Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turumajandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, turg, turumajandus, nõudlus, pakkuja, müügihind, majandussüsteem, nõudmine, omahind, asendada, monopol, laat, kauplemise, majanduselu, vahekord, turult, nõudjad, turunõudluse, ressursid, pakkujad, rahasumma, nõudmist, turuhind, riiklikult, kasulikum, loobuda, sööd, rahaga, tasakaalustamiseks, toodetel, autotööstusKõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressursside piiratuse tingimustes, järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi : mida , kuidas ja kellele toota ? . Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi, mistõttu eksisteerib kolm majandussüsteemi: tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus ning turumajandus. Kolmest majandussüsteemis kõige algelisem on tavamajandus , mille käigus toodetakse lihtsate tööriistadega ning väikse tootlikkusega. Enamik toodangust tarbitakse kohapeal oma kogukonna poolt. Tänapäeval leiab tavamajandust arengumaades Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani / käsumajandus oli iseloomulik NSVL-ile ja diktatuuririikidele . Majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim . samuti kehtib veendumus , et
Ressursside piiratus ressursse ei ole piisavalt, et kõikide inimeste vajadusi rahuldada. Tavamajandus tootmine lihtsate tööriistade ja väikese tootlikkusega; tarbijateks kohapeal oma kogukond või vahetatakse kaupu. Suur osa on traditsioonidel ja kommetel. Turumajandus kehtib vabadus teha kasulikke valikuid ja otsuseid; majanduse põhiküsimused otsustatakse tootjate poolt; konkurents. Käsumajandus majanduse põhiküsimused otsustab see, kellele kuulub poliitiline võim. Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik sektor ning riik reguleerib majandust. Nõudja kõik, kes turult midagi ostavad. Nõudlus ühe isiku või grupi ostusoov. Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku. Pakkuja kauba tootjad ja müüjad. Pakkumine seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tootjad soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa Turupakkumine turu kaupade tootmine, müümine.
tööjõud, (maad). Mida kõrgemale tõuseb ühiskonna arengutase, seda olulisemaks muutub inimressurss oskusteave, tööjõu kvalitet. Kõik majandussüsteemid funktsioneerivad ressutsside piiratuse tingimustes. Järelikult peab majandus jagama ressursse mitme ja sageli omavahel konkureeriva eesmärgi vahel, mistõttu tuleb pidevalt lahendada majandamise põhiküsimusi mida toota, kuidas toota ja kellele toota. Tootmisressursse võib paigutada mitut moodi. Vastavalt sellele kujuneb välja majandussüsteem. Tänapäeval on nelja tüüpi süsteeme tavamajandus, käsu- ehk plaanimajandus, turumajandus ja segamajandus. Tavamajandus kõige algelisem. Lihtsad tööriistad, väike tootlikkus. Enamiku toodandust tarbitakse kohapeal või vahetatakse välja. Suur tähtsus traditsioonidel ja kommetel, väike tähtsus ratsionaalsusel ja efektiivsusel. Aafrika ja Aasia vaesemates piirkondades. Plaani- ehk käsumajandus NL-is ja teistes diktatuuririikides. Määrab plaan. Hinna kehtestab valitsus
tööjõudu. Kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud. Majandamise põhiküsimused on: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Niisugust majandussüsteemi, kus kõrsuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust, nimetatakse sega majanduseks. Peamised turumajandusega seonduvad mõisted on nõudmine, pakkumine, hind ja konkurents. Turg on osutunud kõige efektiivsemaks majanduskorralduseks oludes, kus tootmis- ja tarbimisressursid on piiratud. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Konkurents on turumajanduse olulisim tunnus. Riik sekkub turumajandusse majanduslikel ja sotsiaalsetel motiividel. Monopolide kontrollimiseks on enamik arenenud maid vastu võtnud konkurentsiseaduse.
tarbitakse kas kohapeal või vahetatakse teistsuguse kauba vastu. Plaani- ehk käsumajandus majandus on täielikult riigi kontrolli all. Poliitiline võim ütleb, mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Turumajandus turumajandust iseloomustab inimese vabadust teha kasulikke valikuid ja otsuseid. Turumajanduses otsustavad tootjad ise küsimuste üle mida toota, kellele toota ja kuidas toota. Segamajandus majandus, kus on segunenud turumajandus ning ka plaanimajandust. Plaanimajandust siis selle näol, et osad ettevõtted või isegi majandusharud on riigi kontrolli all. 6. Mille poolest erineb turumajandus käsumajandusest? Turumajanduses otsustab tootja ise, mida ta toodab, kuidas toodab ja kellele. Käsimajanduses teeb seda aga riik, sest käsumajanduses on majandus riigi kontrolli all. 7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas?
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1. Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? 2. Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. 3. Konkurents: mis see on, liigid? 4. Miks riik sekkub majandusse: majanduslikud ja sotsiaalsed motiivid ja vahendid? 5. Erahüvis ja ühishüvis. 6. Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. 7. Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. 8. Millele kulub eelarveraha: sotsiaalne turvalisus ja selle liigid, sotsiaalsed riskid, Eesti
Kordamisküsimused: Riik ja majandus §4.1-4.6 1.Mis eristab tavamajandust, käsumajandust ja turumajandust? Tavamajandus-toodatakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega, toodangust tarbitakse kohapeal või vahetatakse teitsuguse kauba vastu. Plaani-ehk käsumajandus-määrab plaan, hinna kehtestab valitsus, kapade ja teenuste valik on väike ja puudub, tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist, valdavalt riiklik omand ja suurettevõtted Turumajandus- määrab konkurents, hinna kujundab turg, kaupade ja teenuste valik on lai, tarbimisvõime oleneb rahalistest ressurssidest, mitmesugused omandi- ja ettevõttevormid 2.Turumajanduse toimimise põhimõtted: nõudlus, pakkumine, hind, turumajanduse plussid ja miinused. Nõudlus- ostjate ehk nõudjate ostusoov, elustiil, perekonna koosseis, rahalised ressurssid ja huvid. Pakkumine- pakkujad ehk kauba tootjad ja müüjad. Hind- kauba oluline omadus, mõjutab nõudlust ja
Tootmisressursid. Nendeks on loodusvarad, maad, kapital ja tööjõud. Majanduse põhiküsimused. Nendeks on - Mida toota, kuidas toota, kellele toota. Erinevad majandussüsteemid ja nende võrdlus. Maailmas eksisteerib kolm erinevat majandussüsteemi- tavamajandus, käsumajandus, turumajandus. Tavamajanduse korral toodetakse lihtsate tööriistadega ja väikese tootlikkusega. Enamiku toodangust kasutab ära kohapeal oma kogukond või vahetatakse see teiste kaupade vastu. Käsumajanduse korral otsustab kõik küsimused ära, kellele kuulub poliitiline võim. Lisaks täielikule kontrollile võimu poolt iseloomustab käsumajandust ka veendumus, et majandust saab määruste ja seaduste jõul muuta. Aga tavaliselt see ei toimi.
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused Müügihind sõltub turul valitsevast olukorrast nõudmisest ja pakkumisest, konkurentsi
Rent on tasu maa kasutamise eest. Palk on tasu tööjõu kasutamise eest Intress on tasu raha kasutamise eest. Kasum on ettevõtte omanike tulu, mis jääb alles kui maa, kapitali ja tööjõu kulud on tasutud. Dividend on osa aktsiaseltsi kasumist. Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majanduses on 3 põhisüsteemi: 1. Traditsiooniline majandus e tavamajandus-põhineb ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial. Vanim majandussüsteem .Aastasadu jälgitakse samu tavasid. Majandust juhib perekond või hõim. Tegeldakse põllumajanduse ja käsitööga. Säilinud Aasias ja Aafrikas. 2. Käsumajandus on riigi poolt teostatav tsentraalne planeerimine, mille kaudu ressursse ja toodangut jaotatakse. Kasutatakse sotsialistlikes ja diktaatorlikes riikides. Majanduslik võim koondub riigi kätte ja otsuseid teeb võimul olev ladvik. Kuuba, Põhja-Korea, Iraan. 3.Turumajandus on süsteem, kus ressursse jaotavad eraisikud
ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus? 2.Millised on majanduse tootmisressursid? Mis tähendab ressursside piiratus ja mis sellega kaasneb? 3.Millised on eri majandustüübid? Peatükk 4.2 (119-123) 5.Mis on konkurents? 6.Mis on monopol? 7.Milles väljenduvad turumajanduse efektiivsus ja eelised? 8.Mis on turutõrge? Kuidas see mõjundab turumajanduse toimimist? Peatükk 4.3 (124-128) 9.Millised on riigi sekkumise vahendid (instrumendid)? 10.Millised on riigi majanduslikud/sotsiaalsed motiivid sekkumisel? 11.Mis on erahüvi? 12.Mis on ühishüvi? ÜHISKONNAÕPETUSE KORDAMISKÜSIMUSED (KT 04.03.2011) Peatükk 4.1 (115-118) 1.Mis on majandus
tavajamajanduse inimesed oma mida, kuidas ja kellele valikute tegemisel eelkõige tavadest ja kommetest. Majanduslike otsuste tegemisel lähtutakse uskumustest, veendumusest ja tavadest. N: Aafrika, Aasia riigid, Turumajandus mida, kuidas, kellele otsustatakse paljude tootjate poolt. · Turul toimun vabatahtlik vahetus · Vabatahtlik vahetus on tootmise organiseerimise peamine viis (ostjad ostavad ja müüjad peavad arvestust nende ostude üle) Segamajandus Majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik (riigi) sektor ning riik reguleerib majandust. · Eestis valitsusel suur majanduslik roll määrakams, millist valdkonda riigis rohkem arendatakse. Mitmed suured ettevõtted riigi omanduses. · Eestis tänase majandussüüsteem on segamajanduslik. Turumajanduse tugisambad: · Eraomand kapital ja muud ressurid, mille omanik on eraisik või ettevõte, mitte aga riik
Täiendkaup nt. inimene laseb omal juukseid lõigata, kuid loobub soengust. Raha üldtunnustatud vahetusväärtus ja maksevahend Riiklikult reguleeritav hind selle kehtestab valitsus kaubale, mida pakub monopol ja mille tarbimisest inimene ei saa loobuda Liberalism suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud Majandus hõlmab ettevõteid ja asutusi, mis toodavad kaupu ja pakuvad teenuseid. Majandussüsteem majandamise kõige üldisemad põhimõtted
Majandus Majandus on üks ühiskonna kolmest põhisektorist. Tänapäeval on majandus enamjaolt eraettevõtete (st riigile mitte kuuluvate) ettevõtete pärusmaa. Seepärast räägitakse sageli erasektorist, mille moodustavad kõik eraomanduses olevad ettevõtted. Et majandustegevuse eesmärk on tulu teenimine, siis kasutatakse ka tulundussektori mõistet. Turumajandus Turg on paik, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ning neid nõudvad inimesed. Vabadus majanduses ei tähenda korra või reeglite puudumist, vaid turuosaliste vabadust teha kasulikke ja vajalikke otsuseid. Turumajandust nimetatakse ka vabaturumajanduseks. Turumajanduse põhijooned Konkurents Turu kujundatud hind Kaupade ja teenuste valik Mitmesugused omandi ja ettevõtlusvormid Tarbimisvõime sõltuvus tarbija rahalistest ressurssidest
piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi. Tuntud majandusteadlane John Maynard Keynes kirjutas 1930. aastate Suure Majanduskriisi ajal: ,, Majandusteadus on pigem meetod kui doktriin, see on mõistmise mehhanism, mõtlemistehnika, mis aitab selle omanikul teha õigeid järeldusi". Majandussüsteem kajastab kuidas inimesed teevad ühiskonnas mida?, kuidas?, kellele? otsuseid. Erinevad majandussüsteemid: - Tavamajandus - Käsumajandus - Turumajandus - Segamajandus Esimesed kaasaegsed majandusteadlased: Merkantilistid Valitsesid Euroopas 16.-18.saj. ja väitsid, et riigid peaksid käituma üksteisega nii nagu nad konkureeriksid üksteisega kasumi pärast. Valitsus peaks andma välja seadusi, mis toetaksid tootmist, hoides madalal tööjõu ja tootmiskulud ning soodustades eksporti (müüki välisriikidesse). Siis saavutaksid riigid soodsa kaubandusbilansi. Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi.
