Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida ? Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kelle isa oli Teeba kuningas Laios ja ema Iokaste. Valitsejana oli Oidipus õiglane ja aus mees, kes pidas oma rahva heaolu enda omast tähtsamaks. Teebalased austasid Oidipust ja pidasid teda heaks valitsejaks. Oidipus, keda tunti ausa ja sõnapidaja mehena, võiks olla eeskujuks kõigile tänapäeva poliitikutele. Oidipus oli aumees ja pidas alati oma sõna. Näiteks torkas ta oma silmad peast, sest oli lubanud, et kuninga mõrvar saab teenitud karistuse. Kahjuks tänapäeva poliitikud oma sõna pahatihti ei pea. Valimiskampaania ajal lubavad nad valijatele, et parandavad nende elujärge, kuid täide nad seda enamjaolt ei vii. Eesti poliitikud võikski õppida Oidipuselt sõnapidamise oskust. Oidipus pidas oma sõna ka siis, kui lahendus oli tema jaoks saatuslik. Tänapäeva poliitikud aga proovivad süüd teiste peale ajada ja ise olukorrast väl...
Kunignas Oidipus vs tänapäeva poliitikud Oidipuse ja tänapäeva poliitikute vahele võib tuua palju erinevusi, kuid ka sama palju sarnasusi. Võib tunduda, et nende vahel pole midagi sarnast ning nad on väga erinevad,kuid lähemat uurides võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku maid ja ilmu, kinnitades neile, et just nemad suudavad neid lubadusi täita. Kuningas Oidipus jäi aga enda seisukohale, et tema isa Laiose mõrvar on keegi nende seast, kuni tõe väljaselgumiseni kindlaks. Oidipuse karismaatilisus väljendus teoses sellega, et ta suutis panna rahva uskuma, et mõrvar on üks nendes. Kõik olid temaga nõus ega väitnud vastupidist, kuigi keegi ei teadnud, kes selle kuriteo toime pan...
Mida on tänapäeva poliitikutel Oidipuselt õppida? Kuningas Oidipus oli müütiline Teeba kuningas, kes teadmatult tappis oma isa ja abiellus emaga. Talle oli määratud karm saatus, mida mees proovis ka muuta, kuid lootuselt. Kõigest halvast hoolimata oli temas mitmeid positiivseid iseloomuomadusi, mis võiks kõigile eeskujuks olla. Eelkõige võiksid õppust võtta tänapäeva poliitikud Eestis, kes on muutunud üpris laisaks ning jultunuks. Pean kõige tähtsamateks iseloomuomadusteks ausust ning oskust pidada sõna. Oidipus hindas neid samuti ja käitus lubadusele vastavalt. Ta kuulutas, et otsib endise kuninga mõrvari ja karistab tapjat julma teo eest. Leides ennast pärisisa mõrtsukana ja lisaks emaga ühteheitnuna, oli Oidipus aus ning tunnistas juhtunut. Ta karistas end julmalt torkas iseendal silmad läbi. Poliitikud ei soovi tegude eest vastutada, proovivad avalikkusele võimalikult napisõnaliselt vastata...
Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtust...
Tänapäeva Eesti hea ja halb 1991. aasta augustikuul sai Eestist peale 50.aastat Nõukogude liidu osana olemist vabariik. Paljugi on muutunud, sellest hilissuve päevast. Eesti on kasvanud ja arenenud jõudsalt, kuid siiski on olemas ka mitmeid probleeme, mis rahvale muret teevad. Ühtedeks suurimateks probleemideks on poliitika ja majandus. Nimelt on päevakohaseks teemaks erakondade omavahelised ja sisesed suhted. Kohtu alla on sattunud mitmed poliitikud nii maksupettuste, altkäemaksu ja ka riigi reetmise ehk salastatud info lekitamise pärast. Tuntumaks skandaaliks on osutunud Reformierakonna rahastamisskandaal, kus poliitikud tegid salapäraselt suurte summade kaupa erakonnale annetusi. Eelnevalt nimetatud juhtumi pärast on Eesti rahvas küllaltki umbusklik ning ebakindel oma valikus varsti toimuval kohalikel valimistel. Veel tekitab probleeme ka majanduse aeglane kasv, mis panevad suure löögi inimeste r...
Tänapäeva meediavabadus Eestis Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva infoajastul on meedial tohutu mõjujõud. Pea igal perel on olemas kas raadio, televiisor, internet või koju tellitud ajaleht. Seega on paratamatu, et kõik inimesed on meediast suuremal või vähemal määral mõjutatud. See aga tähendab, et meediakanalitel on väga kerge inimeste mõtteid kallutada ning suunata neid valesid järeldusi tegema. Näitena võib tuua 2009. aastal alanud ning suurt meediakära tekitanud seagripi ,,epideemia". Sellest kirjutati ajalehtedes iga päev ning inimesed hakkasid segrippi kartma nagu katku. Alles mõne kuu pärast saadi aru, et tegemist polegi epideemiaga, kuna suremus hooajalisse grippi oli ...
Artikli analüüs „Kungla mehed“ 1. Millisele ajakirjanduse kahele olulisele ülesandele viitab kolumnist A. Lobjakas? Selgita kahe näitega tekstist. 14. märtsil 2014 a. Postimehes avaldatud A. Lobjakase arvamusartikkel „Kungla mehed“ kirjeldab ajakirjanduse kahte olulist ülesannet ühiskonnas. Esiteks, võimu kritiseerimine, millele viitab järgnev lauseosa 1. lõigus: „/…/ kehvalt töötavat silindrit (poliitikuid) materdab oma igapäevast leiba ausalt teeniv ajakirjandus ning kokkuvõttes võib mootor nii päris kokku joosta.“ Teiseks, ühiskonna infoga varustamine ja rahva toimuvaga (artiklis põhirõhk poliitmaastikul toimuv) kursis hoidmine, mida võib välja lugeda 2. lehel olevalt rasvaselt väljatoodud kahest lausest: „Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstir...
