Iga keha (süsteem), mis on püsivas tasakaalus, hakkab pärast tasakaalust välja viimist võnkuma. Need pole küll ilmtingimata harmoonilised võnked, kuid peaaegu alati on olemas kindel sagedus, mis sõltub võnkumisvõimelise süsteemi parameetritest. Ja nagu tavaliselt, võime konstrueerida protsessi (süsteemi) idealiseeritud mudeli, mis liigub täpselt harmoonilise võnkumise seaduse järgi ning kus kogu "mitteharmoonilisus" viiakse muutuvatesse parameetritesse. 4. Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks
Impulsimomendi jäävuse seadus väidab, et suletud süsteemi impulsimoment on jääv suurus 2. Laminaarne voolamine ja Reinoldsi arv Laminaarne voolamine (lad. lamina - leht, plaat, lame) on vedeliku või gaasi selline voolamine, kus aineosakestel on vaid ühtlane voolusuunaline kiirus, voolamine on korrapärane.[1] Voolu teele asetatud kehaga vahetult kokku puutuv gaasi või vedeliku kiht, nn piirikiht võib olla laminaarse vooluga või ka hõõrdumise tagajärjel pidurdunult turbulentne. Näiteks torus suureneb voolukiirus telje suunas ja saavutab oma maksimaalse väärtuse teljel. Vedeliku või gaasi laminaarset voolamist võib kujutleda paljude õhukeste vedelikukihtide libisemisena üksteise peal. Need kihid ei segune. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]. Arv saadakse fluidumi[2] (vedeliku-, gaasiosakesele) mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega
JOONIS 16. Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. �1� 1 = �2�2 p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga. �1/�2=�1/�2 V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga �1/�2=�1/�2 17. Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. JOONIS 22. Bernoulli võrrand ja seletus Bernoulli võrrand seob voolava vedeliku rõhu, voolu kiiruse ja asendi potentsiaalse energia ning kirjeldab energia tasakaalu voolava vedeliku joas. 26. Millised on suunaventiilide ülesanded?
Miks keerleb külavaheteel kihutava auto taga tolmupilv? Margus Teearu VPG 10a Tegurid, mis mõjutavad tolmu teket · Teekate · Ilm · Auto kuju Teekate · Liiv · Kruus · Kivi · Muld Ilm · Niiske/märg · Kuiv Auto kuju · Aerodünaamilisus Kõige enam mõjutabki siiski seda tolmu keerlemist just see, et auto ei ole aerodünaamiline. See tähenab, et need keerised, mis tekivad auto taga ja selle tolmu üles keerutavad ongi põhjustatud just ümber auto kumeruste liikuvast õhust. Kuid miks? Mis on Aerodünaamika? · Aerodünaamikaks nimetatakse teadust, mis käsitleb kehade liikumist õhus ja seejuures tekkivaid jõude. Kuidas mõjutab aerodünaamika tolmu teket? · Võtame esimeseks näiteks ühe ketta. · Õhuosakesed, põrkudes vastu ketta esiosa, ei jõua küllaldase kiirusega üle ketta servade voolat...
veevoolu teepikkusest, nagu eelnevas valemis näidatud. Mida tähistab Reynoldsi arv? Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus. Arv saadakse vedelikuosakesele mõjuva inertsjõu jagamisel kujumuutust takistavate jõududega. Arv on nimetatud Osborne Reynoldsi järgi, kes esitas selle 1883. aastal. Reynoldsi arvu valem: Laminaarne ja turbulentne voolamine. Vee laminaarne voolamine on maapinnal võimalik - kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina (nt. põhjavesi, vihmavee äravool väikse kaldega ja kivistunud/paakunud pinnasega nõlvadel või ka nt. asfalteeritud platsidelt). Laminaarne voolamine on iseloomulik peamiselt kui vee hulk on väike ja voolav vesi ei ole (jõudnud) veel moodustada ajutisi või püsivaid vooluteid. Laminaarse voolamisega kaasneb reeglina mõõduka intensiivsusega pindalaline erosioon, mille intensiivsuse
katkeb ja vedelikku tekivad tühikud ehk kavernid. Tühikute teke on seotud vedeliku rõhu langemisega alla tema aurumise kriitilist rõhku. Vedelik aurustub ja vedelikus tekivad vedeliku auru mullid. Samuti võib madalal rõhul vedelikust eralduda temas lahustunud õhk. Metalli pinnaga kokku puutudes tekitab kavitatsioon metalli pinnakihis pulseerivaid pingeid, mis põhjustavad metalli väsimist ja kulumist. 7. Laminaarne ja turbulentne voolamine – Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. • Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. Skeem 3 ja 4. Omadused??? erinevused, omadused, skeemid 8. Reynoldsi arv – Kui • Re ≤ 2300, laminaarne voolamine • Re > 2300, turbulentne voolamine 𝜗𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣 kus
•Normaalkuupmeeter – 1 kuupmeeter gaasi, mille rõhk on 1,01325 bar ja temperatuur 0 ŗC 25.Ideaalgaasi seaduspärad konstantse rõhu, mahu, temperatuuri korral •Ideaalgaasi olekuvõrrand: •T = const, isotermiline protsess. Ruumala pöördvõrdeline rõhuga. •p = const, isobaariline protsess. Ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga •V = const, isohooriline protsess. Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt.
