10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
minimaggnus
Õppematerjali autor
https://www.riigiteataja.ee (16.12.2016) 39 Innove kodulehekülg. Gümnaasiumiklassides laste arv klassis kuni 3641. Mõnes koolis võib olla klassis vähem õpilasi. Kuid klassi soovitatav suurus on 24, siis on just sellise suurusega klasse kõige rohkem.42 1.6.Õppeaasta algus ja lõpp Eestis algab õppeaasta 1. septembril ja lõpeb tavaliselt juuni alguses. Õppeaasta kestab 175 koolipäeva ehk 35 õppenädalat ning see on enamasti jagatud neljaks veerandiks (mõni kool rakendab tsükliõpet ja siis võib õppeperioode olla rohkem/vähem).43 Esimesel koolipäeval enamasti tunde ei toimu. 1.7.Koolivaheajad Olenb koolist, mõningates koolides on neli vaheaaega. Esimene veerand kestab septembrist oktoobri lõpuni. Seejärel on lastel nädal aega kestev sügisvaheaeg. Teine veerand on novembrist detsembrini. Jõulude ajal on koolis pikem talvevaheaeg, mis kestab jaanuari alguseni. Kolmas veerand on jaanuarist märtsini. Märtsi keskel on kevadvaheaeg
Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G. Forseliuse suure organiseerimistöö tulemusenda oli rajatud Tartu seminar ja antud haridus esimesele koolmeistrite põlvkonnale. Esialgsel haridussüsteemil põhines kogu hilisem õpetustegevus. Seega on Forseliuse rolli Eesti hariduselus raske alahinnata: lõi ta ju rahvakeelele läheneva kirjakeele, andis välja kooliraamatuid, töötas välja eesti rahvakooli alused. B. G. FORSELIUSE PÄRITOLU JA KUJUNEMISAASTAD Vanem Forselius kolis Eestisse ajal, mil Lääne-Euroopas käis Kolmekümneaastane sõda. Esimest kõrgharidust omandas ta Uppsalas, seal õppis ta kuni Tartu ülikooli astumiseni. J. Forselius immatrikuleeriti Academia Gustavianasse 5. septembril 1636. a
ettepaneku seda üldse kirjutada. Uurimustöö kirjutamise käigus õnnestus autoril vanaema kuuris sobrada ja leida tema poja Aare Lepa koolielust pilte. 4 2. Minu vanaema mälestused koolielust Minu vanaema koolitee algas 1936. aastal ja lõppes 1942. aastal. Ta käis koolis Venemaal. Kooli nimi on Majakova ning asus samanimelisest külast umbes viie kilomeetri kaugusel. Kool oli puumaja, mis peale sõda täielikult hävis. Maja oli kahekordne, Sinna mahtus seitse klassi ja kooli nimetati algkooliks. Teised kooliastmed puudusid. Kuna kahjuks vanaema kohta palju lisamaterjali säilinud pole, lisasin ma uurimustöösse kaks pilti. Üks oli tehtud siis, kui mu vanaema oli umbes 25 aastane. Teine pilt oli tehtud minu vanaema 75. aasta juubelil. Minu vanaemal oli ainult neli klassi kooliharidust, sest algas II maailmasõda. Ta tuli Eestisse elama, kui ta oli 14
Põhjasõda, nälg ja katk viisid rahvaõpetuse mõningateks aastakümneteks täielikku madalseisu. 18. sajandil rajati uus koolivõrk. Sajand hiljem algas üldine koolikohustuse kehtestamine. 1880. aastatel muudeti koolid tsaarivõimu poolt venekeelseteks. Revolutsioonisündmused ja Eesti iseseisvumine andsid võimaluse rahvahariduse põhjalikuks ümberkorraldamiseks. Eesti vabariigis algas kooli kiire areng ja kooliuuendusideede rakendamine õppe-kasvatustöös. 2. Kool Eestis 13.-15. sajandini. Eesti rahva arengutee katkes 13. sajandil katoliku kiriku organiseeritud ristisõja tagajärjel. Kohalikud rahvad eestlased, liivlased ja lätlased langesid orjusse. Linnadesse asunud endised talupojad omandasid pikapeale alamsaksa keele, samu ka need eestilased ja lätlased, kes tõusid aadliseisusesse. Kirik koondas kogu kultuuri ja selle kultuuri iseloom oli usuline. Kihelkondade asemele moodustati kirikukihelkonnad
.............................................................................................. 5 Hariduselu pärast II maailmasõda....................................................................................... 6 Koolikohustus ja kord........................................................................................................... 7 Hariduselu pärast taasiseseisvumist............................................................................................ 7 Haljala kool.................................................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................9 Virulaste haridus 20. sajandi algul
Maarja Voort 10. klass 50 AASTAT KILINIG-NÕMME KESKKOOLI Uurimistöö Juhendaja Mari Karon Kilingi-Nõmme 2013 Sisukord Sissejuhatus Käesolevas uurimistöö eesmärgiks oli kirja panna Kilingi-Nõmme keskkooli ajalugu. See teema on oluline kuna nii endistele õpilastele kui ka praegustele oleks oluline teada kuidas on tekkinud see kool milles nad on õppinud või õpivad. Andmeid koguti kirjandusest ja ka intervjuu põhja . Uurimistöö eesmärgiks on kirja panna, kuidas õppisid õpilased sellel ajal . Materjali kogunes väga palju seega võiks seda teemat veel edasi uurida. Tänan veel juhendajat, kes aitas uurimistööd läbi viia ja intervjueeritavat . 1. 50 aastat Kilingi-Nõmme keskkoolis Pärast sõda hakkasid maainimesed linnadesse elama kolima ja sellega kasvas nii elanikkond kui ka koolilaste arv
Pikapäevarühvad on tavaliselt kohustlikud ja on tehtud selleks, et aidata lapsi nende kodutööde kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida. Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga. Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised). (Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/dokumentatsioon/dokumentatsioon/168-narva- vanalinna-riigikooli-p-him-rus, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli-
aasta ülikooliseadusega nimetati tehnikainstituut Tallinna Tehnikaülikooliks, mille koosseisu kuulus kaks teaduskonda: ehitus-mehaanika- ning keemia-mäeteaduskond. Alustati teaduskraadide väljaandmist. 11 Kunstiharidust võis omandada kuueaastase kursusega kunstikoolis ,,Pallas". Tartus asuv samanimelise ühingu poolt ülalpeetav eraõppeasutus sai kõrgkooli õigused 1924. aastal. Tsaariajal asutatud Riigi Kunstitööstus Kool muudeti 1938. aastal Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. Õppeaeg kestis 6 aastat, millest esimesed 2 moodustasid üldastme, järgmised 3 töökodade astme ja viimane meistriklassi. Avatud olid dekoratiiv-, skulptuuri-, keraamika-, tekstiili-, graafika-, nahktöö- ja raamatuköitmise osakond. Kõrgemat muusikalist haridust andis ,,Estonia" seltsi algatusel rajatud (1919) Tallinna Kõrgem Muusikakool (1923. aastast konservatoorium). Eraõppeasutusena töötas ka Tartus
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid