meetrised labad, mis tuules pööreldes ajavad ringi generaatorit, mis omakorda toodab elektrit. Eri plastikutest valmistatud tiivikud muutuvad elukaare lõpus keskkonnareostuseks, mida tänapäeval ringlusse suunata veel ei osata. Tuulikud tekitavad lähikonna elanikele müra- ja valgusreostust ning võivad takistada ka lindude rännet. Samuti seostatakse tuulikutega lindude massilist hukkumist ja suurte tuuleparkide mõju elurikkusele. SUURIMAD TUULEPARGID MAAILMAS Maailma suurim tuulepark on Hiinas asuv Gansu tuulepark üldvõimsusega 6 GW (2012). Aastaks 2020 peab see kasvama 20 GW-ni. Suuruselt teine tuulepark maailmas on Alta tuuleenergia keskus ehk Mojave tuulepark Ameerika Ühendriikides California osariigis üldvõimsusega 1547 MW, plaanis on suurendada seda 3 GW-ni. TUULEPARGID EESTIS Esimene tuulepark Eestis rajati 2002
Kaasaegsed väikesed tuulegeneraatorid võimaldavad sõltumatut ja töökindlat energialahendust seal, kus võrguelekter on kättesaamatu või kallis. Lisaks sõltumatutele lahendustele on võimalikud ka elektrivõrku ühendatud lahendused, kus tuulegeneraatori toodetav elekter vähendab elekrivõrgust ostetava elektri hulka. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Suuremahuliste tuuleparkide rajamisel otsitakse anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Sellises teguviisis pole aga midagi imeks panna, kuna Tuulest toodetav energia tähendab tuulekiirust kuubis. Järelikult annab turbiin tuulekiiruse kahekordistamisel kaheksa korda suurema energiaväljundi ning võimalikult hea asupaik on äärmiselt oluline Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik
MÕDRIKU 2017 Taastuvenergiale üleminek on maailmas suur trend. Taastuvenergia allikaid on mitmeid nagu näiteks päikeseenergia, laineenergia, tuuleenergia. Käesolevas tekstis uuritakse tuuleenergiat ja selle kasutamist Eestis ning sealjuures selle mõju Eesti majandusele. Olemasolevaid tuulegeneraatoreid on Eestis juba märkimisväärne kogus ning arendamisel ja kooskõlastamisel olevaid suuri tuuleparkide projekte menetletakse, mis näitab, et Eestis mõeldakse palju taastuvenergia kasutamise ning potentsiaali peale. Mis täpsemalt on tuuleenergia ning kuidas ja kui palju kasutatakse seda Eestis? Kuidas mõjutab tuuleenergia kasutamise Eesti majandust? Nendele küsimustele otsib autor vastused. Tuuleenergia on taastuvenergia liik. Tuuleenergia muundavad mehaaniliseks näiteks tuuleveskid ehk tuulikud ja elektrienergiaks tuulegeneraatorid ehk elektrituulikud.
tuuleveski pöörlevale alusele. Quietrevolution'i uudne turbiin Asetus Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja
majanduslikult tasuvad ja neid ei ehitata," sõnas Andres Lainoja. Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud hilisemad vägikaikaveod tulevaste arendajatega. (Viis valda on... 2010)
....... 3 1.TUULENERGIA AJALOOST.....................................................................................................4 1.1.ÜLDINE TUULEENERGIA AJALUGU....................................................................................4 1.2.EESTI TUULEENERGIA AJALUGU.......................................................................................5 2.TUULEENERGIA EELISED......................................................................................................7 3.TUULEPARKIDE MÕJU KESKKONNALE JA MIINUSED.........................................................9 4.MÕJU INIMKONNALE............................................................................................................ 12 5.TUULEENERGIA HETKESEIS...............................................................................................15 5.1.TUULENEERGIA MUJAL MAAILMAS.................................................................................15 5.2.TUULENERGIA EUROOPAS JA MAAILMAS.......
siis ei ole kuskilt ka energiat võtta. Elekter on aga see, millele tänapäeva kaasaegne ühiskond üles ehitatud on. Haiglad, tootmisettevõtted, kauplused ja sajad miljonid kodud - kõikjal kasutame elektrit ning meile on oluline, et see oleks stabiilne. Tuuleenergia aga alati ei suuda seda meile garanteerida. Tuul on küll tasuta, kuid sellest elektri saamiseks peavad olema hiiglaslikud turbiinid. Tuuleturbiinide ehitamine on aga kallis ja pärast eluea lõppu peab need ka utiliseerima. Tuuleparkide negatiivseks mõjuks on ka, et nad rikuvad maastiku ilmet, tekitavad müra ning segavad televisiooni ja raadiosidet. Kuid neid probleeme annab leevendada, kui analüüsida tuuleparkide paigutus väga hästi läbi. Hüdroenergia on kõige stabiilsem taastuvenergia liik. Kui päike ei paista ja tuul ei puhu, siis jõgi voolab sellest hoolimata ning turbiinid toodavad energiat. Samas kui päikese- ja
Sensorid jälgivad tuule suunda ning torni ülemist osa keeratakse vastavalt tuulesuunale. Tuul Tuul saab oma jõu Päikeselt, mis soojendab maakera ebaühtlaselt. Temperatuurierinevused põhjustavad õhurõhkude erinevusi, mis omakorda põhjustavad õhumasside liikumist. Tuuleenergiat kasutatakse eleltrituulikute käivitamiseks. Tuuleenergia on üks taastuvaist energiaallikaist. Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure elektrijaamaga selline asi juhtub just siis kui ta asendab
Väikesed turbiinid ei tooda ka mürareostust. Tuuleenergia maailmas 2005. aasta numbrite järgi oli tuuleenergia osakaal terve maailma energiatoodangus 1%. Riikide arvestuses on kõige suurem tuuleenergia tootja Saksamaa, kes tootis eelmisel aastal 18,428 MW tuuleenergiat. Teisel kohal on Hispaania (10,027 MW), kelle kannul tuleb väga väikese vahega USA (9,149 MW) ning seejärel India (4,430 MW). Eesti tootis mullu 30 MW tuuleenergiat. Tuul Tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisöe baasil. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure
See sõltub kohalike energiaallikate olemasolust, aga ka majanduse struktuurist. Nimeta kolm suurimat kivisöe, nafta ja maagaasi tootjat euroopas Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus elektri tootmisel üle 40% Prantsusmaa, Belgia, Ukraina, Ungari, Slovakkia Millistes euroopa riikides toodetakse kõige enam tuuleenergiat miks Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias, Prantsusmaal, sest seal on sobivad tingimused tuuleparkide rajamiseks ja need on rikkad riigid Milline euroopa riik on edukaim päikese- ja milline geotermilise energia rakendamisel Kõige edukamalt kasutab getermilist energiat Island ja päikeseenergiat Hispaania ja Saksamaa Miks on energiamajanduse käekäik muu majanduse ja kodumajapidamise jaoks äärmiselt oluline Sest energiat on inimestel vaja peaaegu igas tegevuses ja sellega tuleb mõistlikult majandada, et seda kõigile jätkuks
klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja toitumispaikade kadumine (nt tuuleparkide vi muude ehitiste rajamise tttu), lireostus, kalavrkudesse takerdumine ja toiduvarude vhenemine. Lnemere res pesitsevad linnud : Khmnokk-luik. Khmnokk-luik on vga vaikne lind. Luik pesitseb Phja-, Lne-, Kaspia- ja Musta mere rsetel aladel. Merikotkas. Merikotkas eelistab veekogudelhedasi elupaiku, enamasti on nendeks kuuse- segametsad ja mnnikud. Jkoskel. Jkoskel tegutseb avaveel, ainult pesitsema siirdub ta metsadesse, parkidesse ja isegi inimasulatesse Merikajakas.
3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 3) Fotoelemendid on liialt kallid. SUUREMAD TUULEENERGIA TOOTJAD SAKSAMAA, USA, HISPAANIA Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav resurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Island saab oma elektri ja soojuse maapo ue geotermaalenergiat ära kasutada KASUTAJAD USA ISLAND ITAALIA Geotermaalenergia
oli 5000-20000 kJ /kg . Leidus peamiselt Kirde-Eestis ja Soome lahest Lämmijärveni. Varu 6miljr. tonni. Kukersiit on parim põlevkiviliik , sest sisaldab 35% orgaanilist ainet, millest töödeldakse õli. Põhilise osa põlevkivitoodangust tarbivad elektrijaamad. Ilma põlevkivita jääksime elektrita. Ei töötaks tehased, lõpeks tootmine ja kodud jääksid elektrita ja kõigi elektriseadmeteta. Samas saaks leida ka alternatiive tuuleparkide ja päikesepaneelida näol. Põlevkivi termilisel töötlemisel saadakse põlevkiviõli, mida võib kasutada kütteks – kütteõli. Järelikult jääks need hooned kütteta, mis põhinesid põlevkiviõliküttel. Põletatakse ka põlevgaasi. Põlevkivitööstuse tooted on põlevkivigaas ja kütteõli. Liipriimmutusõli kasutatakse raudteeliiprite immutamiseks , et pikendada nende kasutusaega , kaitstes neid mädanemise ja pehkimise eest
See lahendus ei ole samuti midagi uut - ka vanasti ehitati tuuleveski pöörlevale alusele. Kus peaksid tuulikud asetsema? Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades. Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Samuti paigutatakse tuuleturbiine ka ranniku äärde. Mere ja maismaa soojenemine ja
keskkonnahoiu seisukohast eelistada elektrienergia saamiseks pigem taastuvaid energiaallikaid. Millise taastuva energiaressursi kasutamises näed Eestis enim potentsiaali ja miks? Palun too välja ka antud energiaressursi kasutamisega kaasneda võivad potentsiaalsed negatiivsed aspektid. Tundub Eestis on aktuaalseks läinud tuule energia. Potensiaali on kuna tuult meil jagub. Tööalaselt panen tähele, et juba mitu aastat on tuuleparkide ehitamine aktiviseerunud. Muidugi nende rajamisele on sätestatud ka teatud tingimused, et ei segaks lennuliiklust ning militaarseid nn sideposte. Sellega seoses on palju vaidlusi , kuna firmad soovivad rajada enda huvidest lähtuvalt tuulikuparke. Tuuleenergia.ee kodulehe andmetel tuulikutega puuduvad heitmed (troposfääriosooni lähteained, mis mõjuvad tervisele ja põhjustavad kasvuhoonegaasidest tingitud soojenemist).
Tuulenergia kasutamise plussid ja miinused Tuuleenergia kasutamise eelisteks on: taastuv ja puhas energialiik; suur (Eesti vajaduste seisukohalt praktiliselt piiramatu) ressurss, eriti arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre; kasutatav ressurss (tuul) on tasuta; väikese võimsuse tõttu agregaadi väikesed kapitalikulud (mitte erikulud!) ning ehitustööde suhteline lihtsus - võimaldab elektrituulikuid rajada kiiresti (0,5 aastaga) nii munitsipaal- kui eravahendite arvel; elektrituulikute automatiseeritus vähendab personali vajadust ja käidukulusid; arenev ja täiustuv tehnoloogia;
tulenevaid piiranguid, kuid kasutades ka merel asuvaid tuuleparke saaks katta kogu Eesti vajaduse tuuleenergiaga. Mis aga saab siis, kui tuul ei puhu ja tuulejõujaamad ei tööta? Siis aitab töökindlust tagada hüdroakumulatsioonijaam. Kui tuult on liiga palju, pumpab see vee üles, kui liiga vähe, lastakse veel alla voolata ja saadakse sedaviisi elektrit. Tuult saab ka püüda kotti. Kotid paigutatakse meres asuvate tuuleparkide juurde merre. Kui tarbimine on väike, aga tuult on külluses, siis kogutakse vees olevad kotid suruõhku täis. Kui tuult ei ole, siis paneb turbiinid tööle kottidest vabastatud suruõhk. Akudesse saab salvestada tuuleenergiat keemilise energiana. Kõige tõhusamad on liitiumioonakud. Selle eeliseks on, see et akude ehitamise tehnika on hästi teada ning neid saab omavahel ühenda. Puuduseks on akude väike energiatihedus, tundlikud temperatuurile. Kasutegur on 85%.
muude objektide all kinni. Tuulikute üldvõimsus on tõusnud 35 MWni. Mõju keskkonnale Olulisemateks mõjudeks on visuaalne ja mürareostus, samuti ulatuslike alade hõivamine tehnorajatistega ning suhteliselt suur materjali ja energiakulu tuulikute rajamiseks ja hooldamiseks. Tuuleenergia ei kasuta kütust ega eritaõhureostust erinevalt fossiilkütustest. Räägitud on ka negatiivsest mõjust lindudele, ainuüksi USA-s hukkub aastas tuuleparkide tõttu 20000-37000 lindu. Huvitavaid fakte Praeguse tehnoloogia baasil ei ole otstarbekas rajada tuulegeneraatoreid piirkondadesse, kus tuule keskmine kiirus on alla 6 meetri sekundis. 2011. aastal paigaldatud seadmete koguväärtus oli üle 50 miljardi euro. 2016. aastaks suureneb nende koguvõimsus 500 GW-ni.
tekkiv vääevldioksiid, sest radioaktiivseid jäätmeid on vähem ja nendest saab kergemini vabaneda. Teine võimalus oleks importida välismaalt energiat. Eesti, Läti ja Leedu töötavad projekti kallal mille tulemusena võidakse ehitada uus tuumaenergial põhinev elektrijaam Leedusse Ignalina linna kus on endiselt vana tuumaelektrijaam mis suleti lõplikult 2009 aastal, Euroopa Liidu avaldatud surve pärast, nimelt oli reaktor samat tüüpi mis Chernobyl-i oma mis lendas vastu taevast. Tuuleparkide loomine oleks üksvõimalus kasutada taastuvenergiat, kuid nende loomine on väga kallis ja üks generaator toodab ainult paar KW-ed. Hüdroelektrijaamadega on sarnane lugu, ehitamine kallis ja väga palju elektrit ei tooda. Tuulepargid ja hüdroelektrijaamad aga ei vaja toorainet elektritootimiseks, seega võib nende kasutamine majanduslikult kasuks tulla. Siiski vajavad nad palju hooldust mis maksab raha. 1.5% energiast tuleb biokütuselt
Öisest eluviisist tulenevalt märgatakse neid harvem. Eriti suure tähelepanu alla on nahkhiired sattunud Põhja-Ameerikas, kus Buffalo Ridge`i mäekurus suure nahkhiirekoloonia lähedal paiknevas 354 tuulikuga tuulepargis hukkus 2001.aastal 841 ja 2002.aastal 364 isendit (Kull 2004). Nii on uuritud ka Eestis tuulikute mõju nahkhiirtele. 2005. aasta märtsis korraldas Eestimaa Looduse Fond järjekordse taastuvenergeetika alase arutelu, kus seekord tuli kõne alla tuuleenergia. Tuuleparkide varjukülgedest rääkides toovad keskkonnakaitsjad välja nende ohu lindudele ja nahkhiirtele. Ümarlauas rääkis nahkhiirte uurija Lauri Lutsar, et tuulegeneraatorid on nahkhiirtele paratamatult ohuallikaks. Nahkhiired orienteeruvad looduses kajalokatsiooni ja ultraheli järgi, mistõttu on esitatud hüpoteese, et rände või toitumise ajal meelitab tuulik nahkhiiri mingil moel ligi. Teine arvamus, mis üritab
püstitada tuuleturbiine rohkem kui poole tänase Eesti elektrivajaduse katmiseks. Peipsi järve ümber on ka head ühendusvõimalused põhivõrku ning Läti ja Vene suunale. Läänemaal, Osmussaare ja Tahkuna neeme vahelisel Angeli madalal, on võimalik kaldast 10 km kaugusele hinnanguliselt 300km2 suuruse avamere-tuulepargi rajamine, mille aastane energiatoodang oleks 15 000 GWh. Kauguse tõttu kaldast tõuseb märgatavalt tuuleparkide tootlus ning väheneb mõju elukeskkonnale. Kogu Eesti keskmise päevase elektrivajaduse saaks katta 300 kaasaegse, täiskoormusel töötava tuuleturbiiniga. Eurodirektiivide järgi tuleks Narva elektrijaamades praegusel kujul kivipõletamine lõpetada aastaks 2016. Selle asemel, et 15 miljardi krooni eest Narva elektrijaamadesse uued kivipõletuskatlad osta, tuleks alustada Narvas põlevkivi gaasistamisega ja vanad katlad järk- järgult tööst kõrvaldada
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult
TUULEGENERAATORID Keskkonnateemaline referaat Tallinn 2013 1. SISSEJUHATUS Juba ammustest aegadest on tuule liikumine olnud vajalik igapäeva elus. Leiutatud on tuulerattaid ja tuulikuid, vilja jahvatamiseks, maa niisutamiseks ja vee pumpamiseks ja hiljem juba tuulegeneraatoreid elektrienergia tarvis. Tänapäeval on väga suur hoog sees tuuleparkide rajamisel, mis peaksid reostama keskkonda vähem kui teised elektrit tootvad jaamad. Siiski inimesed on nende suhtes umbusklikud, kuna nende ehitamisega kaasneb maastiku rikkumine ja ka häiriv müra. Peab tõdema, et neid ilmub iga aastaga aina juurde ja neil ei näi lõppu olevat, kui ohtlikud nad keskkonnale siiski on? 2. TUULEGENERAATOR 2.1 Kuidas töötab tuuleturbiin? Tuult on kasutatud energiaallikana tuhandeid aastaid. Juba 2000 aastat tagasi kasutati tuult
1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4
1) Töötavad hääletult. 2) Pole liikuvaid osasid. 3) Ei saasta keskkonda. 4) Ammendamatu ressurss. 5) Puuduvad transpordikaod energia toodetakse kohapeal. Päikeseenergia miinused: 1) Suhteliselt madal kasutegur. 2) Mass tootmiseks on vaja suurt pinda. 4) Fotoelemendid on liialt kallid. Tuuleenergia plussid: 1) Keskkonna säästlik, väike kahjulik toime keskkonnale. 2) Kasutatav ressurss(tuul) on tasuta. 3) Eesti seisukohalt praktiliselt piiramatu ressurss, arvestades tuuleparkide rajamise võimalusi rannikumerre. 4) Taastuv, puhas ning ammendamatu energialiik. Tuulenergia miinused: 1) Võimalik kahju linnustikule, eriti nende paiknemisel lindudele 2) Negatiivne visuaalne mõju läheduses paiknevatele inimasustustele. 3) Tuuliku labade pöörlemisel tekkiv vibratsioon. Geotermaalenergia plussid: 1.Ressurss on praktiliselt piiramatu. 2.Ressurss on tasuta ja ilma töötlemiskuludeta. 3.Maasoojusest toodetava elektri ja küttesooja hind on odav. 4
See sõltub kohalike energiaallikate olemasolust, aga ka majanduse struktuurist. 23.Nimeta kolm suurimat kivisöe, nafta ja maagaasi tootjat euroopas Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia 24.Millistes euroopa riikides on tuumaenergia osatähtsus elektri tootmisel üle 40% Prantsusmaa, Belgia, Ukraina, Ungari, Slovakkia 25.Millistes euroopa riikides toodetakse kõige enam tuuleenergiat miks Saksamaal, Hispaanias, Suurbritannias, Prantsusmaal, sest seal on sobivad tingimused tuuleparkide rajamiseks ja need on rikkad riigid 26.Milline euroopa riik on edukaim päikese- ja milline geotermilise energia rakendamisel Kõige edukamalt kasutab getermilist energiat Island ja päikeseenergiat Hispaania ja Saksamaa 27.Miks on energiamajanduse käekäik muu majanduse ja kodumajapidamise jaoks äärmiselt oluline Sest energiat on inimestel vaja peaaegu igas tegevuses ja sellega tuleb mõistlikult majandada, et sedakõigile jätkuks 28
Probleemid Tuuleenergia tootmine on suhteliselt kallis, eriti avamerel, kuna ehituskulud on väga suured. Raskused elektrituulikute elektromagnetilistel ühildumisel võrguga (pinge kõikumised). Head alad tuuleturbiinidele on tihti kaugel linnadest, kus peamiselt elektrit vajatakse. Tuuleenergia eelised Kasutatav ressurss (tuul) on tasuta Taastuv energialiik Suur ressurss Ehitustööde suhteline lihtsus. Arenev ja täiustuv tehnoloogia. Oskusteabe suhteliselt hea kättesaadavus. Tuuleparkide hooldus- ja remondikulud on esimestel tööaastatel kas väga väiksed või puuduvad üldse. Keskkonna säästlik pool Puuduvad Nox- heitmed. Puuduvad teised õhu saateained, nagu vääveldioksiid, ning osakesed, millel on kahjulik toime inimese tervisele. Ei reosta vett. Kütuse kaevandamine elektrienergia saamiseks puudub. Ei jää radioaktiivseid jäätmeid. Elektrituulik hüvitab ehitamiseks kulunud energia ja süsihappegaasi kolme kuni kuue kuuga. Võrdlus põlevkiviga
· ohtlik lindudele Tuuleenergia Eestis · 2011. aasta seisuga töötab Eestis 85 elektrituulikut koguvõimsusega 184MW. · 2011. aastal tootsid tuulikud 365 GWh energiat, mis on peaaegu 5% kogu elektritarbimisest. · Eestis puhuvad enamasti lääne- ja edelatuuled. · Aasta keskmine tuulekiirus on 4-5 m/s. · Kõige tuulisem on detsembrikuu, siis on rannikul tuule kiirus umbes 7 m/s. · 2011. Aastal maksti tuuleparkide toetuseks 14,4 miljonit eurot. Joonis 1. Eestis rajatud tuuleenergia võimsused. http://www.tuuleenergia.ee/wp-content/uploads/Statistics-until- 2011.jpg Joonis 2. Energiatihedus 30 meetri kõrgusel. Näide ühest Eesti tuulepargist: Eesti Energia Aulepa tuulepark käivitati aastal 2009. Algselt oli seal 13 tuulikut võisusega 39 MW. 2011 aastal suurenes Baltimaade võimsaim tuuleelektrijaam veel kolme tuuliku võrra, saades sellega juurde 9 MW elektritootmise võimsust.
Suurima võimsusega tuulepark asub Paldiskis ning tuulepargi võimsus on 45 megavatti. 2012. aastal tootsid 126 tuulikut 5,5% kogu Eesti elektritarbimisest. Tabelis 1 (vaata Lisa 1.) on väljatootud nimistu Eestis töötavadest tuuleparkidest ja sealsete tuulikute tootmishulk. 2013. aasta esimeses pooles on valmimisjärgus kolm tuuleparki- kolme tuulikuga Ojaküla tuulepark 6,9 megavatti, kahe tuulikuga Tamba tuulepark 6 megavatti ja kolme tuulikuga Mäli tuulepark 12 megavatti. Tuuleparkide ehitamine nõuab suuri investeeringuid ning Tamba ja Mäli tuulepargid ehitatakse Keskonna Investeeringute Keskuse investeeringute raames. 1997. aastal 9. septembril paigaldati Eesti esimene tuulegeneraator Hiiumaale Tahkuna poolsaarele. Tuuliku võimsus on 0,15 megavatti, tema kõrgus on 30 meetrit ja tiiviku läbimõõt 22 meetrit. Tuulegeneraatori aastatoodang oleks 300 megavatt-tundi elektrienergiat.
on Eestis marginaalne energiaallikas, sest Eesti jõed pole suured ega veerohked. Eestis toodetakse hüdroenergiat aastas umbes 15-20 megavatti, mis on alla ühe protsendi kogu toodetavast energiast. Siiski võimaldaks selle võimsuse kasutuselevõtt toota aastas 0,1...0,2 TWh elektrienergiat ja seega saavutada aastaseks kokkuhoiuks umbes 0,15...0,3 milj. tonni põlevkivi. Ka tuuleenergia rakendamine ja kasutamine Eestis pole eriti tulutoov. Nimelt tuul ei puhu alati ning seetõttu tuleb tuuleparkide rajamisel teha täiendavaid kulutusi nendeks puhkudeks, kui tuul vaibub. Et elektri tootmine oleks stabiilne ja et keegi ilma ei jääks, tuleb rajada varugeneraatoreid, mis toodavad elektrit fossiilkütuste, nagu gaas või kivisüsi. Samas ei juhtu tuuleparkidega seda, et kõik generaatorid langevad rivist välja. Ühe suure elektrijaamaga võib selline asi aga juhtuda, kuid tõenäosus, et ühe suure
valmistamiseks või pakkumiseks on olemas vajalikud eeldused ja ressursid. Loodusvarad Eestis: Taastuvad – tuul, vesi, mets/puit, kalavarud, muld, päikeseenergia Taastumatud – põlevkivi, turvas, liiv, kruus, lubjakivi, savi, fosforiit, puit Tegurid, mis mõjutavad Eesti majandust: o Asend Läänemere ääres Saab tegeleda kalandusega, arenenud on meretransport, merega seotud turismiharud ja majandustegevused, head eeldused tuuleparkide rajamiseks. o Loodusvarade olemasolu ja kättesaadavus Eestis on mitmeid loodusvarasid, mis on majanduslikult kasulikud. o Suhted naaberriikidega ning nende arengutase Eestil on head suhted peamiste kaubanduspartneritega – Soome, Rootsi ja Lätiga. Venemaal on küll suur turg, kuid kauplemisel on mitmeid piiranguid ja keerukas on turismi arendada idasuunal. o Kaugus Euroopa tööstustuumikust
kasvab. Suur osa kõnealusest energiast saadakse Venemaalt, kelle vaidlused transiitriikidega on viimastel aastatel ähvardanud tarned katkestada. (Elering. Eesti elektrisüsteemi tarbimisnõudluse rahuldamiseks vajaliku tootmisvaru hinnang, 2012) Suurim osa Eesti elektrienergiast on toodetud Narvas asuvatest Eesti ja Balti elektrijaamades kodumaisest põlevkivist ning väiksemal määral ka mujal Eestis asuvates elektrijaamades. Kodumaisele tootmisele aitab kaasa ka tuuleparkide küllaltki kõrge hulk. (Statistikaamet. Aastaraamat 2012) Joonis 1: EL riikide energiasõltuvus 2006. aastal Allikas: Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020. 2. ENERGIASTRATEEGIAT MÕJUTAVAD TEGURID 2.1. Ajaloopärandi olulisus Eesti on välja kujunenud endisest Eesti NSV-st, mistõttu eriti energiastrateegia vaatlemise puhul ei saa arvestamata jätta ajaloopärandi märkimisväärset mõju. Kuna
Hetkeseisuga on tuuleenergia kõige rohkem elektri tootmiseks kasutatud taastuvenergia ressurss Eestis. Samuti on Eestis veel piisavalt maad mandrituuleparkide rajamiseks, aga ka mereterritooriume meretuuleparkide rajamiseks. Tuulikute rajamisele Eestis seab piiri ette võrgu läbilaskevõime ja kompensatsiooni-võimsuste olemasolu, st. nende puudumine. Ilma kompensatsioonivõimsusi rajamata lubab põhivõrk Eestis rajada kuni 750 MW tuulevõimsusi, millele vastavas mahus on ka juba tuuleparkide liitumistaotlusi sõlmitud, seega võiks ilma kompensatsioonivõimsusteta rajada lisaks praegu olemasolevale, ehitatavale ja Eesti Energia poolt lähiajal plaanitavale 200 MW-le veel täiendavalt 550 MW tuuleparke. Tuleb aga arvestada asjaoluga, et elektrit on võimalik importida ainult sel juhul, kui seda kuskil üle jääb. Tuulevõimsuste äkiliste muutuste 6
2011. aasta seisuga moodustas tuuleenergia 2,5% ülemaailmsest energiatarbest, kasvades enam kui 25% aastas. Hind ühe toodetud energiaühiku kohta on sarnane uue söe ja naturaalgaasi installatsioonide maksumusega. Eile, 07.novembri pärastlõunal ületasid elektrituulikud Eestis Eleringi andmetel esmakordselt 200 megavati piiri tootes elektrit võimsusega 205 megavatti, mis oli ~17% selle hetke elektritarbimisest. Lisaks tugevale tuulele on tuuleparkide tootmisrekordi taga nii eelmise aasta lõpus valminud Aseriaru tuulepark kui ka tänavu võrku ühendatud uued tuulepargid Paldiskis ning Narvas. Tuuleenergia assotsiatsiooni andmetel on tuuleenergia installeeritud koguvõimsus Eestis hetkel 269,4 MW. 4 5. Hüdroenergia ehk vee-energia
Juhul kui tuulikute omanikud saavad õiguse ka tuuleenergia abil vähendatud CO2 heitmete kvootide müügiks, lüheneb tasuvusaeg tunduvalt. Kui varasematel aastatel väideti, et Eestis võiks tuuleenergia kasutegur ulatuda 16 protsendini, siis Virtsu tuulikutel on see küündinud 35 protsendini. Parimat kasutegurit on võimalik saavutada suuremate tuultega Lääne-Eesti rannikul ja saartel. Mitmekümne tuulikuga tuuleparkide asukohana kaalub Eesti Energia Nõva, Audrut, Pakrit ja Rõustet ning lisaks plaanitakse paarkümmend ligi saja meetri kõrgust tuulikut panna üles ka Narva elektrijaamade suletavatele tuhaväljadele. 7 3.3. Päikeseenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks
kasutavad/ei kasuta kalad seda kudemiseks. Piltlikult öeldes: merepõhi on see vundament, millele toetuvad kõik ülejäänud mere koostisosad. Merepõhja kivimites ja setendites akumuleerunud reoained mõjutavad ka merevee kvaliteeti ja meres elavaid organisme Seepärast võivad tegevused, millega kaasnevad muutused merepõhjas, olla väga keskkonnaohtlikud ja neid on vaja teha ülimalt ettevaatlikult. Sellisteks tegevusteks võivad olla maavarade kaevandamine, tuuleparkide rajamine, merepõhja süvendamine ja süvendamisel saadud materjali kaadamine. 6 Kokkuvõte Vaja on täpsemaid andmeid muda kvaliteedi (mikrobioloogiliste ja keemiliste näitajate) ja selle muutumise kohta. Uurida tuleks ka Noarootsi ja Võnnu poolsaare vahelist Tahu lahte, kus Hans Alver täheldas meremuda esinemist juba 1922. aastal. Puurimisandmetel leidub
kvootidele on lihtsam energiat toota Kasulik tektooniliselt aktiivsetes kulutama ja mille jaoks on piirkondades, taastuv EN allikas infrastruktuur juba Piiratud kasutuspiirkond olemas Üle 25% energiabilansist: Island, Täidetakse EL suured kulutused Filipiinid, Salvador, USA, Vahemereriigid, direktiivi tuuleparkide rajamiseks Jaapan lihtsamini Biomassienergia Tuuleenergia- Energiavoog ei ole pidev Arengumaades: isegi väärispuidust ka taastuv, (puudu tuul, puudub EN) Arenenud maades: puidujäägid, jätkusuutlik energiavõsa, saepuru Me ei kuluta Tuulikutel on vaja ruumi rahvuslikku Nisu levik maailmas loodusvara
Taastumine eeldab, et neid ressursse ei kasutataks rohkemal määral kui neid juurde tekib, st kui taastuva ressursi kasutamine pole ülemäärane, siis saab see olla sama intensiivusega püsiv nt tuhandete aastate jooksul (Kivinukk & Staak, 2008; Remmelg, 2011b; Taastuv energiaressurss, s.a.). Taastuvate energiaallikate kasutamisega kaasneb vähene või minimaalne keskkonnamõju. Peamised neist on maastike ja elupaikade kahjustamine, müra ja visuaalne reostus. Tuuleparkide puhul on mõjutatud linnustik, veejõujaamade puhul kalastik. Taastuva energiakandja põletamisel vabanev süsinikdioksiid seotakse uuesti aineringes, mistõttu seda ei arvestata kasvuhoonegaasiheite hulka. Selliselt saab rahuldada energiavajadusi ja jätta |5 järgnevatele põlvedele maailma, kus on tervem elukeskkond ja säilunud loodusressursse.
linnadesse majade vahele ning katustele. Nad ei tekita ka müra ega vibratsiooni. Maismaal asuvaid tuuleturbiine saab mitmetesse kohtadesse püsti panna. Head kohad selle jaoks on kõiksugu kõrgendikud. Kui tuul liigub kõrgendiku poole, siis ta surutakse üle takistuse samal ajal tuule kiirust suurendades Sellisesse kohta paigutatud tuuleturbiin toodab rohkem energiat ning selle tõttu otsitaksegi suuremahuliste tuuleparkide rajamisel anemomeetritega sobivat kohta mõnikord lausa aasta aega. Nende abil koostatakse detailsed tuulekaardid, mõnikord võivad tühised 30 m tähendada kahekordseid tuulekiiruseid ja seega paremat toodangut. Väiksemate projektide puhul otsitakse looduslikke märke tugevast tuulest (nt. viltused puud) või uuritakse selle piirkonna meteoroloogilisi andmeid. Tuuleparke võib ka otse merre ehitada. Meri on tuulepargi rajamiseks tuule kiiruse ja stabiilsuse mõttes ideaalne paik
Vastus puutub 49% 49% Joonis 7 Eestlaste arvamus taastuvenergia kallidusest protsentuaalselt (autor). Nagu ka juba eelmises küsimuses välja tuli, loetakse taastuvenergia suurimaks miinuseks tema kallidust. Taastuvenergiat pidasid liiga kalliks ligi pooled vastanutest. Seda võiks nimetada nn pooltõeks. Baasinvesteeringud nagu näiteks tuuleparkide või hüdroelektrijaamade rajamine on tõepoolest suured, kuid peale selle suuremaid kulutusi ei ole, ning taastuvenergia tootmine on väga odav. Mida edasi areneb tehnoloogia, seda odavamaks taastuvenergia ka muutub. Samas fossiilsetest kütustest energia tootmisele kulutatakse pidevalt raha. Arvestades hetkeolukorda ja tulevikuväljavaateid muutuvad need kulud aina suuremaks ja suuremaks (Joonis 8). Seega on taastuvenergia pikas perspektiivis äärmiselt odavam kui fossiilsed kütused.
kuulda soovib, olgu see siis tõde või mitte. Säästlik areng kõlab nagu üks tore asi, kuid seda ainult seetõttu, et me oleme kultuuriliselt programmeeritud nii mõtlema. Me seostame seda meeldivate nähtustega nagu näiteks metsikud puutumata lilleaasad ja turskadest kubisevad Islandi veed, kuid tegelikult peitub selle aluseks olevas filosoofias pigem maksustamine, reguleerimine ja kontroll. Kui rohelised armastavad loodust nii väga, siis miks peaksid nad tegelema tuuleparkide püstitamisega rikkumata maastikele?; ning kui inimtekkeline globaalne soojenemine ei olegi tõsi, siis mis ometi motiveerib inimesi selliseid asju välja mõtlema? (Delingpole, 2011) 6 Roheline ideoloogia Suur osa kodus kasutatavast energiast, mis kasvatab meie arveid ja süsinikujalajälge, tuleb eluruumide kütmisest ja jahutamisest. Sellele kulub rohkem kui neli viiendikku kasutatavast gaasist ja elektrist
Suurimad saared – Saaremaa, Hiiumaa, Gotland, Öland, Bornholm, Rügen, Ahvenamaa saarestik 20.02.2017, K. Künnis-Beres Mis teeb LÄÄNEMERE eriliseks ja kaitset vajavaks? 20.02.2017, K. Künnis-Beres Läänemere elustikku mõjutab järjest enam inimtegevus merel või meres otseselt (kalade ülepüük, veeliiklus – reisijate-,kauba- ja kütusevedu; ehitustegevus –sadamate ehitus, torujuhtmete ja kaablite paigaldus, tuuleparkide rajamine; sõjaline tegevus – õppused ja manöövrid) ja inimtegevusest maismaal kaudselt - mere valgalal elava umbes 85 miljoni inimese reovete ja asustatud alade uhtevetest tingitud mere eutrofeerumine ja reostumine ohtlike ainetega. 20.02.2017, K. Künnis-Beres HELCOM - Helsingi Komisjon Läänemere kaitset korraldab 1974.a. asutatud riikidevaheline Läänemere merekeskkonna- kaitse komisjon ehk Helsingi Komisjon (HELCOM)
ökosüsteemid terve 20. sajandi vältel merealadega võrreldes palju suurema tähelepanu osaliseks (Roberts et al., 2003). Merekeskkonna kaitsmine muutus oluliseks alles eelmise sajandi teisest poolest ning kindlasti on merekeskkonna vähesel uuritavusel selles suur osa. Nüüdseks on seoses inimeste parema juurdepääsuga merekeskkonnale jõutud arusaamale, et mere kaitsmine on vähemalt sama oluline kui maismaa kaitsmine (Roberts et al., 2003). Seoses gaasitorude, tuuleparkide ja kaevanduste rajamisega häiritakse tugevalt põhjaelustikku ning nende elupaigad satuvad suurde ohtu. Samuti saab meri väga suurt koormust laevanduse, infrastruktuuri, puhkemajanduse jõudsa arenguga. Viimasel ajal on hakatud üha rohkem mõistma, et mereelustik on väga tundlik sellisele survele ja merekaitsealade loomine ja merekasutuse parem planeerimine on üks põhilisi vahendeid loodusliku mitmekesisuse säilitamiseks (Internet 1).
3. PORTUGALI MAJANDUS 3.1. Eneergiamajandus Portugal on teinud taastuvenergia tootmise vallas tõsiseid edukaid samme. Portugal on tuule-, päikese- ja hüdroenergia (sh hoovuste ja lainete kasutamisel toodetava energia) tootmise ja kasutamise näitajate poolest Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas 4. kohal, 56,7% Portugalis 2010. aastal tarbitud energiast moodustas taastuvenergia. Riiklik energiastrateegia aastani 2020 näeb ette vähendada Portugali energiasõltuvust 74%. Tammide, tuuleparkide ja kombijaamadesse on selleks perioodiks planeeritud investeeringuid 400 miljoni euro ulatuses. Portugal oli üks esimesi riike, kus valmis elektrilise mobiilsuse võrgustik.[10] Portugali eneergiatarbimine ühe inimese kohta aastal on 2000-5000 kWh. Eneergiatootmine teoastab firma Energias de Portugal(Joon. 8), mis tegeleb elektrieneergiatootmisega ning maagasi hankimise ja müümisega. Kompaania oli rajatud 1976 aastal ja asub Lissaboonis
ka teisi linnuliike ja seda näeb ka ette arengukava aastani 2020. Suur-konnakotkaste pesade ümbruses (pesast 500 m kaugusel) põhjustavad uued rajatised olulise ohuriski ning häirivad suur-konnakotka pesitsemist. Eriti oluliseks peetakse neid objekte, mis ehitatakse kohta, kus varem asustus puudus. Uute hoonete rajamisel tuleks kasutada ennetavaid meetmeid. Meetmete peamiseks eesmärgiks on suur-konnakotka häirefaktori vältimist. Tuuleparkide planeerimisel tuleks põhjalikult uurida nende ohtlikust kotkastele ja teistele linnuliikidele. Eestis on uuritud tuulikute mõju kaitstavate linnuliikide pesapaikadele ning selle alusel tuulikute vähimaks turvaliseks kauguseks on pesadest 1-2 km, kuid on vaja lähtuda ka liigilisi erinevusi ja kaitse vajadust. Suur-konnakotkaste hukkumis vältimiseks on puhvervööndi kasutamine, milleks on 2 km. Samuti ei tohiks tuulikuid rajada pesade ja
elektrisüsteemi tänast olukorda arvestades tuulegeneraatoreid võimalik installeerida 90100MW ulatuses, kuid sellega kaasneks elektrisüsteemi talituse kvalitatiivne halvenemine. Negatiivsete kaasmõjudeta saab püstitada 3050MW tuulikuid. Tehniliseks piiriks tuulegeneraatorite paigaldamisel Eesti elektrisüsteemis on 400500MW, kuid see nõuab väga suuri investeeringuid, kõnelemata miljardite eurode suurustest kulutustest avamere tuuleparkide ehitamisel. TTÜ energeetikute tehtud arvutustest järeldub: o Kui elektrituulikute koguvõimsus jääb alla 10MW, siis Narva elektrijaamad sellisele võimsuse muutusele ei reageeri ja keskkonnasääst puudub, sest põlevkivi põletatakse samamoodi, kui tuulikuid ülde ei oleks. o Juhul kui elektrituulikute koguvõimsus on 1040MW, peavad soojuselektrijaamad hakkama elektrituulikuid kompenseerima,
annaabi.ee 
