Tunnikontroll protsentarvutuse kohta (1)

Sarnased õppematerjalid

25

doc

Õngpüünised Referaat Kalapüügitehnikast

pidevalt olemas. / Õngitsemine, lk. 11-13/ Joonis 1 Kiviaja õngekonksud 4  2. Õngepüügi kord Eestis Igaüks tohib tasuta ja püügiõigust vormistamata ühe lihtkäsiõngega kala püüda riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluval või eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul, arvestades lubatud püügiaegade, -kohtade ja kalaliikide kohta kehtestatud piiranguid. Kinnisasja omaniku loal tohib ühe lihtkäsiõngega kala püüda: · eraomanikule kuuluval avalikukuks kasutamiseks määramata veekogul; · siseveekogu poolt üleujutatud kinnisasjal või selle osal; · Eraomanikule kuuluval avalikuks kasutamiseks määratud veekogul päikeseloojangust päiksesetõusuni Õngepüügiõigus on igaühe eluaegne õigus. /Kalapüügiseadus/

Kalapüük

8

txt

Protsent

lesande vib lahendada ka nii, et kigepealt leiate arvu x ja siis sellest 71%. Kui on tarvis teada, mitu % moodustab ks arv teisest, siis leitakse nende jagatis ja tulemus korrutatakse 100%-ga. 5. Nide 5. hes klas elas 200 elanikku. Neist 7 olid neegrid, 34 inimest oli abielus ja lapsi oli 8. Leia vallaliste osakaal selles klas. Et abielus olevaid inimesi oli 34, siis vallalisi on jrelikult 200 - 34 = 166. Leiame nd vajaliku suhte (166 : 200) 100% = 83%. Suuruse kasvamise ja kahanemise kohta vaatame jrgmisi niteid. 6. Nide 6. Mart kaalus enne koolivaheaega 66 kg ja oli suvepuhkuselt tulles 77 kg raskune. Kui mitme protsendi vrra kaal suurenes? Kaalu suurenemine on 77 - 66 = 11 (kg). Nd leiame, mitu kg on 11 66-st (esialgsest kaalust). 7. Nide 7. Marta kaalus esmaspeval 102 kg ning kasutas ohtrasti Kodusanttilast ostetud kaaluvhendajat. Selle tulemusena vhenes tema kaal jrgmiseks esmaspevaks 92 kilogrammini. Kui mitu protsenti kaal vhenes? Kaalu vhenemine on 102 - 92 = 10 (kg)

Matemaatika

14

doc

Optimeerimine

4. Ühe muutuja funktsiooni diferentsiaalarvutus Majandusanalüüsi korral uuritakse majandusalaste suuruste vahelisi seoseid, mis on kirjeldatud funktsionaalse sõltuvusena. Toome näiteks mõningad probleemid, mida võib uurida majandusanalüüs: · Kas toodangu hinna suurendamisel ettevõtte kasum suureneb või väheneb? · Millisel määral võivad kapitalimahutused asendada lisatööjõudu? · Millise tootmismahu juures on kulu tooteühiku kohta kõige väiksem? · Kui tundlik on hüvise nõudlus hinna muutustele? · Kuidas mõjutab maksude suurendamine laekumisi riigieelarvesse? Vastuste leidmiseks nendele küsimustele konstrueeritakse algul vastavad mudelid ja siis uuritakse neid diferentsiaalarvutuse meetodite abil. Ülesannete liigitus 1. Optimeerimisülesanded. Majandusalases tegevuses tuleb tihti analüüsida, millal on tootlikkus maksimaalne, kasum maksimaalne, kulud minimaalsed jne.

Matemaatika

82

ppt

Ettevõtteteooria, täieliku konkurentsi turg ja täieliku konkurentsi firmad

a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) ABGE. 3. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma püsikulusid pindala: a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) BCFG. BCFG. 4. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma muutuvkulusid pindala: a) OAHE; b) OCFE; OCFE; c) OBGE; d) BCFG. 5. Optimaalse toodangumahu korral saab firma: a) kahjumit, mida kajastab pindala BCFG; b) kahjumit, mida kajastab pindala ACFH; kasumit, mida kajastab pindala ABGH. 55. TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Miks? Ei, MC > MR 2. Kas firma peaks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Miks?

Majandus

132

pdf

Mikroökonoomika Seminar 2

a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) ABGE. 3. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma püsikulusid pindala: a) OAHE; b) OBGE; c) OCFE; d) BCFG. 4. Kasumit maksimeeriva koguse korral kajastab firma muutuvkulusid pindala: a) OAHE; b) OCFE; c) OBGE; d) BCFG. 5. Optimaalse toodangumahu korral saab firma: a) kahjumit, mida kajastab pindala BCFG; b) kahjumit, mida kajastab pindala ACFH; c) kasumit, mida kajastab pindala ACFH; d) kasumit, mida kajastab pindala ABGH. 20. TKF-i kohta on teada, et tema toodangu maht (q) on 5000 ühikut, tooteühiku hind (p) on 1 kroon, firma püsikulud (TFC) on 2000 krooni, firma muutuvkulud (TVC) on 2500 krooni ja piirkulu (MC) on 1,25 krooni. Vasta järgmistele küsimustele: 1. Kas firma maksimeerib oma kasumi või ei? Miks? Ei MC>MR 2. Kas firma peaks tootma rohkem, vähem või jätkama sama koguse tootmist? Miks? Vähem, sest piirkulu kõrge ja saab selle pealt kahju MC>MR 21. Ülesanne tabel 1 baasil

Mikroökonoomika

63

ppt

Rahavoogude prognoosimine

Näitajad 2001 2000 Aktsia turuhind 23 26 Aktsiate arv 50 mln 50 mln Omakapitali turuväärtus 1 150 mln 1 300 mln Omakapitali raamatupidamisväärtus 896 mln 840 mln MVA = turuväärtus­raamatupidamisväärtus 254 mln 460 mln 52  Ettevõtte kohta on teada järgmised andmed (tuh EEK): (1) kasumiaruandest: müük 550; omakulu 275; müügi ja üldkulud 75; maksud 70; (2) bilansist: puhaskäibekapital (käibevara miinus lühiajalised kohustused) 80; hooned ja seadmed 1 170; kulum 360 ning muud varad 110. Ettevõtte kapitali hind on 12%. Määrata lihtsustatud meetodil selle ettevõtte majanduslik lisandväärtus (EVA). 53

Eelarvestamine

19

docx

Siimax OÜ.

Tallinna Tehnikaülikool. Äriplaan OÜ Siimax Katre Niinemägi Tallinn 2015 Sisukord 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus 2.Turundus 2.1.Müük 2.2.Ettevõtte turg 2.3.Tarbijad 2.4.Hinnad 2.5.Konkurendid 2.6.Turustamine 2.7.Marketing 3.Äri ettevõtluskeskkond 3.1.Riskid ettevõtluskeskkonnas3.2.Majanduskeskkond 3.3.Makromajanduslikud mõjurid 3.4.Inimressursid 4.Tootmine ja teenindus 4.1.Tooted/teenused 5.Äri juhtimine 5.1.Ettevõtte struktuur 5.2.Palkade eelarve 5.3.Personal 5.4.Ettevõtte infosüsteem 6.Äriplaani finantseelarved 7.Äriplaani finantsanalüüs 7.1.Tundlikkuse analüüs 7.2. Investeeringute tasuvuse analüüs 1.Äriidee ja ettevõtte tutvustus. Põhiidee on osta odavamalt ja müüa kallimalt ehk kasumiga. Valdkonnaks on kinnisvara ­ Tallinnas. Täpsemini Tallinna kesklinnas. Eesmägiks on osta vanemates

Ärilogistika

5

docx

Monopol

9. MONOPOL Lk 206-226 Monopolid müüvad elektrienegriat, kaabeltelevisiooniteenuseid, postmarke, telefoniteenuseid ja teisi kaupu ja teenuseid, millel pole lähedasi asendajaid. 9.1 MONOPOLI TUNNUSJOONED Lk 206 ­ 207 Sisenemisbarjäärid ­ piirnagud, mis tõkestavad uute firmade juurdepääsu tegevusalale. Turukaitsetõkked: · Mastaabisääst(economies of scale) ­ pika perioodi jooksul tootmise kasvades firma keskmine tootmiskulu väheneb. Sel juhul suudab üks firma rahuldada turunõudlust madalamate keskmiste ühikukuludega, kui seda teeksid mitu väiksema tootmismahuga firmat. Nt kaabeltelevisioon ­ kui üks firma on rajanud kaablivõrgu, on uut objektide juurdelülitamisepiirkulud suhteliselt väikesed. Mida

Micro_macro ökonoomika

Kommentaarid (1)