Õpetajate hoolimatus !?
Viimasel ajal
on tihti näha, et õpilased ei tööta tunnis kaasa, vaid näiteks
kuulavad muusikat või mängivad telefoniga . Muidugi on see ka
õpilase enda probleem kui ta ei saa korralikku haridust, aga koolis
õpivad ju ikkagi alaealised , kes enda eest ei vastuta ja kes
võibolla ei mõista veel hariduse tähtsust.
Meie arvates võiksid õpetajad natuke karmimad olla ja rohkem selle
probleemiga tegeleda. Näiteks kui õpetaja näeb õpilast telefoniga
mängimas, siis oleks kõige õigem telefon lihtsalt õpilase käest
ära võtta. Üle 1/3 klassist kasutavad tunnis ebavajalikku
elektroonikaseadet, aga osad õpetajad ei võta ka selle vastu midagi
tekkinud ka haridusministeeriumil seisukoht, et erikoole vähendada ning erivajadustega õpilased tuua üle tavakooli. ,,Kaasav haridus ei tähenda ainult kõige raskemate, puuetega laste õpetamist tavaklassi tingimustes, vaid hariduslikku erivajadust laias mõistes. Et kõik lapsed, kes on haridusest kõrvalejäämise ohus, oleksid kaasatud õppetegevusse." (Pärismaa, 2013, 2.) HEV õppe koordineerimine on õpetajale lisaülesandeks või lisatööks, millega riigi poolt ei kaasne õpetajate palgafondi suurenemist, pigem peab koolijuht ise leidma võimalusi, et õpetajat, kes sellist ülesannet täidab, motiveerida. HEV koordinaatori roll koolis on kooliti kindlasti väga erinev. Arvan, et suure õpilastearvuga koolides selline koordineerija on ka vajalik ning kindlasti on sellistes koolides ka koordineerimist rohkem kui mõnes väga väikeses koolis, kus tööd ka kindlasti tunduvalt vähem.
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk.......................................................................9 kokkuvõte............................................................................................................................13 kasutatud kirjandus........................................
õpilased on tunnistatud, et alates kuuendast klassist ei ole tehtud kooli töid aga ka seda, et kui koolis käimine ei oleks kohustuslik ei käiks nad seal üldse. Klass hoiab kokku kuid halvas mõttes, kui üks ei võtta tunnis osa siis mõtlevad seda ka teised mitte teha. Kuna klass on kokku pandud erinevatest koolidest väljaheidetud lastest siis on ka lastel tekkinud arusaam, et nendega ei taheta tegeleta ja neid solgutatakse ühest kohast teise. Mõnedele lastele on kleebitud eelmiste õpetajate poolt sildid mis on tekkinud õpetajate poolt vaatamata kas need sildid ka päriselt vastavad laste iseloomustusele või mitte. Kas õpetajate vahetamine on piisavalt tõhus või mitte, milline on uute õpetajate õpetamis tehnika? Kui lastele süvendada kogu aeg, et sa oledki saamatu ja sa ei saa mitte millegigi hakkavad nad seda mõtet uskuma ja nad ei näe pingutamisel mitte mingit mõtet. Kuigi on näha et õpetajat pingutavad, teevad ka nemad mõnd viga mis takkistavad
juhtuda, et need jäävad kas poolikuks või hoopiski tegemata. 9 4 HINDAMINE Kui te keeldute õppimast anatoomiat, joonistamist ja perspektiivi, esteetika aluseid ja värviõpetust, siis lubage mul teile öelda, et see on pigem märk laiskusest kui geniaalsusest.- Salvador Dali 4.1 Suhtumine õpetajate hindamisse Õpilaste jaoks tähtsaimad näitajad hinded on tekitanud alati poleemikat. Kas õpetajad hindavad näo järgi, kas hinnatakse liiga leebelt või hoopiski rangelt. Kuna hinnetel on väga oluline kaal ka stipendiumi saamisel, siis pingutavad õpilased heade tulemuste saamiseks veel eriti. Kas õpetajad hindavad Tartu Kutsehariduskeskuses liiga leebelt või hoopiski rangelt? Õpetajate hindamist pidas mõistlikuks ning õiglaseks suurem osa vastanud õpilastest, mis
ta saaks sekkuda õigel ajal. Koolis peaksid olema muidugi igal pool kaamerad ja igas klassis varjatud kaamera , sest õpetaja võib sattuda peale sellel ajal kui süüdlaseks võib jääda hoopiski ohver. Õpilaste vahelist vaimset vägivalda saaks samamoodi ära hoida, et kui õpilased ise tulevad mõistusele aga seni vaimset vägivalda saaks vältida kui õpetaja paneks tähele, et kelle üle kõige rohkem naerdakse ja kuidas see talle endale meeldib. Õpilaste ja õpetajate vahelist vaimset vägivalda saaks ära hoida ainult õpetaja ise või kui õpilased on õpetaja poolt vaimse vägivalla ohvrid, et nagu õpetaja iga tund karjub mõne õpilase peale, et õpilane on loll siis sellist vaimset vägivalda saaks hoida ära nii õpilased kes peaksid vanematele rääkima õpetajast, direktor kes ei peaks ainult hoiatusi jagama piiramatuses koguses vaid lahti lasta siis kuni on leitud uus õpetaja.
Sue Cowley “Õpetaja õpiabi” 1. OLUKORD – LOBISEMISHIMULINE KLASS Mina arvan, et oluline on mõned reeglid paika panna juba siis, kui õpilastega esimest korda kohtuda. Seega, kui õpilastele selgitada kõige esimeses tunnis, et neilt eeldatakse täielikku vaikust, on sellest kindlasti palju abi. Nõustun Cowley´ga, et tuleb jääda endale täiesti kindlaks ja selgitada õpilastele väga korrektselt, mida neilt nõuan. Kui üks kord järele anda ning jutustamist ignoreerida, siis järgmine tund on lobisejaid juba rohkem. Oluline on ka rahulikuks jäämine ja õpilaste peale mitte ärritumine ning karjumine, sest selline käitumine võib õpilasi veelgi innustada ulakustele ja neile isegi nalja teha. Lisaks on võimalik rakendada erinevaid nippe, mis aitaksid klassiruumis vaikust hoida. Mina eraldaksin teineteisest omavahel jutustavaid pinginaabreid või saadaksin ühe nendest klassist välja rahunema. Seega usun, et lobisemishimulise klassiga hakkama saamisega oleks vaja prak
Tallinna Tehnikagümnaasium Meedia roll õpilaste elus Uurimustöö Juhendaja: Taimi Svarpstin Koostajad: Kevin Tõkke, Jürgen Vilt Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus Meie uurimistööks oli ,,Meedia roll õpilaste elus". Uurimustöö eesmärgiks oli uurida õpilaste suhtumist meediasse, ning uurida, milline meedia vorm on õpilaste seas kõige populaarsem. Materjali leidmiseks koostasime küsitlused ja uurisime internetis infot selle teema kohta. Meetod. Töö käik Et teada saada mis klassid missugust meediat eelistavad, pidime tegeme küsitlused. Algul tegime küsitlused paberil ja jagasime 8ndatele klasside õpilastele, et nemad küsitluse ära täidaksid. Hiljem tegime ka interneti küsitluse, kus vastas üle 60 õpilase. Vaatasime ka mida peab jälgima arvuti kasutamisel ja kuidas mõjub arvuti kasutamine tervisele. Pideva õpitegevuse käigus, ei tohiks ekraani jälgimise kestus ületada: · 1.-3. klassini 15
probleemid õpilase klassiruumikäitumist mõjutama hakkavad ja vastupidi(Miles ja Stipek,2006, viidatud Sutherland jt. 2008:225 järgi) Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele Efektiivne juhendamine on tõhus ja edukas õppimise soodustaja olenemata sellest, millist oskust parajasti õpetatakse. Kuid mitmed klassiruumis valitsevad tingimused, nagu näiteks õpilaste suur arv, nende väga erinev tase ja käitumisega seotud probleemid panevad õpetajate juhendamise edukuse kõvasti proovile. (Scott jt, 2007) Harrison J. jt väidavad, et teatud käitumine on vastumeelsete stiimulite eest põgenemise või vältimise tulemus, mis on negatiivse sarrustamise paradigma aluseks. Põgenev ja vältiv käitumine on vastuseks mitmesugustele stiimulitele, milledel on erinev taust, erinevad osalejad ja nende kombinatsioonid. Klassiruumi suhtluses õpetaja ja õpilase vahel võib juhtnööride andmise keel olla üheks vastumeelseks stiimuliks
Kõik kommentaarid