige tooraine või odava energia, teiste puhul arvuka oskustööjõu olemasolu. Kolmandad eeldavad kohapealset kapitali. Neljandad vajavad lähedust turule ja teistele ettevõtetel. 3.)Missuguseid ettevõtteid võib eristada paigutustegurist lähtuvalt?(6) mis teguritest lähtuvad
2 ÜKSIKETTEVÕTTE PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID: Ettevõtlusklaster ettevõtlusvõrgustik, mis on spetsialiseerunud sarnase või omavahel seotud oleva toodangu valmistamisele. Tunnuseks brändi olemasolu. Bränd oma kaubamärk Tehnoloogia tööoperatsioonide kindel järjestus Teaduspargid tootmisega tegelevad üksused, rakendavad teadust ellu, paiknevad ülikoolide juures. 1 Ettevõtte paigutust mõjutavad järgmised tegurid: 1) Tooraine 2) Energia 3) Tööjõud ( inimesed) 4) Tarbija 5) Haridusasustused vms inimese elu mõjutav tegur 6) Raha, kapitali kättesaadavus 7) Arenemispotentsiaal (üldised loodusolud) Paigutusteguritest lähtuvalt võib eristada erineva suunitlusega ettevõtteid: 1) Toormele ja energiale orienteeritud ettevõte sõltub eelkõige loodusliku tooraine või odava energia lähedusest. Põllumajanduse, metsanduse ja
Tööstusriikides kujunesid jõukamateks ja arenenumateks loodusvaraderikkad piirkonnad, mis spetsialiseerusid tööstusele : Suurbritannia ja Belgia söebasseinid, Ruhr Saksamaal, USA kirderegioonid ning Venemaa Sileesia ja Donetsi regioonid. Kiiremini kasvasid teistest koloniaalimpeeriumide pealinnad London, Pariis, Berliin, Peterburi ja Viin. Maailma kaubandusvood jagunesid kolme põhisuunda : 1. aktiivseim kaubavahetus koloonia ja emamaa vahel, suundus põllumajandussaaduste ja tööstustoorainete voog. Vastu saadeti masinaid ja seadmeid, samuti tarbekaupu. 2. Tööstusriikide omavaheline kaubavahetus oli samuti elav. 3. Kaubavahetus emamaa ja võõraste kolooniatevahel nõrk. Impeeriumite võitlus turgude ja tooraineallikate pärast muutus aina teravamaks, ning lõpuks tõid kaasa maailmasõjad. 20. sajandi keskel sai enamik kolooniaid iseseisvateks, mis
pendelrändega seotud aglomeratsioon- e linnastu, funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja nende läheduses asuad väiksemad asulad megalinn- on ulatuslik linnastunud piirkond, kus omavahel on kokku kasvanud mitmed linnastud MUUTUSED MAAILMAMAJANDUSES 1. Majanduse põhiküsimused, tootmistegurid 1.) Mida toota? 2.) Kuidas, kus toota? 3.) Kellele toota? 4.) Kuidas müüa? Tootmistegurid- ressursid: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. 2. Majanduse struktuur – mis tegevusalad nendesse sektoritesse kuuluvad? 1. primaarne e hankiv sektor põllu-, metsmajandus, kalandus, maavarad, kaevandamine. 2. sekundaarne e töötlev sektor energiamajandus, masina-, keemia-, kerge-, toiduainetööstus, ehitus. 3. tertsiaalne e teenindav sektor kaubandus, äriteenused, tervishoid, haridus, riigivalitsemine, teadusuuringud, infotöötlus, finantstegevused. 4
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
3. Infoajastu - postindustriaalne tootmisviis PÕLLUMAJANDUS - ehk AGRAARÜHISKOND Varaagraarne tootmisviis tekkis koduloomade kodustamise või põlluharimise tekkimisega. Rändkarjandus ja alepõllundus. Esineb mäestikualadel, kõrbes ja tundrates. Umbes 300 mln inimest. Hilisagraarne tootmisviis taime-ja loomakasvatuse ühendamine ühes majapidamises. Väikesed suhteliselt isoleeritud kogukonnad Seisuslik ühiskond Enda ja loomade tööjõud, kohalikud loodusvarad mets, vesi ja maa Peamine põllumajandus. Vähesel määral käsitöö ja kaubandus Elatus- e. naturaalmajandus. Kõik tarbiti ise või vahetati naabriga Puudus maailmamajandus. Vahetati kaugemate piirkondadega vaid luksuskaupu kujunemas maailmamajanduse ja kaubanduse alge Linnu vähe ja need on väikesed. Riigikassa vähene- ülikute, käsitööliste, teenrite, sõdurite ülalpidamiseks
