Iseseisev töö Tartu khk Ev09 Antti vatter Ühetoaline korter PINDALA valem on S = ab ÜMBERMÕÕDU valem on P = 2(a+b) TUBA 3,7 m 6,1 m Põrand Kui toa mõõtmed on 3,7 korda 6,1 meetrit, siis kui suure pindalaga vaiba pead sa ostma? S=ab=3,7*6,1=22,57(m2) Kui vaiba hind on 8,67 ruutmeetri eest, siis see maksab 8,67*22,57=197,62 Kui keraamilise plaadi hind on 31,64 ruutmeeter, siis see maksab 714,1148
................................................................................................. 6 1.3. Vahelaed...................................................................................................................7 1.4. Katus.........................................................................................................................7 2. TEHNOLOOGILINE OSA..............................................................................................8 2.1. Lagi...........................................................................................................................8 2.1.1. Lae pahteldamine..............................................................................................8 2.1.2. Ettevalmistused värvimiseks.............................................................................8 2.1.3. Lae värvimine................................................................................................... 8
- horisontaalne mullasurve - pinnasevesi - perioodiline külmumine ja sulamine (soklile) - sise- ja välistemperatuuride koosmõju ning niiskus keldriruumis (põhiliselt kondensniiskus) - pinnasevete keemiline agressiivsus - vibratsioon Vundamendid peavad olema tugevad, püsivad, kestvad kogu hoone ekspluatatsiooniea vältel, odavad ja nägusad. Vundamentide vajumine olgu ühtlane (mitmekorruselistel hoonetel lubatud 10 ... 12 cm). Kõikide hoonete maa-alune osa, sh. keldri lagi peab olema ehitatud mittepõlevast materjalist. *Vundamendid tuleb konstrueerida nõnda, et maapinna niiskus ja vesi maapinnal või pinnases ei pääseks piirdetarinditesse *Maapealsed tarindid tuleb vundamendist eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (polygum, unifleks, universal, arverol jne) *Allpool maapinda asuvate ruumide välispiirded tuleb pinnasest eraldada kapillaarniiskust tõkestava hüdroisolatsiooniga (kahekordne bituumenvõõp, defond, jafoplast jne)
1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgusarvud Vormistus A3 või A4 formaadis Kirjanurk pole kohustuslik. Skeem (üldine) Terrass Tuulekoda Pesuruum Saun 1-3m2 7-10m2 köök-elutuba magamistuba Seletuskiri Ehituskonstruktsioonide kirjeldus, vundament, põrand, välissein, lagi, uksed-aknad. Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi
Uuritud elamutest 45 % oli oluliselt renoveerimata. Oluliselt renoveerimata elamutes on tehtud vaid hädapäraseid remonttöid või pole renoveerimisega jõutud kaugemale kui pool planeeritud töödest. Renoveerimisena on käsitletud viimase 10 aasta jooksul tehtud ehitustöid. Oluliselt renoveeritud elamute hulka on loetud elamud, kus on elamu näiteks lisasoojustatud, renoveeritud tehnosüsteeme, vahetatud põrandaid jne. 52 % uuritud elamutes oli pesemisvõimalus: dušš, vann või saun (kas elamus või eraldi hoonena). Köögi kraanikaussi ei liigitatud pesemisvõimaluse alla. 9 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 1.1 Uuritud elamute põhiandmed. Kood Ehitus- Korruse- Köetav Elamu kasutus talvel Renoveerimine Elanike arv Pesemis-
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Eh. kulud EVS 665 1996 tänini ametlikult kinnitamata Eh. kulude Liigitamise Juhend ELS 1998 (DIN 276 1993) ELE jaotus koond. eelarve paetükkideks kulude kandjate järgi. Kuluartiklileid on neli: palk, materjalid, masinad, alltöövõtt. EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised 600 sisustus ja kunstiteosed 700 eh. kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad; 346 sisemised kandeseinad; 347 muud. Lk 13 teine pool Eh. kulude liigitamise eesmärgid: Jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel. Jagada kulud osade vahel: ehituse töövaldkondade järgi; kulude tekeperioodide vahel. Võimaldada võrrelda koostajate poolt erineval ajal erinevatele projektidele koostatud arvutusi.
Tapeetimisel tuleks jälgida Enne tapeedi lahtipakkimist tuleb teha kindlaks, et kõikidel tapeedirullidel on identne artikkel ja värvitoon. Juhul, kui muster või värvitoon ei ühti, pöörduge salongi. Peab kindlasti valima õige liimi Peab kontrollima kas pind on puhas, kuiv ja vastupidav. Enne esimese paani liimimist on vaja ära mõõta vertikaalne joon, millest alustatakse tapeetimist, selleks on vaja loodi. Eksamipilet Nr.8 1. Puitpindade katmine toonitavate läbipaistvate puidukaitsevahenditega Eemalda pinnalt kõik vanad värvi- või lakikihid - Karedat ja ilmastikumõjude tagajärjel kahjustunud puitu tuleb lihvida, et mittenakkuvad osad eemaldada Viimistlemata puit tuleb kindlasti üle värvida, et seda kolletumise ja kõdunemise eest kaitsta. Eriti välistingimustes – niiskus, päikese- ja UV- kiirgus avaldavad puidule kahjulikku mõju.
ühtlane, mitte jalad ülemäära külmas ja pea soojas. Soojusenergia antakse ära keha pinnalt, vähesel määral ka kopsudest. Tavaolukorras, nn. toatingimustes, on huvitav, et suur osa organismi soojusenergiast (ligi 50%) antakse ära Organism on pingevaba keha pinnalt ümbritsevatele piiretele (seinad, aknal, lagi, kui selle poolt toodetud põrand) soojuskiirguse teel. Põhjus on väga lihtne: nimelt on energia kandub ühtlaselt kodurõivastuse pinna temperatuur +25 27 oC, ümbritseva ümbritsevasse keskkonda keskkonna pindade temperatuur talvetingimustes keskmiselt +20 oC lähedal. See 5 7 oC suurune temperatuurivahe põhjustabki soojuskao piiretele soojuskiirguse teel. Kui
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Eesti Mereakadeemia Informaatika ja arvutitehnika õppetool INFORMAATIKA - I Arvutite riistvara (loengukonspekt) Koostas: J.Pääsuke Tallinn 2001-2004.a. Sisukord 1. Sissejuhatus............................................................................................................................4 1.1. Arvutite (personaalarvutite) ajaloost...............................................................................5 1.2. Mõningaid põhimõisteid..................................................................................................6 1.3. Arvuti väljast ja seest vaadatuna.....................................................................................7 2. Arvutite protsessorid.............................................................................................................
Iseseisvad ettevõtted: toidubaarid; joogibaarid: pub, veinibaar, kokteilibaar; spetsialiseeritud baarid: karaokebaar, jäätisebaar, pitsabaar, internetibaar, spordibaar, raamatubaar jne. Hotellides võivad olla fuajeebaarid (lobby-baarid), kokteilibaarid, veinibaarid. Need asuvad tavaliselt käidavates kohtades. Toidubaarid: Need on tavaliselt väikesed, milles on mugav ja lihtne sisustus. Pakuvad suupisteid ja sooje toite. Pakuvad suures valikus on karastusjooke, õllesid, alkohoolseid jooke. Teenindus on baarileti kaudu. Toidud tuuakse sageli lauale ja koristatakse ka kasutatud nõud. Hinnatase on keskmine. Spetsialiseeritud baarid: Teenindus on baarileti kaudu. Pakuvad piiratud valikus suupisteid ja jooke. Pubid: Tavaliselt väikesed ja hubased, sisustus on lihtne ja vastupidav.
