Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Tunnikontroll protsentarvutuse kohta". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnast, tunnikontroll, tellis, tükki, õngeritvEesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Sandra Kruuser KP31 Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast Juhendaja: Ahto Järvik Tallinn 2009 Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Õngpüüniste ajalugu................................................................................................................ 4 2.Õngepüügi kord Eestis.............................................................................................................5 2.1Lubatud õngpüünised.........................................................................................................5 3.Lihtkäsiõng.............
19. Kolm koolilast istutasid parki puid. Mart judis he pevaga istutada 10 puud, Jri 80% sellest ja Karl 150% Jri poolt istutatud puudest. Mitu puud istutasid Jri ja Karl he pevaga? Lahendus: 1) Jri istutas 80% Mardi poolt istutatud 10 puust ehk 80% x 100% 10 - - 2) Karl istutas 150% Jri poolt istutatud 8 puust ehk 150% y 100% 8 - - Vastus: Jri istutas 8 puud, Karl aga 12 puud. 20. Kodukaupade poes mgil olnud raadio maksis 320 krooni. Veekeetja hind moodustas raadio hinnast 75%. Mlema kauba hinda alandati 20% vrra. Kui palju maksis kumbki kaup prast hinnaalandust? Lahendus: 1) Poes oli mgil veekeetja, mille hind moodustas raadio hinnast 75%. Raadio ise maksis samas poes 320 krooni. Veekeetja maksab seega 75% x 100% 320 kr - - 2) Tehti allahindlus ja mlema kauba hinda alandati 20%. Leiame kigepealt raadio hinna peale hinnaalandust. 20% y 100% 320 kr - - Uus hind on 320 64 = 256 krooni. 3) Leiame nd veekeetja hinna peale hinnaalandust. 20% z 100% 240 kr - -
Nimetatud probleemi täpsemaks matemaatiliseks hindamiseks tuleb leida vastavaid seoseid kirjeldavate funktsioonide tuletised. Mõiste tuletis asemel kasutatakse majanduses mõistet lisand- ehk piirsuurus ehk marginaal . Tuletis on siin tõlgendatav teatud majandusliku objekti muutumise kiirusena, mis ei pruugi olla sõltuvuses ajast, vaid mõnest muust majanduslikust muutujast ( näiteks, hinnast, toodangu mahust jne). y Puutuja tus on kiirus antud punktis C C B Likaja tus on keskmine kiirus ligul A x y y = ax + b A y= f(x) yA
sest p = MC 4. Kui tooteühiku hind langeb 50 kroonile, kas firma siis jätkab või lõpetab tootmise? Lõpetab, sest p = MR < MC ja on seda igal tootmistasemel 100 5. Milline oleks minimaalne hind, mille korral firma tootmist jätkaks? Tee õige valik! 70. Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR) a) on toodangu hinnast väiksem, kuna firma peab hinda alandama, et oma toodangut rohkem müüa; võrdub toodangu hinnaga; b) võrdub toodangu hinnaga; c) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist; d) ükski vastus pole õige, õige on 71. Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva MR =koguse MC; korral: a) MR = p; b) MR = MC;
Tabel Vasta järgmistele küsimustele: 2. Milline on firma optimaalne toodangu maht? 4 3. Kas hind ja piirkulu on sel tootmistasemel võrdsed ? Jah, sest p = MC 4. Kui tooteühiku hind langeb 50 kroonile, kas firma siis jätkab või lõpetab tootmise? Lõpetab, sest p = MR < MC ja on seda igal tootmistasemel 5. Milline oleks minimaalne hind, mille korral firma tootmist jätkaks? 100 Tee õige valik! 36. Täielikult konkureeriva firma piirtulu (MR) a) on toodangu hinnast väiksem, kuna firma peab hinda alandama, et oma toodangut rohkem müüa; b) võrdub toodangu hinnaga; c) on tulu, mida firma saab oma toodangu müügist; d) ükski vastus pole õige, õige on 37. Täielikult konkureeriva firma kasumit maksimeeriva koguse korral: a) MR = p; b) MR = MC; c) majanduskasum on null; d) arvestuslik kasum on null. 38. Lühiperioodil toodab firma kahjumiga, kui: a) kahjum ei ole suurem kui firma püsikulud; b) kahjum ei ole suurem kui firma muutuvkulud;