piiratud ressursside tingimustes vastavad kolmele põhiküsimusele: mida toota?, kuidas toota? kellele toota?. Erinevates majandussüsteemides on lahendused erinevad. Omandisuhete, hüviste ümberjagamise ja otsustusalaste suhtesüsteemi erisuste alusel jagatakse majandussüsteemid: tava-, käsu-, turu- ja segamajanduseks. Tavamajanduses otsustab mida, kuidas ja kellele toota? perekond (või hõim) oma võimaluste piires. Vanim majandussüsteem põhineb ühiskondlikel traditsioonidel, majandusotsuste tegemisel suur tähtsus perekonnal (hõimul). Tootmisvahendid ja –tehnoloogiad on algelised, tootmisüksused väikesed, tööjaotus vähearenenud. Areng on aeglane, püütakse teha kõike nii nagu on tehtud põlvest põlve, tootlikkus väga madal. Tulu jaotus toimub sageli kõikide pereliikmete vahel võrdselt. Mõned sajandid tagasi oli tavamajandus valdav majanduse organiseerimise viis.
SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 2. TURG...............................................................................................................................................3 2.1. Turu liikide jagunemine:................................................................................................................3 2.2. Nõudmise peamised tegurid:.........................................................................................................4 3. KONKURENTSILIIGID......................................................
Konkurents ja hinnad. Ideaalses turumajanduses ei oel ei turul, tarbijal ega ka tootjal kontrolli hindade üle. Iseseisvalt tegutsevad tootjad peavad võitlema piiratud ressursside pärast kõigi teiste tootjatega, kes toodavad sedasama teatud toodet. Tarbijad, kes samuti tegutsevad iseseisvalt, ei saa üksinda mõjutada teatud toote hinda turul. Nii tootjatel kui ka tarbijatel on turumajanduses võimalus valida, kas osta ja müüa või mitte. See ongi konkurents, mis hoiab hinnad suhteliselt madalad ning ergutab efektiivsust. Valitsuse piiratud roll. Ideaalses turumajanduses ei ole tarvis valituse sekkumist rohkem kui seadusliku raamistiku kindlaks määramisel, milles kapitalism saaks toimida. Raha. Kõik majandussüsteemid kasutavad raha, peamiselt vahetuskaubana. Barteritehingul, mis kujutab endast toodete vahetamist toodete vastu, on karmid piirangud. Nii ostajad kui tootjad
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samal ajal saavutada ka ettevõtte enda eesmärke. Oluline on turundustegevuse eri komponentide omavaheline kokkusobivus. Turundus koosneb turundusmeetmestikust, mis omakorda jaguneb toodangu-, hinna-, turustus-, ning müügitoetuspoliitikaks. 10. Turu segmenteerimine ja sihtturu valik. Turu segmeteerimisel jaotatakse turg erinevate ostjate gruppideks vastavalt tarbijate vajadustele, tunnustele ja käitumisele. Peamiseks eesmärgiks on leida parimaid võimalusi pakkuvad segmendid. Turusegment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib ühesuguselt teatud turundustegevusele. Segmenteerida võib ühe (nt. vanus) või mitme tunnuse järgi (nt. vanus, sissetulek ja haridus). Turu segmentimine võimaldab: (1) Täpselt määratleda oma turgu; (2) Õigeaegselt kohaneda muutuvate
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused. Ei pruugi pere olla. Heaolu maksimeerimine Ettevõte ostab tootmisteguriturgudelt tootmistegureid, ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks on kaubad ja teenused. Kasumi teenimine kulutatud ressursist. Avalik sektor valitsusasutused, riiklikud institutsioonid, keskpank jne
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
