Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia tähendab ladina keelest tulenevalt rahva võimu. Sõna demokraatia tähendus on aegade jooksul pidevalt muutunud ja muutub ka edaspidi. See tähendab, et kunagi peeti teatud tunnusjoontega riiki demokraatlikuks, siis tänapäeva ühiskonnas see selle mõiste alla ei kuuluks. Tänapäeval demokraatial on teatud kindlad välja kujunenud tunnusjooned, mille põhjal eristatakse demokraatliku riigikorraldusega riike teistest. Kui Vana-Kreeka linnriikide ühiskonnaelu juhtimises osalised ainult (st. mitte orjad, naised, talupojad), siis tänapäeva demokraatliku riigi põhitunnuseks on see, et kõigil riigi kodanikkel on võimalus osaleda valimistel ja valida seeläbi endale esindaja parlamendis. Veel mõnikümmend aastat tagasi oli riike, kus valimisõigus oli ainult meestel. Üks tänapäeva demokraatliku riigi tunnusjoon on kõigi võrdsus seaduse ees, mis tähendab kõigil võrdset võimalust elus ...
Demokraatlik valitsemine Mis on demokraatia? · Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest. Demos-rahvas, kratos-võim. · Kuidas toimis demokraatia Vana-Kreekas? Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Demokraatlikus riigis on kõrgeima võimu kandjaks RAHVAS! Demokraatia liigid 1) OTSENE DEMOKRAATIA Rahva vahetu osalemine otsustamisel Nt: Vana-Kreekas kogunesid kõik täiskasvanud linnakodanikud rahvakoosolekule ja hääletamiseks tõstsid kätt. Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks REFERENDUM ehk RAHVAHÄÄLETU Nt: Kas Eesti peaks astuma Euroopa Liitu või mitte? 2) ESINDUSDEMOKRAATIA Rahvas teostab võimu valitud esindajate kaudu. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad! Nt Rahvas valib oma esindajad Riigikokku, kohalikku omavalitsus...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Alates demokraatia algusest Antiik-Kreekas on ühiskond läbi teinud suuri muutusi. Rahvaarv kasvas, riigid suurenesid ning demokraatiat ei olnud võimalik enam rakendada kuni viimaste sajanditeni, mil demokraatia taas levima ning arenema on hakanud. Demokraatia vorme on nüüd kaks: otsene demokraatia ja esindusdemokraatia ning tänapäeval saab neist toimida valitseva riigikorrana vaid üks esindusdemokraatia. Esindusdemokraatia alustalaks on vabad valimised, et tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine. Rahvas valib endale parlamendi ja kohalike omavalitsuste nõukogud end esindavate saadikute näol. Valimistel kehtib konkurents, võrdsus ja vabadus. Kõikidel on õigus kandideerida , oma vaateid propageerida ning hääletada. Eestis vahetub parlament ja kohalikud volikogud iga nelja aasta tagant. Peamisteks valimissüsteemideks on majoritaarne ja proportsionaalne valimissüsteem. Majo...
Demokraatia tänapäeva maailmas: probleemid ja lahendused Kui tänapäeva demokraatiast rääkida, siis eelkõige peaks tegema mõningaid täpsustusi. Esiteks, demokraatia on ideaal, mille kohta igal teadlasel, poliitikul, kodanikul, sotsiaalsel grupil, ideoloogial ja riigil on oma ettekujutus ja oma suhtumine. Olenemata sellest, mida erinevad ideoloogiad ja poliitikud esindavad ja missuguseid väärtusi aktsepteerivad või tõrjuvad, on nad kõik kindlasti sunnitud viitama demokraatiale ja aktsepteerima demokraatia põhinõudeid, sest vastasel juhul ei oleks neil lootust saada piisavat toetust rahvalt, et poliitilisel areenil läbi lüüa ja püsivalt areenile jääda. Lääne demokraatiad aktsepteerivad demokraatiat kui valitsemise parimat vormi. Erinevad ideoloogilised parteid viitavad oma taotlustes demokraatiale, kuigi praktikas toimivad väga erinevalt. Miks? Miks rahvas on demokraatia poolt? Vaevalt rahvas mõtleb demokraatlike väärtust...
Tänapäeva demokraatia Tänapäeva demokraatiat võib iseloomustada terve rea omaduste kaudu: - vabadus - omavalitsus - kodanike võrdsus seaduste ees sõltumata religioonist, varalisusest, rahvusest, soost - salliv suhtumine vähemustesse - pluralism, tolerantsus erinevuste suhtes - avatud, avalik ja kriitiline arutelu - hääleõigus kõigile - õigus poliitiliseks osalemiseks, õigus olla valitud. Tänapäeval ei ela me demokraatias, vaid esindusdemokraatias (demokraatia vorm, mille puhul rahvas teostab oma võimu kaudselt, esindajate kaudu) ning ühiskonnas kehtivad mitte rahva reeglid, vaid poliitilise eliidi reeglid. Miks rahvas on demokraatia poolt? Kui räägitakse demokraatiast, siis peetakse silmas eelkõige rahvast, tavalisi kodanikke, halli massi jne. Tegelikult hõlmab demokraatia kogu rahvast, nii rikkaid kui vaeseid, nii tavalisi kodanikke kui ka eliiti, ...