Klass määratakse väliste tunnuste järgi. 2)Saematerjalid saadakse palkide pikisaagimisel. Tähtsamad: poolpalgid, servatud palgid, servamata lauad, servatud lauad, prussid(neljast küljest saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele,
turismiettevõtluse spetsialiseerumise lõpueksami märksõnad Teeninduspsühholoogia 1. Teenindusühiskonna ja majanduse areng Teenindusühiskonna tekke ja kasvu peamised põhjused tulenevad ühiskonna ja töömaailma muutustest: Kasvav jõukus suurem nõudlus teenuste järele nagu kodu koristamine, akende pesemine jm mida varem tehti ise. Vaba aja väärtustamine suurem nõudlus reisi, SPA, toitlustusteenuste järele. Suuremad eluootused suurem nõudlus hooldekodude ja tervishoiuteenuste järele Vajaduse kasv teeninduslike oskuste järele. Toodete suurem kompleksus suurem nõudlus remondi ja parandusteenuste järele. Kasvav komplitseeritus igapäevaelus suurem nõudlus abielunõustajate, advokaatide, maksunõustajate, töönõustajate järele. Kasvav tähelepanu ökoloogiliste ja säästva arengu küsimustele suurem nõudlus. bussiteenuste ja autorendi järele isikliku auto kasutamise a
TÖÖLEHT 22. Kauplused 82 TÖÖLEHT 23. Kiri vanaemale 83 TÖÖLEHT 24. Marjul 84 TÖÖLEHT 25. Suvel pargis 85 14. Töölehed kuue-seitsmeaastastele lastele 87 TÖÖLEHT 1. Mis on teisiti? 87 TÖÖLEHT 2. Arvud ja numbrid 89 TÖÖLEHT 3. Aastaajad 90 TÖÖLEHT 4. Kodutööd 92 TÖÖLEHT 5. Korter 93 TÖÖLEHT 6. Õues ja toas 94 TÖÖLEHT 7. Aeg 95 4 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 8. Loomad, linnud 96 TÖÖLEHT 9. Geomeetrilised kujundid 97 TÖÖLEHT 10. Turul 98 TÖÖLEHT 11. Mis on teisiti? 99 TÖÖLEHT 12. Elukutsed 100 TÖÖLEHT 13. Talvel 101 TÖÖLEHT 14
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
Laondus ja veokorraldus Töövihik Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine.....................................................................................22 9. Saadetiste pealelaadimine........................
Laondus ja veokorraldus Töövihik Tallinn 2006 Tellija: Paide Kutsekeskkool Täitja: PAC Training OÜ Koostanud: A. Tulvi 2 Sisukord 1. Laod .................................................................................................................4 2. Kauba mahalaadimine.....................................................................................10 3. Hoiuühikute moodustamine............................................................................ 12 4. Vastuvõtukontroll............................................................................................ 13 5. Kauba paigutamine hoiukohtadele...................................................................17 6. Väljastustellimuste komplekteerimine.............................................................18 7. Saadetiste pakkimine........................................................................................21 8. Saadetiste loovutamine
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
Tasuja JUTUSTUS EESTIMAA VANAST AJAST I Aastasadade kuristik haigutab meie ja selle aja vahel, milles siin räägitavad juhtumused on sündinud. Selle pika aja sees on meie maal, niisama kui mujalgi maailmas, palju vanu asju igaviku rüppe vajunud, kust neid ühegi muinasaegade tagasisoovija õhkamine enam välja ei meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana,
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
andis need peremehele, kes teda kübarat käes hoides ukseni saatis, ronis oma kollase hobuse selga ja jõudis ilma uute vahejuhtumiteta Pariisi Saint-Antoine'i väravani. Seal müüs peremees oma kronu kolme eküü eest maha, mis oli küllaltki hea hind, sest d'Artagnan oli teda viimasel etapil tublisti kurnanud. Ja parisnik, kellele noormees hobuse ülalmainitud üheksa liivri eest ära andis, tunnistas avameelselt, et nii kõrget hinda nõustus ta maksma ainult looma omapärase vann tõttu. Nii sammus d'Artagnan Pariisi jalgsi, väike pakk kaenla all. Ta kõndis seni, kuni leidis vaba üüritoa, mille hind vastas ta rahanappusele. See tuba oli midagi katusekambri taolist ja asus Fossoyeurs'i tänaval, Luxembourg'i lähedal. D'Artagnan maksis ära üüriraha ja asus kohe oma korterisse. Kogu ülejäänud päeva veetis ta sellega, et õmbles vammusele ja pükstele poorte, mis ta ema oli isa d'Artagnani peaaegu uuelt vammuselt ära lõiganud ja salaja pojale kaasa andnud
glasuurplaatidega või teiste kergesti puhastatavate ja desinfitseeritavate materjalidega, põrandad niiskuskindla kergesti puhastatava ja desinfitseeritava materjaliga. 7.11. Laagris on noortel lubatud magada telkmajades. Telkmajade ümbert tagatakse vihmavee äravool. Telkmajades peab olema laudpõrand ja automaatselt sisselülituv kütteseade. Õhutemperatuur telgis peab vastama käesolevate nõuete punktis 7.6 toodule. 24 8. Laagri ruumide (hoonete) sisustus 8.1. Laagri ruumide kunstlik (tehis-) valgustus peab tagama kõikide ruumide normile vastava, ühtlase ja hajutatud valguse. 8.2. Kunstliku (tehis-) valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused peavad vastama tabelis 2 toodule. Tabel 2 Kunstliku valgustuse valgustustiheduse minimaalväärtused laagri ruumides Ruumi nimetus Minimaalne valgustustihedus Pind, mille kohta kehtib
Matemaatika õhtuõpik 1 2 Matemaatika õhtuõpik 3 Alates 31. märtsist 2014 on raamatu elektrooniline versioon tasuta kättesaadav aadressilt 6htu6pik.ut.ee CC litsentsi alusel (Autorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsents (http://creativecommons.org/licenses/by-nc-sa/3.0/ee/). Autoriõigus: Juhan Aru, Kristjan Korjus, Elis Saar ja OÜ Hea Lugu, 2014 Viies, parandatud trükk Toimetaja: Hele Kiisel Illustratsioonid ja graafikud: Elis Saar Korrektor: Maris Makko Kujundaja: Janek Saareoja ISBN 978-9949-489-95-4 (trükis) ISBN 978-9949-489-96-1 (epub) Trükitud trükikojas Print Best 4 Sisukord osa 0 – SISSEJUHATUS . .................... 17 OSA 2 – arvud ..................................... 75 matemaatika meie ümber ................... 20 arvuhulgad ....................
Sisukord Eessõna Hea õpilane! Microsofti arenduspartnerid ja kliendid otsivad pidevalt noori ja andekaid koodimeistreid, kes oskavad arendada tarkvara laialt levinud .NET platvormil. Kui Sulle meeldib programmeerida, siis usun, et saame Sulle pakkuda vajalikku ja huvitavat õppematerjali. Järgneva praktilise ja kasuliku õppematerjali on loonud tunnustatud professionaalid. Siit leid uusimat infot nii .NET aluste kohta kui ka juhiseid veebirakenduste loomiseks. Teadmiste paremaks omandamiseks on allpool palju praktilisi näiteid ja ülesandeid. Ühtlasi on sellest aastast kõigile kättesaadavad ka videojuhendid, mis teevad õppetöö palju põnevamaks. Oleme kogu õppe välja töötanud vabavaraliste Microsoft Visual Studio ja SQL Server Express versioonide baasil. Need tööriistad on mõeldud spetsiaalselt õpilastele ja asjaarmastajatele Microsofti platvormiga tutvumiseks. Kellel on huvi professionaalsete tööriistade proovimiseks, siis tasub lähemalt tutvuda õppuritele
KALAKASVATUSE ERIALA Kordamisküsimused bakalaureuseastme lõpueksamiks kalakasvatuse erialale Kalakasvatus 1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ning levik maailmas. a. 2011 andmetel : vees elavad loomad (va kalad) 780 tuh tonni; veetaimed 21mln tonni; peajalgsed 3 tonni; vähilaadsed 6mln tonni; merekalad 1mln tonni; magedavee kalad 40 mln tonni; molluskid 14 mln tonni. Kõiki kokku kasvatati Aafrikas 1,5mln tonni; Ameerikas 3 mln tonni; Aasias 76 mln tonni; Euroopas 2,7 mln tonni, Okeaanias 0,2 mln tonni. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. a. Müügiks kasvatatavad: Vikerforell ca 800 tonni (10mln kr); karpkala 70 tonni (ca 2mln kr); siberi ja vene tuur 30 tonni (); angerjas 30 tonni (ca 2mln kr); jõevähk 1 tonn (); teised kalaliigid paarsada kilo ().Need on 2009 aasta andmed. b. 2011 Vähk 1 tonn (33000USD); kasvata
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