hinda. Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam kui hind. Seega on kolm võimalust: saada kasumit (keskmised kulud on madalamad kui hind); saada nullkasumit (keskmised kulud võrduvad hinnaga); saada kahjumit (keskmised kulud ületavad hinda). MAJANDUSTEADUSE ALUSED 33 8. Konkurents 8.1. Turustruktuur ja hindade kujunemine Kõik me oleme puutunud kokku olukorraga, kus keegi teine on saanud endale midagi mida ihaldasime. Selleks võib olla istekoht bussis või esikoht saja meetri jooksus. Ka kõige igapäevasemates elusituatsioonides puutume me kokku konkurentsiga. Omavahel konkureerivad nii inimesed, kui ka ettevõtjad. Tänapäeval räägitakse, et ka riigid konkureerivad omavahel. Meie eesmärgiks on vastata
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
Majanduse arvestus b) Kelle jaoks toota? See sõltub suuresti elanike sissetulekutest, samuti ka omandiõigusest, kapitalist jne. Kokkuvõttes oleneb see hindadest. 3) kuidas tahetakse toodetud kaubad ja teenused ühiskonna liikmete vahel jaotada. Mida toota selle otsustab firma tulenevalt turust, kuid seda võib mõjutada ka valitsus. Käsumajanduses otsustab selle üle ainult valitsus. Turumajanduse olemus Turumajandus on see, kus ost ja müük lahendatakse turul, kus ostja ja müüja saavutavad omavahel kokkuleppe. Et nende vahel ei oleks isikut, kes ütleks, kellele müüa ja kellelt osta. Põhiliselt ei sekku turul toimuvasse ka riik. Turumajandus siis tähendab majandusviisi, kus ettevõtjate ja tarbijate suhted kujunevad vastavalt nõudmise ja pakkumise vahekorral. Ressursside jaotus toimub kodumajapidamiste ja ettevõtete otsuste põhjal. Neid otsuseid
· riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; · ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma);
Võibki öelda, et füsiokraatide üheks peamiseks panuseks majandusteaduse edasisse arengusse oli majandusliku ringkäigu mudeli arendamine. Nägemus sellest, et majanduse erinevad sektorid on omavahel seotud. Klassikaline majandusteadus Klassikaline majandusteadus seab esikohale inimese töö. Vaid inimese töö muudab looduses olevad varad inimesele kasutamiskõlblikuks. Esindaja Adam Smith, kelle nägemuses on ideaalseks majandussüsteemiks isereguleeruv turg, mis automaatselt rahuldab kõik rahvastiku majanduslikud vajadused. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel.
............................. 14 LOENG 5 ORDINAALSE KASULIKKUSE E ÜKSKÕIKSUSKÕVERATE TEOORIA ....................................................................................................... 17 LOENG 6: TARBIMISVALIKUTE MÕJURID.............................................. 26 LOENG 7: SISEND JA TOOTMINE......................................................... 35 LOENG 8: TOOTMISKULUD................................................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon
MAJANDUSE ABC 4. NÕUDMINE JA PAKKUMINE Erinevad võimalused turu toimimiseks RESSURSSE PAIGUTAB Konkureeriv turg Nähtamatu käsi (hind on madalaim ja kogus suurim võimalik) Tavaline monopol Hinnakontroll (müüb vähem ja kõr- (valitsus kehtestab gema H eest: teenib hinnalae: tekib täiendavat kasumit) ülenõudlus/defitsiit; tasakaaluhind tekib
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku.
hüvise hinna langedes selle pakutav kogus väheneb. Seega, hüvise hind ja pakutav kogus liiguvad (üldjuhul) ühes ja samas suunas. Pakkumistabel tervikuna väljendab tootjate pakkumist (ehk hüvise kogused, mida tootjad soovivad ja suudavad erinevate hindade korral teatud perioodi jooksul müügiks pakkuda). Pakkumistabelis esitatud andmete põhjal on meil võimalik koostada pakkumiskõver (supply curve, tähistus S). Iga punkt pakkumiskõveral väljendab kogust, mida pakkuja sooviks müüa sellel hinnatasemel. Selleks kanname koordinaatteljestiku x-teljele hüvise kogused ning y-teljele hüvise hinnad. Pakkumiskõvera puhul on tegemist tõusva ehk positiivse tõusuga sirgega. Pakkumiskõveralt nägime, et hinna tõustes (liikudes punktist A punkti B) hüvise pakutav kogus suureneb. 5 4) Muutus nõutavas/pakutavas koguses & muutus nõudluses/pakkumises. Muutus nõutavas koguses
annaabi.ee 
