lähtealus, 2. fookus, 3. vahendid 4. eesmärgid Tootmiskontseptsioon: 1. Tootja- lähtealus (tootja tehnoloogilised ja majanduslikud võimalused) 2. Tootja võimalused- fookus 3. Kättesaadavus, madal hind- vahendid 4. Kasum mastaabisäästult- eesmärgid Tootekontseptsioon: 1. Toode- lähtealus 2. Toote omadused- fookus 3. Tootearendus ja kvaliteet, innovatsioon - vahendid 4. Kasum kvaliteedilt- eesmärgid Turunduskontseptsioon 1. Turg - lähtealus 2. Tarbija vajadused ja soovid - fookus 3. Juhitud turundus (4P mudel)- vahendid 4. Kasum kliendi rahulolult- eesmärgid Müügikontseptsioon 1. Firma- lähtealus 2. Tooted- fookus 3. Müük ja reklaam- vahendid 4. Kasum käibe kasvult- eesmärgid Sotsiaalse turunduse kontseptsioon 1. Ühiskond 2. Tarbija ning ühiskonna vajadused ja soovid 3. Vahendid: 4P, suhtekorraldus, ühiskondlik vastutus 4
sigaret võõrtooteks). 11.Toote elutsükkel Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus sõltub tarbija vajadustest ja käitumisest, tehnoloogia arengust, konkurentsist ja firma enda turundusest. 1. Arendusfaas Jooniselt jääb väljapoole arendusfaas, kus uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi juba tehakse, kasum on negatiivne. Siin testitakse toodet, nime, pakendit, õpitakse tundma tulevasi ostjaid, määratakse segment ja positsioonitakse toode. 2. Juurutusfaas Selles faasis toode ilmub müügile. Reklaamikulud toote tutvustamiseks on suured. Vähesed uue armastajad ehk liidertarbijad ostavad toodet, müügitempo on väike, suured kulud tingivad kõrge hinna ja kasum on negatiivne. See faas on lühem esmatarbekaupadel, pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel. Juurutusfaasis peab firma vastama järgmistele küsimustele: · kas tarbija teab toodet; · miks, kui tihti ja kui palju ostetakse toodet;
sigaret võõrtooteks). 11.Toote elutsükkel Iga toode läbib elutsükli talle omase kiirusega. Elutsükli pikkus sõltub tarbija vajadustest ja käitumisest, tehnoloogia arengust, konkurentsist ja firma enda turundusest. 1. Arendusfaas Jooniselt jääb väljapoole arendusfaas, kus uut toodet veel ei müüda, kuigi kulutusi juba tehakse, kasum on negatiivne. Siin testitakse toodet, nime, pakendit, õpitakse tundma tulevasi ostjaid, määratakse segment ja positsioonitakse toode. 2. Juurutusfaas Selles faasis toode ilmub müügile. Reklaamikulud toote tutvustamiseks on suured. Vähesed uue armastajad ehk liidertarbijad ostavad toodet, müügitempo on väike, suured kulud tingivad kõrge hinna ja kasum on negatiivne. See faas on lühem esmatarbekaupadel, pikem kõrgtehnoloogilistel toodetel. Juurutusfaasis peab firma vastama järgmistele küsimustele: • kas tarbija teab toodet; • miks, kui tihti ja kui palju ostetakse toodet;
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad. Fookusesse tõuseb kulude kontroll, mille poole püüeldakse läbi tootmisprotsessi täiustamise
võimalused. Vahendiks on madal hind ja eesmärgiks suur kasum mastaabisäästult (tarbija ostab seda, mida tootja pakub ja mis on odav, tootja ei pööra tähelepanu tarbija vajadustele ja valiku rikastamisele). 2. Tootekontseptsioon Siin on aluseks toode ja tema funktsionaalsed omadused. Vahendiks on tootearendus ja kvaliteedi tõstmine ning eesmärgiks kasum kvaliteedilt (tarbija ostab kvaliteetset ja oma hinda väärt kaupa, pakkuja suunab energia toote parandamisse mitte turundusse). 3 3. Müügikontseptsioon Aluseks on ettevõte ja tooted. Vahenditeks igasugused müügi- ja reklaamivõtted ja eesmärgiks kasum käibe kasvult (tarbija ostab seda, mida tootja on suutnud talle n-ö pähe määrida, agressiivne müük). 4. Turunduskontseptsioon Aluseks on turg koos tarbijate vajaduste ja soovidega