2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa Leida: p1 2 - Rõhukadu barides Lahenduskäik: 1. Määrame voolureziimi Re ≤ 2300, laminaarne voolamine Re > 2300, turbulentne voolamine Re=v*d/ υ Re=3.5 *0.018/35*10-6 =1800 – laminaarne voolamine 2. Arvutame hõõrdetakistus teguri λ Laminaarse voolamise puhul kehtib valem: λ=64/Re λ=64/1800=0.03555555 3. Arvutame hõõrdetakistustest põhjustatud rõhukadu 1-2 vahel ∆�ℎ1−2= λ*l/d*ρ*v2/2 ∆�ℎ1−2= 0.035(5)*130/0.018*900*3.52/2=1415555.533 Pa 4. Arvutame kohttakistustest põhj. rõhukadu 1-2 vahel ∆��1−2= Σξ*ρ*v2/2 ∆��1−2=30*900*3.52/2= 165375 Pa 5
Edu töös või äris koosneb paljudest faktorist, üks neist on usu edu või usu ise ennasse. Aga selles faktoris on olemas ka segasfaktorid, mis segavad koguaeg healõpu täitmisele. Probleemid ja raskused elus murravad inimest kahe poole. On olemas elus niisugused ajad, millal asjad ei lahe nii nagu tahaks, nagu oli planeeritud varem: me komistame, kukkume, sageli katkestame uskuma ennast ja teisi. Usk on nagu ankur, mis hoiab meid turbulentne eluvool. Ta kujundab meie elumõtteid, vormistab meie iseloomi ja juhib meie suhtedega. Ning usk on nagu tulepaak pimeduses ja udus, mis halastault viib meid edasi elu väljakutse ja tagasilööke mööda. Isegi kui inimene on raskes olukorras, siis tema peab alati tekkivad niisugused mõtted: ,,Äkki oleks kõik korras, äkki see ei juhtu nii hullem, nagu ma endale kujudnasin". Miks inimene alati usub parema tulemuse poole
Seni oleme vaadelnud loodusseadusi Tähtsaks teguriks hüdrosüsteemide arvestamata, et igas süsteemis esinevad energiakadude uurimisel on vedeliku ka takistusjõud nii torustiku pinna ja voolamise uurimine. Käsitletakse kahte vedeliku vahel kui ka vedeliku enda tüüpi voolamist: kihtide vahel. Praktikas on võimatu - laminaarne voolamine ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku Teatava voolukiiruseni liigub vedelik voolamisel soojus, st hüdroenergia torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt). muutub soojuseks. Sellisel moel Toru keskel on voolukiirus suurim, tekkinud kaod tähendavad praktikas pinnal aga null (sele 2.14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13)
Sifoon sifoon on kõver torustik või toru, mille abil juhitakse vedelikku üle takistuse kõrgemalt tasandilt madalamale. Kelmeline voolamine voolamine, mida kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, kus vedelik voolab mööda pinda õhukese kelmena. Kelmelisel voolamisel on kolm reziimi: 1) laminaarne voolamine sileda vedelik gaas eraldupinnaga 2) laineline laminaarne lainelise vedelik gaas eraldupinnaga 3) turbulentne voolamine Keevkiht - selleks, et viia peeneteraline materjal hõljuvasse olekusse e. keevakihti, on vaja selle materjali kihist läbi juhtida gaasi kiirusega, mille puhul kihi takistus õhu voole on võrdne kihi kaaluga pinnaühiku kohta. Gaasi kiirust, mille juures materjali kiht läheb hõljuvasse olekusse, nimetatakse kriitiliseks kiiruseks. Kriitilisel kiirusel suureneb kihi maht, peeneteralised osakesed omandavad võime üksteise suhtes liikuda ning hakkavad "keema" ja voolama
Voolu keskmine kiirus leitakse arvutamis teel, mõõta teda ei saa sest voolu kiirus pikki ristlõiget ei pruugi olla ühesugune. 20. Pidevuse võrrand 21. Bernoulli võrrand hõõrdevabale voolule p1 1v12 p v2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 2 = const g 2 g g 2g 22. Vedeliku voolamise reziimid, kirjutada Reynoldsi arv. Vedeliku voolamisel on kaks reziimi laminaarne ja turbulentne. Laminaarse voolu puhul vedelik liigub püsiva kujuga jugadena mis üksteisega ei segune. Turbulentset voolamist iseloomustab intensiivne segunemine kogu ristlõike ulatuses. Turbulentne voolamine algab Reynoldsi arvust mille väärtus on 4000. Reynoldsi arv on voolamist iseloomustav kriteerium mis avaldub järgmiselt ja ümara toru korral . V on voolu kiirus ja L on voolu iseloomustav geomeetriline suurus.
1. -- ( ) ( ), (, , . .). , . . ( . convecti -- «») -- , . . . , . , , , , , , . . -- , [1]. , . . , , - , ( ) . ( , ) . 2. 3. : 4. . (): -- ( ), ( ) - . , , . , 5. . (n ) -- ( ), ( ) - . , , . , 6. 1, . (. 2.14) t F 1 t F 2 . k p . c - , /( 2 ). 7. ( ). , 1 , 1 2, () . , , . . , , : , , . , . . . , , , , , , . , , ...
Auto ülevaade: VW Scirocco Reeglina kõik autofännid teavad, et Golf GTI on hea auto. Kujutage nüüd ette autot, mis sõidab veidi paremini, näeb palju parem välja ja maksab napilt rohkem. Mugavus Jäik kere, adaptiivne vedrustus ja madalapõhjalised istmed tähendavad, et sõit Sciroccoga ei tundu väga turbulentne. Istmete paigutus on hea, kuid pikematel reisjatel võib taga istudes veidi kitsas olla, kuna lagi on madalam kui Golfil. Sõites on kuulda ka mõõdukat tuulekohinat ja rehvimüra, eriti veel valikulise klaasist panoraamkatusega. Jõudlus Scirocco mudelivalikus on 1.4l TSI, kaks kaheliitrist turboga neljasilindrilist 197-hobujõulist (nagu Golf GTI-l) ja 260-hobujõulist (R-mudelil) mootorit, lisaks veel kaheliitrine turbodiisel. 197-hobuseline 2
põrkest põrkeni. Reynoldsi arv iseloomustab üleminekut laminaarsest voolamisest turbulentses. Kehadele jääb alati mingi hõõrdetakistus ühte panda ei saa lõplikult siledaks. Takistusjõu koefitsent: x=Cx v2/2 Lennukitiiva profiili piirikiht on tiival asuv koht kus kiirus on peamiselt takistatud nullini. Õhk jõuab tiivani , seal on lahknemispunkt e. seisupunkt kus tuul nö läheb pooleks , üks osa alla ja üks üles. Alguses on laminaarne piirkond ja siis üleminekuperiood ja turbulentne piirkond(Peab Tegijapoiss võimalikult kaugel olema) . Tiiva otsas on rebenemis e. erladumispunkt ( Mida taga pool see on seda parem) . Pärast turbulentset piirkonda tekib keerisjälg. Piirikiht on tavaliselt vaid paari millimeetri paksune. Tiiva kuju pealtvaates: Ristkülik : lihtne teha ; hea põikipüsivus väikestel kiirustel ; halvad: suur induktiivtakistus ja ebaühtlane tõstejõu jaotus.
· Õhu keeriseline liikumine - turbulents · Õhu voolujoonte hajumine koos liikumise aeglustumisega - divergents · Õhu lisandite levik koos õhumassiga - advektsioon · Tõusvate ja laskuvate õhuvoolude vaheldumine sooja aluspinna kohal - konvektsioon · Keskkonnaparameetri lühiajaline juhuslik muutus - fluktuatsioon · Õhu voolujoonte koondumine koos liikumise kiirenemisega- konvergents · Milles seisneb turbulentne hajumine ehk difusioon? Millised on erinevused võrreldes molekulaarse difusiooniga? Kuidas eineb turbulentne hajumine õhutemp erinevate kõrguskäikude korral? · Keerised segavad õhku. Difusioon saab toimida igas ruumimõõtmes. Erinevused molekulaarse difusiooniga: turbulentsi korral võib koefitsent K sõltuda ruumikoordinaadist. See muutub atmosfääris vertikaalsuunas palju. Difusiooni koefitsendid on eri koordinaatide suunas erinevad.
hulk(m3/s). +joonis sellest, kuidas aur läbi tõkke läheb ja kastepunkti saabudes piirdes kondenseerub. 4). Millistesse klassidesse jaotab EPN ruumid soojusolukorra järgi? I - 22 ±1°c ja õhuvahetus 1,0 l/sm² (liitrit sekundis ühe põranda m² kohta); II- 22 ± 2°c, õv 0,75 (vist?) l/sm²; III- 22 ±3°c, õv 0,5 l/sm². Külm ruum: alla 7 kraadi; Poolsoe: 5-17; Soe 20-24; Kuum ruum (saun). 5). Vaba- ja sundkonvektsioon. Laminaarne ja turbulentne õhu voolamine. Laminaarne õhu voolamine- piirikihi molekulide aeglane voolamine. Turbulentne- valise õhukihi põõristesse sattumine Vabakonvektsioon- põhjustatud temperatuuride erinevusest vaba pinna ja gaasilise pinna vahel. Sundkonvektsioon- põhjustatud mingi valise ärritaja poolt. Näiteks tuul, ventilator jne 6). Kas massiiv- või kergseina puhul peaks talve arvutusliku välisõhu temperatuuri võtma madalamaks? Kergseinte puhul on temp
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese ki...
rikkumata ja tuulik suudab sellises kohas toimida ühtejärge 20-25 aastat ja anda selle ajaga pea viis korda suurema energiahulga! Väiketuulikud 1,5-15 kW, Kogu kõrgus alla 25 meetri. Rakendused: akulaadimiseks, võrguga koos toimimiseks, sooja/energia tootmiseks. Paigaldatakse ehitisega integreeritult. Probleemid väiketuulikutega Tiheda asustuse keskel ja madalatel kõrgustel on tuuleressurss väga väike. Takistuse tõttu in õhuvool turbulentne. Turbulents koormab liigselt tuuliku mehaanilisi osasid ja tuulik vajab rohkem hooldust. Püstitamise loa saamine võib olla keeruline (naabrite lähedus-müra jne). Väiketuulikute mõju Müra ebatõenäoline,et kaugemale kui 50 m on väiketuulike müra kuulda Peegeldused- Enamasti labad kaetud peegeldamisvastase kattega Varjutus- tuleb arvestada Linnud- ei ole suurt mõju Eesti tuuleenergia ajalugu Eesti tuuleenergeetika ajalugu sai alguse juba NSV Liidu ajal. 1997
30. Mis on laminaarne voolamine? Keskkonna liikumist nimetatakse laminaarseks, kui voolamiskiirus keskkonna igas punktis jääb ajas muutumatuks ja seega libisevad kihid üksteise suhtes segunemata. Voolamine kus ei esine keeriseid. 31. Näidake joonisel kiiruse gradient. 32. Toru läbimõõt on 1 cm. Vedeliku suurim voolamise kiirus on 20 cm/s. Kui suur on kiiruse gradient keskmiselt? Gradient läheb serva pealt keskele. 33. Mis on turbulentne voolamine? Turbulentne Kihi keskmise kiiruse vektorid voolamine on selline vedeliku voolamine, kui vedeliku osakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas. 34. Mis põhjustab sisehõõrdumise? Vedelikes osakeste tõmbejõud. 35. Kuidas muutub sisehõõrdumine vedelikes temperatuuri suurenemisel? Molekulide vahed suurenevad. 36
q5 0,65 v 5= = =0,28 [m/ s] S5 2,36 v×d Leian voolurežiimid erinevates ristlõigetes kasutades Reynolds’i arvu. ℜ= ν Reynolds’i kriitiline arv ( ℜkr =2300 ¿ näitab, kas tegemist on laminaarse või laminaarse voolamisega. Kui Re≤2300, siis on laminaarne voolamine. Kui Re≥2300, siis on turbulentne voolamine. v1 × d1 0,24 ×1,7 ℜ1= = =510510< 2300→ laminaarne voolamine ν 0,0008 v 2 × d2 0,24 ×1,7 ℜ2= = =510 510< 2300→ laminaarne voolamine ν 0,0008 v 3 × d 3 1,03 ×0,4 ℜ3= = =515 515<2300→ laminaarne voolamine ν 0,0008 v 4 × d 4 0,23× 1,8 ℜ4 = = =518 518<2300 →laminaarne voolamine
seal, kus aluspind on aasta läbi kaetud jää või lumega. kannavad soojust edasi. *Turbulentne õhu segamine- rõhu vahe. See karakteristik näitab kui kaugel on õhk Ööpäevane: muutub positiivseks pärast päikesetõusu, turbulentseks nim väiksemate õhuhulkade ebakorrapärast küllastusest. Küllatusaste korralik küllastusvajak on =0. negatiivne enne päikese loojangut(-30min,1h) Atmosf pööriselist, igasuunalist liikumist. Õhu turbulentne täiesti kuiva õhu korral võrdub küllatusvajak veeauru vertikaalne tasakaal- maa raskusväljas peaksid segamine on seda intensiivsem, mida tugevam on tuul, max rõhuga antud temp. *Kastepunkt- temp, mille juures raskemad gaasid (nt argoon ja CO2) asuma maapinnale konarlikum aluspind ja suurem temp erinevus püstsihis. olev veeauru õhk küllastub. Nim on tulnud, kui aluspinna lähemal kui kergemad gaasid
mõõtmisel I Mõõteriistad, milles ◊p=/const (i) vedeliku kiiruse või kulu muutumine põhjustab rõhkude vahe muutumise, mida mõõdetakse ning mille järgi arvutatakse välja vedeliku kiirus või kulu. Bernoulli võrrandi rakendamine voolamisel avadest. Viskoossus. Njuutoni- ja mittenjuutonivedelikud. Fluidumi voolamise režiimid laminaarne ja turbulentne. Reynoldsi arv. Bernoulli võrrand reaalsele fluidumile. Hõõrdetakistus, kohttakistus.Mehaanilise energia bilanss kokkusurutava fluidumi (gaaside) voolamisel Viskoossus-reaalse fluidumi füüsikaline omadus; mõõdetav suurus; -fluidumi kihtide võime takistada teiste kihtide voolamist;mida suurem viskoossus, seda vähem voolav on fluidum ja seda rohkem energiat on vaja selle transportimiseks.
et langes isegi praegusest meretasemest madalamale. Siis oli Pärnu jõgikond ilmselt liigniiske ala, kus algas turba tekkimine. Sellele viitab kohati kuni 0,8 meetri paksune kokku pressitud turba kiht jääjärveliste savide ja mereliste liivade piiril ja teine märksa õhem turbakiht kõrgemal merelistes liivades. Turbakiht ei suurenda siiski lihkeohtlikkust. Oruveeru ehitust muudab peamiselt erosioon. Looduslik turbulentne vool jõesängis on tingitud sängi ja veeosakeste vahelisest hõõrdest. Väiksemadki ebatasasused sängi põhjas põhjustavad voolu kaldumist ühe või teise kalda poole, mille tõttu hakkab jõgi looklema ehk meandreeruma. Looke põrkeveerust kantakse järjest materjali ära ja piltlikult öeldes tungib põrkeveer järjest peale. Osa erodeeritud setteid kantakse looke siseküljele, kuhu kujuneb madal liivane ala ehk kaldamadal, mistõttu see oruveer muutub laugemaks ja seal lihkeid ei toimu
o Frontaaltakistus on võrdeline keha ristlõiget iseloomustava mõõtmega l. · Stokesi valem. o Ffront = 6 r u. o Kehtivuse eelduseks on langeva keha asumine kaugel vedeliku (anuma) piiridest, samuti keeriste puudumine. o Mõõtes langeva keha stabiliseerunud kiirust, on Stokesi valemi järgi võimalik arvutada keskkonna dünaamilist viskoossust. NB! Sõltub temperatuurist. · Laminaarne ja turbulentne voolamine. o Laminaarne e kihiline voolamine (korrapärane). Säilib vedelikuosakeste suhteline asend voolutoru ristlõikes, seega säilib vedeliku kihisus. Viskoossus ei lase keeristel tekkida, summutab need. o Turbulentne e keeriseline voolamine. Kui muuta voolamise tingimusi suurendada voolukiirust, ristlõiget, vähendada viskoossust, muutub vedeliku liikumine korrapäratuks, ilmuvad keerised ja trajektoor muutub mitteprognoositavaks.