Demokraatia plussid ja miinused Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanike osalemine poliitikas. Nad teevad seda läbi konsensuste, otseste referendumite või enda seast valitud esindajate kaudu. Kõik tundub iseenesest ideaalne, kuid nagu üles Winston Churchil:"Demokraatia on halvim mõeldav valitsemisvorm, kuid paremat pole kahjuks praegu välja mõeldud". Oma essees toon välja demokraatia plussid ja miinused. Demokraatial on muidugi palju plusspooli, kuid praegu toon välja ainult paar neist. Esiteks on demokraatia rahvavõim, kus just eelkõige rahvas määrab, kes korraldab riigi elu. Seega saavad nad ka valida enda jaoks just selle õige suuna, näiteks liberalism või sotsialism. Rahva valikust lähtuvalt hakkab kujunema ka kogu riigi süsteem, mis otseselt puudutab kodanikke. Ehk rahval on võimalus valida, millises ühiskonnas ta elada tahab.Kui võrrelda demokraatiat diktaktuuriga, kus otsustab k...
SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................. 2 1. DEMOKRAATIA LIIGID.............................................................................................. 3 1.1 Liberaaldemokraatia.......................................................................................... 3 1.5 Otsedemokraatia............................................................................................... 5 1.6 Kristlik demokraatia.......................................................................................... 5 1.7 Osalusdemokraatia............................................................................................ 5 1.10 Konstitutsiooniline demokraatia......................................................................6 1.11 Korporatiivne demokraatia.............................................................................. 6 ...
ARUTLUS Kreeka kultuur – miks Euroopa kultuuri häll? Kreeka kõrgkultuur, Euroopa esimene tsivilisatsioon, sai alguse 2000. aastal eKr Euroopa kaguosas Egeuse meres paikneval Kreeta saarel. Kreeka kultuuri arengu saab jagada viieks tähtsamaks perioodiks. Need on Kreeta-Mükeene periood (Egeuse kultuuriperiood) 2000– 1100 eKr, tume ajajärk 1100–800 eKr, arhailine periood 800–500 eKr, klassikaline periood 500–338 eKr ja hellenismiajastu 338–30 eKr. Muistsed hellenid noppisid teadmisi Lähis-Idast ja Egiptusest, kohandasid endale omanäolise kultuuri. Miks võib Hellase kultuuri pidada Euroopa kultuuri hälliks? Tsivilisatsiooni lahutamatu tunnusjoon on kiri. Kreeta saare minoilise kultuuri lineaarkiri A sai alguse umbes 2000. aastal eKr. Kuna kiri on riigi tekkimise eeldus, võimegi Euroopa esmaseks kõrgkultuuriks pidada just minoilist kultuuri. Loodud lineaarkiri (mida tänapäeval ...
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...
Minu võimalused demokraatlikus ühiskonnas Tänaseks päevaks on demokraatia kui valitsemisvorm suure arengu läbinud. Antiik- Kreeka klassikalisest demokraatiast kuni tänapäeva mitmekülgse esindusdemokraatiani. Aja jooksul on muutunud kodanike õigused, vabadused ja ka kohustused. Samuti Võrreldes kahe maailmasõja vahelist demokraatiat praeguses arengujärgus oleva demokraatiaga on inimeste võimalus olla ka tegelikkuses võimukandja pea piiramatu. Keskkonna muutus ja tehnoloogia areng on toonud ühiskonda liigutavad mängunupud kõigile koju kätte. Internet on andnud kodanikele suurema võimaluse riigi asjades kaasa rääkida. E- demokraatia on andnud mulle võimaluse osaleda riiki puudutavates aruteludes. Demokraatlikus ühiskonnas ei ole meedia riigi tsensuuri all. See võimaldab internetil levitada ausat ja sõnavaba infot riigi korraldusest ja valitsusetegevusest. Internet on loonud arutleva kodanikuühiskonna, seda mitmete avalike portaalide ...
Kuidas aniikaeg on mõjutanud tänapäeva? Antiikajaks loetakse Vana- Kreeka ja Vana- Rooma ajastut. Kuidas antiikaeg on mõjutanud tänapäeva maailma? Kui varasemalt seletati maailma müütide ja jumalate abil, siis Kreeka kultuur oli väidetavalt esimene, kus hakati tähelepanu pöörama mõistupärastele seletustele. Algselt oli filosoofia arutlus looduse ja maailma üle, aga nende kohta tekkinud küsimused, panid aluse eraldi teadusharude tekkimisele. Selle aja matemaatikud, Pythagoras ja tema teoreem täisnurksest kolmnurgast ning Eukeleidesi geomeetria põhialused kehtivad tänapäevalgi. Kreeka tuntuima arsti, Hippokratesi vanne, mis lubab kaitsta patsiendi elu, annavad tänapäevalgi arstid. Archimedesi leiutatud kruvi on asendamtu ka tänasel päeval. 12 tahvli seadsusest saanud alguse Rooma seadusandlus, pani aluse õigusteaduse tekkele. Kreekas oli kõikidel kodanikel õigus osaleda rahvakoosolekul, kus otsustat...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatia on riigivorm kus igal kodanikul on võrdne õigus osaleda riigi juhtimises kas otseselt või läbi valitud esindajate. Demokraatia tunnusteks on: eraelu vabadus, avalik võim, võim pole ühe isiku käes. Demokraatia vormis on näiteks vabariik ja konstitutsiooniline monarhia. Kõigis demokraatilikes riikides: on kõik inimesed seaduse ees võrdsed, järgitakse inimõiguseid ja põhiseaduses on kirjas valitsuse korraldus .Demokraatia jaguneb kaheks. Otsene ja kaudne demokraatia. Otseses demokraatias otsustab rahvas ise poliitiliste otsuste üle käbi rahvahääletuste, kaudses demokraatias valib rahvas endale esindajad parlamenti. Demokraatlikes riikides on valimised kas majoritaarsed valimised või porportsionaalsed valimised. Majoritaarsetes valimistes võidab see otsus millel on kõige rohkem hääli. Porpotsionaalsetes valimistes jagatakse mandaadid valimistel kandideerinud nimekirjade või k...
Kas Valgustusajastu muutis Euroopat paremaks? Valgustusajastu leidis aset 18. sajandi Euroopas, kuigi mõned allikad alustavad selle perioodi dateerimist juba 17. sajandist. Ajastu peamised muudatused seisnesid selles, et kui varem peeti ilmaliku võimu pead riigi eesotsas Jumala saadikuks maa peal, siis nüüd asendus selline mõtteviis ideega, et ilmalik võim peaks põhinema ikkagi kainel mõistusel. Seesugune murrang ideoloogias muutis Euroopa ja kogu maailma saatust drastiliselt. Valgustusajastule alusepanijaks loetakse Hollandi filosoofi Baruch Spinozat. Selle ajastu filosoofid leidsid, et suuri mõtlejaid ning kirjanikke ei tohiks piirata hirm rikkuda juba traditsiooniliseks saanud põhimõtteid, neil tuleks lasta taga ajada tõde ükskõik mis kujul. Liikumise suurkujude hulka kuuluvad veel näiteks prantsuse filosoof Montesqieu, kelle loodud võimude lahususe teooriat täna palju iseenesest mõistetavakspeavad ning Voltair...
Demokraatia plussid ja miinused Abraham Lincoln ütles kunagi „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides.“ Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääsvõimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatia positiivsed küljed on näiteks sellised, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on – tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõnavabadus, see on tänapäevases ühisk...
Demokraatia võlu ja valu Demokraatial on oma vigu ja häid külgi. Igal riigil on oma kord, üks võimalikest variantidest on demokraatia, mis sai alguse Vana-Kreekast. Demokraatial on muidugi veel väiksemaid vorme. Demokraatia vormid on : polüarhia ehk tänane demokraatia, otsene ehk vahetu demokraatia ja esindus ehk kaudne demokraatia. Eesti on kaudse demokraatiaga riik see tähendab , et rahvas saab valida oma esindajad nt. riigikogu, omavalitsus ja nii edasi. Esindus demokraatia suurimaks probleemiks saab nimetada täieliku läbipaistvuse puudumist , mille tõttu hakkab võim kaugenema rahvast. Esindus demokraatia põhimõtete järgi peab riiki juhtima rahvaesindus, ning esindus kogu valitakse perioodiliselt kodanike poolt. Võim on juba vanemast ajast rikastele. Sellest tuleneb ka probleem: ''Kuidas on saadik ja valija omavahel seotud?'' . Diskreetse delegaadi teooria järgi peab saadik ametialal iseseisvalt ...
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see ...
Ühiskonnaõpetus Riik ja Riigivõim Riigiks nimetatakse organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-ala ja on seotud ühise avalik-õigusliku võimuga. 3 riiki defineerivat tunnust: Rahvas Territoorium Avalik suveräänne võim Rahvas : Elanikkond vs Kodanikkond Klassikaliselt kuuluvad riigi territooriumi juurde maismaa ning veealad. Tinglikult õhuruum. Enklaav teiste riikide vahele jäävad alad. Suveräänsus ehk iseseisvus on riigi võime toimida ilma väliste kitsendusteta. Lepinguteooria: 1. Kõik inimesed on sünnilt võrdsed 2. Riigivõim sünnib inimeste omavahelise lepingu tulemusena 3. Eesmärk on leida selline ühiselu vorm, kus iga kodaniku vabadus ja vara oleksid kaitstud 4. Teiste kodanike vabadused ja õigused peavad olema piiratud minimalselt Orgaaniline teooria: 1. Riigi tekkepõhjusteks on samad jõud, mis tekitavad loodusnähtusi 2. Riik kui bioloogiline organism 3. Riigi tekkimise...
Kärt Olli 12H Meedia roll demokraatia tagamisel Tänapäeva maailmas on riikides valdavaks saanud demokraatia. Üheks demokraatia tunnuseks teiste hulgas on ka vaba meedia ning sõnavabadus. Kas Eestis on meedial suur või väike roll demokraatia tagamisel? Eestis kajastab meedia üsnagi sõltumatult igasuguseid poliitilisi uudiseid ning toob rahvani enamik lugusid just nii nagu nad on, ilma neid moonutamata. Meedia roll ongi teavitada rahvast kõigest toimuvast. Näiteks kajastati hiljuti väga aktuaalset teemat Reformierakonna rahastamisskandaal, kus üks erakondlastest Silver Meikar otsustas avalikustada erakonnasisesed rahapetuskeemid. Ajakirjandus esitas asjaolusid just nii nagu need tol hetkel välja paistsid. Ajakirjanduse roll minu arvates on panna inimesed mõtlema asjade üle, mille üle kas ei mõelda või ei julgeta mõelda. Selle põhjal võin väita, et meedial on suur roll demokraatia tagamisel kuna ilma meediata jääks palju informatsiooni...
Demokraatia plussid ja miinused Kunagi Abraham Lincoln ütles: ,,Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides." Nii see ka on, demokraatia on võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja kõigil on võrdne ligipääs võimule. Aga demokraatial võivad olla ka mitmed miinused ja plussid. Demokraatias positiivset on näiteks see, et inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Ega keegi ei taha, et teda koheldakse halvasti ja vääralt, aga kui põhiseaduses on kõik olemas, mis õigused inimestel on tänu sellele teavad inimesed moraalsusest ja kohtlemisest võrdsete inimestega. Keegi pole parem ega halvem, kõik on ühel pulgal. Näiteks kui miljonär tuleb ja hakkab vaest meest sõimama, peksma ja halvasti kohtlema, tänu sellele, et ta on vaene, saab vaene mees seda enda kasuks kasutada, kui ta teab millised õigused tal on. Teiseks demokraatias on sõ...
Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. De...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia........................................
1 Kaardil Vahemeri, Egeuse meri, Makedoonia, Peloponnesose ps., Arika, Kreeta saar, Rhododse saar, Ateena, Sparta, Pergamon, Olümpia 2. Millal oli arhailine periood? Millised muutused toimusid valitsemises ja ühiskonnaelus? Miks nimetatakse seda Homerose ajajärguks? ● 800-500 eKr(tsivilisatsiooni uus tõus) ● levinuim valitsemisvorm on aristokraatia (paremate võim) ● võeti uuesti kasutusele kiri ● See võimaldas panna kirja Homerose eeposed Ilias ja Odüsseia.Seda nimetatakse Homerose ajajärguks, sest siis ta tegutses ● Ühiskond oli patriarhaalne ehk mehekeskne. Naised elasid mehe eeskoste all. ● sellel perioodil toimusid esimesed olümpiamängud mille järgi hakati Kreekas aega arvama ● naised veetsid enamuse ajast kodus,mehed tegelesid valitsemisega ● sellel perioodil olid levinud ka perekondade sõpruskonnad kes ...
Ajaloo arutlus Diktatuur on riigikord ,mis surub peale oma seisukohti, see on seadusega kitsendamatu ja jõule toetuv võim.Demokraatia aga on hoopis teistsugune riigikord, demokraatias valib rahvas endale esindaja, kehtib sõna- ja trükivabadus. Demokraatia on kindlasti parem riigikord kui diktatuur, demokraatia lubab inimesel oma silmaringi laiendada ja omada iseenda arvamust mida riik ei piira. Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi.Sõja-aastail tekkis tohutu välisvõlg. Itaalia armee ei suutnud näidata erilist sõjalist oskust: kogu sõja jooksul võitsid nad vaid ühe lahingu.Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna keeruline. Pidevalt vahetuvad valitsused ebaõnnestusid üksteise järel ,seepärast leidis rahva poolehoidu fasistlik liikumine, mille etteotsa sai Benito Mussolini. 1920. aastate võimuvõitlusest väljus võitjana Jossif Stalin, kelle eestvedamisel rajati ...
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
Demokraatia ja diktatuurid 1920. 1930. aastail Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos esk rahvas ning kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Tänapäeva demokraatliku õhiskonda iseloomustavad: rahva määrav osa ühiskonna tähtsamate küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Diktatuur on põhimõtteliselt demokraatia vastand, kus rahval pole mittemingisugust võimalust kaasa rääkida. Diktatuurid jaotatakse mõnikord autoritaarseks ja totalitaarseks. Autoritaarses on kogu võim koondunud ühe isiku või väikese rühma kätte, seadusi moodustavad valitsejad oma suva järgi, rahval ei ole mingit võimalust osaleda riigi juhtimises. Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või rühma ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Kaasnesid ini...
Ühiskonna kt 1 Mõisted Ühishüve – Hüved, mis on mõeldud kõigile kasutuseks (haridus, tänavavalgustus, teed) Anarhism – Riigi ja valitsuse kaotamine/puudumine Tööstusühiskond – Tööstuspöörde tagajärjel tekkinud ühiskond, kus suurem osa inimesi töötab tootmisalal Tööstuslik pööre – Üleminek põllumajanduslikult tootmiselt tööstuslikule tootmisele. Vabrikute suur levik ja linnastumine Agraarühiskond – Külaühiskond, kus enamik inimesi teeb põllutööd Postindustriaalne ühiskond – Ühiskond, kus enamik inimesi töötab teenindussektoris Infoühiskond – Tänapäevane ühiskond, kus maksab oluline info ning selle liikumine Riik – Organiseeritud kogukond (territoorium, rahvas, võim) Vabariik – Valitsevad rahva poolt valitud isikud ning esindavaks isikuks on president Monarhia – Riigivõim, kus riigipeaks saab pärilikul teel (kuningas/kuninganna) Unitaarriik – Kõrgema võimu keskus Föderaalriik – Liitriik, mille haldusüksustel on sam...
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjuse...
Euroopa väärtused - mis teeb meist eurooplased ESSEE Vlad Baldin SISSEJUHATUS Euroopalikke väärtused hakkasid ilmuma juba iidsetest aegadest - eriti Ateena demokraatia ja Vana-Rooma. Juba sellel ajal ja ainult Euroopa tänu oli sündinud tsiviil-ühiskond ja ilmus inimõigus,- seetõttu hakkasid arenema demokraatia oksad. Otsustav verstapostid nende ajaloolisest arengust sai renessanss, valgustusajastu ja reformatsiooni. Euroopa arenduse käigus hakkas arenema kultuur ja suurenesid väärtused, mis olid säilitanud oma tähtsuse tänapäevani. Iidsetest aegadest tänapäevani Euroopa filosoofid, kirjanikud, heliloojat ja teadlased lahkusid suure jälje kultuuris ja ühiskonna arengutes, see on näitaja kui oluline on Euroopa roll maailmas. 1Praegune Euroopa väärtuse süsteem põhineb Suure Prantsuse revolutsiooni 1...
Demokraatia ohud ja nõrkused Demokraatia on valitsemisvorm, kus kõrgeima võimu kandjaks on rahvas. Ligi 45% riikides on vabad. Demokraatlikul valitsemisviisil on mitmeid võimalike ohte ja nõrkusid. Millised on peamised demokraatia ohud? Üks suurim oht on rahva valimisaktiivsus. Ideaalse demokraatliku ühiskonna puhul peaks valmistel osalema kogu rahvas, ent tavaliselt jääb valijate osalus 50-70% vahele. Eesti valimisaktiivus on umbes 60%. Mõned kodanikud ei ole rahul valistusega ning nad on pettunud riigis. Mis omakorda põhjustab nendes pahameelt ja nad ei käi valimas. Neil on tekkinud juba oma eelarvamus riigi suhtes, et niikuinii ei muutu miski paremaks. Demokraatia nõrkus on veel rahva teadmatus. Kõik ei ole ühtemoodi informeeritud. Nii mõnigi kodanik ei ole enne valimisi teadlik erakondade programmidest ning lubadustest. Nad teevad oma valikuid juhuslikult. Võib esineda ka olukord, ku...
Demokraatiad tänapäeva maailmas Demokratiseerumise lained 1826(?)-1922 Ladina-Ameerikast Mussolini ja NSVL-ni 1945-1960 II ms-st Hrustsovi sula lõpuni 1974 - ? Portugalist autoritaarsete reziimide tugevnemiseni Demokraatiate kaart Freedom House 2006 aasta andmetel Vabadus maailmas 2001/2006 (Freedom House'i andmetel) Allikas: Freedom in the World, Freedom House Annual Report Demokraatia tunnused Mitmeparteisüsteem Täiskasvanud kodanike üldine valimisõigus Regulaarselt toimuvad vabad ja salajased valimsed, millega ei kaasne valimistulemuste võltsimist Suuremate poliitiliste parteide vaba võimalus meedia ja avaliku kampaania kaudu oma vaateid tutvustada Vabaks demokraatiaks ei kvalifitseeru riigid, kus valimised ei vastanud eelmisel slaidil toodud kriteeriumitele mitmed viimased valimised riigis on võitnud pidevalt üks poliitiline jõud (üheparteilised riigid (domin...
Liberalism on ideoloogia, mis väljendab kõige paremini minu vaateid Liberalism ehk vabameelsus lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel nä...
Demokraatia plussid ja miinused Alates riikide eksisteerimisest, on inimesed otsinud sobivaimat valitsemisvormi. Aegade vältel on olnud erinevaid riigikordi. Siin maa peal on olnud kommunism, diktaktuur, monarhia, feodalism, türannia jt. Tänaseks oleme me jõudnud demokraatiasse, kuid kas see ikka on kõige õigem süsteem. Demokraatia ei ole hiljuti tekkinud ideoloogia, seda on kasutatud vahelduva eduga pea viimased kolm tuhat aastat. Küll aga ei ole tänane demokraatia võrreldav näiteks sellega, mis oli Kreeka linnriikides. Seal teostati demokraatiat otseste rahvahääletuste ja koosolekutega, kuid tänapäeva arenenud riikides oleks selle teostamine võimatu. Ideaalse demokraatiana mõistetakse mingit utoopilist lahendust, kus rahvas huvitub kaasa rääkida riigielus otsuste tegemisel, et kõik inimesed on oma hariduselt, soolise, majandusliku ja sotsiaalse staatuse poolest võrdsed ning kõik poliitikud on nõ...
Vana-Kreeka mõju tänapäeva Euroopale Kreeklaste esivanemate tsivilisatsioon ulatub tagasi peaaegu 2000 aastat eKr. Balkani poolsaar ja Kreeta saar olid asustatud juba 2000 aastat eKr, kuid tõeline kõrgtsivilisatsioon kujunes alles 15. sajandil eKr, siis kui ahhailased vallutasid Kreeta saare. 11.-8. sajand eKr vallutasid doorlased Balkani ning Mükeene kultuur hävitati. Tänapäeva Euroopat on kõige enam mõjutanud just järgnevad Vana-Kreeka ajajärgud: arhailine ajajärk ehk tsivilisatsiooni uus tõus 8.-5. sajand eKr, klassikaline periood 5.-4. sajand eKr ning hellenismiperiood Aleksander Suure vallutustest kuni roomlaste vallutusteni. Vana-Kreekas kujunesid välja valitsemistüübid, mis on laialt tuntud ka tänapäeva Euroopas. Aristokraadid olid suursugust pärisolu suurmaaomanikud. Aristokraatia moodustasid tihtipeale riigimehed ning vaimuinimesed, kelle kätte oli koondunud võim. Tüüpiline nähtus Vana-Kreek...
Demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned Erivatel aegadel ja erinevais paigus on katsetatud erinevaid valitsemisvorme. Neist mõned on omades oludes olnud rohkem, mõned vähem sobilikud, ent demokraatlik valitsemiskord on tõestanud ennast siiamaani edukaimana. Sõna demokraatia tuleneb kreeka keelest, kus demos tähendab rahvast ja kratos võimu. Seega tähistab demokraatia rahvavõimu. Ütleb ju põhiseaduski, et kõrgeim võim riigis kuulub rahvale. Milised on demokraatia positiivsed ja negatiivsed jooned? Tänapäeval on demokraatlikud riigid enamasti majanduslikult tugevad, nad ei osale sõdades ning nende kodanike rahulolu oma maaga on kõrge. Ebademokraatlikud riigid seevastu on veristes sõdades naabrite või teisitimõtlejatega. Seega on demokraatia omane just rahumeelsetele riikidele ja käib käsikäes majandusliku õitsenguga. Seda on üsna lihtne põhjendada: kui võim on rahval, siis lähtutakse rahva huvidest. Rahva huv...
Kolga-Jaani Gümnaasium 11 A VALIMISED DEMOKRAATIA KOOL? Essee Aineõpetaja: ******* Kolga-Jaani 2007 Demokraatia on ühiskonna organisatsioonivorm, mida iseloomustavad rahva määrav osa ühiskonna küsimuste lahendamisel ning kodanikuvabaduste ja -õiguste olemasolu. Demokraatia mõiste tuleneb sõnapaarist demos (rahvas) ja kratos (võim). Eristatakse otsest ehk vahetut demokraatiat - sel puhul teeb otsuseid kogu rahvas - ja esindus - ehk vahenduslikku demokraatiat. Demokraatiaid võib liigitada näiteks järgnevatel alustel: · kes saab valida/hääletada; · kes saab kandideerida; · milline on valimise/hääletamise viis; · milline on riigijuhtimise struktuur; kes, kuidas ja millistes punktides saab otsustamist mõjutada; · mida loetakse riigi pädevuses olevaks; · kes osalevad millistes hääletustes. Tä...
Teesid I 1) Kirjelda, mis on Sinu jaoks poliitika ning mis seda iseloomustab. Kasuta selleks õpikus toodud erinevaid lähenemisi poliitikale ja selle mõistmisele, too näiteid. Minu jaoks tähendas poliitika põhimõtteliselt ainult riigi juhtimist enne esimest loengut 7. novembril. See teadmine põhines ühiskonnaõpetuse tundides omandatud teadmistel. Praegu tähendab poliitika minu jaoks juba palju enamat. Poliitikat on minu arvates, nagu Aristoteles ütles, ennekõike sotsiaalne tegevus, mis on alati dialoog. Dialoog sellepärast, et poliitika eksisteerib ainult tänu inimeste eriarvamustele ja need saavad tekkida kui on vähemalt kaks inimest. Aristoteles tõi siinkohal näiteks Robinson Crusoe ja Reede. Poliitika on tegevus millega luuakse, säilitatakse ja täiendatakse üldisi ühiskondlike reegleid mille järgi elatakse. Politik tähendab Kreeka keeles riigi või linnajuhtimise kunsti...
Demokraatia Henri Rump Arutlus 9.Klass Kärla Põhikool Demokraatia on suur ja lai mõiste. Minu jaoks on demokraatia valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu, kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia positiivsed küljed: ·Tänu sellele, et võim on avalik ja valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust, siis on rahval võimalik valitsuse tegevust jälgida ning kontrollida massimeedia tegevust. ·Kõik inimesed on võrdsed ja kohustatud täitma seadusi. Rahval on õigus kasutada kohtuvõimu oma õiguste kaitsmiseks. Näi...
Ande Andekas-Lammutaja Ühiskonnaõpetus Valimised ja Euroopa Euroopa Liidu liikmesriike on 25. Enne 1995 aastat olid ELis Taani, Suurbritannia, Iirimaa, Saksamaa, Holland, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Kreeka, Itaalia ja Luxemburg. 1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. 2004 liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Ungari, Malta ja Küpros. Demokraatia on rahva võim (demos kratos), võimude lahusus, vabad valimised, tagatud inim- ja kodanikuõigused (kodanikuühiskond), kõik on seaduse ees võrdsed, valikuvõimalused, -paljusus. Legitiivne võim on seaduslik võim, rahva poolt valitud. Demokraatia vormid on otsene (rahvas valib kedagi enda hulgast; muistses Kreekas ja Roomas), esinduslik (rahvas valib esindajad; tänapäeva Eestis) ning ...
1.Võrdle Ateena ja Sparta riigi korraldust too välja sarnasused ja eripärad ? V: Ateena eripära- Ateenas oli linnaks Ateena, Ateenas saadi kodanikuks 20a., demok valitsemine, kõik kodanikud võisid kandideerida riigi ametisse. Sparta eripära- Aristokraatlik valitseja, 2 kuningat valitsesid päritava võimuga, Spartas puudus linn, Spartas saadi 30a kodanikuks Sarnasus mõlemal- vormiliselt kõrgeim võim kodanike rahva koosolekul, kodanike kohustus tegeleda riigiasjadega 2.Millised Sparta ja Ateena erinevused tulenesid riigikorraldusest? Nt? V: Ateenas oli hariduse omamine väga tähtis, seepärast hakati õpetama juba lapseeas väga intensiivselt ning lõpuks sündisidki palju haritud inimesi, Ateenas kuulus aristokraatliku elulaadi juurde sportlikud harjutused ehk gümnastika, Ateena oli käsitöö, kaubanduse ja mereteede keskpunkt (Ateena mereliit) Spartas oli noortest sõjaväelaste kasvatamine juba 7a pandi poisikesed rühma kodust eemale ning pidi...
Tänapäeva demokraatia tunnusejooned Eesti näitel Demokraatia ehk rahva võim on valitsemisvorm, mille tunnuseks on võimude lahusus ja tasakaalutatus, rahva osalemine poliitikas, samuti inim-ja kodanikuõiguste austamine. Abraham Lincoln on öelnud "Demokraatika on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides. Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). Demokraatia üks tähtsaim tunnus minu arvates on rahvas. Rahvas on riigi kodanikud. Eesti kodanikud on need, kellel on Eesti kodakondsus. Rahvas valib enda seast saadikud, kes esindavad nende huve kas siis Riigikogus või mujal. Saadikud peaksid olema sellised, kes teavad, kuidas elu selles teatud Eesti kohas käib. Demokraatlikus riigis võib rahvas oma arvamust avalikult jagada ja kirjutada kõigest ajalehtedes, ajakirjades või internetis. Selle eest ei tohi keegi neid ...
Kas parim ühiskonnakorraldus on demokraatia? ,, On öeldud, et demokraatia on kõige halvem valitsemisviis, kuid kõik eelnevalt läbiproovitud olid veel halvemad" Churchill. Kas Vana- Kreekas võis lugeda demokraatiat parimaks valitsemisviisiks ja kuidas on olukord tänapäeva maailmas. 5. sajandi eKr kujunes Ateenas välja demokraatlik kord- aristokraadid olid kaotanud oma eesõigused riigi valitsemises ja kõik otsused tehti rahvakoosolekul. Tolle aja demokraatia erines tänapäevasest, sest kodanikud said ise riigi valitsemises kaasa lüüa, tänapäeval rahvas valib endale esindajad, kes on võimul. Tundub küll hea valitsemisviis, kuid see on petlik, sest kodanike hulka kuulusid Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud, nii et ülejäänud rahvas oma soove avaldada ei saanud. Seega arvan, et see ei olnud siiski kõigi jaoks hea, sest naised ja mittekodanikest mehed ei saanud oma arvamust avaldada. Plussideks loeksin veel selle...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Referaat Valgustusajastu mõju Euroopa õiguse ajaloos Õppejõud: Peeter Järvelaid Koostaja: Viktoria Gratsjova Tallinn 2014 Sisukord Sisukord....................................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Valgustusajastu............................................................................................................ 4 Inglismaa valgustus:................................................................................................. 4 Saksamaa valgustus:.....................................................................
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate s...
Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned ÜHISKOND on inimeste kooselu norm. NÜÜDISÜHISKOND tänapäeva arenenud ühiskond ,mida iseloomustab kolme sektori eristatavus, rahva osalus ühiskonna elus , vabameelsus vaimuelus ,inimõiguste tunnustamine. Kolm etappi : 1. Tööstusühiskond (19saj-) majandus põhineb tööstusliku tootmisel. 2. Postindustriaalne ühiskond (20saj-)teenindusühiskond, kõrgtehnoloogia massiline kasutamine. 3. teadmusühiskond 1980 -... majandus ja ühiskonna juhtimine põhineb teadusuuringute tulemustel .Olulised ühiskonna institutsioonid on ülikoolid ja uurimisasutused . Majanduse Tööaeg Töö Sotsiaalsed muutused Ühiskonna Majanduse sektor kvalifikatsioon juhtimine eesmärk Tööstusühiskond tööstussektor Tööaeg Konveiertö...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Turunduskommunikatsioon- TMM0860 Tallinna Tehnikaülikool 2016 Artikkel kirjutas kultuuri ja demokraatia koostööst. Autoriks on Ronald Ingelhart. Autor tõi sissejuhatuses välja, et on kaks peamist väidet kultuuri mõjutustest demokraatias. Esimeseks, toetudes Weberi traditsioonidele, et kultuuritraditsioonid on äärmiselt vastupidavad ning kujundavad tänapäeval ühiskondade poliitilist ja majandusliku käitumist. Teiseks aga uuenduslik mõtteviis, väidetakse et industriaalühiskonna tekkimine on seotud loogiliste kultuurimuutustega, mis seisavad traditsioonilistest väärtussüsteemidest eraldi. Mulle väga meeldib Roland Inglehart-i väide et kultuur vormib demokraatiat, mitte vastupidi. Miks nii, kuna nagu ka artiklist oli võimalik välja lugeda siis eesti inimesed on siiani väga kinnised, usaldamatud ja enesekesksed, seda selle tõttu et oleme saanud läbi aegade alati nn peksa võõrvõimu all, meid on alati lükatud ja tõmmatud. See kõik on ka meid...
