Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"tuumaelektrijaama töö" - 46 õppematerjali

thumbnail
1
rtf

Tuumaelektrijaama eelised ja ohud

Maailmas on kokku 442 tuumaelektrijaama . Kõige rohkem on USAs(104) ja Prantsusmaal(58). Maailma vanim tuumajaam asub Suurbritannias, kuid see lõpetas selle aasta vaabruaris töö .Tuumaelektrijaamade eluiga on tavaliselt 30-40 aastat. Peale Eesti on tuumavabadeks piirkondadeks näiteks Austria, Austraalia, Costa Rica, Island, Läti, Taani, Uus-Meremaa. Eestile kõige lähemal asuv tuumaelektrijaama on Venemaal Sosnovõi Boris ja Soomes Loviisa tuumaelektrijaam. Tuumaelektrijaama eelised: Need ei eralda kasuvuhoonegaase ja ei saasta õhku. Sellest tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub vähe. Kuid nende kasutamise ohte on rohkem, kui eeliseid. Tuumaelektrijaama ohud: Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, kõigile elusorganismidele väga ohtlikud. Nende lagunemiseks kulub sadu tuhandeid aastaid, seetõttu tule...

Füüsika
15 allalaadimist
thumbnail
11
pptx

Prantsusmaa rahvastik

PRANTSUSMAA Rahvastiku paiknemine Mari-Liis Oberg Saue Gümnaasium 8a klass ÜLDINFO: Click to edit Master text styles Second level · Pindala: 547 030 km² Third level Fourth level · Rahvaarv: 65,447,374 Fifth level (jaanuar 2010) · Pealinn: Pariis · Pealinna elanike arv: 8 147 857 elanikku · Keel: prantsuse keel · Rahaühik: euro (enne 1999. aastat Prantsuse frank) · Poliitiline süsteem: Vabariik GEOGRAAFILIN E ASEND: · Prantsusmaa on euroopas peale Click to edit Master text styles Second level Venemaad, Türgit ja Ukrainat 4 Third level kohal pidalalt....

Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Tuumaelektrijaam - plussid ja miinused

Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Esimene tuumaelektrijaam alustas tööd 27. juunil 1954 NSV Liidus Kaluga oblastis Obninskis. 2005. aasta seisuga oli maailma tuumaelektrijaamades 443 tegutsevat reaktorit, mis kokku tootsid 17% maailma elektrienergiast. Kõige rohkem on reaktoreid USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). Tänapäeval kasutatavate tuumaelektrijaamade võimsus ulatub 40 megavatist üle 1 gigavati. Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase ega pruugi saastada õhku. Normaalse töö korral tekib vähe tahkeid jäätmeid ja kütust kulub samuti vähe. Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on...

Füüsika
130 allalaadimist
thumbnail
24
docx

9 sõlmega elektrivõrk ja selle maksumus

ELEKTRIVÕRGUD Laboratoorne töö nr 4 Juhendaja Üliõpilased Tallinn 2 Töö eesmärk ja lähteandmed Töö eesmärgiks on koostada 9 sõlmega elektrivõrk, arvutada selle maksumus. Teisena tuleb seda võrku optimeerida, kusjuures peab võrk vastama kriteeriumile n-1, mille juures peavad pinged normi piiridesse jääma. Kolmanda variandina tuleb luua võrk, kus ei pea kehtima n-1 kriteerium ning mis maksaks võimalikult vähe. Tabel 1. Alajaamade tabel Tabel 2. Liinide maksumused 3x2x400 3x3x400 3x3x600 mm2 mm2 mm2 0,1 M€/km 0,15 M€/km 0,2 M€/km Tabel 3. Trafode hinnad 400 MVA 250 MVA 100 MVA 2 M€/km 1,5 M€/km 1 M€/km Tabel 4. Lülitusseadmete ja kompensaatorite hinnad Lülitusseadmed Kompensaator 110 kV 330 kV 0,...

Elektrivõrgud
16 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Rootsi põhjalik referaat

Rootsi kaart. Pindala: 449 964 km² Rahvaarv: 8 900 000 Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Haldusjaotus: 24 provintsi Pealinn: Stockholm Rahaühik: euro Linnastumine: 84% Sündimus: 12 Suremus: 11 Keskmine eluiga: 79 aastat. Põllumaj. % SKP-st 3 Tööstuse % SKP- st 26 Teeninduse % SKP- 71 st SKP $/in. 20 700 Eksportkaubad masinad, autod, paber, puit, teras, laevad, lennukid, mööbel, elekter ROOTSI LIPP. Rootsi lipp on sinisel taustal kollane Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on liigutatud lipuvarda poole. See põhineb Rootsi vapil ja Taani lipul. ROOTSI SUUR RIIGIVAPP. Peale ametlikuks riigivapiks olemist, on suurem riigivapp ka kuning...

Geograafia
237 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Tuumaelektrijaam

2008 Referaat Tuumaelektrijaam Füüsika Juhendaja: Indrek Karo Mari Parts Pelgulinna Gümnaasium Sisukord Tuumaelektrijaam........................................................................................3 Tööp õhimõte...........................................................................................4 Olemus ja mehhanism..............................................................................5 Ajalugu...

Füüsika
108 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tšernobõli katastroof

Tallinna Õismäe Humanitaargümnaasium Tsernobõli katastroof Uurimistöö Koostaja: Regina Verner Juh. Õpetaja: Inga Erhpas Tallinn 2008 Sisukord Sisukord...............................................................................................2 Sissejuhatus..............................................................................................3 Ajalooline õiend..............................................................................................4 Pildid..............................................................................................6 11.Oktoober1991............................................................................................10 Sarkofaag...

Bioloogia
153 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Energiaprobleemid maailmas - Seminari ettekanne

Energia... ...ei teki ega kao vaid muutub ühest liigist teise või kandub ühelt kehalt teisele ...on vajalik igasuguse töö tegemiseks, järelikult ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata ...on soodsam säästa kui toota on absoluutselt taastumatu, st. kord kulutatud või hajunud energiat ei saa enam iial kokku koguda ega uuesti tarvitada ...on veel piisavalt odav? + kommentaar II. Energiamajandus... Kuna energia on vajalik igasuguse töö tegemiseks, ei saa ükski majandus toimida ilma energiat hankimata, töötlemata, kasutamata. Energiamajandus on see osa riigi kogu majandusest, mis tegeleb: looduslike energiavarade hankimisega nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks nende kättetoimetamisega tarbijatele Energia hind sisaldub kõikide tood...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
162 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Tuumaenergia

Tänaseks on spetsialistidele piisavalt selge, et tuumaenergia on ainus tõeline elektriallikas inimkonna jaoks, mis ei põhjusta kasvuhooneefekti, happevihmu jm. Fossiilsed kütused annavad praegu üle poole maailma elektritoodangust; hüdroenergia ja tuumaenergia osatähtsus on tunduvalt väiksem. Tuumaenergia üksi ei kindlusta turvalisust ja pidevat elektrivarustatust üle maailma ega saa ka ainsaks faktoriks kahandamaks kasvuhoonegaaside emissiooni, kuid ta mängib tähelepanuväärset rolli antud alal. Tuumajaamad peavad oma ellujäämiseks ka tulevikus tõestama oma turvalisust ja seda, et jäätmete ladustamine ei kahjustaks mingilgi moel keskkonda. Tuumaelektrijaamadel on väga kõrge ehitusmaksumus, kuid selle kompenseerib väga madal kütuse hind. Gaasipõletusjaamu võib ehitada odavalt, kuid gaas kütusena...

Füüsika
75 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Ignalina tuumajaama ehitamise kohta, materjal väitluseks

Leedu Vabaturu Instituudi (LFMI) analüütikute hinnangul peaks Ignalina tuumajaama ehitamisel andma võimaluse erakapitali osalemiseks ja kaasama erainvesteeringud läbi tuumajaama aktsiate müügi avalikul pakkumisel. LFMI esindajate sõnul vähendaks erakapitali osalus projektis finantsriske ja aktsiate pakkumine börsil suurendaks tuumaprojekti läbipaistvust. LFM-i presidendi Remigijus Simasiuse sõnul tagaks aktsiate pakkumine börsil investorite mõju tasakaalu ja muudaks tuumajaama juhatamise efektiivsemaks, lisaks garanteeriks erakapital projekti finantseerimise ja võimaldaks ehitada optimaalse võimsusega tuumajaama. «Uue tuumajaama juhtimine peaks olema kaitstud nii palju kui võimalik poliitiliste otsuste eest,» ütles LFM-i ekspert Zilvinas Silenas. Simasiuse hinnangul peaksid Ignalina tuumajaama üle otsustama investorid ja Baltimaade energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tu...

Väitlus
30 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Rootsi

Jõhvi Gümnaasium Referaat Rootsi Koostaja: Klass: Õpeataja: Jõhvi 2009 SISUKORD 1. SISUKORD ...................................................................................................... 2 2. ÜLDANDMED .................................................................................................. 3 3. PINNAMOOD...

Geograafia
24 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...

Riskianalüüs
101 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Eesti ühiskonnageograafia

Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 2...