· Hinna-alased otsused omavad kohest mõju äritegevusele. · Hinnastrateegia ja poliitika peavad vastama tootele, müügi toetamisele ja jaotuskanali strateegiatele. · Hinda saab muuta kiiremini ja kergemini kui toodet, turustuskanalit või kommunikatsiooniteadet. 5. Hinnaeesmärkide klassifitseerimine Enne hinnaeesmärkide püstitamist on tarvis leida vastus järgmistele küsimustele: 1. Millises arengufaasis on toote turg (tekkiv, kasvav, stabiliseeruv, kahanev)? 2. Kus on minu toodete koht Bostoni maatriksis (nn. "loomaaia maatriksis)? 3. Kui palju on konkurente, milline on konkurentsisituatsioon ja milline on minu firma turuosa? 4. Millised on omanike (või minu kui omaniku) eesmärgid: kindlustada äraelamine, saada firma arendamiseks vajalikku "mõistlikku" kasumit, saada kiiresti maksimaalset kasumit, säilitada
sõnumiga õigel ajal õigesse kohta; pikaajaliste kliendisuhete loomine ja arendamine; luua tarbijatega pikaajaline vastastikku kasumlik suhe; luua ettevõttes finantsiline edukus. Turunduse funktsioonid – Turulõhede ületamine. Turundus peab tegema kõik, et vahetus oleks võimalikult mugav ja sujuv ning nimetatud lõhed kõrvaldatud: Ruumilõhe: tootja ja tarbija on sageli geograafiliselt eraldatud. Turundustegevus peab tagama kauba pakkumise ja tarbijale sobilikus kohas, luues ostmise kohamugavuse. Ajalõhe: kaupade tootmine ja tarbimine toimuvad erineval ajal (erandiks teenused). Mõnikord on põhjuseks ka tootmise tsüklilisus. Turundustegevus peab looma tingimused kauba pidevaks olemasoluks, tagades sellega ostmise ajamugavuse. Koguselõhe: tootjale on kasulik valmistada ja müüa toodet suurtes kogustes
sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid vahendab hind (hinnamehhanism) turult saadud signaalide kaudu. Selle kaudu teevadki ettevõtted otsuseid, mida toota, kui palju toota, kuidas ressursse kombineerida jne. Raha ja rikkus kujunevad sinna, kus osatakse paremini neid kasutada. Turg annab objektiivse hinnangu läbi saadava turu kaudu. Ettevõtte ja juhtkonna otsused tulevad seega osalt turu seadustest. Turumajanduse postulaadid 1) turg on ise regulatiivne st, turumajandusel on olemas mehhanism, mis viib turu automaatselt tasakaalu. Turumajanduses ei ole ka erilisi hüppeid. Turumajandus kätkeb endas ratsionaalset käitumist st, asjadel tuleb lasta käia oma rada. 2) hinnainformatsiooni efektiivsus informatsioon, mis liigub
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks
· Impulsiivsed soovid tekivad äkki ja ost toimub hetketuju ajel. Massturundus põhineb masstootmisel ja -turustamisel ning massikommunikatsiooni vahendite kasutamisel toote reklaamimisel. Püütakse meeldida kõigile tarbijagruppidele üheaegselt ja ühesuguse toodanguga. Kavandatakse vaid üks turundusmeetmestik. Massturundust sobib kasutada, kui tarbijate vajadused on sarnased, näiteks paljude toidukaupade (sool) korral. Sihtturunduse korral tehakse kindlaks grupid, kellest turg koosneb ja kujundatakse nii tooted kui turundusmeetmed valitud sihtgrupi jaoks. Sihtturg- sarnaste vajadustega ostjad, kellele tooteid valmistatakse. Konkurentsieelis-reaalne asjaolu, mis soodustab üht konkurenti teise suhtes, näiteks kauba kõrgem kvaliteet, parem teenindus jne. Eristumine- see tugevus, mis teeb ettevõtte eriliseks ja sihtrühma poolt väärtuslikuks ning sõna, mis seda erilisust kõige paremini iseloomustab ning loovus ja meedia, mis viib selle sõna tarbijani.
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
toodete arvuga Tooteseeria on liiga lühike kui kasumit saab suurendada sinna toodete lisamisega ja liiga pikk kui kasumit saab suurendada toodete eemaldamisega. Tooteseeriat saab venitada ehk ettevõttes suurendab tooteseeriat väljapoole senise tooteseeria piires. Venitada saab ülespoole, kui toodete mainet soovitakse muuta paremaks ja eksklusiivsemask. Venitamine allapoole , kui lisatakse tooteid mis on odavamad ja lihtsamad või kehvema kvaliteediga. Põhjuseks on katmata turg ja tahetakse konkurentidest ette jõuda. Võib venitada ka mõlemale poole korraga kui ettevõtte sortiment on keskel, seega lisatakse hinnalt odavammaid ja eksklusiivsemaid tooteid. Tooteseeria täiendamine, tähendab et tootesarja piires lisatakse uusi tooteid aga sihtsegment jääb samaks. Oluline on jälgida et tooteid ei tekiks liiga palju, sest see võib tarbijad segadusse ajada. Lisatavad tooted võiksid olla olemasolevatest märgatavalt erinevad. Bostoni maatriks
On olemas vähemalt kaks osalist Igal osalisel on midagi, mis on teise osalise jaoks väärtuslik Iga osaline saab suhelda ning väärtuse kohale toimetada. Iga osaline võib pakkumise vastu võtta või sellest keelduda. Iga osaline usub, et vahetatav kaup on teise osalise poolt soovitud või vähemasti vastuvõetav. Turundus peab tagama vahetuse häireteta toimimise. Samas tänases ühiskonnas on tarbijad ja turg nõudlikud. Edukas vahetus saab toimuda üksnes juhul, kui suudetakse ületada mitmesuguseid takistusi, mis kannavad koondnimetust ,,turulõhed". Turunduse funktsiooniks on turulõhede ületamine. Vahetus peab olema võimalikult mugav ja sujuv ning lõhed kõrvaldatud. Ruumilõhe: Tarbija ja tootja geograafiline eraldatus. Turundus peab tagama kauba pakkumise sobilikus. Ajalõhe: Kaupade tootmine ja tarbimine ei toimu samal ajal. (erandiks
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt; kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub; pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda; kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4. Tarbijate realisatsiooni (ostu) järgne teenindamine [garantii].
vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) marketing. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused: vähemalt kaks osapoolt kummalgi poolel peab olema midagi, mis teisele huvi pakub pooltel peab olema võimalus omavahel suhelda kummalgi poolel peab olema võimalus kas sõlmida see tehing või loobuda. Turg on potentsiaalsete vahetuste sfäär. Turg on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. Turunduse liikumapanev jõud on tulu (kasu) saamine. Selle saab tarbija nõudlust rahuldades. Turundus on tootmise ja turustamise probleemide kompleksne lahendamine. 1. Nõudluse uurimine. 2. Nõudlusele vastava tootmise organiseerimine. 3. Toote toimetamine vahendajate kaudu tarbijani. 4
Turundustegevuse eesmärgiks on muuta vahetusprotsess kergeks ja sujuvaks. Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
Juhtmõtteks, et pakkumine toob endale ise nõudluse, kuna tootmise põhiline tähelepanu on suunatud esmatarbekaupadele (toit, riietus, eluase), tarbijatel on vähe vaba raha ja nad ostsid kättesaadavaid kaupu ning veel polnud rakendatud masstootmist laiade rahvahulkade vajaduste rahuldamiseks. Kui kaupade pakkumine on väiksem kui nõudmine, siis on selline konseptsioon mõistlik, eriti põllumajanduses, kus puudub konkurents. · Tootekonseptsioon lähtub sellest, et tarbijad eelistavad neid kaupu, millel on parem kvaliteet. Eeldused : · Tootja on orienteeritud kvaliteetsete toodete valmistamisele mõõduka hinnaga. · Tarbijad on teadlikud samalaadsete toodete olemasolust. · Tarbijad teevad valiku, võrreldes sarnaste toodete kvaliteeti ja hinda. · Tarbijad tahavad osta neid tooteid, suhtuvad pakutavatesse kaupadesse hästi (hea kvaliteet,