= omakapitali vaba rahavoog (FCFE) 8 Merko FCFE 1999: Puhaskasum (39,746) + Mitterahalised kulud 3,017 Kapitalimahutused 48,943 Käibekapitali muutus 24,907 + Neto võlapositsiooni muutus (27,815) Omakapit ali vaba rahavoog 9,306 9 Võrdlevas hindamise käigus tuletatakse vara väärtus võrreldava vara hinnast kasutades Hinna/Tulu suhtarve (P/E) Ning selle variante EBIT, EBITDA, Rahavoog Hinna/Raamatupidamisliku väärtuse suhe (P/BV) Hinna/Käibe suhe 11 Gordoni kasvu mudel: DPS1 P0 = Jagades mõlemad pooled EPS'iga r - g n P0 Väljamaksusuhe * (1 + g n ) = PE = Jagades mõlemad pooled omakapitali
Ostame objekte, millel on vahetatud aknad ja on keskküte. Muud probleemid (soojustus, lagi, põrand, sanitaar) plaanime vajadusel korraldada ise. Geograafiliselt on kohad just sellised valitud, kuna konsulteerides teiste kinnisvarafirmadega saime teada, et nendesse kahte rajooni Tallinnas peaks alati olema turgu ja klientuuri. Meie klient saab olema kas noor tudeng, välismaalane või noor väikepere. 2.3.Tarbijad Teada on, et müügi suuruse määrab nõudlus. Siimax OÜ tellis kinnisvaraportaalis www.kv.ee küsimustiku, milles uurisime, mis hinna eest ja mis piirkonda Tallinnas sooviksid hetkel enda elamispinda mitteomavad inimesed kinnisvara osta. Valikusse panime viis rajooni Tallinnas ja kolm hinnaklassi. Piirkonnad: Lasnamägi, Mustamäe, Kesklinn, Nõmme, Pirita. Hinnaklassid: 45 000- 50 000;50 000-75 000; 75 000 100 000 Tulemused olid sellised, et 34 protsenti vastanutest olid valinud kesklinna,
tema keskmise tulu (AR) kõver, sest: monopol suudab müüa 4 tooteühikut hinnaga 6,75 kr/tk. Seega on TP 27.-. jagades kogutulu toodetud kogusega, saame keskmise tulu 6.75 ja näeme et see on võrdne tooteühiku hinnaga. Sama kehtib ka TK turu korral. Monopoli piirtulu on hinnast väiksem, sest tootes 5 kogust , TR=32,5. Seega tõuseb piirtulu 5,5 krooni võrra, mis on väiksem kui hind. Põhjus: viienda tooteühiku müüb monopol 6,5 krooni eest, aga selleks pean monopol müüma selle hinnaga kõik viis tooteühikut. Järelikult kaotab monopol 0,25 krooni iga esimese nelja tooteühiku pealt, mida ta oleks võinud müüa 6,75.-/tk. Seda tulu kaotust (1.-) kajastab joonisel nelinurk ,,kaotus". Kogutulu muutus, mille
Protsendid © T. Lepikult 2010 Protsendi mõiste (1) Protsent (tähis %) on üks sajandik vaadeldavast tervikust (arvust, rahasummast, toodanguhulgast jne.): 1 1% = = 0,01. 100 Näide 1 Leiame, kui palju on 1% 150-st kilost. Lahendus Kuna 1% on üks sajandik, siis tuleb selleks, et leida 1% arvust, jagada see arv sajaga ehk korrutada ühe sajandikuga: 150 1% = 150 0,01 = 1,5. Vastus: 1% 150-st kilost on 1,5 kilo. Protsendi mõiste (2) Näide 2 Leiame, kui palju on 18% 500-st kroonist. Lahendus Esmalt leiame 1% arvust 500: 500 1% = 500 0,01 = 5. 18% mingist arvust on 18 korda rohkem kui 1% sellest arvust, seetõttu: 18% 500-st kroonist on 5 18 = 90 krooni. Vastus: 18% 500-st kroonist on 90 krooni Osa leidmine tervikust (1. põhiüle
Arvuta, kui suur on ettevõtte normaalkasum. 2 500 Iga ettevõtte raamatupidamine toob välja mis tahes toote valmistamiseks tehtud kogukulutused alljärgnevate komponentidena: Otsesed ja kaudsed kulud Isokvant on: Samakogusejoon(Tootmissisendid on teatud ulatuses üksteisega asendatavad. Seetõttu leidub küllaltki suur hulk tehniliselt efektiivseid tootmissisendite geomeetrilisi kombinatsioone. Neid väljendatakse isokvandiga e. samakogusejoonega.) Juhul kui tootmiseks kasutatakse n tükki erinevaid sisendeid, siis tootmisfunktsioon oleks: Q = f (X1, X2, ..., Xn), kus Q - toodangu kogus; X1, X2, ..., Xn sisendressursid Kahaneva piirtootluse seadust defineeritakse: Piirprodukti vähenemine (alates teatud punktist) on nii üleüldine, et seda loetakse seaduseks Kahaneva mastaabiefektiga on tegemist: Kui toodangu maht suureneb vähem kui sisendite maht Kapitali kasutamise kasvust tulenevat kogutoodangu juurdekasvu nimetatakse: Kapitali piirtoodanguks
ÜLESANDED 2.21 Avalda funktsioon f muutuja x funktsioonina. a) f = g2 ja g = 3x - 1; b) f = g + 1 ja g = x 3; c) f = g2 - 2g + 2 ja g = 2x - 1; 2x & 1 d) f ' g ja g ' ; 3&x e) f = g2 , g = u - 3 ja u = 2x - 1 MAJANDUSMATEMAATIKA I Võrrandid 17 2.22 Nõudlus toote järele sõltub selle hinnast: q(p) = 400p2 + 3500 p + 2000, kus p on toote hind kroonides. Prognoos näitab, et lähitulevikus toote hind väheneb järgmise seaduse kohaselt: 50 p (t) ' t % 15 kus t on aeg kuudes alates praegusest. Leida funktsioon, mis kirjeldab nõudluse sõltuvust ajast. Milline on nõutav kogus praegu
kavatsetud, siis vajatakse üks kast vähem. Mitu kasti on vaja? 5. Hoone ehitamiseks tuleb teatud tähtajaks välja kaevata 2000 m3 pinnast. Kaevamistöödel aga ületati iga päev plaani 50 m3 võrra, mistõttu lõpetati töö 2 päeva enne tähtaega. Mitme protsendiliselt täideti iga päev plaani? 6. (20.05.2002 I ülesanne 6) Seoses kolimisega ühest linnast teise kavatses asutus müüa majad A, B, C. Maja C eest loodeti saada 75% maja A hinnast. Maja B taheti müüa 0,5 miljonit krooni odavamalt kui maja A. Kolme kõnesoleva maja müügist kokku soovis asutus saada 1,5 miljonit krooni vähem kui maja B kolmekordne hind. Leidke majada A, B ja C müügihinnad. 7. (20.05.2002 II ülesanne 6) Kaupluste kett ostab lienemiseks linnadesse P, T ja V kauplusehooned. Linnas P on hoone hind 70% linna T hoone hinnast. LinnasV asuv hoone on 0,5 miljoni krooni võrra odavam linnas P asuvast hoonest
Ettevõte kavandab 4 erinevat reisikoti tootmist. Kottide valmistamiseks kasutatakse 5 materjali: pärisnahk; kangas nr 1; kunstnahk; kangas nr 2. Kotid plaanitakse teha materjalidest, mis jäid üle mööblivalmistamisel. Materjali kogus vastavalt 400 m, 200 m, 100 m, 150m. Muud tingimused on esitatud tabeli kujul järgmised: Materjali kogus ühele tootele Materjali Materjal kogus meetrites Reisikott 1 Reisikott 2 Reisikott 3 Reisikott 4 0 1 4 Pärisnahk 400 2 200 4 2 4 0 Kangas nr1 Kunstnahk 100 2 1 2 4 80 0 1 0 4 Kangas nr
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö 1.3 Kerli Zirk Tallinn Kokku on võimalik saada 72 punkti 0 0 Ülesanne 1 6 punkti % Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 € Selleks müüb ta 100 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 20 40 60 80 100 120 140 160 180 200 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 45 40
14 Matemaatika ja statistika 2008/2009 ÜLESANDED Ülesanne 2-13 Avalda funktsioon f muutuja x funktsioonina! a) = 2 ; = 3 - 1 b) = + 1; = 3 c) = 2 - 2 + 2; = 2 - 1 2-1 d) = ; = 3- e) = 2 ; = - 3; = 2 - 1 Ülesanne 2-14 Nõudlus toote järele sõltub selle hinnast seosega q(p)=400p2+3500p+2000, kus p on toote hind kroonides. Prognoos näitab, et lähitulevikus toote hind väheneb järgmise seaduse kohaselt: 50 = +15 kus t on aeg kuudes alates praegusest. Leida funktsioon, mis kirjeldab nõudluse sõltuvust ajast. Milline on nõutav kogus praegu? Milline on nõutav kogus 3 kuu pärast? Ülesanne 2-15 Epideemia levib epitsentrist igas suunas kiirusega 20 km päevas. Avaldada epideemia poolt haaratud piirkonna pindala sõltuvus päevade arvust
