Kadri - Silvia Rannamaa (14)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

rtf

Kadri Lühike Sisukokkuvõte

Kadril ei lähe just koolis kõige paremini, tal ei ole väga head hinded ning tal pole koolis sõpru. Ühel päeval Kadriga juhtub üks õnnetus, nimelt jääb ta auto alla.Peale seda satub ta haiglasse, haiglas olles tutvub ta kuulsa kirjanikuga Elsa Sarapiga.Vaatamata vanusevahele nendest saavad väga head sõbrannad.Haiglas olles räägib ta arstile, et tal valutab tihti peale pea, lõpptulemuseks tuleb välja see, et Kadri peab minema silmaoperatsioonile.Peale haiglat ja sanatooriumis olekut käsib tal vanaema vahetada kooli.Selles koolis, kus ta hakkab käima, saab ta endale pinginaabriks Urmase, kes on tema meelest väga tore.Urmasest ja Kadrist saavad väga head sõbrad. Selles koolis, kus ta käib, kõik muutub - Kadri on klassis üks paremad õpilasi ja saab väga häid sõpru. Raamatu lõpus leiab Kadri oma isa üles. Kasuema Silvia Rannamaa Peategelased - Kadri, kasuema, isa

Kirjandus

1

odt

Lugemiskontroll Silvia Rannamaa „Kadri” 6. klass

Lugemiskontroll Mihkel Kalnapenk 1. Silvia Rannamaa „Kadri” 2. Peategelane Kadri – tagasihoidlik, kehva silmanägemisega, endasse tõmbunud sõbralik ning rahuliku ja tagasihoidliku olemusega laps. Koolis ta palju ei rääkinud ja oli pigem vaikne. Ta on vanaemal abis ja ta oli muidu ka abivalmis. Vanaema oli talle suureks toeks. Koolis ta kannab viletsaid riideid ja ei lõhna hästi. Kadri vanaema - Kardi vanaema on väga heasüdamilk, lahke aga vahel oli ka kuri ja karm. Ta hoolitses Kadri eest nagu ta ema oleks hoolitsenud. Kadri isa. Kadri isa nimi on Ülo Jalakas

Kirjandus

4

docx

Kadri-Silvia Rannamaa sisukokkuvõte

Silvia Rannama “Kadri” Raamat algab minategelase Kadri Jalakas lebamisega haiglavoodis. Päeval, mil kogu klass süüdistas teda alusetult klassiõe salli varguses, on Kadri jäänud tänavat ületades auto alla. Loo süžee areneb 1950. aastate esimesel poolel. Minategelane elab koos oma vanaemaga Kadri Juhansoniga halbades ja vaestes oludes keldrikorrusel. Tüdruku ema on palju aastaid tagasi surnud, nii et Kadri ei mäleta teda, ning isa Ülo Jalakas jäänud sõjakeerises teadmata kadunuks, elades ilmselt Rootsis. Perekonna kodu on sõjas hävinud. Esialgu ei ole Kadril sõpru, ta on õnnetu, vaene ja üksik. Sageli haletseb Kadri end oma päeviku veergudel, leidmata eneses väärtuslikke omadusi. Klassiõed hoidsid temast eemale, sest tal oli keldrihais juures ja klassiõde Anne ei tahtnud sellepärast Kadriga koos kõrvuti jõululuuletust lugeda. Kadrile meeldisid väga raamatud ja palju lugeda

5.klass kirjandus

4

odt

„Kadri” S.Rannamaa

Iris Tagel 6.b „Kadri” S.Rannamaa Kolm olulisemat tegelast: Kadri- 14 aastane, prillidega, lokkis juukseline, viletsaid riideid kandev, natukene halvasti lõhnav tüdruk. Kadri välimus muutus raamatus, ta vabanes operatsiooni jooksul prillidest, saai korralikud riided selga ja halvast lõhnast ka lahti. Iseloomult oli ta sõbralik, tore ja abivalmis. Vanaema Kadri Juhanson- kadri vanaema, kortsuline ja kondine natukene küürus vanadaam. Iseloomult oli ta hooliv ja otsekohene, mõnikord ka pahur. Tädi Elsa- Ilus ja mõistev kirjanik Elsa Sarap, kes oli haiglasse sattunud ning Kadriga sõbrannaks hakanud. Kadri probleemid:

Kirjandus

3

doc

Kristiina Kadri erinevused ja sarnasused

KADRI JA KRISTIINA ERINEVUSED KRISTIINA KADRI Tegevus toimub 20. sajandi 1950. Teose tegevus toimub 21. sajandi aastate lõpus, nõukogude ajal. alguses. Kristiina ema on alkohoolik. Kadri ema suri, kui tüdruk oli alles väike Kristiina elab koos ema ja õega ning tema Kadril pole õdesid-vendi, elab koos ülesandeks on õe eest hoolitsemine. vanaemaga väikeses keldrikorteris. Kristiinal kõrval ei olnud algul Kadril oli usaldusisik tädi Elsa, kirjanik, täiskasvanut, kellele oma muresid kellele ta oma muresid usaldas. Tädi usaldada. Alles hiljem .....???? Triinu ema Elsa oli Kadrile ema eest. Ta õpetas talle Mõtle sellele punktile veel

Eesti keel

2

pdf

Nimetu

Lugemisleht noorsooraamat ,,Kadri" Teose autor Silvia Rannamaa on kirjutanud mitu toredat raamatut. ,,Kadri" on tema esimene raamat, mis ilmus esmakordselt aastal 1959 ja võeti kohe väga suure menuga lugejate poolt vastu. Hiljem on seda raamatut korduvalt uuesti välja antud. Erinevalt teistest tolleaegsetest nõukogude lasteraamatutest, mis kirjeldasid nõukogude noorte õnnelikust lapsepõlvest, on selles raamatus juttu teismelise tüdruku kurvast elust ja tema suurtest probleemidest.

Kirjandus

12

docx

August Gailit "Toomas nipernaadi" väga põhjalik sisukokkuvõte

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks, andis

Kirjandus

5

doc

"Toomas Nipernaadi" A.Gailit - kokkuvõte

Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal hakkasid meestest jalad värisema ja ta andis meestele maad ning ise sünnitas nende lapsi. Kui laps oli karjuse-ealine, viis ta selle kaevu juurde, pesi puhtaks,

Kirjandus

Kommentaarid (14)