piiridesse · välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega · välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? · soojusjuhtivus soojuse leviku mehhanism tahketes kehades · konvektsioon gaasides, vedelikes · kiirgus gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones?
piiridesse • välispiirde niiskus peab olema minimaalne, kuna niiske välispiire on väikese soojapidavusega • välispiirde õhuläbilaskvus peab olema normidega lubatud piires 21. Nimeta soojuse ülekandumise viise? Millistes keskkondades need toimivad? • soojusjuhtivus – soojuse leviku mehhanism tahketes kehades • konvektsioon – gaasides, vedelikes • kiirgus – gaasides 22. Konvektsiooni mõiste: loomulik, sund, laminaarne, turbulentne? Konvektsioon ehk soojusülekanne toimub gaasides ja vedelikes makroskoopiliste osade liikumisel Loomulik konvektsioon – juhul kui konvektsioon toimub ainult temperatuuri erinevuse tõttu Sundkonvektsioon – kui soojaülekanne on tingitud välisest mõjust (tuul, ventilaator või muu) Laminaarne – kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt Turbulentne – kaootiline osakeste liikumine 23. Kus esineb konvektsioon hoones?
Soojus ja massilevi I 1. Soojuse leviku viisid ja nende lühiiseloomustus. Soojusjuhtivus keha sisene või kehadevaheline soojuse levik. Mis on tingitud erinevatest temperatuuridest keha eri osades või kehade erinevast temperatuurist. Konvektsioon gaasi või vedelas keskkonnas. Näit. külma ja kuuma gaasi segunemine tiheduste erinevuse tõttu. Soe gaas/vedelik on hõredam ja tõuseb üles, kus jahtub ja vajub alla. Soojuskiirgus soojuse levik kiirguse abil. Segajuhtivus olemas nii konvektiivne kui kiirguslik soojusjuhtivus. 2.Soojuse, massi ja liikumishulga (impulsi) ülekande sarnasus. Soojus ja massilevis kasutatakse sageli arvutuste tegemisel sarnasusteooriat ja sarnasusarve. Sarnasusarvud on näiteks Re (Reynoldsi) ja Nu (Nusseti). Massi ja soojuse levikut kirjeldatakse vahel kui elektri levikut, soojustakistus asendatakse elektrilise takistusega. Vahel ei saa seda meetodit kasutada. Nu= *l/ ...
MUUTUSTE JÄLITAMINE 1. Vaata õppematerjali „Rühmatöövahendid Wordis“ või mõnda muud materjali muudatuste jälitamise (Track changes) kohta. 2. Välju muudatuste jälitamise režiimist (Review-Track Changes). 3. Paranda käesoleva ülesande 5. punkti all olevas tekstis olevad vead vastavalt tehtud muudatustele (Review-Accept). 4. Tee läbi kommentaaris nõutu (vt allolevat juhist). Vali Home menüüst käsk Replace. Avanenud aknas vali käsk More. Vii kursor Find what reale ja vali Special ripploendist kaks korda järjest käsk Paragraph Mark, vt joonist. Liigu Replace with reale ning vali Special ripploendist käsk Paragraph Mark, vt joonist. Klõpsa käsul Replace All. VIITAMINE 5. Korrigeeri vajadusel viidete asukohta vastavalt TTK kirjalike tööde vormistamise juhises olevatele nõuetele ja näidetele (vaata jaotisi „Viitamine“, „Valemid“, „Illustratsioonid“ ja „Loetelud“). K...
ega vedeliku hulgast. 16. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsesside liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine
korda. 59.Kuidas jaotub vererõhk veresoontes? Aort-100mmHg, arter-95mmHg, arteriool-70-35, kapillaar-35-15, väga väikesed veenid-15-10, suured veenid-10 ja vähem. Distoli ajal langeb rõhk aordis umbes 80mmHg-ni, kopsuarteris 8mmHg-ni. 60.Võrdle verekiirust veresoontes. Aordis on väljutusfaasil voolu lineaarkiirus 1m/s ja keskmine kiirus on 0,7 m/s. Siin on ületatud kiiruse kriitiline väärtus ja voolamine on turbulentne. Aort-0,2 m/s, arter-0,1-0,05, arteriool-0,002-0,003, kapillaar-0,003 cm/s, väga väikesed veenid-0,5-1,0 cm/s, suured veenid-5-10, õõnesveenid-10-16. 61.Mida nimetatakse hüdrauliliseks takistuseks? Hüdrauliline takistus on takistus, mis põhjustab voolava vedeliku energiakao(rõhukao). Hüdraulilist takistust liigitatakse liini- ja kohalikeks takistusteks. 62.Kui suur on veresoonte hüdrauliline takistus? Valem.
Järelikult, kui toru ristlõikepindala läheb väiksemaks, kiirus selles tõuseb proprotsionaalselt pindala vähenemisele. 3.4.1.3 Fluidumi voolamise reziimid Fluidumi voolamise reziime uuris 19. sajandil inglise füüsik Osborne Reynolds. Oma uurimise tulemusena defineeris ta aastal 1883 kahte põhilist voolamise liiki: - laminaarne voolamine ehk selline voolamine, milles kõik vedeliku osakesed liikuvad paralleelselt ja sirgjooneliselt, ning - turbulentne voolamine, mille korral vedeliku osakeste trajektoorid on kaootilised, kuigi voolamine on seejuures ühesuunaline. Praktiliselt see tähendab seda, et laminaarsel voolamisel fluidumi kihid liiguvad teineteisega paralleelselt ning ei segune omavahel, ning turbulentsel voolamisel toimub erinevate fluidumi kihti segamine, tekivad keerised jms. O. Reynolds defineeris ka ühikuteta kriteeriumi, mille abil saab kirheldada fluidumi liikumist,
juhtivas kontuuris (näiteks suletud juhtmekeerus), kui muutub selle kontuuri pinda läbiv magnetvoog. Magnetvoo muutumise võib esile kutsuda kontuuri liikumine magnetväljas. Elektrivoolu kutsub esile voolujuhi laetud osakestele mõjuv induktsiooni elektromotoorjõud ehk indutseeritud elektromotoorjõud (emj). Seda elektromotoorjõudu võib käsitada kui elektripinget, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otste vahel juhul, kui juhtmes puudub vool. 3. 4. Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus Reynoldsi arvu valem:
t 2 + ta tk ; °C. 2 3 tk= (80+100)/ 2 = 90 ºC Auru erikulu 1 kg vee kohta: D ma = ; kg/kg G ma = 1903,4 / 18000= 0,1057 kg/kg 7. Soojusülekandetegur vee poolel Leida soojusülekandetegur (2) toru seinalt torus voolavale veele. a) Arvutada Reynoldsi kriteerium veele: w ds Re = Re = (1,72 · 0,025)/ 0,497 10-6 =86519 Järeldus: Turbulentne vool b) Arvutada Nusselti kriteerium: Nu = 0,023 Re 0,8 Pr 0,4 Nu = 0,023 · 865190,8 3,125 0,4 = 343, 88 c) Arvutada soojusülekandetegur 2 : Nu 2 = ; kcal/m2 °Ch ds 2 = (323,11 · 0,5645 ) / 0,025 = 72956/m² ºCh 8. Soojusülekandetegur kütteauru poolel Antud juhul tuleb leida soojusülekandetegur (1) aurult toru seinale. a) Valida ette toru seina temperatuur ts : ts = ta (5...15) ; °C ts = 100- 15 = 85 ºC
ν 0,001 m /s v 3 × d 3 26,67 m/s ×0,35 m ℜ3= = 2 =451,5<2300 → laminaarne voolamine ν 0,001 m / s v 4 × d 4 1,25m/ s ×1,6 m ℜ4 = = 2 =2000<2300 →laminaarne voolamine ν 0,001 m /s v 5 × d 5 1,9 m/s × 1,3 m ℜ5= = =2470< 2300→ turbulentne voolamine ν 0,001m2 /s 3.4 Vastus Ülesandes tuli leida viies eri ristlõikes voolukiirused ja voolurežiimid. Voolukiirused tulid m m m m m v 1=1,42 , v =1,11 , v 3=26,57 , v 4=1,25 , v 5=1,9 arvutamise teel järgnevalt: s 2 s s s s Kõikide
osakesi. See kiht avaldab mõju raadiolainete levile, seal ilmnevad mitmed optilised nähtused nagu virmalised. 17. Atmosfääris toimuvad liikumised ja nende põhjused Atmosfäär on pidevas korrapäratus liikumises. Sellist liikumisreziimi, kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised nim. Turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus pulsseerib, muudab suunda ja suurust. Atmosfääri turbulentne liikumine mõjutaboluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. Laminaarseks nim. Reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. 18. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon- õhuringluse globaalne mastaap. Üldist tsirkulatsiooni mõjutavad kõige enam troopikas toimuvad sündmused. Seal tõhusalt soojenev õhk kerkib ja tekitabtroopilise madalrõhkkonna, mis
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand?
