Eesti põllumajandus, metsandus ja kalandus. (0)

Eesti põllumajandus, metsandus ja kalandus .
Käes oleval teemal vaatleme Eesti põllumajanduse, metsanduse ning kalandusega seotud teemasid. Nende kasutuslevikut Eestis, importi, eksporti jne.

• Põllumajandus
  

Põllumajandusliku maana on Eestis kasutusel ligi 1,5 miljonit ha, mis moodustab kokku 32 % pindalast.Ta jaguneb haritava maa ja loodusliku rohumaa vahel. Eesti põllumajandus tööhõive moodustab koos kalanduse ja metsamajandusega 2011.a seisuga 4,4%. Tähtsaimad põllukultuurid on nisu, kaer, rukkis , oder , kartul , suhrupeet. Tähtsaimad loomakasvatus saadused on muna, liha, piima ja vill . Eesti on teada tuntud transiidimaa, me oleme nagu vahendajad. Eestile on suureks kahjuks see, et me impordime mitmeid tooteid nt puuviljad ja villa, kuna meil on kõik see tegelikult siin kohapeal olemas. Mis meil see välja ja mis teistel see sisse. Kuigi kvaliteet on sama, või isegi parem. Toidu probleemid on Eestis minimaalsed, kuna oleme arenenud riikide seas ja seda võib näha enamjaolt inimeste seas, kes on eluhammasrataste vahele jäänud.

• Metsandus
  

Eesti asub parasvöötme metsavööndis. 50,3 protsenti Eestis on kaetud metsaga ja mets on üks meie riigi tähtsamaid loodusvarasid ning metsakompleks (metsade majandamine , metsaraie, puidutöötlemine, mööbli-, tselluloosi- ja paberitöötlus) on ikka eesti olulisemate majandusharude hulgas. Metsanduse poolest oleme me Euroopas 4. kohal, olles tagapool vaid Soomest, Rootsis ja Sloveeniast.
Eesti metsade pindala on ligi 2,3 miljonit ha ning nendest 70% on majandatavaid metsi ja 30% kaitsealuseid metsi. Puidust valmistatud esemed vms läheb enamjaolt ekspordiks. Eksportkaubad on siis mööbel, saematerjal, puitkiudplaadid, palkmajad , tikud, tselluloos jm.

• Kalandus
  

Kalandus on Eesti üks põhilisi tööharu. Kõige rohkem püütakse räime , kilu , lõhet , ahvenat ,särge. Eesti kalapüük ka jaguneb kolme suuremasse gruppi: Läänemere kalapüük,sisevete kalapüük ja kaugpüük.Suurem osa kalapüügist on rahvusvaheliselt reguleeritud. Läänemere püügimahtude arvestamisel tehakse vahet rändavate ja paiksemate kalade vahel.Lisaks rannikumerele tuleb Eestis kalapüüki rahvusvaheliselt reguleerida Peipsi järvel. Selleks töötab alates 1994. aastast Eesti–Vene kalapüügi komisjon , mis koguneb kaks korda aastas, leppides kokku püügikvoodid ja teised kalakaitse meetmed. Püüki piiratakse, et vältida kalavarude vähenemist.Tööhõivega seotud andmeid koguvad Eesti Statistikaamet ja Tööturuamet. Kalandussektoris on täpse tööhõive mõõtmine raske, põhjuseks on see, et paljud kalurid töötavad osalise tööajaga ning nende peamine tegevusala (sissetuleku allikas) ei ole kalandus. See kehtib eriti väiksemahulise kalapüügi suhtes, mis Eesti puhul iseloomustab suuremat osa Läänemere rannapüüki ja sisevete kalapüüki.
Eesti kalatöötlusele on iseloomulik, et järjest olulisemaks muutuvad suuremad, horisontaalselt ja vertikaalselt integreeritud ettevõtted, milles kogu tootmistegevus kalapüügist kalatöötlemise ja ekspordini on otseomanduses; seda täiendab ka pikaaegsete lepinguliste hankesuhete tekkimine tootjate ja töötlejate või supermarketite vahel.
Kokkuvõte
Saime teada, et Eesti metsandus, kalandus ja põllumajandus on omavahel seotud nii ekspordi poolest kui ka majandusliku tegevuse poolest. Ja, et Eesti kõige tulustatavam on metsandus.
Kasutatud materjalid:

• Wikipedia
  
• Google („kalandus“ , „ Merendus “ , Merendus Eestis“)
  
• http://www.slideshare.net/inni75/e-eesti-tstusharud
  
• http://www.vkg.werro.ee/materjalid/EGCD/Opik/juhan/agro/estoagro.html
  
• http://www.oecd.org/agriculture/fisheries/46098775.pdf
  
• http://www.envir.ee/375987