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
o Turutõuketegurid: turu kahanemine, madal kasumlikkus, ülepakkumine turul, kitsendav seadusandlus, väheste kogemustega/ vähese motivatsiooniga tööturg, kõrge tööjõuhind, kõrge tulumaks, valitsuse ebastabiilsus ja teised destabiliseerivad mõjud. o Turutõmbetegurid: stabiilne või kasvav turg, kõrge kasumlikkus, ebapiisav pakkumine turul, seadusandlike kitsendusteta, heade oskustega ja motiveeritud tööjõud, madalad tööjõukulud, madalad maksud, stabiilne demokraatlik valitsus. 3. Ettevõtluse definitsioonid, ettevõtjate ühised jooned ja ettevõtja edutegurid; ettevõtte määratlus äriseadustikus ja klassifikatsioonid
t. mis rahuldaksid tarbija mingit vajadust ja mille eest ta on nõus maksma. Turule, mida ei piira mingid välised jõud (näiteks poliitikute suva), ilmuvad just need kaubad. Kaupu, mille järele pole nõudlust, ei saaks kellelegi müüa ja ettevõtte kannaks kahjumit. Võib tekkida küsimus: kas ka sellel on õigustust, et turul võiksid olla relvad, narkootikumid ja näiteks prostitutsioon kui kellegi jaoks vajalikud kaubad? Turumajanduse seisukohalt on vastus jaatav. Turg on selles mõttes ülidemokraatlik koht, kuhu kaubad ja teenused tekivad, lähtudes tarbija vajadustest, mitte eetilistest ja moraalsetest või poliitilistest tõekspidamistes Riigi tasandil on oluline, milliseks kujunevad proportsioonid näiteks tarbekaupade tootmise ja tootmisvahendite vahel. Valitsus saab oma majanduspoliitiliste vahenditega, eelkõige eelarve- ja maksupoliitikaga vajalikke proportsioone kahtlemata mõjutada
ühe ühiku võrra rohkem. See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol 1
Suurte tootmismahtude puhul hakati üha enam mõtlema ostmise, tootmise, jao- tuse ja müügi planeerimisele. Neid hakati käsitlema kui omavahel seotud protsesse. Kuna Ameerika Ühendriigid olid 20. sajandi algul muust maailmast tootlikkuse, efektiiv- suse ja tootmismahtude poolest kaugel ees, hakkas seal ettevõtete vahel teravnema konkurents varem kui mujal riikides. Mitmetes valdkondades suudeti toota palju rohkem kui tarbida. Pinges- tuv konkurents sundis tootjaid pöörama üha rohkem tähelepanu kvaliteedile ja vähendama kulusid. Konkurents kannustas ettevõtjaid otsima uusi võimalusi kulude kokkuhoidmiseks tootmises,
Hoidu küsimustest, mis pole vajalikud teenindamise seisukohalt (uudishimust) Ära väljenda haletsust Erivajadustega kliendid: Liikumistakistusega Kuulmispuudega Nägemispuudega Arengupuudega Kogeleja Diabeetik Lastega pered Eakad inimesed Võõra kultuuritaustaga kliendid 14. Sisekliendi mõiste Siseklient on organisatsiooni töötaja. Sisekliendi rahulolu tagamise peaks olema sama oluline kui väliskliendi oma. Siseklient on esmane reklaamkanal ettevõttest välja. 15. Erinevad teenindajatüübid Neli teenindajatüüpi: Agressiivne külm, ükskõikne, Eirav mehhaaniline, apaatne, külm Alistuv vabandav, taktitundeline, sõbralik Kehtestav huvitatud, peremehelik, sõbralik 16. Telefonivestlus 6 Telefonile vastates teenindaja naeratab, teretab ja tutvustab ennast
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
