Tuumajaama poolt ja vastu
Kuna Eesti põlevkivivarud
hakkavad ammenduma, otsitakse alternatiivkütuseid. Kõige
keskkonnasõbralikum on taastuvenergia , mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu.
Tuumajaama plaanitakse ehitada
2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20-40 aasta pärast ja
õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut
elektrijaama ehitama asuda , tuleb selle plussid ja miinused
korralikult läbi kaaluda.
Tuumajaama positiivne pool:
* omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad.
* tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel.
* tuumajaam
ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine.
Tuumajaama negatiivne pool:
* kui
midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof.
*
maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tžernobõl. *
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-05-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
236 laadimist
Kokku alla laetud
15 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
llisu
Õppematerjali autor
väga pikk periood. Tänasel päeval kõige optimistlikuma plaani kohaselt võib Eesti esimene tuumaelektrijaam tööd alustada aastal 2035. Keskkonnaministeeriumi andmetel võib see maksma minna ligikaudu miljard eurot ning Euroopa komisjon juba nõustus rahastama uuringut leidmaks Eestile parim kliimaneutraalse elektritootmise lahendus ja selles uuringus on üheks alternatiiviks senisele põlevkivielektrile tuumaenergia kasutuselevõtt. Tuumajaam teenib oma kulud tasa 40-aastaga ning lõpuks võib tekkida ka olukord, kus maksumaksja peab hakkama seda projekti päästma. Samuti ei näe Fermi Energia OÜ, et tuumaenergia taastuvenergiaga konkureeriks, vaid pigem nad täiustavad teineteist. Eurajokis asuv Olkiluoto tuumajaam on tuulikutega kõrvuti. Ka Fermi Energia eestvedajad usuvad, et juhitav tuumaenergia saaks töötada sünergias juhitamatute taastuvenergia allikatega. Kättesaadav: https://arileht.delfi
Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses
vähe. · Arenenud riikides on viimasel ajal üldse loobutud suurte tammide ehitamisest ning vee-energia asemel on kasutama hakatud hoopis teisi energiaallikaid. Arengumaades aga on vee-energia mõnikord ainus variant kiiresti kasvava energiavajaduse rahuldamisel. Mida tuleks teha? Hüdroelektrijaamade rajamisel on suurimaks segavaks teguriks ilmselgelt sobivate looduslike tingimuste puudumine. Selle vastu saaks küll ehitada lisatamme, et suurendada paisjärve ja teha vee-energia tootmine tulusamaks, kuid sellega kaasneksid juba uued probleemid. Parim variant sobivate tingimuste puudumisel on asendada hüdroenergia kasutus teiste energiaallikate kasutusega. Eesti hüdroenergia ressursid on jõgede väikeste vooluhulkade tõttu tagasihoidlikud, mistõttu vee-elekter vaevalt meil kunagi määravaks energiaallikaks saab.
Tuumaenergia kasutuselevõtu võimalustest Eestis 1.Tuumajaamadest üldiselt 2.Eesti ajalooline seotus aatomienrgiaga 3.Tuuma reaktorid ja kütus 4.Ohud ja tuumakütuse jäägid 5.Majanduslik otstarbekus ja omanikud Viimastel ajal on hoogustunud debatt Eesti oma tuumajaama võimaliku ehitamise üle.Jaapanis asetleidnud 9 magnituudine maavärin, sellele järgnenud 38,5 m hiidlaine ja järgnenud avariid Fukushima Daiichi tuumajaamas on pannud inimesed muret tundma tuumaenergeetika tuleviku üle. Nagu ikka esineb nii poolt kui vastu käivaid seisukohti. Kahjuks pole tuumajaama vastastel eriti muid põhjendusi kui vaid see, kui ohtlik see on. Kuid maailmas on söe, gaasi ja hüdroelektrijaamades tunduvalt rohkem õnnetusi kui tuumajaamades
kasvuks prognoositakse 1,6%. Seda kõike silmaspidades, suureneb järjest vajadus leida alternatiive fossiilkütustel töötavatele elektrijaamadele. Üheks populaarsemaks alternatiiviks on viimaste aastatega tõusnud tuumaenergia tootmine ja kasutamine. Ka Eestis on energeetikaprobleemid tõusnud lähiaastatega üha aktuaalseimaks. Keskkonnasõbraliku elektritootmise organiseerimine vajab otsustavat lahendust lähiaastail, ning on vajalik vastu võtta konkreetne otsus võimaliku tuumaenergeetika rakendamise kohta Eesti Vabariigis. Euroopa Liidu üha karmistuva kliima- ja energiapoliitika tingimustes tuleb Eestil tõsiselt mõelda selle üle, mille arvel katame oma elektrivajadusi tulevikus. Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrienergiast põlevkivist ning ka kõige nüüdisaegsemate tehnoloogiate kasutamisel eraldub põlevkivist elektrit tootes suures koguses CO2 ehk kasvuhoonegaasi
Nii põlevkivi kaevandamise, kui kaelektrienergia tootmine mõjutab hulganisti ka väliskeskkonda ja atmosfääri. Keskkonnateenistusse laekunud ametlik statistika saasteallikate valdajate iga-aastase aruandluse põhjal ja OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ning selle Virumaa filiaali (edaspidi tekstis EKUK) õhuseire andmed, samuti ettevõtete (Viru Õlitööstus AS ja Nitrofert, AS Kohtla-Järvel, Ökosil Keskkonnalabor Sillamäel jt) poolt tehtud õhuanalüüside andmed. Saasteainete koguemissioon atmosfääri on alates 1990. aastast pidevalt vähenenud, stabiliseerudes aastatel 20012003 ligikaudu 150 tuhat tasemel, mis moodustab ~32% 1990.a emissiooni hulgast. Paiksete saasteallikate seas on saasteainete aastase koguhulga poolest domineerivalt esikohal põlevkivil baseeruv energeetikatööstus, kust pärineb 7882% (2001.2003. a) saasteainete koguhulgas.
4 Ministeerium täpsustas, et võrguteenuste, aktsiisi ning taastuvenergia tasude osatähtsuse erinevuse tõttu lõpphinnas on elektrienergia hinna tõusu mõju erinevatele tarbijagruppidele erinev. Samuti tuleb ministeeriumi kinnitusel arvestada uute elektrituulikute ühendamisega nii Eesti kui teiste Balti riikide ja Skandinaavia süsteemidega, uute hüdroelektrijaamade ehitamisega Norras, Soome tuumajaama valmimisega ning pikemas perspektiivis pole välistatud ka täiendavate tuumajaamade ehitus regioonis. Nimetatud tegurite seas on nii neid, mis võiksid elektrienergia turuhinda Eesti jaoks kergitada (uued ühendused) kui ka alandada (lisanduv tootmisvõimsus). 5 Tänaseks on Eesti vabaturule üle läinud ja eeldatav hinnatõus on käega katsutav nii kodu- kui ettevõtete tasemel
..................................................................................... Lisa 3............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama. [1] Elektrienergiat vajatakse üha enam. Tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergiast ja seda kasutab umbes miljard inimest. [2] Tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid