Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? (1)

Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju?
1939. a avastasid Otto Hahni ja Fristz Strassmann ahelreaktsiooni, mis avas tee tummaenergia kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte?

2011 aastal maavärinast põhjustatud Fukushima tuumaõnnetus tõstatas taaskord küsimusi tuumajaamade ohutuse kohta, arvati et nii mastaapset tuumakatastroofi kui leidis aset Tšernobõlis 26. aprillil 1986, enam ei tule. Õnneks suudeti Fukushima puhul tänapäeva arenenud tehnoloogiate ning kiire teavitustöö abil hullem ära hoida. Tšernobõli tuumakatastroof vaikiti NSV Liidu meedias esialgu maha, seetõttu olid ka tagajärjed nii laialdased. Tegelikult sai maailma üldsus ulatusliku tuumaintsidendi toimumisest teada alles siis, kui radioaktiivsete osakeste leidmine ühe Rootsi tuumajaama töötajate riietelt ajendas käivitama kiirgusallika otsinguid. Tänapäeva ühiskonnas on sellised infoaugud mõeldamatud. Fukushima näitel oli inimeste informeerimine kiire, teadvustati tõsiseid ohte ning tehti kõik et neid ära hoida. Arvan, et tehnoloogia on jõudnud niikaugele, et võib väita küll, et tuumaenergia kasutamine on ohutu, muidugi loodusjõudude vastu ei saa keegi. Tuumasõja oht ei kao samuti kuhugi, kuigi erinevalt külma sõja aegsest ajast peetakse seda ohtu küll minimaalseks.

Tuumaenergia kasutamine energia tootmiseks on seega põhjendatud. Ka Eestis oleks minu arvates otstarbekas võtta kasutusele tuumaenergia. Eesti praegune garantii on oma põlevkivi, kuid selle kasutamine elektri tootmises on väga ebasõbralik keskkonna suhtes, tuumajaam lahendaks selle probleemi. Tuumaenergiat saaks ka eksportida, mis omakorda tooks kasu Eesti riigile. Lisaks veel julgeolekuaspekt. Peame end kaitsma ebasõbralike riikide soovide eest energiat relvana kasutada, näiteks gaasikraanide kinni ning lahtikeeramine. Kuna Eesti on nagunii ümbritsetud tuumajaamadest, siis ei suurendaks tuumakatastroofi ohtu ka oma tuumajaam. Muidugi on asja juures ka mõningaid miinuseid. Esiteks nõuab kõrgtehnoloogial põhinev tootmine suuri kapitalimahutusi, teiseks peab ka uraani sisse ostma ( uraanivarud ei ole lõputud). Tõsine probleem on tuumajäätmete kahjutuks tegemine. Kuigi teiste kütustega võrreldes on jäätmekogused väikesed, pole keegi huvitatud nende matmisest oma lähiümbrusesse. Sügavale kaljusse või merepõhja kapseldatuina peidavad nad endas ohtu kümneid tuhandeid aastaid enne kui lõplikult lagunevad.
Kuigi tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud kogu inimkonnale kaasa unustamatut kahju, on see toonud ka kasu. Ilma selleta ei tuleks paljud riigid toime, kuna saadav energiahulk on suurim võimalikest tootmismahtudest. Tuumaenergia on praegu ja arvatavasti ka tulevikus üks peamisi energia tootmise allikaid.