Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Turbaaed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rodod, rododendron, põõsas, kõdu, mustikas, reaktsioon, istutusala, istuta, igihaljad, igihaljas, õied, sorte, mainitud, kasvatamine, kompost, kanarbik, sordid, okaspuud, substraat, sõnnik, kareda, mults, varjus, mükoriisa, pikkuseks, õitsemine, aretatud, võrsed, lõhnav, rabataimed, metsamarjad, pohl, jõhvikas, murakas, kadakad, poolpõõsad..................................... ..lk 10 9. Flamingolill ..........................................................................................lk 11 10. Ananass .......................................................................................... .. lk 12 11. Aphelandra ..........................................................................................lk 13 12. Jõulutäht ............................................................................................. lk 14 13. Rododendron ...................................................................................... lk 15 14. Tähiline justiitsia ................................................................................. lk 16 15. Marantna ........................................................................................ ... lk 17 16. Brovallia ............................................................................................. lk 18 17. Vahalill .......................................................
1. Perekondade nulg ja kuusk üldiseloomustus ning perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused Perekond Nulg (Ábies Mill.) Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega
Dendroloogia eksamiks: 1. Perekondad nulg ja kuusk Perekond Nulg (Ábies Mill.). Abies kreeka k. bios elu ja aei alati roheline. Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Võra on koonusjas, oksad asetsevad männasjalt, ulatudes sageli maani. Tüve koor noores eas sile, tihti läätsekujuliste vaigumahutitega. Paljudel liikidel moodustub vanemas eas puude tüvele korp. Korp - puutüvedel esinev välimine surnud korkkoe kiht. Pungad on ümarad või munajad, mõnedel liikidel kaetud õhukese vaigukihiga. Okkad on lineaalsed (pikad, kitsad, paralleelsete servadega), allküljel varustatud valkjate õhulõheribadega
Hõbepärn Tilia tomentosa Areaal Hõbepärn Tilia tomentosa Hõbepärn Tilia tomentosa Perekond Prunus Taimeperekond Prunus koosneb 430 liigist. Ühesugust perekonnanime jagavad laukapuud, toomingad, ploomid, kreegid, aprikoosid, virsikud, mandlid, alõtshad ja kirsid. Paljusid perekonna liike kasvatatakse laialdaselt nii viljade kui ka dekoratiivsetel eesmärkidel. Perekonna esindajad võivad olla nii heitlehised kui ka igihaljad. Neil on enamasti lihtlehed, lehed asetsevad vaheldumisi. Õied on tavaliselt valged kuni roosad, mõnikord punased, viie kroonlehe ja viie tupplehega. Esineb arvukalt tolmukaid. Perekond Prunus Läänepoolkeral kasvad liigid olid täitsa võõrad. Idapoolkeral kasvavad mõned tuntumad liigid : • P. cerasifera - Haraline ploomipuu ehk harilik alõtša • P. cerasus – Hapu kirsipuu • P. domestica – Aed-ploomipuu • P
Õisikud püstisesd, harunemata või kandelaabriliselt harunenud ülemise osaga. Veronica Lehed enamasti Õied enamasti sinised Paljuseemneline Rohttaim, vastakud, harvem või valged, harvem kupar. poolpõõsas, männasjad või roosad või lillad, põõsas. vahelduvad. namasti koondunud pikka õisikusse. 1.2.1. Perekond mailane (Veronica) Ühe- kuni mitmeaastaste rohttaimede, poolpõõsaste või põõsaste perekond samanimelisest sugukonnast. Perekonnas on erinevatel andmetel 180-300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt põhjapoolkera paraskliimaga aladel, harvem troopilistel aladel mäestikes
Merevaikhappe lahusega töödeldud pistikud juurduvad 100 % . 11 Kasutus ja lõikamine Väga külma- ja põuakindel liik, kasvab väga erinevatel muldadel, talub varju, linnatingimusi. Paljundatakse seemnetest, võsudega ja pistikutega. Kasutamist leiab alusmetsa, metsaservade haljastamiseks, suurte põõsarühmade moodustamiseks ja elavtarana. Temast võib kujundada ka tüvivormi. Kui põõsasvormi ei kärbita, siis põõsas laasub alt ja ei ole enam ilus. Et seda ära hoida tuleks vanu põõsaid kevadel madalalt lõigata. Uued võrsed kasvavad väga kiiresti (Seemnemaailm). 12 HARILIK LODJAPUU Lühiiseloomustus Harilik lodjapuu (Viburnum opulus) (joonis 1) on muskuslilleliste sugukonda kuuluv põõsaliik. Rahvasuus tuntakse teda ka õispuu, koerõisupuu, hullukoeramarjapuu ja leedripuu nime all (wikipedia)
kg põõsa kohta, eesti tingimustes täiesti külmakindel. Sile toompihlakas on põhiline puukujuline vorm, kuni 10 m, kevadel õitsemise ajal ja sügisel on liik väga dekoratiivne, ei anna juurevõsusid, seemikud sobivad hästi pookealusteks (R. Piir, Toompihlakad kultuuris). 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu 2.1. Liigi lühikirjeldus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival
Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis.
siiski 2 m kõrguseks põõsaks, mis levib kiiresti ja kaldub metsistuma. Seepärast ei sobi ta väikeaeda. Küll aga võib hõbepuust moodustada pilkuköitva hõbedase värvilaigu igavana tunduvale teepervele, tiigi kaldale või metsaserva. Läikiv hõbepuu on külmakindel ja vähenõudlik ning saab hakkama ka kuivemal liivakal põndakul, kuigi väga põuane kasvupaik talle ei meeldi. Läikiv hõbepuu sobib hästi tuulevarjuks mesila juurde, tegemist on ju hea meetaimega. Põõsas õitseb küll alles juunis, mil nektarit saab teisteltki taimedelt. Kellukjad kollased õied on väikesed, kuid lõhnavad imehästi. Hõbekasrohekad kerajad, soomuskarvadega kaetud viljad on jahukad ega sünni süüa (Sander, 2011). Joonis 1. Läikiv hõbepuu (http://seemnemaailm.ee/jpg/Eleagnus%20angustifolia%20tree.jpg) 2.1.2. Hooldus Läikivast hõbepuust saab ilusa heki, ta talub hästi nii linnasuitsu kui ka kärpimist.
. Jõhvikas - rahvakeeli kuremari, karbalad, pluukna ja rabamari. Harilik jõhvikas on kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluv igihaljas kääbuspõõsas, mis on tuntud oma hapumaitseliste punaste marjade poolest. Jõhvikas on samuti hapulembene taim nagu mustikas, pohl ja rododendron, kuid erinevalt eelmistest meeldib jõhvikale liigniiske kasvukoht. Looduslikult enamasti rabas kasvava jõhvika kultuuristamise alguseks peetakse aastat 1810 USA-s Massachussets'is. Eestis alustati kultuuristamisega 1967.aastal Nigula Looduskaitsealal Henn ja Juta Vilbaste käe all. Esimene istandik loodi Eestis 1969.aastal. Meil kultiveeritakse hariliku jõhvika (O. palustris) sorte, USA-s ja Lääne-Euroopas suureviljalist jõhvikat (O.macrocarpus)
Viburnum opulus Harilik lodjapuu LÄIKIV HÕBEPUU (Elaeagnus commutata) Joonis 1. Läikiv hõbepuu. https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_9_22621778.jpg Iseloomustus Suurte, mõlemalt küljelt hõbedaselt läikivate lehtedega heitlehine põõsas. Ainus hõbepuu liikidest (kokku liike umbes 70), mis pärit Põhja-Ameerikast, kus võib kasvada kuni 5 m kõrguseks puuks. Meil tavaliselt kuni 2 m kõrgune põõsas. Eesti tingimustes külmakindel, talub hästi linnade saastunud õhku, kärpimist ja nii lühiajalist üleujutust kui ka põuda. Eelistab hapukaid kuni neutraalseid muldasid, kuid on mullastiku suhtes vähenõudlik ja kasvab hästi ka toitainetevaesel liival. Sobib liivaste kallakute kinnistamiseks ja nii
..5-jagune, lehelaba osad rombjad, lõhised kuni jagused, teravahambuliste tipmetega. Varrelehti 3, rootsulised, kolmejagused, sarnased juurmistega, kinnituvad õierao keskkohast veidi kõrgemal. Lehestik kolletub alles juulis. Vars tihedalt karvane. • Kasvab kuivadel pärisniitudel, looniitudel, loometsades vallseljakutel, võsastikes, puisniitudel ja paekaldal. Eelistab huumus- ja lubjarikkaid muldi. Kasvab nii täis- kui ARTEMISIA ABROTANUM - SIDRUNPUJU • pooligihaljas põõsas. Eelistab viljakat, vett läbilaskvat pinnast. Kõrgus 90 cm kuni 2 meetrit. Sidrunpujul on mitu ühesuurust vart, millest vaid mõned lõppevad õisikutega. Vartel sageli tugevad külgharud. Hallikasrohelised lehed õrnade niitjate hõlmadega. Sidrunpuju lehed on tugeva sidrunilõhnaga, mida on juba kaugelt tunda. Õied kollakashallid. Õisikud 2,5–3 mm läbimõõduga. Õitseb augustis-septembris. ARUNCUS DIOICUS - HARILIK KITSEENELAS
2.8 Nõmmeaed Bastioni kaitsevalli põhjapoolses osas asub nõmmeaed, kus kasvavad hapulembesed, peamiselt kanarbikuliste sugukonda kuuluvad taimed. Kokku on nõmmeaia kollektsioonis 8 63 taksonit. Nõmmeaias saab tutvuda narbiku (Bruckenthalia spiculifolia) ja kaljupalukaga (Loiseleuria procumbens), mis on oma perekonna ainsad esindajad. Varakevadel õitsevad eerikate sordid ja jaapani õisküüvits, mais eerika sordid, rodod ja kännasmustikas, juunis talihali ja narbik, juulis püharbik ja kanarbiku varasemad sordid. Kanarbiku kesk- ja hilissordid pikendavad nõmmeaia õitsemisaega novembrini. Lamava talihalja erksad punased marjad kaunistavad kollektsiooni sügisel kuni lumeni. Eesti floora taimedest kasvab nõmmeaias harilik kukemari (Empetrum nigrum), sookail (Ledum palustre) ja harilik jõhvikas (Oxycoccus palustris). 2.9 Samblaaed
vahekorras 200-300 g 10 l vee kohta. Üks kord kuus kastmisest piisab. Kobestatakse vaid umbrohtude eemaldamisel. Mulda ümber põõsa multsitakse turbaga, saepuruga või puukoortega 3-5 cm paksuse kihina. Jaapani ebaküdoonia (Chaenomeles japonica) Meil enimkasvatatud ebaküdoonialiik, pärineb Jaapani Hondo ja Kyushu saarelt. Kuni 80 cm kõrge ja kuni 1,5 m läbimõõduga tihedavõrseline, maadjate astlaliste võrsetega põõsas. Noored võrsed udejaskarvased, hiljem kaetud näsadega. Lehed munajad kuni piklikmunajad, täkilissaagja servaga, nahkjad, pealt tumerohelised, alt heledamad. Abilehed neerjad, püsivad sügiseni. Õitseb mais - juunis, õied paiknevad 2-6 kaupa, telliskivipunased, kuni 3 - 4 cm läbimõõdus. Viljad kerajad, valmivad oktoobris, hapud, kollased kuni rohelised. Aastane juurdekasv 3-5cm. Külmakindel, kuid võga karmidel talvedel võib esineda külmakahjustusi
Saak ● Saak koristatakse täisõitsemise ajal. ● Varred lõigatakse maha 5...10 cm kõrguselt maapinnast. ● Suve jooksul saab vähemalt 2 saaki. ● Pune kuivab kiiresti. ● Kuivatatult säilitab oma ravitoime 3 aastat. 6. HARILIK ROSMARIIN • Lad. Rosmarinus officinalis • Ld. k. “ros” = kaste; “marinus” = meri Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae) (Lamiaceae) sugukond. ● Igihaljas mitmeaastane ● poolpõõsas kõrgus 50 cm (Eestis), Vahemeremaades isegi 150 cm. ● Juured puitunud, hästi harunenud. ● Varred püstised, puitunud, oksad tõusvad. ● Lehed on lineaalsed, kitsad, allakäändunud servaga, alt valgeviltjad. ● Õied helesinised (sortidel ka punased, lillad, valged) 5...10 kaupa võrsete tippudes. Ajaloost
RONITAIMED e. LIAANID Ronitaimi vajatakse a) dekoratiivsel eesmärgil (eksponeeritakse mõnd ilusat taime või tema läbi ka objekti, millele ronitaim on paigutatud) b) funktsionaalsel eesmärgil (varjatakse, kaetakse või eraldatakse midagi) Ronitaimede abil saavutatavat haljastust nimetatakse vertikaalhaljastuseks. Haljastuses, sh. vertikaalhaljastuses on põhimõtteks, et inetute või laokil objektide või pindade varjamiseks ei ole õige kasutada silmatorkavaid