lastse nõudlusega, kui p = 5, 4 ning elastse nõudlusega, kui p < 5, 4. 3. Pakkumine on võrdeline hinna n-da astmega (n on naturaalarv). Tõestada, et pakkumise hinnaelastsus on kõikide hinnaväärtuste korral ühesugune. Lahendus: Pakkumisfunktsiooni saab kirja panna järgmiselt QS = a · pn . Leiame elastsuse Ep (Q) = a·pp n · a · n · pn-1 = n Tulemus ei sisalda argumenti p ja seega tõepoolest hinnaelastsus ei sõltu hinnast. 4. Gunnar ostab vaid kolme liiki kaupu: leiba, juurvilja ja piimasaadusi. Leivale kulutab ta 15% oma sissetulekutest, juurviljale 60% ja piimasaadustele 25%. Teades, et Gunnari nõud- luse elastsus sissetuleku suhtes on piimasaaduste korral +1,5, leiva korral -0,5, leida Gunnari nõudluse elastsus sissetuleku suhtes juurvilja korral, kui eeldada, et Gunnar kulutab alati ära kogu raha. Lahendus: Oletame, et Gunnari sissetulek on 1000 krooni. Siis leivale ta kulutab 150 krooni,
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
TALLINNA MAJANDUSKOOL Valentina Purtova TU07 MAJANDUSARVESTUSE JA FINANTSANALÜÜSI PRAKTIKA Aruanne Juhendaja: E. Vaksmaa Tallinn 2010 2 SISUKORD 1 ORGANISATSIOONI ÜLDINE ISELOOMUSTUS ................................................................................................. 5 2 RAAMAUPIDAMIS KORRALDUS
Kaspar-Tõnn Helend Ülesannete lahendused Õppeaines : Majandusmatemaatika Transporditeaduskond Õpperühm : KAT- 11 Kontrollis : lektor Marina Latõnina Tallinn 2012 Ülessanne 1. Jaana kulutab 35% oma tööajast andmete analüüsimisele, mis teeb 10,5 tundi nädalas. Mitu tundi nädalas on Jaanal tööaega ? 35%= 10,5 35 x= 1050 100% = x x = 30 Vastus : Jaanal on nädalas 30 tundi tööaega. Ülessanne 2. Tallinna Tööstushariduskeskuses osales eksamil 21 taotlejat Õmbleja I kutsekvalifikatsiooni saamiseks, taotlejtatest läbis eksami 8. Mitu protsenti ei läbinud eksamit? 21 taotlejat. 8 läbis. Vastus: Õmbleja I kvalifikatsiooni eksamit ei läbinud 61,9 % õpilastest. Ülessanne 3. Kaup hinnaga 250 lasti odavale väljamüügile hinnaga 200 . Arvutada, mitu % on : 1) Väljamüügi hind madalam esialgsest hinnast; 2) Esialgne hind kõrgem väljamüügihinnast. 1) 2) Ülessa
Mikroökonoomika Nimi Õpperühm Kontrolltöö.Variant 3 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 2000 krooni. Selleks müüb ta 8 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 20 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 16200 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1400 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 2000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind? P= 1025 3) Kas Leivavili peaks muutma toodangu mahtu eeldusel, et ta soovib Q=
Mikroökonoomika Nimi õpperühm Kontrolltöö. Variant 1 Kokku on võimalik saada 62 punkti Ülesanne 1 6 punkti Täieliku konkurentsi turul tegutsev teravilja kasvatav ettevõte Leivavili teenib ühe aasta jooksul kasumit 7000 krooni. Selleks müüb ta 12 tonni teravilja. Andmed koguste ja kogukulude kohta on toodud tabelis Q 0 2 4 6 8 10 12 14 16 18 TC 3000 3900 4700 5400 6200 7200 8400 9800 11400 13400 MC 0 450 400 350 400 500 600 700 800 1000 1) Arvutage ja täitke tabelis piirkulu rida = 7000 2) Kui suur on ühe tonni teravilja turuhind?
kauba või teenuse ostmiseks. Samuti võib hinda vaadelda kui mingi kauba kasulikkust ostja silmis. Mida väärtuslikum on kaup ostja jaoks ja mida enam arvab ostja kaubast saadavat, seda rohkem on ta nõus selle eest maksma. Nõudmise puhul ei ole tegemist ainult sooviga mingit kaupa osta, vaid meil peab olema ka raha selle ostmiseks. Ostujõuline nõudmine see on nõudmine, mis on rahaga tagatud. Kuidas mõjutab hinna muutus kauba nõudlust? Tabel.1. Nõudmine apelsinide järele sõltuvalt hinnast. Hind Kogus kr /kg kg 20 0 19 40 18 84 17 120 16 200 15 300 14 450 13 600 12 800 11 950 10 1200 Kui meie ostuvõime püsib, siis hindade alanemine teeb meid suhteliselt rikkamaks, võimaldab tarbida rohkem. Nõudlusseadus kajastab pöördvõrdelist seost hüvise hinna ja nõutava koguse vahel
80 a 40 0 2 4 6 8 10 Kogus Joonis 3.1 Nõudluskõver ja nõudlustabel 3.1.3 Muutus nõudluses Konstrueerides nõudlustabelit ja nõudluskõverat olid meil kõik ülejäänud tarbija otsuseid mõjutavad tegurid konstantsed. Ent missugune on nende muude tegurite mõju? 1. Teiste toodete hinnad. Kassettide kogus, mida tarbijad kavatsevad osta, ei sõltu ainult kassettide hinnast. Ühtlasi sõltub see ka teiste toodete hindadest. Sellised tooteid saab omakorda jagada kaheks: asenduskaupadeks ja täiendkaupadeks. Asenduskaup on kaup millega saab asendada teist kaupa. Näiteks saab õuna asendada pirniga; bussisõitu saab asendada rongisõiduga. Meie näites on kassettide asenduskaupadeks näiteks laserplaadid, raadio ja televisioon. Kui mõne asenduskauba hind tõuseb, hakkavad inimesed rohkem kassette ostma. Näiteks kui laserplaatide hind
Järgmisel kuul müüs esimene filiaal 12% ja teine filiaal 10 % rohkem jalgrattaid kui esimesel kuul, müües kokku 400 jalgratast. Mitu jalgratast müüs kumbki filiaal järgmisel kuul? Lahendus: Oletame, et esimene filiaal müüs x ja teine y jalgratast. Ühe kuuga müüdi kokku 360 jalgratast, saame võrrandi x+y=360. Teisel kuul müüdi jalgrattaid vastavalt esimeses filiaalis 12% rohkem ehk 0,12x tükki rohkem, seega x+0,12x=1,12x tükki, ja teises filiaalis 10% rohkem ehk 0,1y tükki rohkem, seega y+0,1y=1,1y tükki. Kokku müüdi teisel kuul 400 jalgratast, siit saame võrrandi 1,12x+1,1y=400 { x+y=360 Lahendada tuleb võrrandisüsteem 1,12x+1,1y=400 Saame, et x=200 ja y=160. küsiti aga teisel kuul müüdud jalgrataste arvu, seega
Mare Randveer. MIKROÖKONOOMIKA ÜLESANNETE JA HARJUTUSTE KOGU. Tallinn: Külim, 1999. KOMMENTEERITUD VASTUSED Avo Org PEATÜKK 7. TÄIELIK KONKURENTS ( LK. 4958) 1. ÕIGE; nn kasumi maksimeerimiseks või kahjumi minimeerimiseks vajalik optimaalne kogus leitakse nn kuldreegli piirtulu MR = piirkulu MC järgi, kuid kuna täielikult konkureeriva firma TKF korral on hind P võrdne piirtuluga (ja võrdne ka keskmise tuluga ATR või AR), siis on väide põhimõtteliselt õige; NB! TKF-i korral P=MR=A(T)R; 2. VALE; diferentseeritud toodangut toodetakse konkurentsiturgudel, TKT-l on toodang homogeenne (täiesti ühetaoline, puuduvad firmamärgid); 3. ÕIGE; piirkulu MC ja keskmise muutuvkulu AVC kõverate lõikepunkt on AVC miinimumpunktiks ja kuna nn sulgemishind, millisest hinnatasemest allpool peaks firma lühiperioodil oma tegevuse lõpetama on P=AVCmin, siis on väide õige; 4. a) VALE; firma maksimeerib kasumi (või minimeerib kahjumi) kui valib toodang
MAINORI KÕRGKOOL ETTEVÕTLUSE INSTITUUT ÄRIPLAAN Pärnu 2010 1 SISUKORD KOKKUVÕTE...............................................................................3 1. ÜLDINFO................................................................................4 1.1 ÄRIIDEE KIRJELDUS..............................................................5 1.2 Asukoht....................................................................................7 1.3 Töötajad....................................................................................7 1.4 Vajalikud vahendid....................................................................7 1.5 Algbilanss.................................................................................7 2. TOOTMINE JA TURUNDUS.......................................................8 2.1 Teenuse osutamine....................................................................8 2.2 Turu analüüs..................................
ETTEVÕTTE RAHANDUS CORPORATE FINANCE Kristo Krumm Ettevõtte rahandus Kristo Krumm 1. SISSEJUHATUS Ettevõte on tervik, mis moodustub üksikutest osadest: Sisseost Tootmine Finantsid Müük Jne Ettevõtte finantsvaldkond moodustub samuti osadest, mille loomise aluseks on erinevad sihtgrupid oma infovajadustega: Raamatupidamine Ettevõtte rahandus Juhtimisarvestus Kulude arvestus controlling Ettevõtte rahanduse ehk finantsjuhtimise eesmärk: Rahanduseks nimetatakse rahaasjade korraldamist ettevõttes. Ettevõtte finantsjuht peab teadma ja arvestama järgmiste tingimustega: Mis mõjutab finantsjuhtimist ja otsustamist? Kuidas organiseerida äritegevust kõige ratsionaalsemal viisil? Kus asub rahandusfunktsioon ettevõtte struktuuris? Kuidas maksimeerida kasumit? Kas investeerida või
Rapla vesiroosi Gümnaasium Äriplaan Raili Tiits 11b Juhendaja: õp Sulev vahtre Tallinn 2009 1. Äriplaani kokkuvõte Äriideeks on tuua Eestis turule laiaulatuslik valik lauamänge, LARPi varustust ning fantaasia ja ulmekirjandust. Tooted on suunatud eelkõige vanusegrupile 1525 aastat, kuna huvi sedasorti meelelahutuse vastu on suurim just sellises vanuses. Lauamängude, eriti aga LARPi varustuse valik, on Eestis hetkel väga kesine. Lauamängude turul on suurimaks ettevõtteks praegu Ludo. Võrreldes Ludoga suudaksime meie pakkuda konkurentsivõimelisemaid hindu, laiemat tootevalikut ning paremat teeninduskeskkonda. Kuigi kirjanduse osas on konkurents tunduvalt suurem, annab fantaasia ja ulmekirjanduse müümine klientidele võimaluse saada kõik fantaasiameelelahutusega seotu ühest kohast, andes poele nii juurde lisaväärtust
MAJANDUS 1)Tootmisressursid ehk tootmistegurid on loodusvarad,kapital ja inimressursid. 2)Vabatahtlikus vahetuses kahe inimese vahel usuvad mõlemad,et saavad selles kasu. 3)Järgnevad näited iseloomustavad turgu a)isik,kes ostab kauplusest jäätist b)inimene,kes kasutab rõivaste ostmiseks postimüügi kataloogi,telefoni või krediitkaarti. 4)Tööpuuduse tase on probleem,millega tegeleb makroökonoomika. 5)Üksikute,perekondade ja ettevõtete majandusprobleemide uurimisega tegeleb mikroökonoomika. 6)Majandusteadlased ütlevad,et nappus on suheline mõiste.See tähendab et ressursside nappus võib muutuda,kui soovid või kättesaadavad ressurssid muutuvad. 7)Majanduslikus mõttes kaup on käärid. 8)Alternatiivkulu on parim alternatiiv,millest loobutakse valiku tegemisel. 9)Milline ei ole üks põhivalikutsest mida kõikide ühiskondade inimesed peavad tegema? Mida teha ressurssidega mis ei ole napid? 10)Uue kaupluse omanik soovib teada
Positivistlik - selgitab maj toimimist - nähtuste omavahelised seosed - ei sisalda hinnanguid - tulemuseks maj. institutsioonide ja protsesside mudelid ja prognoosid - võimalik kontrollida vaatluse teel Normatiivne - siis hinnangut või kriteeriumi - pole alati teaduslikult tõestatavad - võrreldakse või reastatakse alternatiivsed seisukohad kriteeriumi alusel Muutujad: - endogeensed, sõltuvad nähtuste poolt põhjustatud (mõjutatud) - eksogeensed, sõltumatud, autonoomsed (sõltumatud hinnast, kogusest) N: inimeste sissetulekute tõus. Uus seos Muutujad: - varumuutujad (kogus antud ajahetkel) - voomuutujad (koguse muutus teatud perioodil) Mudel tegelikkuse lihtsustatud kujutis, millel on säilinud olulised omadused Mudeli vahendite valimine definitsioonid, kontseptsioonid, määratlused. Väljendatakse verbaalselt, graafiliselt, matemaatiliselt Loogiliste järelduste tegemine hüpoteesi või prognoosina. Hüpotees tingimuslik väide (on A, on ka B)
Täielikult mitteelastne on näiteks insuliin diabeetikutele. Mida väiksem kaldenurk, seda elastsem nõudlus. Diabeetikud maksavad ükskõik kui kõrget hinda insuliini saamiseks. · Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: o aja periood (mida pikem on ajaperiood, seda elastsem on pakkumine) o toote iseloom (nt säilivus) ja o ressursside kasutamise alternatiivsed võimalused · · Hinnast peaaegu sõltumata kannab suuremat maksukoormust osapool, kelle tegevus on vahetusprotsessis väheelastsem o Teisisõnu, kui nõudlus on elastsem, kannab rohkem tootja. Kui pakkumine on elastsem, kannab rohkem tarbija. · Kaudsed maksud: o Käibemaks 20% o Aktsiisid o Elektriaktsiis o Kütuseaktsiis o Pakendiaktsiis o Tubakaaktsiis o Alkoholiaktsiis
Mesindus Kontakt MESI OÜ Tegevusala: Mesindus Juriidiline aadress: Tammiku 9, Põlva, Põlvamaa, 55444 Tegevuskoha aadress: Tammiku 55, Põlva, Põlvamaa, 55333 Kontaktisik: Mari Murakas Telefon: 5555 4444 E-posti aadress: [email protected] Ettevõttest Ettevõtte MESI OÜ on 2022. aastal Põlva maakonnas asutatud ühe inimese firma, mille peamiseks tegevusaladeks on omatoodangu tootmine, pakendamine ning turustamine. Asutajana ja tegevjuhina mesindan ma 200 mesilasperega mesilas. Igapäevaselt suhtlen klientidega, arendan ennast mesinduse alaselt ning kontrollin mee kvaliteeti. Firma pakub naturaalset Kagu-Eesti loodusest pärit kvaliteetset mett. Swot-analüüs TUGEVUSED VÕIMALUSED o Eestimaine, Kagu-Eestit pärit mesi o Uue ostjagrupi tekkimine o Kompetentne töötaja o Võidakse toodet osta ka o Avatud uutele pakkumistele implussostuna NÕRKUSED
MC = ATC täieliku konkurentsi turul P = MCtäieliku konkurentsi turul P = MRtäieliku konkurentsi turul 10. Tööjõu nõudlus kasvab, kui selle tööjõu poolt valmistatava kauba nõudlus kasvab. 11. Täiendav toodang, mida firma saab valmistada, palgates täiendava töötaja kujutab endast tööjõu piirprodukti/MPL 12. Ressurssi nõudlus sõltub -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi abil valmistatud toote hinnast; -Ressursi piirtootlikkusest ja ressursi hinnast; -Ressursi hinnast ja ressursi abil valmistatud toote hinnast. 14. Firma palkab täiendava ressursiühiku, kui - ressursi piirkulu MRC < MRP piirprodukti tulu 15. Inimkapitaliks nimetatakse -inimese oskusi, teadmisi ja kogemusi, mis võimaldavad teenida sissetulekut 16. Reaalpalga arvutamiseks tuleb nominaalpalka jagada tarbijahinnaindeksiga. 17. Tööjõu pakkumise asendusefekt on teatavasti positivne, s.t kui palk tõuseb siis tööjõu pakkumine kas suureneb 18
annaabi.ee 