,,Kungla mehed" analüüs 1. Millisele kahele tähtsale ajakirjanduse ülesandele viitab A.Lobjakas? Too 2 näidet tekstist. Kolumnist Ahto Lobjakas viitab oma arvamusartiklis ,,Kungla mehed" kahele põhilisele ajakirjanduse ülesandele. Esimene ülesanne on kriitika valitsuse tegevuse üle. Artikli lõigust ,,Ajakirjandus on poliitika sanitar ega saagi tänapäeva Eestis suurt midagi muud olla" on selgesti näha, et Ahto Lobjakas vahendab ajakirjanduse põhifunktsiooni. Teiseks ülesandeks on avalikkuse loomine. Sellele ülesandele on viidatud lõigus ,,Karmid küsimused on õigustatud ja selgus ühiskonna jaoks vajalik kui arstirohi.". Sellega tahab artikli autor lugejateni tuua pildi ühiskonnast ning seega informeeritaksegi lugejat olukorrast, mis hetkel poliitikas valitseb ning kujundatakse avalikku arvamust sisepoliitika olukorrast Eestist. (87 sõna) 2. 5 probleemi, mis tuleb lahendada Eesti poliitikutel, et meie ...
Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimus...
Jaanika Märdimäe Kas nüüdisaegne noor peaks huvituma poliitikast? Iga endast lugupidava ja haritud inimese ellu kuulub ka kursis olemine aktuaalsete teemadega ja poliitiliste sündmustega. Kuid kas tänapäeva noored on nendest probleemidest ja küsimustest huvitatud? Tihti leiavad noored, et tal on targemat teha, kui lugeda ajalehti või kuulata uudiseid. Oleme unustanud, et tegelikult oleme tulevased poliitikud ja muud tegelased, kes hakkavad juhtima müügielu, võtma vastu õigeid otsuseid ja uusi seadusi. Tähendab, peaksime juba praegu tundma huvi, mis toimub meie riigis, millised suhted on naabritega ja milline on meie Eesti riigi nägemus tulevikust. Kui vaadata üldse eestlasi, siis jääb tunne, et inimesed on väsinud ja ei huvitu eriti millestki ja püüavad vältida ka igapäeva probleeme. Sageli arvame, et meie ei suuda midagi muuta, kuid see on vale. Iga inimene on osake ...
MIS ON FILOSOOFIA? Aegade jooksul on filosoofia mõiste muutunud. LääneEuroopa filosoofiast rääkides võib öelda, et Vanas Kreekas oli filosoof tänapäeva mõistes haritlane. Sõnasõnalt tähendab ju philosophia tarkusearmastust. Tollal ei vastandunud filosoofiale teadus, tänapäevases tähenduses teadus hakkas kujunema alles 17. sajandil. Kõigile tuntud klassika sellest ajast on Newtoni mehaanika. Kuni tänapäevases tähenduses teaduste väljakujunemiseni teoretiseerisid filosoofid kõige üle. Hiljem aga tekkis küsimus, milline peaks olema teaduse ja filosoofia suhe. Võis jääda mulje, et filosoofia loovutab üha uusi uurimisvaldkondi. Kui määratleda nii teadused kui ka filosoofia teatud spetsiifilise uurimisvaldkonna järgi, siis näib vana tüüpi filosoofia kõrvaletõrjumine küll vältimatu olevat. Võimalik, et teadused ja filosoofia uurivad täiest...
Tänapäeva ühiskonnas on edukas väid see, kes valdab võõrkeeli. Tänapäeva ühiskonnas mõtlevad paljud meist selle peale, kuidas olla edukas. Ma olen nõus väitega , et edukas inimene peab mitmeid võõrkeeli teadma. Arvan, et võõrkeelte oskus annab võimaluse edukas olla ning elus oma teed leida. Inimesed, kes valdavad mitmeid keeli, võivad mitmesugustel erialadel töötada: tõlgina, õpetajana, giidina, kirjanikuna või lihtsalt sekretärina. Nendel on võimalus töötada nii oma riigis kui ka välismaal, sest koos keeleõppega õpivad nad ka teiste riikide kuulturi ja traditsioone. Minu meelest ei saa tänapäevane edukas inimene ilma võõrkeeleoskuseta elada. Kõik mõjukad inimesed näiteks poliitikud või rikkamad ärimehed suhtlevad tavaliselt kolmes-neljas keeles. Nende töö eeldab erinevate inimestega suhtlemist ja partneritele meeldib, kui nendega nende emakeeles räägitakse. Võõrkeelte oskamine teeb kindlasti ka lihtsalt rõõmu. Tore on lugeda kuulsa...
ILVESE UUED RÕIVAD Juttu tuleb lähitulevikust Eestis, kuid tegelased on võetud tänapäeva poliitikast. Peategelasteks on Preili ja Noormees, Toomas Hendrik Ilves, Edgar Savisaar ja Adrus Ansip. Kõik poliitikud on tuntud ja kõigil neil on oma kuulsus: kellel hea, kellel halb. On valimiseelne aeg, kõik erakonnad ja poliitikud proovivad leida inimeste poolehoidu, andes igasuguseid lubadusi ja omaarust tehes inimeste elusid paremaks. Pärast ühte väsitavat tööpäeva sattusid Edgar Savisaar ja Andrus Ansip, täiesti juhuslikult, ühte restorani. Istudes ühe laua taga, veini juues ja probleemidest rääkides, vedasid mehed kihla (kusjuures lubasid üksteisele, et ei tee sohki), et kumb härrades saab T.H.Ilvesele ilusamad ja väärtuslikumad ja stiilsemad riided Eesti Vabariigi Aastapäevaks lasta teha. Järgmisel päeval alustanud mehed suurte mõtetega, et kuidas küll oma poliitilisele vastasele ära teha. Ostsid isegi mõned ...
TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND VÕRDLEVA ÕIGUSTEADUSE ÕPPETOOL xxxxxx NIKOMACHOSE EETIKA I ja V raamat Lühiessee 2012 Kaks aastatuhat, mis lahutavad meid Aristotelese ajast, on väga vähe muutnud arusaamu ja hoiakuid, käsitlusi hüvedest, inimloomusest ja õiglusest. Nimetatud teemad on aktuaalsed ka tänasel päeval. Kohe peale Nikomachose eetika lugema hakkamist, tabas mind selline äratundmise tunne ja selge arusaamine läbi nende peaaegu kahe aastatuhande, mis lahutavad meid ja Aristotelese poolt elatud aega, ei olegi väga palju muutunud. Inimesed ja nende juures hinnatavad põhiväärtused on endised, käitumisharjumused on sarnased, soovid oma tegevusega saavutada ülim eesmärk olla õnnelik on ka endine. Aeg on muutunud, kui inimeste olemus ja soovid mitte. Edasine raamatu lugemine tekitas minus ainult rohkem soovi võrrelda ja mõista, kuidas on Aristotelese käsitlus ...
Avalik haldus ja bürokraatia 12. klass Ühiskonnaõpetus · Bürokraatia e ametnikkond arenes välja riigi funktsioonide laienemisega (tööstusühiskond, heaoluühiskond). · Tegeleb riigivõimu otsuste igapäevase teostamisega e avaliku haldusega. Tänapäeva bürokraatiat iseloomustavad: · püsivus (vahetuvad harva järjepidevus) · professionaalsus (töökogemus) · arvukus 20-30% töötajatest (läbi aegade üritatud vähendada) Bürokraatia funktsioonid: · poliitika elluviimine (suhtlemine kodanikega, seaduste ettevalmistamine, konsultatsioonid, läbirääkimised, poliitiline neutraalsus) · süsteemi stabiliseerija ja vahekohtuniku funktsioon poliitikud sätestavad juriidiliselt, ametnikud viivad ellu. Ametnik ei tohi osaleda poliitikas,jälgib, et ei tehtaks emotsionaalseid ja läbikaalumata otsuseid. · Iseenda taastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine ametkondadevaheline suhtlu...
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased. Alustades juba 1990.nendate algusest koos Eesti iseseisvumisega ja lõpetades üleeelmise 2007. aasta 28.aprillil toimunud pronkssõduri rahutustega. Meil on raske leppida, et peame elama koos rahvaga, kes on meile nii palju liiga teinud. See põhjustab pidevalt lahkarvamusi ja pinge ei ...
Meedia mõju Meedia mängib tänapäeva ühiskonnas tähtsat rolli. Arenenud riikides puutub inimene massikommunikatsioonivahenditega kokku iga päev ja need mõjutavad teda pidevalt. Igaüks peab endale sellest aru andma ja valima katkematust infotulvast talle vajaliku. Uudiseid, mille põhjal hakatakse tegema otsuseid, tuleks ka kontrollida, et mitte langeda väärteabe ohvriks. Massikommunikatsioonivahendite rohkus tänapäeva maailmas tähendab, et me ei pääse nende väljastatava info tajumisest. G. Orwelli romaanis "1984" oli igas korteris kohustuslik teleekraan, mille kaudu inimest jälgiti ja propagandat tehti. Praegusel ajal on peaaegu iga eurooplase kodus televiisor ja seda täiesti ilma sunnivahenditeta. Vaatajat püütakse selle kaudu mõjutada siiski sama intensiivselt kui Orwelli teoses. Selleks motiveerib meediategelasi reklaamist saadav kasum, mis sõltub otseselt kanalit jälgima meelitatud inimest...
,,Ajakirjandus muudab inimese lauda looma sarnaseks"(A.H.Tammsaare) Ajakirjandus on olnud läbi aegade ühiskonna lahutamatu osa.Igal hommikul saabuvad ajalehed postkastidesse, tehes lahti Interneti või pannes tööle televiisori ,oleme ühenduses meediaga.Milles seisneb see võlu, et ajakirjandus naelutab inimesi enese külge? Tänapäeva ühiskond on muutunud kapitalistlikuks, sealhulgas ka ajakirjandus.Väärtustatakse ainult rahanumbreid, mis tulenevad väljaande läbimüügist ning suurema tulu nimel ollakse valmis kasutama alatuid võtteid. Kõige tõhusamaks meetodiks on värvikad ja atraktiivsed pealkirjad, mis kutsuvad inimesi lugema. Samas, seos pealkirja ja artikli sisu vahel jääb minimaalseks või on vaid kaudselt seotud. Kirev pealkiri muudab inimesed uudishimulikuks ning paneb neid ostama seda väljaannet-meedia kasutab inimeste lihtsameelsust ära. Ajakirjandus on iseenesest info edasi kandmine ajakirjaniku pilgu läbi.Seega uudise kajastata...
Mis on poliitika? Režiimid (I pool) I peatükk Heywoodi meelest jaguneb poliitika valitsemiskunstiks, avalikeks asjadeks, konsensuseks ja kompromissiks ning võimuks. Valitsemiskunst on eelkõige selleks, et juhtida inimesi, neid kontrollida, neid allutada seadustele, et nad oleksid sõnakuulekad. Ainult kõrgem võim saab langetada otsuseid, mis on seotud riigi ja sellel territooriumil elavate inimestega. Selleks on piiratud grupp inimesi, kes tegelevad kogu poliitiliste tegevustega. Ettevõtted, koolid ja perekonnad on mittepoliitilised ehk ei kuulu otseselt poliitika alla. Poliitikud peavad ellu viima kõrgema võimu poolt koostatud seadusi, samal ajal ignoreerides tähtsaid globaalmõjusid. Poliitikas eelistatakse inimesi, kes ususvad sellesse olemasolevasse poliitikasse ja kes ei taha kõike seda muuta. Poliitikud on enamasti õelad ja manipuleerivad inimesed, kes mõtlevad vaid iseendale. See juhtub, kui inimesele omistatakse liiga suur võim...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Automaatikainstituut Andres Põder 093539IASB Mille poole püüdlevad tänapäeva noored Essee aines ISS0110 Väljendusoskus Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2009 Deklaratsioon Käesolevaga kinnitan, et esitatud töö ,,Mille poole püüdlevad tänapäeva noored" on minu isikliku töö tulemus. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, olulised seisukohad, kirjandusallikatest ja mujalt pärinevad andmed on viidatud. Kuupäev: 29.10.2009 Üliõpilane: Andres Põder (Allkiri) 2 Annotatsioon Töö eesmärk on välja tuua tänapäeva noorte püüdluste sihid ja neid analüüsida. Seisukohad: Noored püüdlevad rikkuse, kuulsuse, edukuse poole, s...
Tänapäeva maailma hirmud Tänapäeva maailmas esineb mitmesuguseid hirme, mis võivad olla nii majanduslikud, ühiskondlikud kui ka virtuaalsed. Siinses elukeskkonnas võime ennast tunda kaitsetult oma valitsevate kõhkluste ja teadmatuse ees. Inimesed, kes kardavad midagi, tekitavad endas stressi. See aga põhjustab mitmesuguseid haiguseid, mis võivad isegi tappa. Selleks, et ära hoida tragöödilist stsenaariumit, võiksid inimesed, kes omavad hirme oma tuleviku suhtes, leida sobiv lahendus muretsemise maandamiseks. Maailmas eksisteerib erinevaid inimesi eri paigust, oma kultuuri ja uskumustega, mis võib tekitada mõnele isikule stressi, teisele aga mitte. Elupõline ameeriklane, kes elab New Yorgi kesklinnas, ei muretse homse toidulaua pärast, sest ta ei ole kogenud päeva, mil ta nälgiks. Küll aga leidub teistsorti inimesi, kes elavadki selle nimel, et ellujäämiseks vajalik toidukogus oleks järgmise päeva menüüs, n...
Euro plussid ja miinused Tänapäeval on väga aktuaalseks teemaks saanud Euro.Varsti,täpsemalt 44 päeva pärast,vahetub kaua Eesti riigis käibel olnud kroon euro vastu.Uue valuuta vastuvõtmine on üks kriteerium mis aitab hoida meie Eesti väikeriigi eduka ning konkurentsivõimelisena suures riikide ühenduses nagu seda on Euroopa Liit.Euro tulek on pannud osasi inimesi kahtlema, kas selline valuutavahetus on ikka õige samm meie riigi tuleviku suunas.Millised positiivsed ja negatiivsed aspektid kaasnevad siis euro tulekuga Euro teemat kajastatakse meedias väga palju ning on ka räägitud palju plusse euro tulekuga.Paljud majandustegelased näiteks firmajuhid,müügimehed,poliitikud,ministrid,väike ettevõtte juhid jne on ühel meelel euro tulekuna, kuna teoreetiliselt aitab see tõsta välisinvesteeringute/otseinvesteeringute osakaalu Eestis,mis omakorda loob uusi töökohti ning tõstes sellega majanduskasvu.E...
Populismi tõus Euroopas Arvamuslugu Tänapäeva Euroopat peetakse üheks demokraatlikumaks liiduks seni, mille tunnuseks on sõnavabadus, õigused ja süstemaatilisus, kuid ka islamiviha, korruptioon ja majanduskriis. Säärases piiramatuses on lubatud võimule ka isikuid, kes nii öelda ''soovivad rahva huve kaitsta'', levitades viha ja agressiooni jättes mulje, et tegemist on ülima tolerantsiga integratsiooni ja kõigi kodanike vastu. Kuidas on võimalik tõsta teadvust probleemist, mis on oma propagandaga tugev ja õigete vaadetega liikumised tsenseerida suutnud? Kui paar päeva tagasi ütles Tšehhi peaministri nõunik Dr. Vladimir špidla oma kõnes, et vabadust on vaja kaitsta ja tõsta häält integratsiooni vastaste poliitikute vastu, oli mõista, et populism on aktuaalne teema, mille vastu võidelda. Olen arvamusel, et ka Venemaa valitsus on mingil määral populistlik,...
Sada aastat suitsuvines 1) Enne 20. sajandi algust seostati suitsetamist naiste puhul tihti kombelõtvade eluviiside ja prostitutsiooniga. Ühiskonnas oldi arvamusel, et korralik naine ei suitseta ning selline arusaam oli levinud kuni 1920. aastateni. Tubakafirmad polnud olukorraga rahul ja hakkasid tegema lobitööd, mis õnnestus niivõrd hästi, et 20. sajandi 20ndatel hakati pidama suitsetamist šikiks, ka naiste puhul. Tänapäeval on aga suitsetamisest taas saanud ebakultuurne hobi, mida peetakse pigem töölisklassi pärusmaaks, ning suitsud on taas häbimärgi staatusesse surutud. 2) 1920ndatel oli sigaret moodsa naise sümbol, vabaduse tõrvik ja popkultuuri kindel osa. Suhtekorraldaja Bernays palkas sigarettidega modellid paraadile marssima, lood ajalehtedes “vabaduse tõrvikutest” hakkasid levima ja muutsid inimeste suhtumist suitsetamisesse. Suitsetavat naist hakati pidama julgemaks ja iseseisvam...
DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jt.). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi kodanike jaoks ühesugune. Kõik need demokraatia hüved tunduvad meile loomulikud. Me ei mõtlegi, et alles paar sajandit tagasi see nii ei olnud. Euroopa demokraatia on väga noor, see sündis umbes 200 aastat tagasi Suure Prantsuse revolutsiooni käigus. Sõna revolutsioon on eestipäraselt pööre. (Algselt pärineb see sõna ladina keelest, kuid meie keelde on see sõna tulnu...
Sisukord: I Antiikaja demokraatia II Euroopaliku demokraatia ideeline alus III Parempoolsed ja vasakpoolsed parteid IV Täidesaatev ja kohalik võim parlamentaarses vabariigis V Totalitaarsed reziimid NB! VIVII klass õpib peatükid I, II, III. VIIIIX klass õpib peatükid I, II, III, IV. XXII klass õpib kogu materjali. DEMOKRAATIA JA TOTALITAARNE REZIIM Meie kooli õpilased on pärit väga erinevatest peredest. Kuid erinevustele vaatamata on meil kõigil õigus mitte üksnes võrdsele haridusele, vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele (arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avaldada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult, õigus vanaduspensionile jne). Samuti on Eestis kõik inimesed võrdsed sõltumatu kohtuvõimu ees. Kui keegi meist rikub seadust, tuleb tal selle eest ka ise vastutada, sest seadus on kõigi koda...
Demokraatia ohud ja nõrkused Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ligi 45% riikides on vabad. Demokraatlikul valitsemisviisil on mitmeid võimalike ohte ja nõrkusid. Millised on peamised demokraatia ohud? Üks suurim oht on rahva valimisaktiivsus. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks valmistel osalema kogu rahvas, ent tavaliselt jääb valijate osalus 50-70% vahele. Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on tekkinud juba oma eelarvamus riigi suhtes, et niikuinii ei muutu miski paremaks. Demokraatia nõrkus on veel rahva teadmatus. Kõik ei ole ühtemoodi informeeritud. Nii mõnigi kodanik ei ole enne valimisi teadlik erakondade programmidest ning lubadustest. Nad teevad oma valikuid juhuslikult. Võib esineda ka olukord, ku...
Haldusreformi eesmärgid ja takistused Kohalikel omavalitsustel on õigus, võime ning kohustus seaduse alusel juhtida nende vastutusalas olevate ühiskonnaelu valdkondi. Kohalikud omavalitsused tegutsevad seaduse alusel iseseisvalt ning riik võib neile kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel omavalitsusega. Kohalik omavalitsus on justkui riigi minimudel, juhtides kohalikku elu. Kohalike omavalitsuste tööd peaks idees väga tugevalt muutma haldusreform, mida iga hinna eest läbi suruda püütakse. Haldusreformi idee järgi vähendataks kohalike omavalitsusüksuste arvu ning määrataks kindlaks juhtivate isikute rollid. Reformi suurimaks pooldajaks on riik, kes soovib selle seadusemuudatusega säästa raha ning suurimaks vastaseks valdade esindajad, kes muretsevad oma töökoha pärast. Haldusreformi vastuvõtmine on veninud juba mitu aastat avaliku arutelu ning vaidluse tõttu. On arusaadav, et Eesti Vabariigi ressursid...
Tuleviku Eesti ühiskonnamudel Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Tänapäeva paljud inimesed on nii öelda töönarkomaanid, emotsioonitud ning kaotanud huvi paljude tavaliste tegevuste ja asjade vastu. Pidevalt mõeldakse ainult rahast ning inimeste omavahelised suhted on liiga pinnapealsed. Inimesed pühendavad enamuse ajast tööle, sest maailm meie ümber on muutunud liiga materiaalseks. Järgnevalt püüan ette kujutada, milline võiks olla Eesti ühiskonnamudel tulevikus. Eesti riik on suhteliselt noor. Meil on väike rahvaarv. Arvan, et peame hindama ja väärtustama kõiki inimesi, kes siin elavad. Aga mis ootab meid ees ja milline on tuleviku ühiskond? Vaatlen ühiskonda neljast olulisemast aspektist: haridus, meditsiin, tööjõud ja poliitika ning püüan kujutleda, mis võiks tulevikus olla teisiti. Eesti haridus on läbi teinud väga suur...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Lühikokkuvõte artiklist „Why real Exchange rates?“ Kodutöö aines Rahvusvahelise majanduse alused Juhendaja: Tallinn 2015 Miks reaalsed vahetuskursid? Kuidas keegi otsustab kas valuuta on üle- või alahinnatud? See küsimus on keskmeks rahvusvaheliste majanduste, paljude kauplemistel tekkinud erimeelsuste ja IMF-i seire jõupingutuse puhul. Asjade tegelike väärtute puhul vaadatakse aga nominaalset vahetuskurssi, mis on tuttav enamikele inimestele, seda väljendatakse koduse valuuta hinnana teises valuutas. Üle maailma on seda võrdlust tehtud Mcdonald’s-i toote Big Mac’i hinna võrdlemisega erinevate riikide vahel. Selle toote hinda on kerge võrrelda kuna antud toode on...
ARISTOTELES: Nikomachose eetika Lühiessee Liisi Pajuste Esimene kursus 2009-02-19 Sissejuhatus: Nikomachose eetikast lugesin 1 ja 5ndat raamatut. Aristoteles arutleb nendes osades elu eesmärkide üle. Ta vaatleb inimesi peamiselt kolme klassi kaupa omistades neile erinevaid tunnuseid. Peamise käsitluse all on erinevad hüved kuhu inimesed tahavad jõuda või mis neid liikuma panevad. Erinevaid määratlusi saavad loomutäius, õnn, ebaõiglus ja õiglus. Käsitlemist saavad ka hinge ja tegude seosed. Sisukokkuvõte ja probleemid: Kõik (kunst, uurimustöö, tegutsemine ja valik) suunduvad mingi hüve poole. Osad hindavad tegevust ennast, teised jälle tegevuse eesmärki. Eesmärke on palju, osad kuuluvad veel omakorda üketeise alla, seega eelistatakse pigem juhtiva alaga seotud eesmärke. Ühe juhtiva ja mõjuvõimsa alana võiks nimetada poliiti...
Tallinna Arte Gümnaasium Filosoof Referaat Egert Kaegas 12 Tallinn 2010 Sisukord Sisukord...............................................................................................................................1 Filosoof................................................................................................................................2 Ajalugu.................................................................................................................................2 Suured filosoofid..................................................................................................................3 Tänapäeva filosoofid............................................................................................................3 Lisa 1....................................................................................
Traditsiooniliste pereväärtuste muutumine Inimeste iseloom, hoiakud ja maailmavaade kujunevad välja perekonnas. Mida tugevam on perekond, seda kindlam on ka ühiskond. Kuna ühiskond on pidevas muutumise, siis toimuvad muutused ka pereväärtustes. Eestimaalased on ajast aega uskunud abielusse ja eluaegsesse pühendumusse. Abielu sõlmiti kogu eluks, seda kinnitati kirikus jumala, kirikuõpetaja ja perekonna silme all. Inimestel polnud luba seda lahutada. Tänapäeval aga ollakse tolerantsemad ja lahutatakse üha enam. Leitakse, et parem abielu lahutamine kui õnnetu kooselu. Isegi siis kui peres on lapsed. Varemalt peeti lahutuse järel loomulikuks, et laste jaoks on parem, kui nad jäävad edaspidi ema kasvatada. Tänapäeval on see mõtteviis muutunud. Järjest kuuldavamaks on ühiskonnas saanud isade hääl. Leitakse, et isad saavad emadega samaväärselt laste kasvatamisega hakkama. Ka lahus elavatel isadel on õigus oma laste elus osaleda. Vanemate i...
Tänapäevase Eesti head ja vead Mida siiski saab nimetada tänapäevases Eesti Vabariigis heaks või halvaks? Sellele küsimusele pole kerge vastata. On nii halba kui ka paremat. Aga samas pole olemas halba ilma heata. Elul Eestis pole mõnes mõttes vigagi. Eestimaal on väga kaunis loodus ning pinnamood. Lõuna-Eesti künkad, põhja-Eesti pankrannikud, võimsad põllud, imeilusad metsad, kaunid saared - mida ilusamat võiks veel inimene oma riigi looduselt tahta. Me elame ka täiesti riskivabas piirkonnas. Pole läheduses vulkaane, tuumajaamu. Ei esine meil ka tornaadosid ega maavärinaid. Ka pole meil ohtlikke putukaid ega mürgiseid roomajaid. Samuti on meie kultuuriruum rikkalik ning mitmetahuline, see suuresti ka meie oma keele ilust. Meie rahvusest on sirgunud palju mailmakuulsaid kirjanikke, sportlasi, lauljaid ning muude ametialade esindajaid. Vaatamisväärsused ning muistised lisavad samuti Eestile väärtust. Meie rahvas hoiab...
Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub kaasa rääkida riigielus otsuste tegemisel, et kõik inimesed on oma hariduselt, soolise, majandusliku ja sotsiaalse staatuse poolest võrdsed ning kõik poliitikud on nõ...
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate s...
Kas tänapäeva Eesti on õigusriik? Õigusriik on definitsiooni kohaselt riik, kus inimese üle ei valitse mitte teised inimesed, vaid seadused. Õigusriigi formaalseteks tunnusteks loetakse võimude eristamist ja nende lahusust, formaalse seaduse mõistet, seadustest kinnipidamist ja täidesaatva võimu seaduslikkust; õiguslikku kaitset sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja vabaduste garanteerimist. Aastal 2010 avaldas Delfi Rahvahääl Rosalie Vee artikli ,,Kas Eesti on õigusriik?". Antud artikkel oli väga teravameelne. Autor tõi välja kõik põhjused, miks Eesti ei ole õigusriik ning kritiseeris suuresti ka meie poliitikuid ja suurärimehi. Ta heitis ette poliitikutele, et nad on teinud hulgaliselt salajasi kokkuleppeid ning eiravad meie seadusi. Lisaks veel, et riik laseb liiga kergekäeliselt eraisikutel erastada linna haiglaid, lasteaedu, vanadekodusid jne tuues siis põhjenduseks rahalise kriisi. Saan aru autor...
1. Mida mõistab Weber poliitika all? Täna mõistame poliitika all mingi poliitilise ühenduse ( riigi) juhtimist või juhtimise mõjutamist. Poliitika – püüdlus võimus osaleda või võimu jaotamist mõjutada. Poliitika all mõeldakse võimu säilitamist, jaotamist. Kes tegeleb poliitikaga, see taotleb võimu- kas vahendina teiste eesmärkide saavutamiseks või siis enese pärast, et nautida prestiizitunnet, mida võim annab. Weber - Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist ühteaegu kirglikult ja silmamõõduga. 2. Millistele seesmistele õigustustele ja millistele välistele vahenditele toetub domineerimisuhe? On olemas 3 seesmist õigustust, st. domineerimise legitiimsusalust: * „ igavese eilse“ autoriteet – iidse kehtivuse ja harjumusliku seadumuse kaudu tema säilitamiseks püstitatud komme- „traditsionaalne“ domineerimine. *“karismaatiline“ domineerimine - valitud sõjape...
EESTI VALITSEMISSÜSTEEM SEADUSANDLIK VÕIM Eesti valitsemiskorralduse sõlmprobleemi käsitlevate artiklite analüüs: Mihkel Solvak „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“ RiTo nr 14, 2006 1) Artiklis „Saadiku koht parlamendis – vabadus ja sõltuvus“, ütleb Mihkel Solvak, et saadikutel on 2 selget eesmärki: poliitika elluviimine ja tagasivalituks osutumine. Vastasel korral ei saaks nad ju poliitikat teha ega ellu viia, kui neid uuesti ei valitaks. Eesmärk saada tagasivalituks on omakorda põhjuseks, miks poliitikud kipuvad minema lihtsama vastupanu teed ja tegema populaarseid otsuseid, mis ei ole sageli pikas perspektiivis kasulikud, kuid nende otsuste puhul on teada, et see on nn ”kindla peale nimek”, st, need on rahvale meelepärased. 2) Huvipakkuv asjaolu minu jaoks oli, et nii Poolas kui Leedus võib saadik esitada nii küsimusi kui järelpärimisi, samas kui Poolas üksiksaadik seadus...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
· Korruptsioon poliitikas. Raamatust selgus, et kõrgemates kihtides käisid igapäevaselt sobingud, mille abil raha vaesemae GUY DE MAUPASSANT ,,BEL AMI" taskust rikkamatesse paigutati. Avaliku elu tegelased mängisid Tegevuse koht ja aeg räpaseid mänge. 19. sajandi lõpp, Pariis · Georges Duroy hoolimatus ning julgus minna üle laipade enese Peategelase iseloomustus heaolu nimel. Mees oli edu nimel valmis kõigeks ning põhjustas Georges Duroy (Bel Ami) Duroy oli lihtsast provintsiperest pärit selle ,,kõigega" kaasinimestele mitmeid kannatusi. noormees, kel oli üks eesmärk...
Ajaloo KT küsimused ja vastused PTK 32 1) Iseloomusta kultuuri arengut maailma ajaloos Külma sõja tingimustes peale II MS. Erinevate vaadetega riigid üritasid näidata ,et just nende poliitiline kord on õige, selle tõestamiseks tehti palju propagandasi- milleks kasutati kõikvõimalikke vahendeid, raadiot, ajalehti, televisiooni, kirjandust jne. Kuid samal ajal sündis ka palju häid kirjanduse- ja filmiteoseid tavakodanike vaatenurgast ja nende tunnetest, muidugi riigipeadele need ei meeldinud ja autoreid hakati taga kiusama. 2) Iseloomusta kuidas kasutati sporti poliitilise vahendina 20 sajandi teisel poolel. Riigid tahtsid näidata oma tugevust spordivõitude kaudu, söötes sisse võistlejatele laborites välja töödatud aineid, mida tänapäeval nimetatakse dopinguks, kuna see kahjustab organismi, keelati see rahvusvaheliste spordiorganisatsioonide poolt ära. 3) Kirjelda ...
Silmakirjalik elu Tänapäeva ühiskond on inimese vastu väga silmakirjalik. Ilma raha ja võimuta ei suuda keegi end maksma panna. Inimene kannatab silmakirjalikkuse all mingil määral terve oma elu. Ühiskonna kriitilisust hakkab inimene tundma eelkõige teismeliseeas, kus maailm tundub kohutavalt ebaõiglane. Murdeiga on raske aeg, kuna tuleb hakata enda tegude eest vastutama ja sirguma täiskasvanuks. Paljudele noortele toob see hirmu ja masendust, kuna suureks saamine on täiesti võõras kogemus. Inimene peab uute rollidega kohanema ja mõnele võib see tunduda raskena. Paljud noored tunnevad, et iga sõna, mis neile öeldakse on silmakirjalik ja halvustav. See paneb nad ühiskonnast võõranduma. Nooruk muutub abituks ja jõuetuks. J.D.Salingeri romaanis "Kuristik rukkis" on peategelase Holden just sellises olukorras. Ta on äsja koolist välja visatud ning tunneb, et maailm tema ümber on võlts. Tema ...
Tänapäeva maailma hirmud Me elame suurte muudatuste ajal. Inimesi kimbutab hirm tuleviku ees. Eriti veel praegu, kui Eestit ja suurriike on tabanud ülemaailmne rahanduse ja majanduse keerisstorm. Sellega kaasneb erinevaid hirme ning me peame nendeks valmis olema. Eesti Päevalehe- 4. Aprill 2009 aasta ,,55 817 töötut ootab", ,,Töötute hulk kasvab tuhandete kaupa nädalas". Need pealkirjad tekitavad minud tõsist hirmu ja segadust, kuidas ja kus praegu majanduskriisi ajal jätkata oma õpinguid. Milline elukutse valida? Elame vabas maailmas. Võimalusi on palju. Milline neist on minu jaoks see ainuke ja õige? Väidetakse, et praegused loobumised tähendavad heaolu kasvu tulevikus, jutt käib viiest- kümnest aastast. Aga ka praegu peab keegi minu õpingud kinni maksma. Tõenäoliselt saavad nendeks olla minu vanemad ja riik. Tahaksin valida endale elukutse, mis mind tõeliselt huvitab ja köidab. Üks minu unistustest ...
Keele mitmetimõistetavus- kas pahatahtlik mainpulatsioon või paratamatus? Iga inimene sünnib siia maailma ilma ühegi sõnata. Kasvades ja arenedes õpib uus keeleriigi kodanik alguses tundma sõnu, pärast lauseid ning hiljem keerukama struktuuriga liitlauseid ja tekste. Selle arengu juures mängib suurt rolli see, kus laps ülese kasvab. Kasvades üles perekonnas, kus inimesed räägivad rikkalikku keelt, hakkab ka laps taolist sõnavara kasutama. Peres, kus vanemad kasutavad lihtsamat ja väljendite poolest vaesemat keelt, omandab laps sarnase kõnepruugi. Kool üritab selliseid konarusi tasandada, kuid vaod jäävad suuremal või vähemal määral sisse. Mis toob kaasa endaga mitmetimõistetavuse ja erimeelsused. Erimeelsused just ellu suhtumise, selle mõistmise ja tõlgendamise osas. Teisitimõtlemisega avastati tänapäeval olemas olevad tehnika, teaduse ja füüsika alased teadmised ni...
Kui oluline on meedia roll poliitilises elus meedia osutub tihtipeale võimsamaks kui võim riigis. meedia käes on kontroll selle üle, mida lasta eetrisse või trükki ning mida mitte. kui meedia on mõne kõrgema võimu esindaja käes võib see mõjutada tõde. näiteks Itaalia peaministrile Silvio Berlusconile kuulub peale panga ja jalgpalliklubi veel ka Itaalia suurimad meediakanalid Italia Uno, Rete Quattro ja Canale 5. miljardärist meediamogul Berlusconi on üks vastuolulisim riigijuht tänapäeva poliitikas. Berlusconi on vailedamatult üks parima esinemisoskusega poliitikuid, kes valdab peensusteni avaliku suhtlemise, kommunikatsiooni ning teleesinemise kunsti, manipuleerides teadlikult selle massiga, keda on Itaalias umbed 58 miljonit ning kellest väga suur osa hääletab valimistel ikka ja jälle Berlusconi poolt. seda seetõttu, et peaminister on osav manipuleerija. ta teab mida inimestel vaja on. berlusconi teeb ärimeestele kasulikke tehinguid...
Eesti vajab eliit-inimesi 2001. aasta Arteris on kirjutatud, et eliidi-inimese väärtused, vajadused ning eesmärgid on vastupidised oma olulisuselt tavainimese omadele. Eliidi-inimese jaoks on kõige olulisem eneseteostus, sellele järgneb kuuluvus, siis turvalisus ja kõige viimaks esmatarbed. Lisaksin enda poolt, et eliidi-inimesel peab kindlasti olema palju positiivseid omadusi. Ta on kindlasti edukas oma valdkonnas, omab laia silmaringi, suudab väljendada oma mõtteid ja on karismaatiline. Igas eluvaldkonnas, nagu näiteks poliitika, äri, meelelahutus, kunst jne, on olemas oma eliit. Osasid neist tuntakse ja teatakse läbi ajakirjanduse ja nad on avalikkusele teada. Samas on nendes eluvaldkondades ka eliit-inimesi, kellest meie tavaolukorras midagi ei tea, aga kes mängivad olulist rolli sisemises ringis. Eliidil on tähtis roll. Eliit kujundab üldise suhtumise ning paneb paika kõrgemad väärtuse hinnangud ka...
Poliitpropaganda mõju Eestis Viljandi 2009 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................. 3 1. POLIITIKAST JA PROPAGANDAST ÜLDISELT ..................... 4 1.1 Mis on propaganda ? .............................................................. 4 1.2 Propaganda esinemine avalikuses .......................................... 5 2. PROPAGANDA JA RIIK .............................................................. 7 2.1 Suhtumine propagandasse ..................................................... 7 2.2 Propaganda, agitatsioon või populism ................................... 9 KOKKUVÕTE ................................................................................ 11 KASUTATUD MATERJALID ....................................................... 12 LISAD ...
" MITTE JÕUS POLE TÕDE, VAID TÕES ON JÕUD" Elus tuleb tihti ette olukordi, kus jääb peale ekslik põhimõte, et sellel, kes on tugevam, on ka õigus. Nii on see olnud ajaloos ja on ka tänapäeval. Tegelikult ei vasta see aga tõele. Mitte jõus ei peitu tõde, vaid tões peitub jõud. Paljud riigid sõdivad omavahel territooriumite pärast. Võidab osapool, kelle armee on tugevam, kuid alati pole sõja tulemus õiglane. Rahvas, kes on oma maal elanud juba sajandeid, peab oma kodust loobuma lihtsalt selle tõttu, et riigi sõjavägi pole piisavalt tugev. Sarnaselt paljude teiste riikidega on ka Eesti olnud sellises olukorras. Läbi ajaloo oleme me kuulunud nii Venemaa, Saksamaa kui ka Rootsi võimu alla. 1918.a. suutsime aga võidelda välja meile oma iseseisvuse, mis kestis kahjuks väga lühikest aega. Mõnda aega olime taas võõrvõimu all, kuid alates 20.08.1991 oleme me jälle Eesti Vabariik. Seega ei kuulu maa mitte sellele ...
annaabi.ee 
