Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud vol 2 (0)

Millised energiaallikad on keskkonnasõbralikud?
Eestis toodetakse ligikaudu 3200MW energiat, 96% energiast tuleb põlevkivist. Ühe 100 wattise pirni põletamise tulemusel tekib 70-75g tuhka ja õhku paiskub veel omakorda 350-400g põlemisgaase. Tuhkadest tekivad tuhamäed mis kogunevad ja millega pole erilist midagi teha. Põlemisgaasides leidub vääveldioksiidi, mis on väga kahjulik keskkonnale. Samas põlevkivi taastumise protsess on pikaajaline. Nende andmete põhjal väib väita ,et Eesti pole energiatootlikuse poolest üks kõige keskkonnasõbralikumaid riike. Samas tuleb 0.1% energiast veest ja 0.8% tuulest ja tuuleparke ehitatakse pidevalt juurde.
Eestil on võimalusi kuidas saaks olla rohkem keskkonnasõbralkium. Üks nendes viisidest oleks ehitatada tuumaelektrijaam . Keskmine tuumaelektrijaam toodab tänapäeval 1000-1500MW. Kui Eestisse rajada kas või 1 tuumajaam toodaks see meile juba poole vajalikust energiast. Tuumaelektrienergia on ka soodsam ja palju puhtam, kõrvalnähuks on aga radioaktiivsed jäätmed. Radioaktiivsed jäätmed ei tekita nii palju pahandust kui tekitab põlevkivi põletamisel tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse   Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast.
Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja toorainet elektritootimiseks, seega võib nende kasutamine majanduslikult kasuks tulla. Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha.
1.5% energiast tuleb biokütuselt. Energiat toodetakse metsadest, võsadest ja põllumajanduse jääkidest ehk biomassist. Biomassi taastumise aeg on samavõrdne inimese elueaga. Biomassi kasutamiseks on mitmeid võimalusi – saab kasutada kondetatsioonielektrijaami ja on võimalik ka valmistada biogaasi millest tuleb tulemusena elekter.
Iga päev valgustab ja soojendab meid suur energiaallikas , päike. Päike eritab valguskiiri mis õige tehnoloogia abil muudetakse energiaks. Kuigi Eestis päikese energiat energia massitootmiseks ei kasutata, kasutavad seda siiski mõned rikkamad majapidamised ja ka igapäev kasutatavad kalkulaatorid. Päikesekiirgus peegeldub paneelile kust mingi osa sellest neeldub ja see neelduv osa muudetakse energiaks.
Hüdroelektrijaamad töötavad vee abil. Vesi voolab turbiini ja paneb selle pöörlema , vesi saab energia kui ta voolab mäest alla ja ka sellest ,et ülejäänud vesi „surub“ teda. Turbiin pöörleb ja selle otsas on generaator mis toodab elektrit liikumise tulemusena. Suurtes linnades kus töötundide ajal on energiatarbivus suur ja öösel väike, pumbatakse vesi tagasi üles ,et saadatakse seda kasutada keskpäeval.