Futurism Melissa Varlõgina, Victoria Kübard 11.a • Ladina keeles futurum – tulevik • 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Iseloomu jooned • Vanade kultuuritraditsioonide hülgamine • Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme • Tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust • Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Esimene manifest • Itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti • 20.veebruaril 1909 ilmus Pariisi ajalehes. • Tsivilisatsiooni saavutused on imepärased ja nõuavad uut tüüpi kunsti. • Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. • Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid.
Jacques Lipchitz: Kümblev naine. Constantin Brancusi: Noormehe torso.Juan Gris: Kitarr noodilehega. Robert Delaunay: Ringid, Hommaaz. Sonja Delaunay: Elektrilised prismad. Fernand Leger: Linn, Kettad. Jacques Villon: Marssivad sõdurid. Constantin Brancusi: Lind ruumis. Futurism: Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Kujutati ühel pildil oleva sama objekti mitut järgnevat asendit, kusjuures objekt ise kujutati enam-vähem realistlikult. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks, millest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Oma kunstis kasutas ta erinevaid meetodeid, sealhulgas gravüüri, litograafiat, monotüüpiat, puulõikekunsti, oforti, metsotintot ja akvatintat. . Evald Okas (19152011) alustas oma kunstnikukarjääri õppides Riigi Kõrgemas Kunstikoolis Tallinnas.Evald Okas näitas end erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Minu jaoks olid Eduard Wiiralti pildid väga huvitavad, olen tema pilte varem ka KUMU-s näinud ning siis olid need juba silmapaistvad. Tema piltidel oli hästi aru saada piirjoontest ning kõige rohkem mulle meeldib see, et ta teeb neid tumedate värvidega. Kõige enam mulle meeldis "Kaamelipea", sest see oli nii naljakas. Kaamelipea oli puugravüüris tehtud. Mulle ei meeldinud "Istuv daam", see ei tekitanud minus
inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund
Evald Okas (s. 1915) on osalenud eesti kunstiajaloos enam kui 60 aastat. Omandanud erialahariduse Riigi Kunsttööstuskoolis ja Riigi Kõrgemas Kunstikoolis, viisid sõjaaastad ta 1942 Jaroslavli eesti kunstnike kollektiivi. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust ning eesti kunstnikkonnas
sümbolite varal tunnetatavat reaalsust. Väljapaistvamad sümbolistid: 1. Paul Verlaine 2. Arthur Rimbaud 3. Aleksandr Blok 4. Friedebert Tuglas Futurism Futurism on 1909. aastal Itaalias tekkinud kunsti- ja kirjandusvool. Ladina keeles tähendab tulevikku. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust. Ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Futuristlikud tekstid on katkendlikud ja keerulised, neis on kasutatud trükitehnilisi võtteid ja õigekirjast ei peeta kinni. Luules on futurismile iseloomulik hüüatuste, kõnekeele ja argoo kasutamine,
Luule aastatel 1905-1940 20. sajandi eesti luules etendasid algatavat ja mõjutavat rolli eelkõige Noor-Eesti aja autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist ja sümbolistlikku kujutluslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne. Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitlust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlaste loomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Under kirjutas õnnelikust armastusest tundekülluse ja üksikasjalikkusega. Armastuse helgem pool tõusis esile ka Artur Adsoni võrumurdelistes luuletustes, küll pehmes ja leebes toonis, ilma Underi tundeägenduseta
Aastatel 19251939 elas ta Pariisis, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946. aasta sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi. Ta suri 55-aastasena ning maeti Père-Lachaise'i kalmistule Pariisis. . Eduard Wiiralti looming Eduard Wiiralt on 20. sajandi I poole Eesti graafika silmapaistvaim meister, eesti estampgraafikale aluse panijaid ja tema arengu mõjutajaid. W- i looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse ja tundelaadi ulatuse poolest. Ta oli silmapaistev joonistaja, suure osa loomingust moodustavadki iseseisvate teostena valminud joonistused, mille stiil loomejärguti erineb. E. Wiiralt alustas juugendstiilis. Lõi 1916 esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 esimesed ofordid. Õpingute ajal ja 1930. aastail viljeles ta ka õlimaali. 1920. aastate rohkeis joonistustes avaldub eriti saksa renessansimeistrite, 1920 valminud grotesksed, musta ja valge vastandused
autorid Gustav Suits, Ernst Enno ja Villem Ridala. Nende looming järgis uusromantilist, eriti just sümbolistlikku kujutuslaadi ning oli temaatiliselt mitmekülgne.Väljendati oma põlvkonna maailmakäsitust ja vaimseid ideaale, ent sõnastati ka isiklikke elamusi. Kõik nimetatud luuletajad tulid kirjandusse 20. sajandi esimesel kümnendil, kuid nende looming jätkus ka teiste rühmituste tegevusajal. Siuru luules oli kesksel kohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijaks said nooreestlasteloomingust Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõike Marie Underi luule. Nagu noor Suits,nii luuletas noor Undergi just õnnelikust armastusest, kuid Suitsuga võrreldes tegi seda oma soole iseloomuliku tundekülluse ja üksikasjalikkusega.
Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga). Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. futuristlik kunst sündis kõigepealt teoreetiliselt ja ideoloogiliselt. Alguses vormistati seisukohad ja suundumused ning alles siis asuti neile looma vastavaid kunstiteoseid. Oma seisukohti väljendasid futuristid nn manifestides, mida levitati ajakirjanduses ja rahvakogunemistel. Futuristide tegevusega kaasnes kärarikas ja
Futuristid väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogunemiste, ajakirjanduses ning plakatitena. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning ka skandaale oli palju. Sellest enesereklaamist on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristid taotlesid suurlinlase mõttemaailma kujutamist, nad tahtsid näidata kõiki rahutuid muljeid, mis suurlinnas elava inimese pähe süübivad. Prooviti kujutada liikumist. Selle saavutamiseks killustati nähtav maailm geomeetriliselt ning nendest kildudest loodi uus pilt. Teine võimalus oli kõrvutada paigalolevaid ning liikuvaid objekte
SISSEJUHATUS. MIS ON FUTURISM? Futurism sai alguse Itaalias, tõusis oluliseks modernvooluks Venemaal ja levis Itaaliast ja Venemaalt ka teistesse maadesse. Futurism oli üldise kriisi väljenduseks teaduses, eetikas, poliitikas, majanduses, esteetikas ning samaaegselt ka reaktsiooniks selle vastu. Futuristid püüdsid leida kunstis vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnitseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism on kunstivool, mille liikmed tunnistasid ennast moodsa tsivilisatsiooni vaimustunud pooldajaiks, ülistasid tehnilist progressi, nõudsid kõigi traditsioonide hülgamist ja passeismi likvideerimist. Enamik kunstnikke olid joovastunud tehnikaajastu pulsist ja kiiruse kujutamisest. Liikumist, kiirust, lärmi, müra ja teisi uue elulaadi programmilisi kategooriaid püüti maalida divisionistlikult auto killustati
· Manifesti autoriks oli skulptor Umberto Boccioni. · Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid. · Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism · Futurism väljendab tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. · Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega.
ning seega neid lähendades Jumalale. (http://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/boheme/millet.html) · Domineerivaks värviks on pruun, ning maal on värvitud soojades toonides. Tegemist on murtud toonidega. Maalil on rõhutatud just talupoegi ehk töölisklassi nende raskete tööde juures, ning tagataustal on vaevu nähtavalt kujutatud ülemklassi, kui midagi paremat ning nendest kõrgemat. Maal paistab silma siira, kohati melanhoolse tundelaadi, range monumentaalse vormi- ja värvikäsitluse poolest. Pildi üksikasjad, kompsitsioon ning värvidoonid on pärit loodusest. Puudub väga peen kuntuur ning inimesed on kujutatud siluettidena. (http://www.mtholyoke.edu/courses/rschwart/hist255-s01/boheme/millet.html) · Kunstniku pintslikäsitlus maalil on kohmakas ning ka inimesed on maalitud suurte ja kohmakate siluettidena. Väga peen viimistlus ning ka täpsed kontuurid selle maali puhul puuduvad.
juba sajandeid teha on üritatud. Oma panuse andsid ka kaks 20. sajandi suurkirjanikku, Under ja Visnapuu. Üks siiramaid ning enim kirjeldatud tundeid on kindlasti mehe ja naise vaheline armastus. Sajandite vältel on seda tehtud üpriski erinevalt, kuid 20. sajandi eesti luules, mil tunnetest võrreldes eelnenud aegadega eriti julgelt ning avameelselt räägiti, tõusid Marie Under ja Henrik Visnapuu armastusluules esiplaanile, kuna nad olid sügavalt isikupärased, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga. Mõlemal autoril oli armastusest palju luuletusi, kuid eriti hästi kerkis oma naiseliku tundekülluse ja detailsuse ning üksikasjalikkusega esile Under: ,,Kõik oma lõhnad meile hoidnud floks. / Hää kuulatada vaikust sul kui mul, / kui üle lauba kooldub kuldne oks, / mis juba ootab meid teekäänakul." Tundub, nagu oleks autori meelest terve maailm vaid armastajapaarile allunud ning armastus annab võime teha peaaegu kõike. .
Futuristid tahtsid kujutada suurlinlase mõttemaailma rahutuid muljeid. Nad väljendasid oma seisukohti manifestides, mida levitati erinevatel rahvakogumistel ja samuti ajakirjanduses. Futuristid tegelesid rohkelt enesereklaamiga, mis oli tihti kärarohke ning tekitas skandaale. Sellisest käitumisest on hiljem paljud kunstivoolud eeskuju võtnud. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaaegse ja kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kirjeldamiseks. VÄLJAKUJUNEMINE: Futuristlik kunst sündis esialgu teoreetiliselt, mitte praktiliselt nagu teised kunstivoolud. Uue kunsti juurutamine ei läinud siiski ladusalt vaid kujunes omapäraseks kunstistiiliks alles pärast futuristide Pariisi kolimist. Esimese manifesti koostaja on itaalia luuletaja Filippo Tommaso Marinetti. Manifest ilmus 20. veebruaril 1909 Pariisi ajalehes Le Figaro. Manifestis kuulutati, et tsivilisatsiooni
Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Ajastu dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas, so ühel pildil esitada ajas järgnevaid olukordi või seisundeid (näiteks jooksvat koera kujutati mitte nelja, vaid 20 jalaga). Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fasismiga).
Üheteistkümnes laps suri varakult. Pere kolmanda lapse Peetri kõrval sai tuntumaks veel pere esiklaps Harald Põld (1874 1939), kirikutegelane (s.h. piiblitõlkija) ning eesti keele arendaja (grammatikate autor). Peetri lapsepõlv möödus muljeterohkes ning vaimses õhkkonnas nii mänglemises kui usinas töös. Pruunisilmne Peeter oli loomult elav ja liikuv ning eriliselt vastuvõtlik ja erksa meelega poiss. Emalt päris Peeter tundelaadi, isalt tahteomadused. Esialgse hariduse sai ta isa käest, 5 kui eesti keel oli külakoolis veel õppekeelena käibel. Lapsepõlveaastad Puru koolimajas andsid Peeter Põllule kogu eluks tugeva ja kindla aluse. KOOLIAEG Rakvere Linnakooli läks 10-aastane Peeter õppima 1888. aasta sügisel, olles kostil emapoolse vanaema juures
lõpuks teenis Okas elatist peamiselt eksliibriste söega joonistamisega. 1950. aastatel lubati Okasel hakata reisima ning näitusi avama: alguses ainult Nõukogude Liidu piires, kuid hiljem ka väljaspool Nõukogude Liitu Aasias ning Lääne-Euroopas. Kodumaale naasnud, tõestas Evald Okas end järgnevatel aastakämnetel eesti kontekstis erandlikult temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna, kes laiendas tunduvalt nii eesti rahvuslikus kunstikäsitluses valdavaks peetud tundelaadi kui ka teemaderingi. Võib öelda, et Evald Okas oli Eduard Viiralti järel üks väheseid eesti kunstnikke, kelle loomingulised avaldused kasvasid orgaaniliselt välja kaasaegsest linnakultuurist, selle mitmekülgsetest tahkudest, reisielamuste eksootikast ning inimeste ja võõraste kultuuride eripäradest kui kodumaisest maalitraditsioonist ja vahetust looduselamusest. Evald Okase puhul on kriitika läbi aegade rõhutanud tema loomingu erakordset vitaalsust
Kujud näivad olevat kombineeritud eri suurusega kuupidest, koonustest, silindritest jne. Kujutatav motiiv on aimatav. Skulptorid · Aleksandr Arhipenko · Constantin Brâncusi · Henri Laurens · Jacques Lipchitz FUTURISM (Itaalias 19101919; Venemaal 1934) Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Futuristide liikumise katkestas Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse. Teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ja liitusid äärmuslike massiliikumistega. Futurism Itaalias Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete
Vana kunst on kõlbmatu ja muuseumid on surnuaiad. Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid. Marinetti väitis näiteks, et: "Kihutav võidusõiduauto, mis sarnaneb suurtükikuuliga, on kaunim Samothrake Nikest!". Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega (nt Marinetti Mussolini fasismiga). Futuristlikud autorid David Burljuk Jelena Guro Velemir Hlebnikov
(muusikainstrumendid, natüürmordid, maastikud jne) geomeetrilistena (kuup, silinder jne), tükeldatud pindadena või stereomeetrilistena (kujutada esemeid ühekorraga mitmest vaatevinklist). Futurism - Tehnika areng ja selle kajastamine on väärtuslikum kui inimhinge probleemid Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Konstruktsionism- toode, mis hästi funktsioneerib ja on ka ilus 8 1920ndad- vabagraafika (Märt Laarman, Ferdi Sannamees, Eduard Viiralt) Skulptorid- jätkas Amandus Adamson, akadeemilised monumendid, nagu Koidula Pärnus, Tartu Pauluse kiriku altariskulptuur, paljud vab. sõja monumendid.
kunstnike hulka, kelle biograafid peavad olema eriti ettevaatlikud niisuguste üldtarvitavate mõistetega nagu periood, etapp, murranguhetk ja nii edasi. Tema varakult välja kujunenud loomelaad tekitab selliste määratluste puhul palju vastuolusid ja ebakõlasid. Ta pole oma otsingutes järjekindel, mille tõttu taoline piiritlemine jääb ebamääraseks. Aga 1913-1915. aastatel on märgata tema maalimises uut kvaliteeti. Just neil aastail omandasid Modigliani maalid oma kordumatu tundelaadi ja hakkasid rääkima ,,täiel häälel". Ta valis endale modellideks lähedasemad inimesed. Modigliani tahtis muidugi, et portree oleks modelli sarnane aga ta otsis ka alati sügavamat mõtet. Ta üritas maalida nii, et pildilt kajastuks ka maalitu hing ja olemus. Kevadel 1914 tutvus Modigliani kunstikaupmees Paul Guillaume'iga, ta oma hoole alla võttis. Guillaume esindas juba käputäit kunsnikke ja hakkas esindama ka Modiglianit, kui too oli
inspiratsiooni. Kogu karjääri jooksul avaldas peale oma maalide veel olulisi esseesid ning raamatuid. Tema töödest said omakorda inspiratsiooni Georges Braque, Juan Gris, Amedeo Modigliani ja Pablo Picasso Ta astus Futuristliku liikumise rühmitusse, kus tema mõttekaaslasteks olid Tommaso Marinetti ja Boccion. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristide liikumise lõhkus Esimene maailmasõda, mil osa futuriste pettus, nähes kuidas tehnikat sõjas kasutatakse, teised aga sattusid uutlaadi jõukultusest veelgi suuremasse vaimustusse ning liitusid äärmuslike massiliikumistega. Severini hülgas futurism ning leidis enda jaoks neo-klassitsismi. See on traditsioone elustav suund
c) külarealism (Tolstoi ,,Pimeduse võim", Tammsaare I periood, Mälk, Luts) Realism tekkis Lääne-Euroopas 19 sajandi algul, Eestisse jõudis läbi Vilde ,,Külmale maale" 1896 aastal. Tegemist on kriitilise realismi algusega Eestis. futurism- Futurismile ongi omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püüti leida kunstilisi väljendusvahendeid kaasaegse kiire elu ning tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust, ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne. Futuristlikke teoseid on kirjutanud prosaist Albert Kivikas ja luuletaja Erni Hiir. Novelli analüüsimisel tulevad abiks järgmised küsimused: Milline on teose pealkiri? Kas pealkirjas peitub viide teose mõistmiseks? Novelli põhiteema(d) Novelli konflikti(d) Novelli olulisemad stseenid Novelli põhitegelane/põhitegelased Novelli miljöö
Sürrealism fotograafis on vägagi huvitav ja vastuoluline kontsept- foto on reaalne ja surrealism ebareallne, uneline. Sürrelismi fotograafias suhtuti väga kriitiliselt kuni sürrealistliku fotograafia pioneerid nagu Man Ray ja Lee Miller ületasid traditsioonilise fotograafia piirid, et luua innovatiivseid tehnikaid kasutades sürrealistlikke teoseid. Kusjuures fotod ei pea tingimata olema sürreaalsed aga ka kõige igapäevasemad, vaadatuna läbi sürrealistliku tundelaadi, saavad väga kergesti omandada uue konteksti ja uue rolli. Antropoloogilised fotod, tavalised klõpsud, filmikaadrid, meditsiinilised ja politsei fotod kõik ilmusid sürrealistlikes ajakirjades nagu La Revolution Surrealiste ja Minotaure, radikaalselt lahutatud oma algsest eesmärgist. Süzeekunst- omapärased süzeed.moonutatud ja muudetud reallsed objektid, inimesed- pataloogia. "reaalsuset reaalsem" .
arendati. Manifesti autor oli skulptor Umberto Boccioni. Selle manifesti kohaselt pidi maalikunst loobuma traditsioonilistest motiividest, näiteks aktimaalist. Dünaamika väljendamiseks tuli kujutada motiivi arengut ajas. Futurismile on omane vanade kultuuritraditsioonide hülgamine. Püütakse leida kunstilisi väljendusvahendeid, et kujutada kaasaegse kiire elu ja tehniseerunud keskkonnas elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleeme. Futurism väljendabki tänapäeva maailma kiirust ja eripalgelisust; ülistatakse sõda, tehnikat ja dünaamikat. Kujutavas kunstis taotlesid futuristid korraga paljude rahutute muljete kujutamist, mida tajub kaasaegne suurlinlane. Püüti kujutada liikumisillusiooni, mille saavutamiseks lammutati nähtav maailm kubistide eeskujul geomeetrilisteks kildudeks. Nendest loodi lõikuvate pindade ja joontega dünaamiline kompositsioon.
Vangilaulude peamine levikuaeg oli 1905. aasta revolutsioonile järgnenud aastad, I maailmasõja aeg ja kodanliku Eesti Vabariigi algusaastad.Uus teema on tundeline armastuslaul: laulud kloostrisse pandud neidudest, õnnetutest armastajatest ja nende vanematest, kes on takistuseks oma laste õnne teel, mahajäetud pruudist ja petetud noormehest. See laululiik oli rohkem naiste ala ning esindas muistsele talupojaelule võõrast tundelaadi, mis oli kirjanduse ja naaberrahvaste kaudu kandunud siiamaile. Vanemates rahvalauludes polnud tavaliselt tunnetest juttu, pulmalauludes vaadati naise kui tulevase töötegija ja laste sünnitaja peale. Uute armastuslaulude tohutu populaarsus on ehk mingil määral tingitud ka sellest, et nad sõnastasid osa naiste hingeelust. Lauludes esineb nii vanemaid siirdevormilisi kui uuemaid saksa viise. 18
9 eelprojektide võistlust korraldama. Kui 1930. aastate II poolel hakati arhitektide ette üha tungivamalt seadma rahvuslikkuse nõuet, hakkasid mitmed fassaadidele kleepima rahvuslikku ornamenti. Johanson tabas kohalikku looduslikku materjali oma aja edumeelsema vormikeelega ühendades rahvuslikku tundelaadi märksa sügavamalt. Tõnismägi 14! Üle Eesti 1930. aastate jooksul ehitatud, suuremate või väiksemate mööndustega funktsionalistlikud ehitised ei olnud kahtlemata valmimisjärgselt sellises hinnas, kui need on arhitektuuriajaloolase silmis praegu. Eks ühtepidi teebki kogu teema põnevaks teadmine, et tõenäoliselt pidas Hanno Kompus silmas just osa sellest ,,põnevast mitmekesisusest", kui ta 1938. aastal kirjutas vabariigi sünnipäeval Eesti eri paigust saadetud
(Prantsusmaa), imazhism (Inglismaa) jt. Nende kõigi puhul oli ühiseks jooneks eelnenu eitamine, võitlus traditsiooni vastu, ning püüd luua midagi täiesti uut ja teistsugust, katsetada ja eksperimenteerida. Mõnes käsitluses peetakse ka sümbolismi modernismiks. Futurism püüdis leida vastavaid väljendusvahendeid kaasaegse kiiretempolise elu ning tehnikasajandil elava inimese mõtte- ja tundelaadi ning probleemide kujutamiseks. Oli suunatud tulevikku, agressiivne ja ründav, militaarne, patriootlik, anarhistlik. Luulet iseloomustavad käsklaused, hüüatused, kõnekeel, kaashäälikute kuhjamine, keeleuuendus. Luuletus võis olla geomeetrilise kujundina, trükitud tapeedile või pakkepaberile. Juhtmaadeks Venemaa ja Itaalia, mis olid sotsiaalselt, majanduslikult ja poliitiliselt mahajäänud. Futuristid toetasid vastavalt
· Esikkogud avaldasid "Siuru" rühmituse lüürikud M. Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõige Marie Underi luule. Nagu noor Suits, nii luuletas noor
Under, H. Visnapuu, J. Semper ja A. Adson, neile esteetiliselt hoiakult lähedased J. Barbarus ja A. Alle ning omaette seisev H. Adamson. Enamik neist oli katsetanud juba "Noor-Eesti" 90 väljaandeis, kuid Esimese maailmasõja aegu debüütraamatuid avaldada ei suutnud. Seetõttu olid aastad 1917--1919 uudiskogude poolest rikkad. · Siuru luules oli esikohal armastus. Ereda isikupäraga, teistest erineva tundelaadi ja stiiliga tõusid armastusluules esile Marie Under ja Henrik Visnapuu. Nad tõid kaasa eluvärske tundetulva, eesti lüürikas varem harjumatu meelterõõmu, andsid püsiva väärtusega armastusluulet ja looduslüürikat.Armastusest kõneldi julgemalt ja avameelsemalt kui kunagi varem eesti luules. Eelkäijateks said nooreestlase Gustav Suitsu armastuslaulud, millega on suguluses ennekõige Marie Underi luule. Nagu noor
annaabi.ee 