65. Konvektiivne soojusülekandetegur. Millistest faktoritest ta oleneb ja kuidas. Soojusülekandetegurimääramine. Konvektiivne soojusülekandetegur(alfa) on võrdetegur, mis iseloomustab kuidas soojus kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest
65. Konvektiivne soojusülekandetegur. Millistest faktoritest ta oleneb ja kuidas. Soojusülekandetegurimääramine. Konvektiivne soojusülekandetegur(alfa) on võrdetegur, mis iseloomustab kuidas soojus kandub konvektiivselt üle. . Sõltub: TD keha füüsikalistest omadustest(tihedus, viskoosus, erisoojus jne.), TD keha voolamise kiirusest, voolamisreziimist(laminaarne või turbulentne), seina pinna karedusest. Kui turbulentne siis alfa suurem, kui pind kare siis alfa suurem, kui viskoosne siis suurem), voolamise kiiruse suurendes alfa suureneb. Kuna oleneb paljudest faktoritest siis raske määrata ning määratakse katseliselt, et seda leida kasutatakse sarnasusteooriat määrab ära millised kehad ja nähtused on sarnased ning milliseid katsetulemusi saab kasutada. Et nad oleksid sarnased siis peavad neil võrdsed olema spetsiaalsed sarnasusarvud on olemas: Nusselti, Reynoldsi, Prantli ja Grashoffi arv. Nendest
Maruvihane RAHUTUS Haavunud Erutatud Solvunud Ärevil Nördinud Segadusse aetud Häiritud VASTUMEELSUS Sokeeritud Kohkunud Ehmatanud Põlglik Üllatunud Tülgastav Mures Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud Emotsionaalne intelligentsuse skaalad Emotsionaalse intelligentsuse Emotsionaalse intelligentsuse skaalade skaalad komponendid Intrapersonaalne skaala · Eneseaustus 10
Selline voolamine maapinnal on võimalik, kui vesi liigub aeglaselt ja õhukese kihina mööda tsementeerunud või paakunud pinnast Turbulentne voolamine - veeosakeste liikumine on väga keerukas ja nende liikumistrajektoorid silmuselised ja tihti üksteisega ristuvad. Selline liikumine on iseloomulik kindlas voolusängis liikuvale veele. 4. Selgita jõeloogete tekkimist. Meandrid hakkavad moodustuma, sest jõe vool on alati turbulentne ning reljeef pole kunagi absoluutselt ühtlase kallakuga. Seetõttu ei saa kujuneda sirgeid jõesänge 5. Mis on ja miks tekivad oruterrassid? Oruterrassid tekivad erosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu. Nad tähistavad jõeoru kunagist lammi.
jooksul. Difraktsiooniks nim laine paindumist oma teel seisva tõkke taha. 4.Bernoulli võrrand- kokkusurumatu mitteviskoosse vedeliku voolutoru statsionaarse voolamise korral p1+gh1+ v12/2=p2+gh2+ v22/2 e p+ gh+ v2/2 = const Statsionaarsel voolamisel ideaalses vedelikus tihedusega (roo) on staatilise rõhu(p) vedelikusamba kaalust tingitud hüdrostaatilise rõhu (gh) ja dünaamilise rõhu (v2/2) summajääv suurus. Turbulentne voolamine .Re>-1000. Sisehõõrdeteguri e viskoossuse ühikuks on (pa s)(paskalsekund). Üleminukut laminaarslet voolamiselt turbulentsele voolamisele iseloomustab Reinholdsi arv.kriitiline Reinholdsi arv Rek=1000 5.Isokooriline protsess- Sellel protsessil jääb konst ruumala (V=const) t/p=const p1/p2=T1/T2 p-rõhk T- temperatuur Temp tõusmisel 10C võrra suureneb iga gaasihulga rõhk 1/273 võrra selle gaasihulga rõhust temp 00C Variant2 1
Õhurõhust väiksemat rõhku nimetatakse alarõhuks e vaakumiks. Alarõhku mõõdetakse vaakummeetriga. 5. Vedelike voolamise seadused. Elementaarjuga. Elementaarjoa vooluhulk. Vedeliku voolu pidevusvõrrand. Vedeliku vooluhulga jagunemine ristumiskohtades. 6. Rõhulangud torudes ja aparaatides. Bernoulli võrrand ideaalvedelike ja reaalvedelike kohta, selle geomeetriline tõlgendus. Energiakaod vedeliku liikumisel. 7. Vedelike voolamise tüübid laminaarne, turbulentne. Kiiruse jaotus laminaarses ja turbulentses voolus. · Laminaarsel(kihilisel) voolamisel on vedeliku osakestel vaid vedeliku voolusuunaline kiirus. Vedeliku laminaarset voolamist silindrilises torus võib kujutleda paljude õhukeseseinaliste vedelikusilindrite libisemisena üksteise peal. · Turbolentsel (keeriselisel) voolamisel liiguvad vedeliku osakesed korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu vedeliku mass voolu suunas
suurusteks, mida mõõdetakse ruumis. Andurid asuvad 10-12 m kõrgusel, mõõteriist ruumis. 4. Tuule kiiruse ja suuna ööpäevane ja aastane käik. Tuule kiiruse ööpäevane rütm on seotud õhutemperatuuri ööpäevase rütmiga. Kiirus on maksimaalne keskpäeva paiku, minimaalne öösel või hommikul vara. See on seotud aluspinna soojenemisega, mille tõttu muutuvad konvektsioonivoolud ja õhu vertikaalne turbulentne segunemine kõige intensiivsemaks. Püstvoolud kannavad väiksema kiirusega õhuosakesi üles, nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib
1. Ehitusfüüsikalise projekteerimise ülesanded: Soojus – vähendada hoonete kütte- ja jahutuskulu; parandada soojuslikku mugavust hoones; vältida piirete määrdumist; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) hoonepiiretel. Niiskus – vältida veest või niiskusest tekkivaid probleeme; vältida liigse niiskuse voolu piirdesse; vältida kaldvihmaga seotud probleeme; parandada kuivamisvõimalusi; vältida materjalide lagunemist liigniiskuse mõjul; vältida mikroobilist kasvu (hallitus, bakterid) ning veeauru kondenseerumist hoone piiretes; parandada hoone niiskustingimusi. Õhk – vähendada hoonepiirete õhulekkeid; tagada hoone sisekliima kvaliteet. Heli, akustika – tagada hoonepiirete heliisolatsioon (õhu- ja löögimüra isolatsioon); parandada akustilist kvaliteeti. Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus. 2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel: Ülesan...
Solaarkonstant iseloomustab päikesekiirguse hulka atmosfääri ülemisel piiril. Solaarkonstandiks nimetatakse päikesekiirguse hulka kalorites, mis läbib atmosfääri ülemisel piiril kiirtega risti asetatud 1 cm 2 suurust pinda 1 minutis, Vertikaalne tasakaal maa raskusväljas peaksid raskemad gaasid (näiteks argoon ja süsihappegaas) asuma maapinnale lähemal kui kergemad gaasid. Siiski on gaasid üksteisega segatud selle põhjusteks on tuul, turbulentne segunemine, õhu liikumine. Kuiva ja puhta õhu kooslus muutub ülemistes kihtides vähem. Kui tekkivad rünkpilved, siis on tegemist ebapüsiva tasakaaluga. Kui muutus toimub varahommikul on väga tõenäoline, et päeva teisel poolel on sadu. Kui muutus toimub keskpäeval, siis sadu ei tekkida ei jõua. Kui suits läheb ühtlase joana, siis on püsiv tasakaal ja kui mitte on tasakaal ebaühtlane. Kui udu langeb maha tuleb ilus ilm. Pilet nr 3. Atmosfääri kihid. Öökülma mõiste
Sellist liikumisreziimi, Wieni nihkeseadus Lainepikkuse LambdaWien, mille puhul absoluutselt musta kui vedeliku või gaasiosakeste trajektoorid on ebakorrapärased või kaootilised keha kiirguse intensiivsus on maksimaalne, on pöördvõrdeline absoluutse temperaturi nim turbulentsiks. Sel juhul liikumiskiirus muudab suunda ja suurust. Atmosfääri T-ga. Wieni nihkeseadus seob omavahel keha temperaturi ja kiirgusspektri turbulentne liikumine mõjutab oluliselt atmosfääri olekut ja füüsikalisi protsesse. maksimumile vastava lainepikkuse. E=hv, h= Planki konstant. Laminaarseks nim. reziimi, kui osakesed liiguvad üksteisega paralleelselt. Trajektoorid on sujuvad, ajas pisut muutuvad kõverad. Tuul, tsüklonid, frondid. Planki valem absoluutselt musta keha kiirgamisvõime jaoks:
rajatud veemõõtepostide e peelide võrk, kus vooluhulga määramiseks. Mõõtmismetoodika Veetaset H mõõd peelides enamasti statsionaarse vaatlusi ja mõõtm tehakse ühtse metoodika põhineb turbulentse voolamise seaduspärasustel. limnigraafi abil. Lävendi jaoks koost mõõtmisan- järgi. Andmed võtavad kokku hüdroloogia- Jões või ojas on voolamine alati turbulentne dmete põhjal vooluhulgakõver Q = f(H), s.o seos jaamad. Veetaseme mõõtm: Veetase oleneb jões ning kiirus pulseerib, st muutub pidevalt igas veetaseme ja vooluh vahel, millelt saab veeta- (ojas, kraavis) voolava vee hulgast, ning üks voolupunktis. Ometi kõigub ta püsiva keskvää- seme järgi vooluhulga seda otseselt mõõtmata. peamisi veetaseme mõõtm eesm on vooluhulga rtuse ümber, mida nim keskmiskiiruseks
Tuim VIHANE Eemaldunud Raevunud Tagasitõmbunud Pöörane Maruvihane RAHUTUS Haavunud Erutatud Solvunud Ärevil Nördinud Segadusse aetud Häiritud VASTUMEELSUS Sokeeritud Kohkunud Ehmatanud Põlglik Üllatunud Tülgastav Mures Sallimatu Turbulentne Vihkav Ärritunud Hirmunud Ebamugav Vaenulik Heitlik Tõrjuv Löödud 8 Miks meil on vaja emotsionaalset intelligentust? Emotsionaalne tervis on üldse kõiksugu õppimisvõime aluseks. Koolis on lastel hea õppeedukuse jaoks tarvis teadmist KUIDAS õppida? Selle teadmise aluseks on
Hüdraulika, Pneumaatika Arvestustöö Nr. 1 1. Hüdroajami mõiste ja põhilised komponendid. Hüdroajamis toimub energia ülekandmine vedeliku abil ja ajami lõpplülis vedeliku hüdraulilise energia muutmine mehaaniliseks energiaks, mida kasutatakse seadmes kasuliku töö tegemiseks. Hüdroajami põhikomponendid: - paak töövedeliku tarvis, - pump koos pumba ajamiga, - süsteemi kaitseseadmed, mis väldivad ülekoormuse ja süsteemi iseenesliku tühjenemise pumba mootori seiskumisel (kaitseklapp, vastuklapp), - reguleerimisseadmed kolvi liikumiskiiruse ja süsteemis toimiva rõhu reguleerimiseks ( drossel, rõhu regulaator ), - juhtimisseadmed silindri juhtimiseks (jaotur) - hüdrosilinder mehaanilise energia saamiseks, - süsteemi abiseadmed ( filter, torustik ). 2/3. Hüdroajami mehaanilise ja mahulise kasuteguri mõiste. Mehaaniline kasutegur mõjutab pumbalt saadavat rõhku ja sellega seadmelt saadava jõu suurust. Mahuline kasutegur mõjutab pumba vooluhulka ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
