Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis teeb koolist hea kooli (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mis teeb koolist hea kooli
Sissejuhatus :
Hea kool peaks oleme huvitav ja tore . Koolide probleemid on kindlasti kooli kiusamine .Kindlasti on väga palju muresi „igas koolis oma mured“.Heakool oleks see kui kõik tunneksid enda mugavalt ja hästi .
1.teema
Paljud koolid on igavad ja värvi vased .See oleks kindlasti huvitavam siis kui iga kooli õpilane kes oskab hästi joonistada ja maalida täidaks igavad seinad kunstiliste piltidega .Koolis kus on palju värve oleks väga hea õpita kuna on selgeks tehtud et erivevatel värvidel on ernevad mõjud .Kindlasti ka mõjutaks see õpilaste ja õpetajate tujusi ,ning õpihimu.
2.teema
Paljude koolide mure on veel kooli vägivald seda saaks vähenda kindlasti sellega kui kõik kannaksi kooli riietust aga kahjuks pole sellega nõus kõik pilased ja lapsevanemad .Igas klassis on priimused ja neil priimustel oma kamp kellega nad kiusavad nõrgemaid aga kui priimused on üksi siis nad võivad olla väga sõbralikud ja lahked .Sellega võib järeldada seda et kõik inimesed on sõbralikud isegi siis kui see tavaelus välja ei paista .Kindlasti leitakse sellele lahendus.
3.teema
Kui teha kooli tunnid huvitavaks ja teha paljuid asju mängude ja katsete kaudu jääks see paremini meelde ja oleks huvitav aga kui keegi tuimalt räägib klassi ees ei viitsi seda paljud kuulata .sellega tahan öelda ,et kooli tunnid tuleks huvitamaks muuta .
Kokkuvõte
Kui küsida paljude õpilaste ja õpetajate arvamusi saaks kindlasti teha koolid huvitavamaks ja paremaks .Need probleeme ja mõteid on võimalik teostada .Nende asjadega on võimalik teha tavalisest koolist hea kooli.
Roland Laipaik :D
Mis teeb koolist hea kooli #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-03-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hp1702 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Uurimistöö-Õpikeskkond ja õpimotivatsioon
36
docx

Uurimistöö "Õpikeskkond ja õpimotivatsioon"

........................7 2.1 Hea õpetaja tunnused...........................................................................7 2.2 Hinnang õpetajatele..............................................................................8 2.3 Hinnang direktorile.............................................................................. 10 2.4 Hinnang psühholoogile ja sotsiaalpedagoogile....................................11 Joonis 9. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? ( Haljala Gümnaasium)......................................................................................... 13 Joonis 10. Kas teie kooli sotsiaalpedagoog on usaldusväärne? (Võhma Gümnaasium)......................................................................................... 13 Hea kuulaja (5)....................................................................................... 14

Pedagoogika
Koolikiusamise õpimapp
15
docx

Koolikiusamise õpimapp

sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on mind alati huvitanud õpilased, kes on kiusatavad. Me arvan, et hetkel on antud teema meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem,, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitangi välja, mis on kiusamine, selle liigid, mida kiusamine inimesele põhjustab ja kuidas koolikiusamisega võidelda. MIS ON KOOLIKIUSAMINE ? Kiusamine on enamasti haiget tegev ja tehtlik agressiivne käitumine, mis võib tihti kesta kaua, nii nädalaid, kuid ja isegi aastaid. Koolikiusamine on koolivägivalla üks väljendusvorme, mis võib kiusatavale jätta jäljed kogu eluks. Koolikiusamisega

Sotsiaaltöö
Koolivägivald
16
doc

Koolivägivald

3.0 Koolivägivald Justiitsministeerium on 24.augustil 2005.aastal välja andnud artikli koolivägivalla kohta (vaata lisad 2), mille põhjal on kirjutad minu artikkel. Ohvriks langenud laps peaks kiusamisest rääkima oma vanematele või muule täiskasvanule. Kiusamist toimub lasteaias ja koolis, nii laste kui ka õpetajate ja õpilaste vahel. Kui lapsed hakkavad erinevaid vabandusi tooma, siis peavad vanemad olema eriti tähelepanelikud ja uurima miks laps ei taha kooli minna. Koolivägivald on oma kaasõpilaste või koolikaaslaste norimine, mõnitamine, füüsilise vägivalla kasutamine või sellega ähvardamine, valede juttude levitamine, teise lapse asjade omavoliline kasutamine jne. Koolivägivalla ohvriks võib langeda igaüks, kuid suurem risk on: uutel õpilastel, neil kel läheb teistest paremini või halvemini, erinevad välimuselt või iseloomult teistest kaasõpilastest.

Eesti keel
Õpimapp-Koolikiusamine
16
docx

Õpimapp: Koolikiusamine

sotsiaalpedagoogika ainega. Peale selle on ühel meist ka endal olnud kokkupuude koolikiusamisega. Me arvame, et antud teema on meie ühiskonnas väga aktuaalne. Koolikiusamist esineb nii õpilastel omavahel kui õpilaste ja õpetajate vahel. Koolikiusamine on terav sotsiaalne probleem, mida tuleb ette pea kõikides koolides. Kiusamisel on hävituslik mõju õpikeskkonnale, see võib põhjustada tõsisemaid vägivallaakte ja koolist väljalangemist. Oma töös selgitame, mis on kiusamine, selle liigid, mis kiusamist põhjustab, kuidas koolikiusamisega võidelda ja muud sellist. Allikatena kasutasime Sonia Sharpi ja Peter K. Smithi "Võitlus koolikiusamisega" ja Helve Kase "Vaikijate hääled". Esimene neist pakub juhiseid turvalise koolikeskkonna loomiseks. Viimases on aga vaid üks peatükk, mis räägib koolikiusamisest. Seal on tehtud intervjuu Lasnamäe Üldgümnaasiumi direktoriga, kes kirjeldab olukorda oma koolis.

Sotsiaalpedagoogika
KOOLIKIUSAMINE
31
docx

KOOLIKIUSAMINE

..................................... 4 3.Kiusamise avaldumine......................................................................................... 6 4.Mis on küberkiusamine?...................................................................................... 8 4.2 Kuidas kiusamine toimub?............................................................................9 5.Kuidas märgata kiusamist ja vajadusel sekkuda?..............................................10 6.Mida võiks ette võtta kool ja koolitöötajad?.......................................................11 6.1 Mida võiks õpetaja teha klassi positiivse õhkkonna loomiseks?..................14 7.Vanemate roll kiusamisel?................................................................................. 16 7.1 Kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata?.................................................18 8.Kiusaja, kiusatava või kõrvalseisja roll...............................................................20 8

Ühiskond
HEV koordinaatori roll
15
doc

HEV koordinaatori roll

õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem. Meie koolis on HEV koordinaatoriks kvalifitseeritud eripedagoog, kelle esmaseks ülesandeks on teha koostööd kooli erinevate huvigruppidega: aineõpetajad, klassijuhatajad, õpiabirühma õpetajad, õpilased, lapsevanemad, kooli juhtkond, kohalik omavalitsus, maakonna õppenõustamiskeskus. Hariduslikud erivajadused ,,Haridusliku erivajadusega õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund, puue, käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus,

Sotsiaalpedagoogika
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

elanud inimeste reageeringut kehtinud korrale, selgitada välja, kuivõrd mõjutatud olid tolleaegsed õpilased kehtivast ja pealesurutavast ideoloogiast ehk teisiti öeldes kuivõrd hästi täitis süsteem oma ülesannet. Uurimustöö sisaldab ka ajaloolist lühiülevaadet eesti hariduse ajaloost, hõlmates veidi ka I Vabariigi aegset kooliajalugu. Isikute kommentaarid on pärit Enno Tammeri koostatud 2006. aastal ilmunud mälestusteraamatust "Nõukogude kool ja õpilane". Samuti on luubi alla võetud ajaloo, eesti keele ja matemaatika õpikud läbi aegade, sest oluline sõnum kehtivate poliitiliste suunitluste kohta leidub ka seal. Uurimustöö koostamisel kasutasin ka küsitluslehti, millised esitasin 25-30 12- 23 aastasele isikule. Küsitluslehtede kaudu sain andmeid eri vanuserühmadelt ehk valimis olid põlvkonnad vanuses 17- 20 aastat (), 37- 44 aastat () ja 51-67 aastat ().

Ajalugu
Koolistress
9
docx

Koolistress

Stress on organismi üldine pingeseisund, kus sul on raske toime tulla kogu sind puudutava informatsiooniga. Väike stress halba ei tee, see on loomulik ja aitab tihti end just kokku võtta. Halvem on lugu, kui tunned, et absoluutselt kõik on üle pea kasvanud. Oled ärritunud, väsinud ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun