Tuumaenergia (3)

TUUMAENERGIA
Tartu 2006
Energia aatomitest
· Tuumaenergiat saadakse peamiselt erinevaist
uraaniisotoopidest, mis viiakse reaktorites kontrollitud
ahelreaktsioonini (tuumade lõhustumine).
Selle käigus eralduv soojus aurustab vee ning tekkiv
aur käivitab energiat tootvad turbiinid.
1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega
pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning
lõhustumise käigus vabaneb energia.
· Esimest korda toodeti tuumareaktori abil
elektrienergiat 20. detsembril 1951 USAs Idahos.
Tuumakütuse tsükkel
· Kõige rohkem on tuumaelektrijaamu USAs (104),
järgnevad Prantsusmaa (59), Jaapan (56) ja Venemaa
(31).
· Rohkem kui poole oma elektrist saavad tuumajaama-
dest Prantsusmaa, Leedu, Slovakkia, Rootsi ja Belgia.
· Kilovatt-tundidelt on suurimad tuumaenergia tootjad
USA (782 mld kWh), Prantsusmaa (430,9) ja Jaapan
(280,7).
· Tuumaelektrijaamades toodetakse 17% kogu
maailma elektrienergiast.
· Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergia
toodangust on:
Prantsusmaa (~78%)
Leedu (~70%)
Slovakkia ja Belgia (~55%)
Rootsi (~50%)
USA (~20%)
· Valmimas on 27 uut reaktorit 11 riigis.
Tuumaelektrijaamade paiknemine
Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis.
Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220
reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele.
+
· Tuumaelektrijaamad ei eralda kasvuhoonegaase
ega saasta õhku.
· Normaalse töö korral tekib väga vähe tahkeid
jäätmeid.
· Kütus on odav, sest seda kulub väga vähe.
Sel põhjusel on maailmas väga suured tuumakütuse
potentsiaalsed varud.
­
· Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine
on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest
õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur
kahju.
· Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt
mürgised, ja nende lagunemiseks kulub sajandeid.
· Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused
valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske
avastada.
Tuumajäätmete ladustamise võimalused
1) taastöötlemine;
2) klaasistamine;
3) vaskkanistris sügavale maa sisse matmine.
Eesti tuumaressurss
· Eestis leidub tuumakütuse tootmiseks kõlblikku uraani, kuid see
on madala kontsentratsiooniga, raskesti kaevandatav, väga suure
keskkonnamõjuga ja pigem teoreetilist laadi maavara.
· Kõige rikkam on uraani poolest Põhja-Eesti graniit, kus parimates
kohtades on U kontsentratsioon kuni 928 g/t, Ida-Eesti
diktüoneemakildas aga maksimaalselt 304 g/t, samas on selle kihi
maksimaalne paksus kõigest 1 meeter. Loode-Eesti suunas on
diktüoneemakildas uraani kontsentratsioon madalam, aga kihi
paksus ulatub 6 meetrini.
· Toolse maardla varusid peetakse 27 149 t vääriliseks. Kui aastas
kaevandada 2 milj. t kilta, siis saab selle baasil toota 200 t uraani.
Sellest saadav energiakogus võrdub 600 milj. t nafta
põletamisega.
· Reaalselt tähendaks aga Eestisse tuumajaama rajamine seda, et
rikastatud tuumakütus tuleb importida ja kasutatud tuumajäätmed
vaheladustada ning hiljem lõppladustada. Lõppladustamispaiga
ehitamine on väga kallis, seni pole veel maailmas ühtegi
lõppladustuspaika valminud.
Forsmarki tuumaelektrijaam Rootsis
Tuumaelektrijaam Soomes, Olkiluotos
Tuumaelektrijaam Prantsusmaal Cattenomis
Hüdroelektrijaama joonis