Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. IUPAC - International Union of Pure and Applied Chemistry, Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, tähtsaim keemikute rahvusvaheline organisatsioon
2) alustega (tekib sool), CH3 -- COOH + NaOH CH3 -- COONa + H2O 3) aluseliste oksiididega (tekib sool), 2CH3 -- COOH + Li2O 2CH3 -- COOLi + H2O 4) nõrgemate hapete sooladega (tekib sool). 2CH3 -- COOH + CaCO3 (CH3 -- COO)2Ca + H2O + CO2 5) alkoholidega (tekib ester), CH3 -- COOH + CH3 OH ¾H¾ 2 S¾ O 4 ® CH3 -- COOCH3 + H2O 8. Elektrofiilsus ja nukleofiilsustsentrid 9. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 CH2 CH2 CHO (propanaal), CH3 CHO (etanaal). · Ketoonide tunnuseks on järelliide oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel). O || Näide: CH3 -- CH2 -- C -- CH3 (CH3CH2COCH3) butaan2oon. · Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape)
alkaan alküülrühm metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. Asendusrühmade nimetused koos kohanumbritega paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited on di-, tri-, tetra- jne.
Alküülrühma nimetus määratakse süsiniku arvu järgi, asendades lõppliide -aan lõppliitega üül (metaan metüül, etaan etüül, propaan propüül jne). Alküülasendajaid: n-butüül CH3-CH2-CH2-CH2, sec-butüül CH3-CH2-CH(CH3), iso-butüül (CH3)2CH-CH2, tert-butüül (CH3)3C , iso-propüül (CH3)2CH2 - , fenüül C6H5 Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga
füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu 2. Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine. Nimetuse koostamisel loetletakse tähestikulises järjekorras kõik tüviühendis esinevad asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse koos rühma nimetusega eesliiteid di-, tri-, tetra- jne. Summaarne valem Nimetus Tuletatud alküülrühm
IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter nukleofiil- ühend või osake, millel on nukleofiilne tsenter
2)CH3CH2CH2CH2CH2CHO > Heksanaal Kõik mis on aal liite eest oleneb süsinikude(C) arvust. Nimetused on järgmised. Kui ahelas on 1 süsinik(C) > Meta- Kui ahelas on 2 süsinik(C) > Eta- Kui ahelas on 3 süsinik(C) > Propa- Kui ahelas on 4 süsinik(C) > Buta- Kui ahelas on 5 süsinik(C) > Penta- Kui ahelas on 6 süsinik(C) > Heksa- Kui ahelas on 7 süsinik(C) > Hepta- Kui ahelas on 8 süsinik(C) > Okta- Kui ahelas on 9 süsinik(C) > Nona- Kui ahelas on 10 süsinik(C) > Deka- Paneme tähele, et tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik ja seda tuleb arvestada nii tüviühendi nime määramisel kui ka ahela süsinike nummerdamisel. 4 3 2 1 CH3CHCH2CHO > 3-klorobutanaal | Cl Ketooni tunnuseks on liide -oon. Ketoonil on nimetamiseks veel teine võimalus. Ketooni võib ka lugeda funktsionaalnomenklatuuri järgi, loetledes süsivesikurühmad ja lisades liite -ketoon. Näited. Sulgudes on -oon liitega ja eespool on -ketoon liitega
CH isopropüül CHCH2 isobutüül- / / CH3 CH3 CH3 CH3 C - tert-butüül (tertsiaarne butüülrühm) / CH3 · Alküülrühma tähis on R- · Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette · Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra- jne. · Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha. Number Asendaja Number Asendaja Tüviühendi nimetus
C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül 4) Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. 5) Mitut ühesugust asendusrühma tähistatakse eesliidetega di, tri, tetra, penta, ... 6) Tüviühendi süsinikuaatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikud väikesed. 7) Kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete ette. 8) Kui alkaani molekulis on mitu erinevat asendusrühma, siis nimetatakse need tähestikulises järjekorras. Alkaanide füüsikalised omadused
Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused
Karboksüülhapped Mõisted: Karboksüülhape-karboksüülrühma (COOH funktsionaalrühmana) sisaldavad orgaanilised ühendid. Karboksüülrühm- on karboksüülhappe funktsionaalrühm. Karboksülaation- karboksüülhappe anioon. Asendatud karboksüülhape- karboksüülhape, mille süsivesinikahelas on polaarseid rühmi. Aminohape- aminorühmaga asendatud karboksüülhape. Kaksikioon- neutraalne osake, millel on korraga nii katioonne kui ka anioonne tsenter. Nimetamine: Tavaliselt lisatakse tüviühendi nimetusele lõppu hape (kui karboksüülrühmi on kaks, siis dihape).Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Näited: CH3 -- CH2 -- CH2 -- COOH butaanhape CH2 -- CH2 -- COOH 2kloropropaanhape | Cl HOOC -- CH2 -- CH2 -- COOH butaan1,4dihape Karboksüülhappe aniooni nimetuse andmisel asendatakse järelliide hape järelliitega aat. Näiteks: CH3 -- CH2 -- COO (propanaatioon) nagu SO32(sulfaatioon).
O // RC H · Aldehüüdid aldehüüdrühma sisaldavad ained. · Ketorühm karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. O II RCR · Ketoonid ained, mis sisaldavad ketorühma. · Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühenid. Nad on funktsiooniderivaadid. 2. Nimetamine · Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. (Hapnik saab olla ainult esimese või viimase juures !! ; Märgitakse HO, mitte OH) Näide: CH3 CH2 CH2 CHO propanaal CH3 CHO etanaal e. atseetaldehüüd HCHO metanaal e. formaldehüüd C6H5CHO bensaldehüüd CH = CHCHO propenaal e. akroleiin CH3COCH3 propanoon e. atsetoon HOCH2COCH2OH - dihüdroksüatsetoon CH3 CH2 CH CH - CH2 CHO I I CH2 OH
Aldehüüdid ja omadused ! Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks (etanaal või etaan-1-aal, 3-metüülbutanaal või 3-metüülbutaan-1-aal) Vesiniksidemeid praktiliselt ei moodusta Enamik aldehüüde ja ketoone on kergesti lenduvad vedelikud. Metanaal, etanaal ja propanaal lahustuvad vees väga hästi kuid süsinikahela pikenedes lahustuvus väheneb. Aldehüüdid ja ketoonid on narkootilise toimega ja kahjustavad kesknärvisüsteemi. Mõjuvad ärritavalt limaskestale ja tekitavad põletikke.
C20H42 eikosaan eikos- Alkaanidest võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3 - metüül, CH3CH2 etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R-. Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse. 7) Asendusrühmade nimetusse kandmisel tuleb
Karbonüül-ja karboksüülühendid Aldehüüdid ja ketoonid Tuntud aldehüüd-formaliin Tuntud ketoon-atsetoon *karbonüülühendid on ühendid,mis sisaldavad karboksüülrühma --c=o *kui rühm seotud ühe c ja ühe h aatomiga nimetatatakse seda aldehüüdrühmaks -c-h=o *Aldehüüdi funkstsioonavalem -cho *kui karb.rühmas seotud=sidemega *aldehüüdi tunnuslõpp on liide-aal *nimetuse andmisel arvestatakse tüviühendi ahelasse ka ald.rühma c.ja ketorühma c Ch3-ch2-ch(alla läheb-cl)-ch2-cho 3-kloropentanaal *ketooni tunnuslõpp on liide-OON Ch3-co-ch2-ch2-ch3 Pentaan-2-oon *Aldehüüde saadakse alkohoolide oksüdeerimisel: Ch3ch2oh+o=ch3cho+h2o *eraldub kaks vesiniku aatomit----Aldehüüd *Aldehüüdide nimetused tuletatakse: Ch4-metaan hcho-metanaal Ch3ch3-etaan ch3cho-etanaal Ch3ch2ch3-propaan ch3ch2cho-propanaal
Aldehüüdid, ketoonid: struktuur, omadused, näited ainetest tööstuses, tarbimises ja elukeskkonnas ALDEHÜÜDID Struktuur: Keemilised ühendid, mis sisaldavad aldehüüdrühma ( -CHO). Aldehüüdide tunnuseks on liide -aal , mis lisatakse tüviühendi nimetusele: CH3CH2CHO- propanaal ● Aldehüüdid kuuluvad karbonüülühendite hulka. Omadused: ● Aldehüüdid moodustuvad alkoholide oksüdeerumisel. ● Oksüdeeruvad kergesti. ● Aldehüüdid ise oksüdeeruvad karboksüülhapeteks. ● Aldehüüdide keemistemperatuurid on tunduvalt madalamad võrreldes alkoholidega, sest aldehüüdis olev hapnik ei suuda vesiniksidemeid moodustada. ● Lühikese ahela korral (metanaal..
Karboksüülhapped Karboksüülhapete nimetused - Karboksüülhappele nimetuse andmine on suhteliselt lihtne. Tüviühendi nimetusele lisatakse hape. Karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse ja numeratsiooni alustatakse sellest süsinikust. CH3CH2COOH propaanhape CH3CH2CHCICOOH 2-klorobutaanhape Karboksüülhappe aniooni nimetus tuletatakse happe nimetusest: liide hape asendatakse liitega aat. Tavakohaselt kirjutatakse valemis metalli sümbol happeaniooni järele, nimetuses aga paigutatakse metall aniooni nimetuse ette. Karboksüülhappe struktuur - Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm.
karbonüülrühma • Aldehüüdrühm – karbonüülrühm on seotud ühe süsiniku ja ühe vesiniku aatomiga. • Aldehüüdid – aldehüüdrühma sisaldavad ained. • Ketorühm – karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga. • Ketoonid – ained, mis sisaldavad ketorühma. Aldehüüdid ja ketoonid on karbonüülühendid. Nad on funktsiooniderivaadid. Nimetamine • Aldehüüdide tunnuseks on järelliide aal. • See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu. Näide: CH3 – CH2 – CH2 – CHO (propanaal), CH3 – CHO (etanaal). • Ketoonide tunnuseks on järelliide – oon. See liide lisatakse tüviühendi nime lõppu, kusjuures märgitakse ära ka ketorühma asukoht (nagu alkoholidel): Keemilised omadused • Sarnanevad alkeenidega, iseloomulikud liitumisreaktsioonid (liitumine alkoholiga) • karbonüülrühma hapnikul asub nukleofiilne tsenter (δ) ning süsinikul elektrofiilne tsenter (δ+).
H A L O G E E N I D (mõisted) IUPAC'i nomenklatuur- Rahvusvaheline Puhta Keemia ja Rakenduskeemia Liit, kõige tähtsam keemikute rahvusvaheline organisatsioon. asendusnomenklatuur + nt- orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetatavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati funktsionaalnomenklatuur + nt orgaaniliste ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koostatakse tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest osalaeng- , erinev ioonlaengust. Kasutatakse orgaanilises keemias, kuna elektronpilt on tõmmatud elektronegatiivsema elemendi poole elektrofiil ühend või osake, millel on elektrofiilne tsenter
halogeeniühendid. Alkaanide halogeenderivaatide e. Halogenoalkaanide nimetamine on sarnane hargnenud ahelaga alkaanide nimetamisega. Asendusrühmadeks on halogeeni aatomid ( fluoro, kloro, bromo,jodo)Näit. CH3-CHCl2- 1,1-dikloroetaan, CH2Cl-CHC2Br-1-bromo-2-kloroetaan.Asendusrühma tüviühendiga liitumise kohta tähtis.kohanumbriga. Asendusnomenklatuur- org.ühendite nimetamise moodus, mis lähtub tüviühendist ning käsitleb nimetavat ühendit kui tüviühendi asendusderivaati.Lihtsamate halogeeniühendite puhul võib kasutada ka funktsionaalnomenklatuuri- org.ühendite nimetamise moodus, mille järgi ühendiklassi nimetus koost. Tüvistruktuuri nimetusest ja sellele järgnevast ühendiklassi kirjeldavast liitest.Selle järgi moodust.halogeeniühendi nimi süsivesinikrühma nimetusest, millele lisat. fluoriid, -bromiid, -kloriid,-jodiid Näit. CH3CH2Br-bromoetaan e. Etüülbromiid, CH3CHClCH3-2-kloropropaan e-isopropüülkloriid
ALDEHÜÜDID, KETOONID, KARBOKSÜÜLHAPPED, ESTRID. 10.B 2013/2014 Kontrolltöö kordamisküsimused 1. Aldehüüdide ja ketoonide struktuur (funktsionaalrühm, selle ehitus). a) Aldehüüdi struktuur Aldehüüdi funktsionaalrühmaks on aldehüüdrühm. b) Ketooni struktuur Ketooni fünktsionaalrühmaks on ketorühm. 2. Kuidas antakse aldehüüdidele ja ketoonidele nimetusi? Aldehüüdide järelliiteks on aal. Tüviühendi ahelasse on arvatud ka aldehüüdrühma süsinik. Ketoonide järelliiteks on -oon. Ketoonide puhul tuleb ära märkida funktsionaalrühma asukoht peaahelas. 3. Millised aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused? Iga omaduse kohta too näide koos reaktsioonivõrrandiga. Aldehüüdid oksüdeeruvad kergesti. Ketoonid on oksüdeerumise vastu veidi vastupidavamad, kuna nende oksüdeerumiseks tuleb lõhkuda C-C side. Enamjaolt reageerivad aldehüüdid kiiremini kui ketoonid.
süsinik) Küllastumata ühenditel on lisaks -sidemele ka üks või kaks -sidet. 5 Alkeenide nimetamine Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.)
Alkoholid ja eetrid Alkoholid on ühendid, milles tetraeedrilise süsiniku 1 H on asendatud OH-rühmaga Nimetused: · Isomeeride eristamiseks peab näitama rühma asukoha tüviühendi ahelas, selleks kirjutatakse koha nr. Järel liite ette · Funktsionaalrühmale antakse väikseim koha nr. · Mitut hüdroksüülrühma sisaldavaid alkohole nim: doiilides, trioolideks jne Struktuur: · Hapniku küljes on 2 elektronpaari (vaba) · Hapniku aatomitel on nukleofiilsus tsenter ja süsinikul või vesinikul on elektrofiilsus tsentrid Füüsilised om. · Hüdrofiilsed · Lühikese ahelaga alkoholid lahustuvad hästi vees Füsioloogilised om.
Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n ALKEENIDE HOMOLOOGILINE RIDA ALKEEN ALKEENI NIMETUS C2H4 ETEEN C3H6 PROPEEN C4H8 BUTEEN C5H10 PENTEEN C6H12 HEKSEEN C7H14 HEPTEEN C8H16 OKTEEN C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Nimetusse kirjutatakse Asendusrühmad koos kohanumbritega tähestikulisesjärjekorras tüviühendi nimetus (een), mille lõppliite ette kirjutataksekordse sideme asukohta näitav number (kahelpool sidetasuvate süsinike numbritest väiksem) Kui kordseid sidemeid on mitu, siis on lõppliite eesliide di, tri jne ja ka numbreid vastavalt rohkem Füüsikalised omadused Alkeenide homoloogilise rea esimesed liikmed C2C4 on gaasid C5C17 vedelikud alkeenid C18st alates on tahked ained. Kõik alkeenid on vees lahustumatud ained
rühm asendub teisega. alkoksiidioon- alkoholi kui happe anioon. freoonid- klorofluoroalkaan. pestitsiidid-haigustekitajate, taimekahjurite või umbrohtude tõrjeks kasutatav mürkkemikaal. alkohol- orgaaniline ühend, mille tetraeedrilise süsiniku aatomi juures on üks vesinik asendatud hüdroksüülrühmaga (-- OH). alkoholaat- alkoholi kui happe sool. funktsionaalne rühm- heteroaatomeid (ka C,N,O või Hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. eeter- orgaaniline ühend üldvalemiga R-O-R.
Karbonüül ja karboksüülühendid Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa.
· Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8 Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse.
· Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8 Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse.
· Neid võiks meelde jätta kuni kümne süsinikuni. · Tüviühend pikim süsinikahel. See tuleb nimetust andes kõigepealt üles leida. · Alküülrühm alkaanist pärit asendusrühm (CH3metüül, CH3CH2etüül jne...). Alküülrühma tähistatakse tähega R. · Nimetuse andmine: 1) Kõigepealt tuleb tuvastada pikim ahel (tüviühend). 2) Vaadata kui palju ja missuguseid asendusrühmi on peaahela (tüviühendi) küljes. 3) Vastavalt reeglitele (jälgides asendusrühmade asukohti) see nummerdada. 4) Fikseerida asendusrühmade asukoht kasutades peaahela numbreid. 8 Nummerdamist alustatakse sealt, kus asendusrühmad või kordne side on ligemal või tihedamalt. 5) Tuvastada sarnased asendusrühmad. 6) Kanda asendusrühmad kindlate reeglite järgi nimetusse.
kõrvalharuks propüül ja 1 isopropüül jne 4. Asendatud alkaanid Asendatud alkaanides on süsivesinikahelas vesiniku aatom asendatud heteroaatomit sisaldava polaarse rühmaga (funktsionaalse rühmaga). nt −Hal, −OH, −NH2 Asendatud alkaanid on alkoholid, amiinid, halogeeniühendid. Struktuuri analüüs: 1) tüviühend; 2) asendusrühmad; 3) tüviühendi süsiniku nummeradamine. KOHANUMBER+ASENDUSRÜHM+TÜVIÜHNED+KOHANUMBER+AINEKLASSITUNNUS nt. 2,4-dimetüülpentaan-1-ool 5. Küllastumata ja aromaatsed süsivesinikud Küllastumata süsivesinikud sisaldavad süsivesinikahelas vähemalt ühte kordset sidet. alkeenid – sisaldavad süsinik-süsinik kaksiksidet -een alküünid – sisaldavad süsinik-süsinik kolmiksidet -üün Aromaatsed ühendid ehk areenid sisaldavad aromaatset tsüklit.
DNA KONSPEKT Nukleiinhapete ehituskividesk on heterotsüklilised lämmastikalused (neid on 5 - neist 4 DNA koostises ja 4 RNA-s), nad on pentoosid - riboos ja desoksüriboos, ning fosforhape, mis nukleiinhapetes esineb fosforüüljäägi kujul. DNA tegeleb geneetilise informatsiooni edasiandmisega ja RNA valgu sünteesiga + veel teised ülesanded. Lämmastikalused on aluselised, kuna nad on kõik amiinid. Tüviühendi nimetuse järgi jaotatakse nukleotiidide lämmastikalused puriin-ning pürimidiinalusteks. Lämmastikalus koos riboosiga on nukleosiid. Selles on riboos tsüklilises vormis ja side lämmastikuga on sarnane glükosiidi sidemega. Nukleosiidide nimetused: A (adenosiin), G (guanosiin), C (tsütidiin), U (uridiin) ja 2'-desoksüadenosiin A, 2'desoksüguanosiin G, 2'- desoksütsütidiin C ja 2'-desoksütümidiin T. Nukleosiid + hape = ester. Selliseid aineid nimetatakse üldiselt nukleotiidideks
