Kas Eesti vajab tuumajaama? (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kas Eesti vajab tuumajaama?
Tuumaelektrijaama kasutamise plussid:

Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku.
Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe.
Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud.

Tuumaelektrijaama kasutamise ohud:

Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu hoidmiskohaga erakordselt pikaks ajaks, sest nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid.
Tuumaelektrijaamad on ohtlikud riigikaitseliselt, kuivõrd on potentsiaalseks märklauaks riigi vastu suunatud rünnakute korral. See on tinginud väga kalliste turvarajatiste ehitamise tuumajaamade kaitseks.
Õnnetuste puhul tuumaelektrijaamades võivad radioaktiivselt reostuda väga suured alad.
Traditsiooniliselt on tuumaelektrijaamade kasutamise kaasproduktina saadud materjali tuumarelvade valmistamiseks.
Tuumakütus ei kuulu taastuvate kütuste hulka. Seetõttu võib tuumaelektrijaamade kasutamine muuta ökosüsteemi energiabilanssi ning rikkuda ökoloogilist tasakaalu.
Tuumajaamde reaktoride jahutamisel kulub tohutus koguses vett, mis tõstab vee temperatuuri. Vesi pumbatakse jõkke/järve ja sellega kaasneb ka veekogu temperatuuri tõus. See võib omakorda kaasa tuua veeloomadele miitesobivaid elutingimusi. Soojem vesi soodustab taimede kasvu, mis viib veekogu kinnikasvamiseni

Minu arvamus:
Mina olen tuumaelekrijaama ehitamise vastu. Eesti on pindalalt väga väike ning iga viga võiks saatuslikuks saada. Isegi väike inimlik eksimine ei ole aktsepteeritav. Kuigi räägitakse, et tänapäeval pole võimalik midagi Tšernobõli õnnetusele sarnast juhtuda olen

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2012-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

29 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Daisi224 Õppematerjali autor

tuumajaam tuumajäätmed

Sarnased õppematerjalid

odt

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused

Tuumaelektrijaam Sissejuhatus Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa

Füüsika

doc

Tuumaelektrijaamade plussid ja miinused

Tuumaelektrijaamad Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaelektrijaamade kasutamise plussid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud. Tuumaelektrijaamade kasutamise miinused Tuumakütuste ladustamine on suureks miinuseks, kuna tuumakütused on radioaktiivsed ja kõigile elusorganismidele väga kahjulikud. Kütusejääkide ladustamisel tuleb arvestada nende ohutu

Füüsika

doc

Tuumajaamad

sisseviimine võib toimuda pidevalt, ilma reaktori seiskamiseta ümberlaadimise otstarbel. Ühtlasi see eelis komplitseerib ka reaktori konstruktsiooni ja rakendab ta tööd, sest kütuse pidevaks regenereerimiseks on vajalik spetsiaalne sõlm, milles kogu aeg peab viibima osa reaktoris ringlevast lõhustuvast materjalist. 5 AATOMIELEKTRIJAAMAD Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest. Tuumaenergia on tõestatud tehnoloogia, mis annab suure panuse maailma elektrivarustuses. Elekter on praegusel ajal kõige käepärasem ja mitmekülgsem energia vorm ning teadlased ennustavad elektri osatähtsuse suurt kasvu ka tulevikus. Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene aatomi- ehk tuumaelektrijaam ehitati 1954.a.

Füüsika

pptx

Tuumaenergia powerpoint

Tuumaenergia Rõngu Keskkool Pillerin Palo 9.klass 2010/11 õa Tuumaenergia ajalugu · 1789.a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks(uraandioksiid).S Click to edit Master text styles uri aastal 1817. Second level Third level Fourth level · Metallist uraani sai Fifth level esmakordselt alles Eugen Péligot aastal 1841. Tuumaenergia ajalugu 2 Aastal 1896 avastas Henri Click to edit Master text styles · Bacquerel, et uraan kiirgab Second level nähtamatuid kiiri, mis läbivad musta paberit ja põhjustavad fotoplaadi Third level tumenemise. Selle kiirguse ta Fourth level nimetas uraanikiirteks.

Keemia

doc

Tuumareaktorid

see USA geofüüsik välja hüpoteesiga, et Maa sisemuses paikneb looduslik tuumareaktor - georeaktor. Üldlevinud arusaama kohaselt asub Maa sisemuses umbes 1250-kilomeetrise läbimõõduga tahkest niklist ja rauast koosnev sisetuum, mida ümbritseb umbes 3500-kilomeetrise diameetriga sulas olekus rauast ja niklist välistuum. Herndoni hüpoteesi kohaselt on Maa sisemuses hoopis kaheksakilomeetrise läbimõõduga uraani sisaldav kera, mis töötab nagu kiire briider-reaktori tüüpi tuumajaam. Briider (ingl breeder - aretaja, sigitaja) ehk paljundusreaktor on selline reaktoritüüp, kus tänu ahelreaktsioonile tekib tuumade lõhustumisel lõhustumisvõimelisi tuumi juurde. Seejuures ümbritseb Maa-sisest tuumajaama ehk georeaktorit vedela välistuuma asemel tahkes olekus niklist ja ränist ehk nikkelsilitsiidist koosnev sfäär. 2005. a. lepiti kokku kuue reaktoritehnoloogia valikus, mis peaksid kujundama tuumaenergia näo lähitulevikus

Füüsika

rtf

Tuumaenergeetika uurimistöö

..................................................................................... Lisa 3............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS Tuumaenergiat on kasutatud elektri tootmisel juba 50 aastat. Selle aja jooksul on tuumaenergeetika läbinud pika arengutee. Praeguseks on ehitatud ligi pooltuhat erineva konstruktsiooniga tuumajaama. [1] Elektrienergiat vajatakse üha enam. Tuumaenergia on üks suuremaid elektrienergia allikaid, 443 tuumajaamas üle maailma toodetakse 17% kogu elektrienergiast ja seda kasutab umbes miljard inimest. [2] Tuumaenergia kasutamine on elektri tootmiseks paratamatu mitmel põhjusel. Esiteks, ei saa lõputult jätkuda seni domineerinud fossiilsete kütuste põletamine nende ammendumise tõttu. Samuti kaasneb sellega lubamatult suurte nn kasvuhoonegaaside koguste

Füüsika

pptx

20. sajandil inimkonda kõige enam mõjutanud teadus - ja tehnikasaavutused

oluliselt väiksema purustusjõuga. Tuumapommi negatiivsed küljed.  Tuumapommi leiutamine oli pigem negatiivne, kuna tegemist on väga suure raadiusega massihävitus relvaga.  Ilma tuumapommita ei peaks inimesed kartma tuumasõda, mis võib maale lõppeda laastavalt. Tuumapommi positiivsed küljed.  Tuumapommi leiutamine pani aluse tuumaelektrijaamade tekkele. Tuumaelektrijaam Tuumaelektrijaam  Tuumaelektrijaam ehk tuumajaam ehk tuumajõujaam ehk aatomielektrijaam on elektrijaam, kus elektrienergiat saadakse aatomituuma lõhustumisest.  Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.  Esimene tuumaelektrijaam – Obninski tuumaelektrijaam – alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis Tuumaelektrijaamade kasutamise eelised  Tuumaelektrijaamad ei eralda

Tehnikaajalugu

docx

Geograafia: Energiamajandus

jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. Fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid. 3) Energiaallikad: Põlevkivi - Põlevkivi ehk kukersiit on Eesti tähtsaim maavara, lisaks on Eesti ainus riik maailmas, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil, seda kasutatakse Narva, Kohtla-Järve, ja Ahtme elektrijaamades. Põlevkivi on peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, mis koosneb (kuni 70% ulatuses) mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest (vetikate või bakterite jäänustest) ja mitmesugustest mineraalidest. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste

Geograafia

Rohkem sarnaseid