taimi, kuna efekt, mis saavutatakse, on vastupidine soovitule. Seega sobivad rikkalikult õitsvad suursugused taimed pergolate kujundamiseks või ideaalsele (aga ka stiilsele!) taustale ning rohkelt ühetaolist rohelist massi andvad taimed robustsemate pindade katmiseks. Ühtlasi tuleb jälgida taustpindade ja vertikaalhaljstuse vahelist proportsiooni ning taimede visuaalse mõju sobivust ning kooskõla haljastatava objektiga. Nii näiteks ei ole heaks proportsiooniks 50% taimi : 50% seina (seda nii horisontaal- kui ve
Samuti saab ülevaate taime kasvutingimuste kohta. Ülevaade antakse ka mustikataime istutamisest ja hooldamise võtetest ja tingimustest. Eraldi peatükis tutvustatakse mustikataime paljundamise võimalusi. 2 Marja- ja puuviljakultuuride kasvatamine Maailmas kasvab looduslikult mitusada mustikaliiki, kuid vaid üksikud neist sobivad kultuuristamiseks. Eesti metsades kasvav harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) ja sinikas (Vaccinium uliginosum) ei sobi istandikesse, sest nad on kohanenud poolvarjulise kasvukohaga ega talu eredat päikesevalgust lagedal põllul. Põhja-Ameerikast pärit ahtalehine mustikas (Vaccinium angustifolium), kännasmustikas (Vaccinium corymbosum) ja silmmustikas (Vaccinium virgatum) aga on sellised liigid, mis eelistavad just päikeseküllast kasvukohta. Ahtalehise mustika ja kännasmustika ristamisel on
............................................................... 37 3 Põõsad Berberis vulgaris Harilik kukerpuu Hooldus Vähenõudlik liik mulla ja niiskuse suhtes. Sobib istutada täisvalgusesse ja talub hästi kärpimist ning linnatingimusi, kuid saab hakkama kasvamisega ka poolvarjus, venides siis üsna kõrgeks. Harilik kukerpuu on meeldiv põõsas haljastuses, neist saab istutada vabakujulisi ja pügatud hekke, põõsagruppe ja üksikpõõsaid. Seal torkab ta silma kevadel ilusate kollaste õiekobarate tõttu. Sügisel on need asendunud punaste mahlakate marjadega. Sageli võime kohata kukerpuust tehtud kaunist pöetud hekki. Caragana arborencens Suur läätspuu Suur läätspuu tagasilõikamise nõuded Oskuslik lõikamine suurendab põõsa õitsemist, lehestiku lopsakust, annab noori ja värvikaid võrseid ja lükkab edasi vananemist
äärislillena, taimekonteinerites, ka veekogude ja puudehõrendike juures. Kasutatud kirjandus: http://www.seemnemaailm.ee/index.php?GID=6633 http://www.calmia.ee/Taimed/Pysilill/bergeenia.htm http://miksike.ee/docs/referaadid/bergeenia_tauri.htm 1.7 Lursslill (Cimicifuga) Konkreetne liik: ameerika lursslill (Cimicifuga americana) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 90-150 cm. Taime välislaadi kirjeldus: suur ühtlane põõsas. Lehed: suured matid ja tumerohelised hambulised liitlehed. Õied või õisikud: pisikesed, hõbedased-valkjaskreemikad. Asetsevad pikas ja kitsas silinderjas õisikus, mis võib kõrguda kuni 2 meetri kõrgusele. Õitseb juulis- augustis. Liigi eritunnused: kasvavad aeglaselt laiali. Põõsas jääb kauaks kompaktseks ja säilitab hästi oma kuju. Praktiliselt puuduvad haigused ja kahjurid. Kasvukoha nõuded: niiske, toitainete rikas muld, poolvari.