rahvusvaheline majandusalane konverents. Alustati 23 riigiga 20.okt 1947, GATT alustas 01.01.1948. Töövormiks roundid ehk läbirääkimiste voorud. Kokku jõudis läbi pidada 8 vooru. Tegevusprintsiibid: 1) Enamsoodustusreziim (võrdse kohtlemise printsiip) Kui ühele GATTi liikmele kehtestati mingi soodustus, siis see laienes ka teistele liikmetele. 2) Üldsoodustusreziim GATT arutas riikide erinevat majandustaset. Muutus oluliseks, kui tulid arengumaad. Vaesematele riikidele kehtestati leebemad kohustused. 3) Stand still ehk kui on otsustatud vähendada piiranguid, siis ei tohi enam GATTi liige piiranguid tõsta. Kui põhjendab, et peab raske olukorra leevendamiseks, siis peab see liige saama nõusoleku, iseseisvalt tõsta ei tohi. 4) Kõik kaubanduslikud probleemid tuleb lahendada läbirääkimiste teel ,,mittediskrimineerimise põhimõte". 5) Antidumping- kuntslikult madaldatud hind
Põhja- Ameerika rahvastik on kasvanud kiiremini kui Euroopa oma, kuid osatähtsus maailmas (5%) on samuti vähenenud. Lõuna-Ameerika rahvastik on kasvanud kiiresti ja ka osatähtsus on suurenenud (loomulik iive suur) . 10. selgitab sündimuse ja suremuse erinevust arenenud ja arengumaades ning toob välja erinevuste peamised põhjused; arenenud riigid arengumaad Sündimus Sündimus väike Sündimus suur Naiste seisund ühiskonnas Suurem osa naisi töötab või õpib, pere luuakse Suurem osa naisi kodused, nende rolliks hilisemas eas. ühiskonnas peetaksegi laste sünnitamist. Traditsioonid ühiskonnas Eelistatakse vähelapselist peret
NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet. Süsteemis on salvestatud objektide asukoha info (geo pool) ja nende objektide atribuutinfo (info pool). GlS-i omapäraks on võime integreerida geo poole abil selliseid info poole andmeid, mida
stabiilse raha ja pangasüsteemi hoidmine; majanduslikult ja sotsiaalselt õigustatud maksusüsteemi loomine; kontroll majandustegevuse tulemuste üle; välismajandus (osalus rahvusvahelistes majandusorganisatsioonides, vabakaubandus- ja tollilepingute sõlmimine jmt.) Turumajanduse toimimine Turumajandus ehk vaba turu konkurents on süsteem, kus inimesed astuvad vabatahtlikult mitmesugustesse lepingulistesse suhetesse ja majandusprotsesse määrab turg, kusjuures peamine kriteerium on efektiivsus. Siin on kõigil võrdsed võimalused eneseteostamiseks. Turumajanduse toimib võimalikult suure kasumi eesmärgil. Aeg-ajalt tekib olukordi, kus turumehhanismid ei suuda tagada majanduse tulemuslikku toimimist sellistel juhtudel peab riik majandusse sekkuma, nt: o Reguleerima kaupade hindu o Mõjutama subsiidiumide ja maksudega majanduskäitumist o Tegelema ise tootmisega
Keskuskohtade teooria püüab näidata, kuidas asulad paiknevad teineteise suhtes, kui suure ulatusega turgu suudab keskuskoht kontrollida ning miks konkreetsed keskuskohad toimivad külade, alevike või linnadena. Asula peamiseks eesmärgiks on pakkuda tooteid ja teenuseid ümbritsevale alale. Selliseid linnu võib nimetada keskuskohtadeks. Asulad, mis pakuvad rohkem tooteid ja teenuseid suuremas ulatuses, on kõrgema taseme keskuskohad. Madalama taseme keskuskohtadel on väikse ulatusega turg, mis pakub igapäevasemaid tooteid ja teenuseid. Keskuskohtade paiknemise määrab ära minimaalset kasumit tootva turu olemasolu. Seejärel püütakse turu ulatust suurendada, kuni jõutakse maksimaalse vahemaani, mida klient on nõus teenuse või toote tarbimiseks läbima. Seda maa-ala nimetatakse keskuskoha tagamaaks. Uuenduste ja nende leviku teooriad Kaose teooria- seisneb selles, et raske on ette ennustada tulevikku kõige väiksemgi mõjutus muudab radikaalselt asjade käiku.
Ja 20. sajandi vahetusel. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus : · tööhõive majanduse põhivaldkondades · leibkonnamudel · linna- ja maarahvastiku suhtarv. Tööstuse osatähtsuse kasvu suurenemisel kasvab riigi jõukus, suureneb sissetulek ühe elaniku kohta. Tööstuse kõrval hakkavad arenema teised majandusharud (teenindus). Esimene tööstusharu, kus muutused hakkasid toimuma, oli tekstiilitööstus. Igapäevase riidematerjali järele oli nõudlus kõige suurem. Tööstuspööre algas Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: · tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; · põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; · transpordi areng (Murrang saavutati seoses raudteede ehitmisega. Suurbritannias ja
5. Energia tarbimine ühe elaniku kohta 6. Transpordi- ja sidevõrkude tihedus 7. Väliskaubanduse suurus ja struktuur 8. Elatus ja kultuuritaseme üldnäitajad 9. Inimarengu indeks (IAI) riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeks. skaala 0-1 (alla 0,5 väga madal) 37. Arenenud ja arengumaad Tööstus ühiskonna ja koloniaalimpeeriumite mitte tekkega jagunes maailm tööstuslikuks Põhjaks ja vaeseks agraarseks Lõunaks. Lõuna riigid varustasid emamaid toorainega ning sõltusid tööstusmaade tehnoloogiast ja tarbekaupadest Põhi Lõuna Iseseisvad riigid impeeriumid Poolkolooniad Neist suurimad olid USA, Suurbritannia, Prantsusmaa.
põhiliseks keskkonnaprobleemiks, kuigi meedia huvikeskmes on üksikud häired tuumajaamades. Taastuvenergia ja selle kasutamine Taastuvenergia kasutamist soodustab: -fossiilsete kütuste kõrge hind; -riskid mis seonduvad fossiilsete energiakandjate varude ammendumisega; - suur kasvuhoonegaaside emissioon fossiilsete kütuste kasutamisel , - subjektiivse tegurina ka poliitika vahendid toetused, maksuvabastused jms Mida enam areneb taastuvenergia turg ja seda soodustav poliitika maailmas, seda rohkem saab sellest kasu keskkond. Taastuvenergia 2003 aastal moodustas taastuvenergia 13,3 % kogu maailma primaarenergia tarnetest. EL-is oli see 6,4 % 2008. Taastuvenergia alased poliitilised eesmärgid on vähemalt 48 riigil, enamikul tähendab see taastuvenergia osatähtsuste tõusu elektrienergia toodangust, mis on tavaliselt 5-30% Euroopa Liidu 2009. aasta direktiiv taastuvatest energiaallikatest toodetud energia
vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu. Tööjõupuuduse tõttu oli võimalik palku kõrgel hoida, need tegurid põhjustasid inflatsiooni, mille tulemuseks oli majanduse ülekuumenemine. Tööjõupuuduse leevendamiseks hakati tööle võtma sisserändajaid (nt türklased Saksamaale 1960
Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra. Kuu möödumisel tähtajast on õpetajal õigus töö vastuvõtmisest keelduda. Kuna koolis on tsükliõpe ja tunniplaan muutub iga kuu, antakse tööde tähtajad jooksvalt vastavates tundides. Kirjandus põhjalikumaks teemaga tutvumiseks P
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
arvust talupoegadest, kes olid feodaalist sõltuvad. Riiklikust võimust kõrgem võim kuulus aga teoloogide arvates jumalale, kelle esindajaks maa peal oli paavst. Tegelikud riigid, võimusuhted, valitsemisvormid jne keskaegset poliitikat ei huvitanud, ainult ideaalne riik, mida peeti kõrgeimaks eesmärgiks. Algas ristiusu levitamine. 14.-16. sajandil e renessansiajal kristliku kiriku mõju ühiskonnas nõrgenes. Hakkasid tekkima rahvusriigid, usulis-poliitilised liikumised (reformatsioon). Tekkis arusaam, mis tugines usule inimese mõistusesse, selle tähtsusele ühiskonnaelu korraldamisel. Kujunesid uued poliitilised ja õiguslikud arusaamad, kiriku osa absoluutse õiguse vahendamisel ühiskonnas taandus ja selle koha täitis riik. Reformatsiooni järel tekkisid Euroopasse tsentraliseeritud riigid, 17. sajandil kujunes välja absolutistlik kuningavõim. Samal ajal toimusid ususõjad
Tulemusena hakkab kurss New Yorkis langema ja Frankfurdis tõusma. Ilma sellise arbitraazita ei saaks rääkida ühtsest valuutaturust vaid tegemist oleks erinevate valuutaturgudega iga valuuta jaoks. Tabel 11.1 iseloomustab kolme punkti arbitraazi. Tabel 11.1. Kolme punkti arbitraaz Turg Vahetuskurss New York Frankfurt London EUR/USD 0,95 0,95 - USD/GBP 0,70 - 0,70 GBP/EUR - 1,60 1,60 Kolm samaaegset tehingut tooksid praegu kasumi arbitraazist: 1) Ostes 1 miljoni naela eest eurosid saame 1,6 miljonit eurot
Tootmistegurid kaupade ja teenuste loomiseks, nagu maavarad, puit, vesi ja õhk. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osad, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Inimressurss Inimressursid ehk tööjõud on inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse kaupade ja teenuste loomiseks. Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri
a. esimene elektronarvuti ja sellele järgnenud teaduslik-tehniline revolutsioon. Arvutid andsid tehnilise baasi, s.t. muutsid praktiliselt võimalikuks kiire infotöötluse. - IT areng, arvutipõhiste tehnoloogiate areng. Ühiskonna struktuuri muutumine. II maailmasõja järel tõi elektroonika areng kaasa automatiseerimise Selle sotsiaalsed tagajärjed: - tööviljakuse tõus - tööjõu vabanemine - vaba aja pikenemine Massilist tööpuudust pole aga tekkinud, kuna vabanev tööjõud on suundunud teenindavasse sektorisse. Postindustriaalset ühiskonda iseloomustab: - teadmiste ja oskuste areng eesmärgiga juhtida muutusi ja hallata ühiskonda - infoühiskond - teadmispõhjaline ühiskond, kus inimene ei ole lihtsalt passiivne vastuvõtja, vaid ekspert (inimene, kes suudab otsustada info tõesuse üle). Infoühiskond on ühiskond, kus info kogumine, töötlemine ja kasutamine on saanud peamiseks edu aluseks nii majanduses kui muudel elualadel. Info valdamine on
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
jne, mikroökonoomikas eeldatavate seoste kehtivuse konktrollimiseks on vaja koguda andmeid üksikutelt majapidamistelt ja ettevõtetelt vastus ei pruugi inimese ettevaatlikkuse tõttu vastata tegelikkusele ja ei olda valmis andmeid avaldama). 1.7. Väljendusviisid majandusteoorias Verbaalne majandusteooria loomise alus. Enne seoste analüüsimisele asumist tuleb defineerida järgnevad mõisted, mida kasutatakse tavaelus teise tähendusega, kui majandusteoorias, nt turg. Graafiline parem ülevaatlikkus, hinna ja koguse seos, mõõtkava pole oluline, kujutab positiivset osa. Matemaatiline kui leitud seaduspärasusi soovitakse ka statistiliste andmete abil kontrollida, nt q=200/p 1.8. Optimaalsusprintsiibi rakendamise võimalused Püüda saavutada max tulemus fiks ressursside juures või püüda saavutada fiks tulemus min ressursside juures. 1.9. Tasakaaluanalüüsi põhitehnikad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