- hüdroskoopne aine - vees ei lahustu, pundub vees ja soojendamisel moodustub tärklisekliister - polümeerahel ahrgneb NUKLEOTIIDID Nukleosiidid ja nukleotiidid Nukleotiinhapete ehituseks on heterotsüklilised lämmastikalused, kaks sarnast pentoosi (riboos ja desoksüriboos) ning fosforhape. Lämmastikaluste aluselisus on tingitud sellest, et kõik nad on amiinid. Jaotatakse tüviühendi nimetuse järgi puriin- ja pürimidiinalusteks. Lämmastikaluse ühend ühega riboosidest kannab üldnimetust nukleosiid. Nukleosiid on riboos tsüklilises vormis. Nukleosiidide nimetused: A adenosiin, 2´-desoküadenosiin G guanosiin, 2´-desoküguanosiin C tsütidiin, 2´-desokütsütidiin U uridiin T tümidiin, 2´-desokütümidiin Nukleotiidid estrid, käituvad hapetena. Tihedamini esinevad nukleotiidid: - adenüülhape (adenosiinfosfaat)
kosmeetikavahendites. Oksüdeerumine: HCHO + Ag2O HCOOH + 2Ag Redutseerumine: CH3CHO + H2 PtNi CH3CH2OH Alkoholidega: CH3CHO + CH3OH CH3CH(OH)OCH3 Homoloogiline rida: 1. meta 2. eta 3. propa 4. buta 5. penta 6. heksa 7. hepta 8. okta 9. nona 10. deka Kirjuta karbonüülühenditele iseloomulikud rühmad, nimetuste lõpud 3. Karbonüülrühmad, aldehüülrühmad, ketorühmad. Aldehüüdide nimetuste tunnuslõpuks on liide- aal,mis lisatakse tüviühendi nimetusele. Iseloomustada metanaali ( valem, 40% vesilahus, omadused, kasutusalad) HCHO-värvitu ja terava lõhnaga, väga mürgine gaas, lahustub vees ja vesilahust nimetatakse formaliiniks. Kasutatakse värvides, lakkides jne. Iseloomusta etanaali (valem, omadused, kasutamine) CH3CHO- värvitu, omapärase lõhnaga ning madala keemistemperatuuriga vedelik. Lahustub hästi vees, etanoolis ja benseenis. Väga mürgine aine mis kahjustab siseelundeid, eriti maksa.
rõhul veega või leelise vesilahusega. Esimesel juhul on produktiks vaba hape, keemistemperatuurid tunduvamalt kõrgemad kui vastavatel alkoholidel. Väikese süsiniku aatomite arvuga karboksüülhapped on veest tihedamad, *TIOOLID: Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse Tiooli RSH kuid süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees ja nimetus tüviühendi nimetusest liite -tiool lisamise teel nad muutuvad veest kergemaks. TIOOLIDE OMADUSED: KARBOKSÜÜLHAPETE DERIVAADID: *Metaantiool on gaas, teised tioolid on vedelikud või tahked ained. Süstemaatilise nomenklatuuris asendatakse liide hape või karboksüülhape Keemistemperatuurid madalamad kui vastavatel alkoholidel, kuna vastavale derivaadile omase liitega
1) Leitakse kõige pikem süsinikahel (ei pea olema sirgelt, peaasi, et süsinikud oleks omavahel seotud), mida nimetatakse peaahelaks ehk tüviühendiks. 2) Süsinikud, mis jäävad peaahelast välja moodustavad asendusrühmad ehk kõrvalahelad. 3) Tühiühendi süsinikud nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikese numbri. 4) Nimetusse kirjutatakse asendusrühma number ja nimetus, millele lisatakse tüviühendi nimetus. * Kõrvalahelad: -) CH3- metüül- -) CH3-CH2- (C2H5) etüül- -) CH3-CH2-CH2- propüül- * Kui on kaks või enam ühesugust, pannakse ette keemia liide, mis vastab sellele, mitu neid on (nt kahe puhul on eesliide di-) ning numbrid ees pannakse komaga üksteise järgi. * Kui on mõni ahel, kus kõik on seotud, siis tüviahelaks võetakse tsükliline ahel. Alkaanide oksüdeerumine * Põlemine on aine kiire oksüdeerumine hapniku osavõtul.
CH3 CH3 CH isopropüül CHCH2 isobutüül- / / CH3 CH3 CH3 CH3 C - tert-butüül (tertsiaarne butüülrühm) / CH3 90. Alküülrühma tähis on R- 91. Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette 92. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra- jne. 93. Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha. Number Asendaja Number Asendaja Tüviühendi nimetus 94. Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või
86) Polükondensatsioon - kõrgmolekulaarse ühendi moodustumine, mis kulgeb mitmefunktsionaalsete ühendite omavahelise reageerimisel vee eraldumisega. 87) Isomeeria - on nähtus, mille korral mitmel ainel on ühesugune koostis, kuid erinev ehitus (struktuur) ja seetõttu ka erinevad omadused. 88) Isomeer - ühesuguse koostise(summaarse valemiga), aga erineva struktuuriga(ehitusega)aine. 89) Funktsionaalrühm - heteroaatomeid sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 90) !!!Hüdrogeenimine - on vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. 91) Tugev elektrolüüt - elektrolüüt, mis vesilahuses jaguneb täielikult ioonideks, tugevad elektrolüüdid on soolad, tugevad happed ja alused(leelised). 92) Nõrk elektrolüüt - polaarne aine, mis vesilahuses osaliselt jaguneb ioonideks , nõrgad elektolüüdid on eelkõige nõrgad happed ja nõrgad alused. 93) Katioon - positiivse laenguga ioon.
üksiksidemest. 114. aromaatne side 115. aromaatne tsükkel orgaaniliste ühendite struktuurielement, mille tunnuseks on tasandilistest aatomitest koosnev tsükkel ning ühistunud pii- elektronpiv. 116. aromaatne ühend orgaaniline ühend, mille molekulis sisaldub aromaatne tsükkel. 117. radikaal osake, millal on paardumata elektron 118. funktsionaalne rühm heteroaatomeid (ka c,N,O või hal) sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga. 119. elekrofiil ühend, v osake, millal on elektrofiilne tsenter 120. elektrofiilne tsenter aatom, millelon tühi v osaliselt täitmata orbitaal ning pos laeng või osalaeng 121. nukelofiil ühend v osake, millel on nukleofiilne tsenter 122. nukleofiilne tsenter aatom,millel on vaba v osaliselt vaba elektronpaar ning negatiivne laeng v osalaeng. Nukelofiilseks tsentris võib olla ka laenguta aatomite rühm (nt.kaksikside v aromaatne ring) 123
85.kaksikside - kahe ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 86.kolmikside - kolme ühise elektronpaari abil tekkiv kovalentne side kahe aatomi vahel 87.polümeer - ühend, mille molekul koosneb kovalentse sidemetega seotud korduvatest struktuuriühenditest - elementaarlülidest 88.isomeer - ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga aine 89.funktsionaalrühm - C, N, O või halogeene sisaldav rühm, mis on seotud tüviühendi ahelaga 90.Alkaan - süsivesinik, mille molekulis on ainult üksiksidemed 91.halogenoalkaan - alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu haligeeni aatomit. Nt freoonid 92.alkohol - orgaaniline ühend, milles hüdroksüülrühm on seotud sp3 - süsiniku aatomiga, argielus nimetatakse ka alkoholiks etanooli sisaldavaid (alkohoolseid) jooke 93.amiin - ammoniaagi derivaat, kus 1-3 vesiniku aatomit on asendatud süsinikradikaalidega 94
See on rühm, kus ühe süsiniku juures on kaksiksidemega hapnik ja alkoholi rühm. (Tasku Tark kodulehekülg; 27.04.16) Karboksüülrühma nimetamisel kasutatakse tavaliselt tüviühendile lisatavat lõppliidet –hape. Toome näiteks butaanhappe, mis on lihtsustatud kujul CH 3-CH2-CH2-COOH. Kui karboksüülrühmi on kaks, siis lisatakse –dihape. Olgu märgitud, et karboksüülrühma süsinik loetakse tüviühendi ahelasse. Vastasel juhul, kui seda ei saa teha, siis tuleb kasutada lõppliidet karboksüülhape. (Tuulmets 2006: 18) Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsinaalrühm, mis viitab spetsiifilisele aatomite rühmale molekulis, mis omakorda määrav molekuli peamised keemilised omadused. Karboksüülrühm on tuletatud kahest sõnas: karbonüülrühmast (CO) ja hüdroksüülrühmast (OH). Nende omavahelised
C9H18 NONEEN C10H20 DETSEEN Koostanud: Janno Puks Tallinna Arte ja Kristiine Gümnaasium 1 Alkeenide nimetamisel järgitakse järgmiseid reegleid: 1) Leitakse pikim järjestikune süsinikuahel. (Tsüklilise ühendi puhul moodustavadki tsüklis olevad süsiniku aatomid peaahela ehk tüviühendi. Tsüklilise ühendi nimetamisel lisatakse vastava alkaani ette eesliide tsüklo-.) 2) Ahel nummerdatakse alustades ahela sellest otsast, mille algusele on lähemal kordne side. See on tingitud asjaolust, et numbrid kordse sideme ees peavad olema võimalikult väikesed (Mitmete kordsete sideme puhul tuleb valida peaahelaks selline ahel, kus kaksksidemeid on rohkem. Kui on tegemist tsüklilise ahelaga, siis nummerdamist alustatakse kordsest sidemest alates liikudes päripäeva.)
7. Nomenklatuurisüsteemid, orgaanilisele ühendile nime andmise põhimõtted. Nomenklatuurisüsteemid: *Ratsionaalse nomenklatuuri-süsteemi võimalused suhteliselt piiratud. *Universaalne süstemaatiline nomenklatuur, kooskõlas IUPAC-i reeglitega e. nn. Genfi nomenklatuur-põhineb hargnemata ahelaga süsivesinike ja asendamata tsüklite nomenklatuuril.Neid nimet. tüviühenditeks. Kõiki ülejäänuid vaadeldakse kui derivaate, mis on saadud tüviühendi vesinike asendamisel. Nomenklatuurisüsteemi, mis püüab nimetuses rohkem peegeldada struktuuri ning võtab nimetuse aluseks ühendi kuuluvuse ühte või teise orgaaniliste ühendite klassi nimetataksegi funktsionaal-klassi nomenklatuuriks. Kõige rangemalt on struktuuriga seotud substitutiivne nomenklatuur, mille puhul valitakse nimetuse aluseks struktuuri kõige olulisem osa -tüviühend. Selleks on enamasti süsivesinik (lahtise ahelaga või tsükliline), aga ka heterotsükkel. 8
4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O ) Tüviühendi mõistest lähtudes võib orgaanilisi ühendeid vaadelda kui teatud tüviühendite asendussaadusi, nagu järgmisel skeemil: ORGAANILISED hendid Tvihendid Tvihendite derivaadid Ssivesinikud Heterotsklilised hendid hefunktsioonilised Mitmefunktsioon derivaadid ilised derivaadid
4) aldehüüdid (sisaldavad molekulis aldehüüdrühma CHO), 5) karboksüülhapped (sisaldavad molekulis karboksüülrühma COOH), 6) nitroühendid (sisaldavad molekulis nitrorühma NO2), 7) amiinid (sisaldavad molekulis rühmitusi NH2, = NH või N), 8) eetrid ( sisaldavad molekulis rühmitust O ), 9) sulfoonhapped (sisaldavad molekulis rühmitust SO3H), 10) estrid (sisaldavad molekulis rühmitust CO O ) Tüviühendi mõistest lähtudes võib orgaanilisi ühendeid vaadelda kui teatud tüviühendite asendussaadusi, nagu järgmisel skeemil: ORGAANILISED ühendid Tüviühendid Tüviühendite derivaadid Süsivesinikud Heterotsüklilised ühendid Ühefunktsioonilised Mitmefunktsioon derivaadid ilised derivaadid
annaabi.ee 