Õitseb august, september. · Kõrgus 45-90cm. Puhmik. · Päike kuni poolvari. · Parasniiske, viljakas aiamuld. · Lumeta talvel vajab katet. Istutamisel väldi tuuliseid ja talvel liigniiskeid kohti. Hübriidnelk Dianthus hybrida Hübriidnelk Dianthus hybrida · Kõrgus 50-20cm. · Õitseb mai juuni. Õied erinevat värvi. · Sobib toitaineterikas kuivem aiamuld. · Niiskuspelglik! Kasutada kiviktaimlas. Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens Igihaljas ibeeris Iberis sempervirens · Kõrgus 10-15 cm. · Valged õied. · Sobib kerge vett läbilaskev muld. · Kiviktaimla taim. Varakevadel varjutada kuuseokstega. Aediiris Iris Aediiris Iris · Väga palju erinevaid värve ja sorte. · Kõrgus 15-100 cm. · Päiksepaisteline soe, huumus- ja toitaineterikas mullastik, kuiv, hea vee läbilaskvusega, kergelt aluseline.
puhma jagamine Kasutustatakse pinnakatte taimena, muru asemel puude all Sordid https://www.google.com/imgres?imgurl=http://www.calmia .ee/Pildid/Pysilill/metspipar.jpg&imgrefurl=http://www.cal mia.ee/Taimed/Pysilill/metspipar.html&h=525&w=7 Hiina astilbe (Astilbe chinensis) Kõrgus 80-100 cm, kõrge,, taim on püstjas põõsas, püstine, kitsas õisik, õitseb august-september Liike 30-35, looduslikult levinud Kesk- ja Ida- Aasias, Jaapanis ja Põhja-Ameerikas, külmakindlad Kasvukoht päikeseline kuni poolvari Muld huumusrikas ja parasniiske, ei talu lupja ja vältida tuleb läbikuivamist, mullastiku ja niiskuse suhtes keskmise nõudlikkusega. Õitseb juuli kuni september, õied , õied punakad, roosakad kuni 30 cm pikkuses hõredas püstises õisikus Lehed kahelisulgjad hambulise või saagja servaga
ILUTAIMED ILUPÕÕSAD Lodjap-põisenelas (Physocarpus) Kuni 3m kõrgune ümar põõsas. Juunis roosakasvalged õisikud. Dekoratiivsed punased marjad. Vanemad oksad hallikaspruunid tugevasti kestendava koorega. Erinõuded: vähenõudlikud, taluvad pügamist. Kaselehine enelas (Spiraea) Kuni 1m kõrgune Kausi- või kerakujuline põõsas. Õied valged, juulis augustis Sarikjad õisikud lamedad või poolkerajad. Jaapani enelas (Spiraea) Kõrgus: Umbes 1 meetri kõrgune püstine põõsas Kasvukoht: Valguslembesed põõsad. Taluvad suitsu, külmakindlad. Muld: Pole nõudlikud Tuhkur enelas(Spiraea) 1,2m kõrgune põõsas, mille eelmise aasta varred on mais poole ulatuses kaetud tihedalt valgete väikeste õitega Kaarjate okstega Kasvukoht päikeseline kuni poolvarjuline. valgusnõudlikud, vajavad lõikamist
1. Perekond nulg (Abies) ja kuusk (Picea) Picea ühekojaline kõrge igihaljas okaspuu. Umbes 40 liiki põhja parasvöötmes (Kuusk on levinud Euraasias ja Põhja-Ameerikas peamiselt parasvöötmes ja arktilises kliimavöötmes) nt harilik kuusk (Picea abies), torkav kuusk (Picea pungens), kanada kuusk (Picea glauca), must kuusk (Picea mariana), serbia kuusk (Picea omorika). · Võra enamasti koonusjas, harvem kuhikjas. · Võrsed vaolised ja piklikkühmulised. · Okkad spiraalselt paljad või lühikarvased, kinnituvad ühekaupa näsakestele nõelja,
25 2.3. Taimetoitainete jagunemine nende kättesaadavuse järgi…………………………………lk.26 2.3.1. Mullavees lahustuvad ehk liikuvad toitained ……………………………………..lk.26 2.3.2. Asenduvad toitained ja asendusneeldumine ……………………………………..lk.26 2.3.3. Raskestilahustuvad toitained ………………………………………………………lk.30 2.4. Kasvupinnaste reaktsioon ja selle mõju taimetoiteelementide omastatavusele …….…lk.30 2.4.1. Reaktsiooni mõiste ………………………………………………………………….lk.30 2.4.2. Reaktsiooni mõju taimede kasvufaktoritele ………………………………….…...lk.31 2.4.3. Kasvupinnase reaktsiooni reguleerimine …………………………………………lk.34 2.5
Jaapani ülane (http://4.bp.blogspot.com/_rvzsgGykUFg/TFf91aVhxUI/AAAAAAAAB08/9QISN6pf3KM/s16 00/IMG_1977.JPG) 8 Joonis 5. Jaapani ülane 9 Metspipar (Asarum) Konkreetne liik: harilik metspipar (Asarum europaeum) Taime kõrgus ja läbimõõt: Kõrgus 5-10 cm, laius 15-50 cm Taime välislaadi kirjeldus: madal, vaipjas, paikneb maapinna lähedal Lehed: tumerohelised igihaljad läikivad neerjad lehed Õied või õisikud: punakad-pruunikad tagasihoidlikud õied, jäävad lehtede varju Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: mürgine, kasvab aeglaselt Kasvukoha nõuded: pool- või täisvari, parasniiske kasvukoht, liivakas või kerge muld, tavaline aiamuld või paepealne lubjarikas muld Kasutamine haljastuses: pinnakattetaim, sobib vabakujuliste rühmadena puude alla, püsilillepeenrasse, lehtdekoratiivne taim Joonis 6
18. Aedmajoraan e. vorstirohi Majoranahortensis (Origanum majorana) 19. Vürtsbasiilik Ocimum basilicum 20. Salatkress Lepidium sativum 21. Ürtallikkress Nasturtium officinale 22. Teekummel Chamomilla recutita 23. Kurgirohi Borago officinalis Eestikeelne nimetus Aedsalvei Ladinakeelne nimetus Salvia officinalis Sugukond huulõielised Botaaniline iseloomustus igihaljas, kergesti puituv poolpõõsas, võib kasvada 60cm kõrguseks. VARS kergesti puituv LEHT tugeva lõhnaga piklik hallikasroheline sametkarva; terved või sulglõhised ÕIS valged, sinised või helelillad õied paiknevad männastena tähkades, kobarais või pööristes; SEEMNED vajavad idanemiseks valgust. Seemned idanevad 18-20°C juures 10-20 päeva vili on pähklike Ajalugu Salvei kodumaa on Vahemeremaades, seal meeldib talle kasvada eriti rannikualadel
Liik Ladinakeelne nimetus 1 Brassica oleracea var. capitata f. alba 2 Brassica oleracea var. capitata f. rubra 3 Brassica oleracea var. botrytis 4 Brassica oleracea var. gemmifera 5 Brassica rapa subsp. pekinensis 6 Brassica oleracea var. sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 B
OKASPUUD Ladina keelne Perekond Tunnused Iga Käbid Paljunemine nimetus igihaljas, laia püramiidja võraga; oksad pikad, Isaskäbikesed on horisontaalsed; koor noortel puudel sile ja hall, sihvakad, silinderjad 4-
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia).
OLUSTVERE TEENINDUS-JA MAAMAJANDUS KOOL Mesilaste korjemaa Koostaja: Allan Raukas PM II 20.11.2010 Sissejuhatus mesilaste korjebaasi Mesilaste korjebaasi moodustavad põldudel, parkides, halajasaladel, metsades, soodes, karjamaadel ja mujal kasvavad taimed, millelt mesilane korjab nektarit ja õietolmu. Korjemaaks on maa-ala, mis ümbritseb mesilat 1,5 2 km raadiuses. Nektar on suhkruid sisaldav vedelik, mida eritavad õistaimede nektarinäärmed. Tuultolmlejatel taimedel (näiteks teravili) kui nektarinäärmed puuduvad siis mesilane neid taimi ei külasta. Korjeobjektid. Mesilaste korjeobjektideks looduses on nektar, lehemesi, õietolm ja palsamitaoline aine pungadelt, millest mesilased valmistavad taruvaiku. Õietolmu terad on kõrgemate õistaimede isassugurakud, mis kantakse putukate või tuule abil õites paiknevatele emassugurakkudele, mille tag
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Ilutaimede hooldus: varajane veigela ja kare deutsia Referaat aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased.
HARILIK PÕÕSASMARAN Lääne-Euroopa, Skandinaavia, Uraalist Kaug-Idani, Põhja-Ameerika Päritolu 0,5-1,5 m Kõrgus püstine rohkesti hargnev ümara võraga põõsas Kasvukuju siidkarvased punakaspruunid, väga peened Võrsed külgpungad munajad kuni piklikmunajad. 0,4-0,6 cm pikad, karvased Pungad vahelduvad paaritusulgjad liitlehed. Hallikasrohelised, enamasti 5 lehekesega. Lehekesed süstjad, terveservalised, Lehed tagasipöördunud servaga, kuni 4 cm pikad, mõlemal küljel siidkarvad Õied õied kuldkollased, kuni 3 cm läbimõõdus, üksikult lehtede kaenlas või väikestes tipmistes kobarates
Puu võra- Lehed- ronivad Õied- Kroonlehed puuduvad, lõhnavad nõrgalt Viljad- väikesed pähklikesed Sõna elulõng on tuletatud kreeka keelest, st vääti KUKERPUU Berberis Mullastik- vähenõudlik mullastiku suhtes Niiskus- ei vaja eriti Valgus- päiksepaistelistes kohtades Haljastusväärtus- töhtsad haljastuses, kuna nad taluvad kehvasid ilmastikutingimusi, niiskusepuudust ja kärpimist Puu võra- harunev põõsas Lehed- lehed koondunud kimpudena, vahelduvad Õied- kollased, kobaras Viljad- punased, piklikud, söödavad EBAJASMIIN Philadelphus Mullastik- vähenõudlikud Niiskus- Valgus- päikesepaistelises Haljastusväärtus- kasutatakse tihti haljastuses Puu võra- põõsad Lehed- lihtlehtedega Õied- suured, valged, püstises kobaras, tugev lõhn Viljad- pruunikad PÕISENELAS Physocarpus Mullastik- vähenõudlik Niiskus- ei talu püsivat liigniiskust Valgus-
annaabi.ee 