Eesti demokraatia tugevused ja nõrkused Eesti Vabariik on demokraatlik riik. Demokraatlikud on oldud alates ajast, mil me taasiseseisvusime. Churchill on öelnud: ,,Demokraatia on halvimatest parim," ning nii kaua, kui ei ole leutatud veelgi sobivamat riigikorraldusvormi, tuleb sellega leppida. Kas me aga ikka oleme need tulised demokraadid halvimatest parimad, või leidub Eesti demokraatias ka tumedamaid varjundeid? Üks tähtsamaid demokraatia tunnuseid on valimisõigus, kuna antud vorm põhinebki rahva arvamusel ja võimul. Eestis tõepoolest kehtib täielik valmisõigus kõigile, kes on üle 18 aasta vanad. Eesti on ainulaadne riik, kuna sellest on alguse saanud e-hääletamine ning tänu sellele on kindlasti rohkemgi inimesi arvamust avaldama meelitatud. Üks osa Euroopa Inimõiguste Hartast on õigus haridusele. Eestis on ehk isegi rohkematki, kui lihtsalt ´õigus´ sellele. Eesti on avatud riik, ning noorel eestlasel on kõik uksed valla, et omand...
Tänapäeva demokraatia tunnusjooned Demokraatliku valitsemise tunnused on: võim ei ole koonunud ühe isiku või asutuse kätte, võim on avalik ja kontrolliv ning võim seisab rahvale võimalikult lähedal. Maailmas on kaks valitsemissüsteemi: majoritaarne ehk enamusvalitsemine. ( SB) Valituks osutub kanditaat, kus saab kõige rohkem hääli ja propotsioonaalne süsteem (Eesti). Iga partei saab parlamendis kohti proportsioonaalselt kogu riigi ulatuses kogutud häälte arvule. Demokraatlikud valimised on vabad ja valimised toimuvad kindla aja pärast. Demokraatias saab rahvas valida erinevatel viisidel, näiteks esindusdemokraadide kaudu, see tähendab et rahvas osaleb valimistes oma esindajate kaudu ja samas võib igaüks oma seisukohti ise välja öelda. Rahvas saab valida ka otsese demokraatia kaudu, mille vormiks on rahvahääletus ehk referendum. Kodanukud saavad valida. Otsustamisel võidab enamusotsustus, aga ei tohi ka eira...
*Nüüdisühiskond-tänapäeva arenenud ühiskond, mida iseloomustavad avaliku sektori, turumajanduse ja kodanikuühiskonna eristatavus, rahva osalus ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus vaimuelus ja inimsuhetes ning inimõiguste tunnustamine. Majanduslikult-liberaalne ühiskond Poliitiliselt- demokraatlik Sotsiaalselt-heaoluühiskond Ühiskonna struktuurilt- kodanikuühiskond Filosoofiliselt- postmodernne Tehnika/majandus- postindustriaalne *Demokraatia tunnsjooned: -vabad valimised -kodanikuvabaduse tunnustamine -õigusriik ja kõige võrdsus seaduste ees -võimuinstitatsioonide lahusus ja tasakaalukus -kohtusüsteemi ja teistekontrorganite poliitiline sõltumatus -vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vabaajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks -tsiviilkontroll relvajõudude üle -vähemuste õigustega arvestamine -lähtumine põhiseadusest(legitiimsus) -fluralism/polüarhia-arvamuste paljusus *Siirde...
Mis on demokraatia? Demokraatia tuleb kreeka pärasest sõnast ning tähendab rahvavõimu. Rahval on õigus osaleda riigi asjades. Demokraatia tunnused ja demokraatia vormid. Valimised,kodanikuühikond,koostöö. Otsedemokraatia: rahvas otsustab riiki puudutavates küsimustes ise. Esindusdemokraatia: rahvas valib endale parlamendi, kes neid esindab. Mis on riik ja riigi tunnused. Ühiskonna poliitiline korraldus, tunnused on territoorium, kodanikkond,suveräänne võim? Riikide kujunemine: millal, kus, kelle poolt ja millist tüüpi riigid esimesena rajati? Linn-Linnriik-Riik. 4000 aastat tagasi, sumerita poolt, mesopotaanias. Riigi ülesanded. Igapäevaelu korraldamine Maksude kogumine Riigi esindamine Julgeoleku tagamine Seaduste kehtestamine Unitaarriik, föderatiivne riik (selgitus+näited). Unitaarriik: ehk ühtne riik, kellel pole osalise iseseivusega territooriume. Nt: Eesti, Taani, Soome ,Japan Föderatiiven: ehk föderatsioon, liitriik ning koosneb ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