Keskkond
22 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

Jaama ehitust alustati 1970. aastal. Esimene energiaplokk käivitati 1977. aastal. 2., 3. ja 4. plokk järgnesid aastatel 1978, 1981 ja 1983. Aastal 1986 töötas 4 plokki, igaüks võimsusega 1000 MW, ehitati 5. ja 6. plokki. Jaamas toodeti ka mitmeotstarbelistes kaitsekuplita grafiitreaktorites tuumarelvadele vajalikku plutooniumi. Jaamast 4 km läänes paiknes 30 000 elanikuga ehitajate ja energeetikute asula Prõpjat. 1982. aasta septembris toimus 1. energiaplokis avarii, kus kuumenes üle ja sulas osaliselt üles reaktori tuum. Reaktor parandati mõne kuuga. Juhtumi tegelikku ulatust hoiti salajas mitmeid aastaid, olgugi, et reaktorit parandanud töölised said ülemäära kiiritada. Kui selle testi jaoks vajaminevaid nõudeid valmistati 25. Aprilli päevaajal, ning kuna reaktori elektriline jõud oli drastiliselt vähenenu...

Füüsika
63 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Tšernobõli katastroof

aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle . 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendam...

Ajalugu
56 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Riskianalüüsi referaat

SISUKORD HÄDAOLUKORRA SEADUS Vastu võetud 15. juunil 2009. a............................................................................................... 4 1. peatükk.................................................................................................................................. 4 ÜLDSÄTTED............................................................................................................................. 4 2. peatükk HÄDAOLUKORRAKS VALMISTUMISE KORRALDUS....................................................... 5 1. jagu...

Riskianalüüs
285 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Alternatiivsed energiaallikad (essee)

Alternatiivsed energiaallikad ja nende kasutamise võimalused Eestis Essee Energia on tänapäeval kujunenud kogu maailmas kõige olulisemaks probleemiks. Teravaks probleemiks on meie põlevkivielektrijaamad, mis on kogu Põhja-Euroopa ühed suuremad reostajad. Peale tuha annavad nad ka keskkonda tonnide kaupa pliid, elavhõbedat, radioaktiivseid isotoope, väävliühendeid jm. Ka põlevkivist paremad fossiilkütused annavad keskkonda mitmesuguseid kahjulikke ühendeid. Seega peame kasutusele võtma uued energiaallikad, mis oleksid taastuvad ja keskkonnale ohutud. Puit on olnud juba läbi aegade üks põhilisi ehitus- ja energiatooraineid. Puit on energeetikas üks loodusesõbralikumaid materjale. Ta ei lisa keskkonda täiendavalt süsihappegaasi, sisaldab väävlit ja ka tuhka vähem, kui fossiilsed kütused. Kasvav mets võtab keskkonnast pidevalt tagasi selle süsihappegaasi, mis vabaneb puidu põlemisel. Eestis on l...

Keskkonnatehnoloogia
105 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Tuumajaamad

2 TUUMAREAKTOR.................................................................................3 AATOMIELEKTRIJAAMAD................................................................6 TUUMAJÄÄTMED................................................................................. 8 KOKKUVÕTE......................................................................................... 9 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................10 TUUMAREAKTOR Tuumareaktorid on seadmed, milles toimuva uraani- või plutooniumituumade juhitava lõhustumis-ahelreaktsiooni käigus vabaneb tohutu hulk soojusenergiat (miljoneid kordi rohkem kui sama koguse parima kütuse põletamiseks). Esmakordselt pani uraanituumade lõhustumise ahelreaktsiooni käima Enrico Fermi juhtimisel töötav teadlaste kollektiiv USA-s 1942.a. d...

Füüsika
82 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Tuumaenergia

Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv aur käivitab energiat tootvad turbiinid. 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia. · Esimest korda toodeti tuumareaktori abil elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos. Tuumakütuse tsükkel · Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104), järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa (31). · Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama- dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia. · Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan (280,7). · Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu maailma elektrienergiast. · Suurim...

Geograafia
62 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti energeetika

Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Põlevkivi aktiivsest varust, arvutatuna lähtuvalt elektrijaamade tehnilis-majanduslikest tingimustest, jätkub praeguse tarbimismahu juures 40 aastaks. Maagaas on puhtaim fossiilne kütus. Eestis on maagaas elektritootmisel kõige arvestatavam alternatiiv põlevkivile pärinedes samas 100% ulatuses Venemaalt. Maagaas on peamiseks kütusealternatiiviks turbiinelektrijaamade rajamisel elektrisüsteemi paindlikkuse tõstmiseks. Taastuvateks biokütusteks on peamiselt puit, põhk, sõnnik, pilliroog ja jäätmete bioloogiliselt lagunev osa. Eesti rannikualade aastakeskmine tuulekiirus on 6-7 m/s. Tuulest elektri tootmise arendamist piiravad Eestis elektrivõrgu ulatus ja elektrisüsteemi struktuur ­ tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtlu...

Geograafia
29 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun